PÜHA ATHANASIUSE USUTUNNISTUS QUICUMQUE

 

Püha Athanasius (ca 296-373)

 

LADINA KEELES EESTI KEELES
Quicumque vult salvus esse, ante omnia opus est, ut teneat catholicam fidem:

Quam nisi quisque integram inviolatamque servaverit, absque dubio in aeternam peribit.

Fides autem catholica haec est: ut unum Deum in Trinitate, et Trinitatem in unitate veneremur.

Neque confundentes personas, neque substantiam seperantes.

Alia est enim persona Patris, alia Filii, alia Spiritus Sancti:

Sed Patris, et Filii, et Spiritus Sancti una est divinitas, aequalis gloria, coeterna maiestas.

Qualis Pater, talis Filius, talis Spiritus Sanctus. Increatus Pater, increatus Filius, increatus Spiritus Sanctus.

Immensus Pater, immensus Filius, immensus Spiritus Sanctus.

Aeternus Pater, aeternus Filius, aeternus Spiritus Sanctus.

Et tamen non tres aeterni, sed unus aeternus.

Sicut non tres increati, nec tres immensi, sed unus increatus, et unus immensus.

Similiter omnipotens Pater, omnipotens Filius, omnipotens Spiritus Sanctus.

Et tamen non tres omnipotentes, sed unus omnipotens.

Ita Deus Pater, Deus Filius, Deus Spiritus Sanctus.

Et tamen non tres dii, sed unus est Deus.

Ita Dominus Pater, Dominus Filius, Dominus Spiritus Sanctus.

Et tamen non tres Domini, sed unus est Dominus.

Quia, sicut singillatim unamquamque personam Deum ac Dominum confiteri christiana veritate compellimur: ita tres Deos aut Dominos dicere catholica religione prohibemur.

Pater a nullo est factus: nec creatus, nec genitus.

Filius a Patre solo est: non factus, nec creatus, sed genitus.

Spiritus Sanctus a Patre et Filio: non factus, nec creatus, nec genitus, sed procedens.

Unus ergo Pater, non tres Patres: unus Filius, non tres Filii: unus Spiritus Sanctus, non tres Spiritus Sancti.

Et in hac Trinitate nihil prius aut posterius, nihil maius aut minus: sed totae tres personae coaeternae sibi sunt et coaequales.

Ita ut per omnia, sicut iam supra dictum est, et unitas in Trinitate, et Trinitas in unitate veneranda sit.

Qui vult ergo salvus esse, ita de Trinitate sentiat.

Sed necessarium est ad aeternam salutem, ut incarnationem quoque Domini nostri Iesu Christi fideliter credat.

Est ergo fides recta ut credamus et confiteamur, quia Dominus noster Iesus Christus, Dei Filius, Deus et homo est.

Deus est ex substantia Patris ante saecula genitus: et homo est ex substantia matris in saeculo natus.

Perfectus Deus, perfectus homo: ex anima rationali et humana carne subsistens.

Aequalis Patri secundum divinitatem: minor Patre secundum humanitatem.

Qui licet Deus sit et homo, non duo tamen, sed unus est Christus.

Unus autem non conversione divinitatis in carnem, sed assumptione humanitatis in Deum.

Unus omnino, non confusione substantiae, sed unitate personae.

Nam sicut anima rationalis et caro unus est homo: ita Deus et homo unus est Christus.

Qui passus est pro salute nostra: descendit ad inferos: tertia die resurrexit a mortuis.

Ascendit ad caelos, sedet ad dexteram Dei Patris omnipotentis: inde venturus est iudicare vivos et mortuos.

Ad cuius adventum omnes homines resurgere habent cum corporibus suis: et reddituri sunt de factis propriis rationem.

Et qui bona egerunt, ibunt in vitam aeternam: qui vero mala, in ignem aeternum.

Haec est fides catholica, quam nisi quisque fideliter firmiterque crediderit, salvus esse non poterit. Amen.

Kes iganes tahab saada päästetud, peab eelkõige kinni hoidma katoliku usust.

Kes seda ei hoia tervikliku ja rikkumatuna, läheb kahtluseta igavesse hukatussse.

Katoliku usk aga on see, et me austame üht Jumalat Kolmainsuses ja Kolmainsust ühtsuses,

segamata omavahel isikuid ja lahutamata  olemust.

