isa John A. Hardon S.J.

Fra Angelico. Ingli kuulutamine.

 

Isa John A. Hardoni SJ arhiividest

ANGELOLOOGIA

KATOLIIKLIK KATEKISMUS INGLITEST

isa John A. Hardon SJ

 

Kuigi inimmõistus võib mõistuspäraselt oletada, et inglid eksisteerivad, nõuab puhaste loodud vaimude olemasolu kinnitamine kahtlusteta tõsiasjana jumalikku ilmutust. Tõepoolest, terve kristliku õpetuse aus mõõdupuu on see, kas see tunnistab inglite kui Jumala loodud ja praegu kahes olekus elavate inglite olemasolu: need kes on Taevas, kuid teenivad ka meie vajadusi, ja need, kes on põrgus, kes on deemonid ja kelle eesmärgiks on hävitada inimsugu nende Jumalast võõrutamise läbi.

Miks on olemas katekismus inglite kohta? Sest me vajame ühte sellist. Kaasajal tegeletakse niivõrd palju inimpsühholoogia ja füsioloogiaga, et peaaegu välistatakse reaalsusest see maailm, mis on korraga intelligentne kui ka sügavalt seotud inimeste asjadega. Isegi kristlikes ringkondades tõstatakse õiglaselt kaebusi, et “inglid on katoliikliku mõtte koolkondadest põgenenud”, kuna ainult üksikud professionaalsed teoloogid on neile tähelepanu pööranud.

On veel üks põhjus, miks katekismus inglitest on hädavajalik. Reaktsioonina niinimetatud arenenud riikides levinud sekularismile on mitmesuguste kultuste ja liikumiste laviin kaldunud teise äärmusse. Tegelemine maailma nähtamatute jõududega on tekitanud hulgaliselt pseudoreligioosseid voole, mis on tunginud ka katoliiklikesse ringkondadesse. Idamaade mittekristlikust maailmast laenatud New Age’i liikumine on sügavalt tunginud katoliiklikku mõtlemisse Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Inglid mängivad olulist rolli Jumala suhtlemise ajaloos inimkonnaga. Alates loomise algusest, mil kuri vaim kiusas edukalt meie esimesi vanemaid, kuni ingel Gaabrieli kuulutatud Jumala Poja inimesekssaamiseni on ingellikud vaimud oluline osa messiaanlikust ajaloost. Alates Kristuse tulemisest on inglid rohkem kui kunagi varem selle rõõmusõnumi toojad, mida nad esimest korda kuulutasid Peetlemma karjastele.

Miks on vajalik katekismus inglite kohta? Sest on ka deemoneid, kes meelitavad inimesi pattu tegema. Meil oleks parem teada, kuidas seda ära tunda, millal meid inspireerivad head inglid ja millal meid eksitavad kurjad vaimud.

Käesolevas katekismuses käsitleme meie katoliku usu kuut erinevat väidet: 1. et Jumal lõi inglite maailma, mis koosneb olenditest, kes on puhtad vaimud; 2. et mõned neist jäid Jumalale ustavaks ja saavutasid oma taevase saatuse, 3. samas kui teised, ehkki neile anti jumalik arm, kaotasid selle ja mõisteti seeläbi igavese karistuse alla; 4. et see on osa Jumala tavalisest Ettehooldusest, et taevased vaimud teenivad meid meie vajadustes ja 5. aitavad meil Taevasse jõuda; ja 6. vastavalt sellele jumaliku lubava Ettehoolduse osaks on ka luba langenud inglitel meid läbi proovida ja kiusata pattu tegema, et hoida meid eemal meie igavesest saatusest.

Enne kui asume käsitlema seda, mida meie usk meile inglite kohta õpetab, on kasulik selgitada mõningaid põhimõisteid selles valdkonnas, mida me tehniliselt nimetame angeloloogiaks. Seejärel peaksime midagi ütlema nende vastaste kohta, kes kas eitavad täielikult inglite olemasolu või on eriarvamusel Kiriku ametliku õpetusega Jumala loodud vaimsete olendite kohta.

Mõiste “ingel” seletus

Parim viis läbi viia meie katehheetilist uurimust inglitest on väljendada seda uurimust teeside vormis. Need teesid on kokkuvõte katoliku Kiriku õpetusest inglite teemal.

