FRANCISCUS VÄIDAB VALET. KIRIK, MIS POEB MAAILMALE JA ISLAMILE, ON SKANDAAL

Camillo Langone

KATHOLISCHES, 2. august 2016

Moslems in catholic church

Uus kirikute oma valdusesse võtmine: imaamid retsiteerivad Koraani katoliku kirikutes
(pildil: Bari katedraal, 31. juuli 2016)

(Portaali Katholisches toimetuselt). Islami rituaalmõrvale isa Jacques Hameli peal järgnes islami uus löök Katoliku Kiriku pihta. Islami organisatsioonid, olles hästi tuttavad meie orientatsioonita ühiskonna poliitiliste ja meedia mehhanismidega, kutsusid end ise katoliku kirikutesse külla. Eranditult nendesse kirikutesse, kus neid juba ees ootasid orjalikult teenimisvalmis ajakirjanike telekaamerad. Ennastülistav iseenese küllakutsumine sai mitte ainult religioonidevaheliste suhete eest vastutavate kirikujuhtide nõusoleku, vaid kohtus nende puhul lausa vaimustatud entusiasmiga. Roomas, paavsti linnas, lugesid imaamid Santa Maria in Trastevere kirikus Koraani. Santa Maria in Trastevere on Sant’ Egidio Ühenduse kirik, mis seisab interreligioossete ürituste esirinnas.  Ning paavst Franciscus? Ta tuli tagasi otse Krakowis toimunud Ülemaailmsetelt Noorte Päevadelt, kuid ta ei jätnud kasutamata võimalust väljastada lennukis toimunud pressikonverentsil islamile puhas tervisetõend. Oma mõtted selle kohta pani kirja ajakirjanik ja kirjanik Camillo Langone. Langone on minevikus tähelepanu äratanud mitme provokatiivse väitega. Paavst Franciscuse sinodijärgse üleskutse Amoris Laetitia kohta kirjutas ta näiteks Der Papst ist katholisch, seine Schreiben aber nicht („Paavst on katoliiklik, tema kirjad aga mitte“).

Möödunud pühapäeval on midagi katki murdunud

Camillo Langonelt

Ma olen reserveeritud kanepi vabaksandmise suhtes, kuna ma ei suuda enam näha parkimisplatse, mis on täis Aafrika päritoluga narkokaubitsejatest, kuid minul isiklikult pole mingit kavatsust seda kasutada, kuna kanep mõjub uimastavalt,  mina aga soovin oma ükskõik kui väikest või suurt mõistust pigem alles hoida. Ma olen reserveeritud ka oikumeenilise „Me kõik armastame teineteist“ suhtes, kuna religioosse kodusõja väljavaade mind ei vaimusta, kuid minul isiklikult pole mingit kavatsust sellest osa võtta, kuna oikumenism toitub valedest ning see, kes harjub kuulama muinasjutte, võib muutuda liialt kergeusklikuks.

Et säilitada oma väiksemat või suuremat mõistust omaenda valduses, läksin pühapäeval pühale Missale alles õhtul, kui need piiskopid, kes loodavad kardinaliaule ja need preestrid, kes loodavad piiskopiameti aule, suure tõenäosusega juba oma laua taga istusid ja seetõttu eksisteeris suurem tõenäosus leida altari juures preester, kes ei poe ei islamile (sest tõuseb valeprohveteid – Mk 13:22) ega maailmale (kelle teod on kurjad – Jh 7:7), kes meid kristlasi vihkab (vrd Jh 15:19) ja mida valitseb Saatan (vrd Jh 12:31).

Mis oleks juhtunud, kui ma oleks kohanud kirikus moslemit ning kui preester kantslis oleks reetnud Kristuse, osutades au Mohammedile?

Ma oleksin pidanud tõusma ja lahkuma kirikust. Sel hetkel aga oleks tähtis osa minu elust surnud, nagu pidalitõvest haaratud liige, ning ma poleks enam teadnud, kuhu ma saan asetada oma pea.

Sõbrad kutsuvad mind üles astuma õigeusku, kuid ükskõik kui palju ma ka Ida kristlasi imetleks: Sellest ajast peale, kui ma hakkasin käima pühal Missal San Spiridione kirikus Triestis, kehtib põhimõte: ubi Petrus, ibi Ecclesia („Kus on Peetrus, seal on Kirik“).