Erinev on nimelt Isa, erinev Poja ja erinev Püha Vaimu isik;

Kuid Isal ja Pojal ja Pühal Vaimul on üks jumalikkus, võrdne au, võrdne igavikuline majesteet.

Milline on Isa, selline on Poeg, selline on Püha Vaim.

Mitteloodud on Isa, mitteloodud on Poeg, mitteloodud on Püha Vaim.

Mõõtmatu on Isa, mõõtmatu on Poeg, mõõtmatu on Püha Vaim.

Igavene on Isa, igavene on Poeg, igavene on Püha Vaim.

Kuid ikkagi mitte kolm igavest, vaid üks igavene.

Nii ka mitte kolm mitteloodut ega kolm mõõtmatut, vaid üks mitteloodu ja üks mõõtmatu.

Samamoodi kõikvõimas on Isa, kõikvõimas on Poeg, kõikvõimas on Püha Vaim.

Kuid ikkagi mitte kolm kõikvõimsat, vaid üks kõikvõimas.

Nõnda on Jumal Isa, Jumal on Poeg, Jumal on Püha Vaim.

Kuid ikkagi mitte kolm jumalat, vaid üks Jumal.

Nõnda on Issand Isa, Issand on Poeg, Issand on Püha Vaim.

Kuid ikkagi mitte kolm Issandat, vaid üks Issand.

Sest nii nagu kristlik tõde kutsub meid tunnistama iga isikut eraldi Jumalaks ja Isandaks, keelab katoliku usk meil rääkida kolmest Jumalast või kolmest Issandast.

Isa pole tehtud ega loodud ega sündinud kellestki.

Poeg on (pärit) ainult Isast: ei tehtud, ei loodud, vaid sündinud.

Püha Vaim on (pärit) Isast ja Pojast: ei tehtud, ei loodud, ei sündinud, vaid lähtuv.

Üks on Isa, mitte kolm isa; üks on Poeg, mitte kolm Poega, üks on Püha Vaim, mitte kolm Püha Vaimu.

Ja selles Kolmainsuses pole midagi varem ega hiljem, midagi väiksem või suurem: vaid kõik kolm isikut on samamoodi igavikulised ja omavahel võrdsed.

Nii et kõiges, nagu juba eelpool öeldud, tuleb austada nii ühtsust Kolmainsuses kui ka Kolmainsust ühtsuses.

Kes seega tahab saada päästetud, mõelgu Kolmainsusest niimoodi.

Kuid igaveseks pääsemiseks on hädavajalik ustavalt uskuda ka Meie Issanda Jeesuse Kristuse lihakssaamist.

Õige usk on seega, et me usuksime ja tunnistaksime, et Meie Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, on nii Jumal kui ka inimene.

Jumal on Ta, sest on enne aegade algusest Isa loomusest sündinud; ja inimene on Ta, sest on ema loomusest ajas ilmale sündinud.

Täiuslik Jumal ja täiuslik inimene, kes koosneb mõistuslikust hingest ja inimlikust lihast.

Võrdne Isaga jumaliku loomuse poolest, väiksem Isast inimliku loomuse poolest.

Kes, ehkki on Jumal ja on inimene, pole mitte kaks, vaid üks Kristus.

Üks mitte oma jumaliku loomuse muutumise läbi lihaks, vaid inimliku loomuse vastuvõtmise läbi Jumalasse.

Täielikult üks mitte loomuste segunemise, vaid oma isiku ühtsuse läbi.

Sest nii nagu üks inimene on mõistuslik hing ja ihu, nii ka üks Kristus on Jumal ja inimene.

Kes kannatas meie päästmiseks, laskus alla surmavalda, kolmandal päeval tõusis üles surnuist.

Läinud üles taevasse, istub Jumala, kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle.

Tema tulemisel peavad kõik inimesed üles tõusma oma ihudega ja andma aru oma tegudest.

Ning need, kes on teinud head, lähevad igavesse ellu, kes aga kurja, lähevad igavesse tulle.

See on katoliku usk. Kes iganes seda ustavalt ja kindlalt ei usu, ei või saada päästetud. Aamen.

 

 

Isa Ivo Õunpuu mitteametlik tõlge

 

 

Lisa kommentaar