Need teesid koosnevad kahest deklaratiivsest lausest, millest igaüks on katoliku usu tunnistus selle kohta, kes on inglid ja mil viisil nad on osa Jumala Ettehooldusest:

On olemas inglid, kes on puhtad vaimud; kellest ühed püsisid armus ja pääsesid Taevasse, teised aga tegid pattu ja mõisteti hukatusse. Head inglid saadetakse inimestele kaitsjateks, aga deemonid ahvatlevad inimesi pattu tegema.

Selle katekismuse loogika järgib ülaltoodud teesides väljendatud ideede järjekorda.

 

* * *    * * *   * * *

 

1. Mida tähendab sõna “ingel”?

Sõna “ingel”, mis pärineb kreeka sõnast angelos, tähendab etümoloogiliselt “see, kes on saadetud” või “sõnumitooja”.

2. Kes on ingel?

Ingel on vaimne olend, eelkõige taevases hiilguses viibiv olend, kes loomuse poolest on inimestest kõrgem ja keda Jumal sageli saadab teatud maapealsete ülesannete täitmiseks. Nagu selgitas püha Augustinus, “nimi ingel kuulub tema ametile, mitte tema loomusele. Te küsite, mis on tema loomuse nimi. Ta on vaim. Te küsite, mis on tema ameti nimi. Ta on ingel.”

3. Mida tähistab mõiste “ingel” katoliku teoloogias?

Katoliku teoloogias tähistab termin “ingel” kõiki vaimseid olendeid, viibigu nad siis taevases auhiilguses koos Jumalaga või olgu nad põrgus igavesti Jumalast eraldatud. Seetõttu võime ingleid defineerida kui puhtalt vaimseid loodud substantse, kus igal sõnal definitsioonis on eriline tähendus.

4. Kuidas on inglid substantsiaalsed olendid?

Nad on substantsiaalsed, sest nad eksisteerivad iseenese jaoks ja iseeneses. Nad ei ole pelgalt Jumala tegevuse kehastused maailmas. Inglid on reaalselt olemas

5. Kui oluline on teada, et inglid on loodud?

Väga oluline on eristada ingleid Jumalast ja täpsustada nende olemuslikult juhuslikku loomust. Nad on juhuslikud, kuna nad on loodud ja hoitakse olemises Jumala väega. Polüteistlikud religioonid peavad neid vaime, keda meie nimetame ingliteks, jumalusteks või jumalateks.

6. Kuidas on inglid vaimsed substantsid?

Nad on vaimsed substantsid, kuna nad on olemuselt nii erinevad kui ka kõrgemad inimestest, kes koosnevad mateeriast ja vaimust. Erinevalt inglitest on inimesed ratsionaalsed loomad. Veelgi kaugemal ja kõrgemal on inglid oma vaimse loomuse poolest kõikidest materiaalsetest asjadest, mis ei ole varustatud intellekti ja tahtega.

7. Kuidas on inglid puhtalt vaimsed substantsid?

Need on puhtalt vaimsed substantsid, et eristada neid meist, kes ei ole puhtalt vaimsed, vaid ka materiaalsed substantsid. Lisaks on inglid puhtalt vaimsed, et eristada neid kehatutest inimvaimudest ehk inimhingedest, millel on endiselt, nagu me seda määratleme, sobivus oma kehaga taasühinemiseks. Me teame usust, et meie hing ühendatakse meie kehaga lõplikus ülestõusmises.

8. Mis arm oli inglitel, kui nad loodi?

See oli pühitsev arm. See oli Jumala üleloomulik kink, mis andis neile osa jumalikust loomusest koos võimalusega pärida õndsakstegevas nägemuses Jumala Kuningriik. Koos pühitseva armuga said inglid ka valatud voorused ja Püha Vaimu annid koos õigusega neile tegusatele armudele, mis olid vajalikud üleloomuliku elu säilitamiseks ja tugevdamiseks.

9. Kas ingleid ei loodud algselt Taevasse?

Ei, inglid pidid Taevasse jõudmiseks tegema koostööd Jumala armuga.

10. Miks siis Jeesus ütleb: “Ma nägin Saatanat kui välku taevast maha langevat” (Lk 10:18)?

Sõna “Taevas” ei tähenda selles kontekstis Jumala omamist õndsakstegevas nägemuses. Pigem tähendab see seda, et inglid langesid pühitsevast armust, mis andis neile võimaluse jõuda Taevasse.