Teised sõbrad suruvad mind Püha Pius X Vennaskonna suunas.  Televisiooni saatejuhid võivad mind sildistada lefebristiks, kuid ma olen kristlane, ning  Jeesus palvetas veidi aega enne seda kui ta tapeti, ut unum sint – et kõik oleksid üks, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud (Jh 17:21). Kuidas ma siis saaksin kaasa aidata lõhele?

Veel teised sisendavad mulle, et ma peaksin osalema traditsioonilises riituses pühitsetud Missadel kohtades, kus see on ametlikult heaks kiidetud. Kuna ma elan Parmas, peaksin ma selleks sõitma Modenasse. Ning ehkki ma olen teadlik Paulus VI  Missaali katoprotestantlikust olemusest (kes tajub Bergoglios enneolematut katkestamist minevikuga see peaks ehk Montinit täpsemalt analüüsima), ei meeldi mulle eriti religioossed klubid. Ma olen elitaarne kõiges, kuid mitte selles valdkonnas. Loosung „Pigem vähem, kuid see-eest häid“ ei kehti  kristluses, mis pole ei sekt ega loož. Seda tõestab ainuüksi see asjaolu, et vaimulikkonna puhul on üheaegselt kokku kukkunud nii kvaliteet kui kvantiteet.

Aga mis oleks järele jäänud minu väikesest usust, kui ma oleksin pühapäeval õnnetuseks läinud Piacenza katedraali, kus usklikud, sealhulgas mõned nunnad pidi lahkuma esimestest pingiridadest, et teha ruumi uutele peategelastele, moslemitele – eranditult meestele, kellest mitmed lugupidamatult oma peakatted pähe jätsid? Või sellesse Ventimiglia kirikusse, milles preester Allahi järgijatele püha Euharistia rõveda paroodia käigus leivatükikesi välja jagas? Või Bari katedraalis, milles imaam lauldes Koraani retsiteeris, justkui oleks linna tagasi pöördunud see emiir, kes  IX sajandil abiga Koraani sõnadega märgistatud mõõkade abil veriselt linna vallutas ja tuhandeid kristlasi orjadena kaasa vedas? Ma ei julge seda endale isegi ette kujutada.

Siiski, midagi on sellel pühapäeval katki murdunud ning ma ei pea sellega silmas mingit leivamurdmist. Ma ei taha ennast üldsegi vaevata sellega, et üles loetleda, et kõik see, mis pühapäeval juhtus, oli katoliiklikust vaatenurgast ebaseaduslik. Siinkohal võib viidata ainult instruktsiooonile Redemptoris Sacramentum, mis pärineb aastast 2004 ja mitte keskajast. Kuid ma tahan korrata, et mul on kahju, et minu mõistust on solvatud, mis – nagu Pascal meenutab – on pärit jumalikult tarkuselt ja mitte vaimulikkonnalt. Kui paavst väidab, et Koraan on rahu raamat, ütleb ta seda, mis on vale.

Kas see on jesuiitlik? Makjavellistlik? Ma ei tea. Aga ma tean seda, et ta väidab valet ja ma võin seda kui praktiseeriv katoliiklane ka kirjutada, seetõttu, et seda valemuinasjuttu kuulutati lennuki pardalt ja mitte kantslist. Selles ei sisaldu midagi, mis oleks kaetud Peetruse ameti eksimatusega.

Mis jääb üle, on jahmatusega pealt vaadata, kuidas Selle Kirik, kes on Tõde ise, koguneb ühe vale väite ümber. See on skandaal igaühele, kes omab minimaalseid  teadmisi ajaloost ja on segadus neile, kes sellest midagi ei tea.

Pärast seda kui ta mind teleris oli näinud, küsis minult minu lihunik: „Kas Koraani tõesti seisab, et kristlased peavad islamisse pöörduma või tuleb nad tappa?“ Jah, ma vastasin talle, nii on selles kirjutatud.

Kuid pühapäeval polnud ma, tänu Jumalale ja tänu ühele mitte ususalgalikule preestrile, sunnitud valima lojaalsuse ja mõistuse vahel. Paljud mu sõbrad aga on loobunud kirikus käimast ja minu lihunik ei tea enam, mida ta uskuma peab.

Tekst: Camillo Langone
Tõlge saksa keelde: Giuseppe Nardi
Pilt: Il Foglio (Screenshot)

Infoportaalist Katholisches saksa keelest tõlkinud isa Ivo Õunpuu

Lisa kommentaar