11. Mida see siis tähendab, et mõned inglid sisenesid Taevasse?

See tähendab, et need inglid, kes tegid koostööd Jumala armuga, teenisid õiguse näha Jumalat palgest palgesse. Lisaks tähendab see, et kõik inglid olid algselt katseajal. Nad olid teoloogilises mõttes in via, see tähendab, “teel” Taevasse. Lõpuks tähendab see, et need inglid, kes jõudsid Taevasse, kasutasid oma vaba tahet, et teha koostööd Jumala tahtega.

12. Kuidas mõned inglid tegid pattu?

Kiriku Traditsioon ütleb meile, et nad tegid pattu uhkuse ja kadedusega. See oli inglite peamine patt. See oli vaimse olendi patt, kuna inglitel pole keha. Inglid tegid pattu, kuna nad keeldusid tunnistamast Jumalat oma Loojana.

Peale selle tegid inglid pattu kadedusega. Nad ihkasid jumalikku täiuslikkust ja auhiilgust. Samuti võime öelda, et nad kadestasid ka inimesi, kes, nagu nad mõistsid, võisid samuti saavutada taevaliku õndsuse.

13. Milles seisnes truudusetute inglite hukkamõistmine?

Põhimõtteliselt seisnes see ja seisneb igaveses lahusolekus Jumalast. Meie usk ütleb meile, et inglite karistus on sama, mis nende inimeste puhul, kes surevad oma raskeid patte kahetsemata.

14. Milles täpselt seisneb heade inglite missioon?

Nende missiooni väljendab mõiste “saadetud”, mis on tehniline ja sisaldab kahte elementi:

1. Jumala kui Saatja juurest lahkumine ja
2. uut tüüpi kohalolu nähtava maailma suhtes.

15. Millised on heade inglite ametid?

Neil on mitmesuguseid ameteid või kohustusi: Jumala, Jeesuse Kristuse, üksteise ja inimkonna suhtes:

• Jumala suhtes on nende ülesandeks kiita, ülistada, kummardada ja vastata Jumala tahtele täiusliku kuulekusega.
• Jeesuse Kristuse suhtes on nende ülesandeks teenida Teda nagu inimest, nagu ütles püha Paulus: Kõik Jumala inglid kummardagu teda (Hb 1:6).
• inglite endi suhtes on kõrgemate amet valgustada neid, kes on alamad.
• Inglite amet inimeste suhtes hõlmab nii otseseid vaimseid huve kui ka neid materiaalseid vajadusi, mis on seotud meie taevase saatusega. Veel enam, inglite kaitse hõlmab tervet inimkonna. Selle ettehoolduse alla kuuluvad nii usklikud kui uskmatud, sealhulgas ka need, kes pole jõudnud mõistuse kasutamiseni ega pole reaalselt veel sündinud.

16. Milles seisneb langenud inglite tegevus inimeste suhtes Jumala lubavas Ettehoolduses?

Kuradi kiusatused on vaid üks, ehkki kõige levinum deemonliku rünnaku vorm, mida Jumal on lubanud. Kolm peamist viisi, kuidas kuradid inimesi ründavad, on kiusatus, kinnisidee ja maagia. Igaüht neist selgitatakse hiljem. Praegu keskendume kiusatustele.

17. Kuidas inimesi kiusatakse?

Üldiselt võivad kiusatused olla proovilepanevad või võrgutavad.

18. Mis on proovilepanevad kiusatused?

Need on kiusatused, mis on suunatud meie moraalsele kasule. Need pärinevad kas Jumalalt, headelt inglitelt või teistelt inimestelt. Tavakeeles nimetame neid katsumusteks. Sõna otseses mõttes on need aga kiusatused, kuna ladinakeelne verb tentare tähendab “proovima” või “läbi proovima” või “tõestama”.

19. Mis on võrgutavad kiusatused?

Võrgutavad kiusatused on mõeldud võrgutamiseks või moraalse kahju tekitamiseks, et juhtida meid pattu tegema. Need kiusatused on selle sõna õiges mõttes saatanlikud.

20. Mis on kõigi kiusatuste aluseks?

Kõik kiusatused toovad kaasa selle, et inimolend pannakse proovile, et tema kohta midagi teada saada, kas tema vaimseks kasuks või kahjuks.

21. Kuidas teoloogid veel eristavad kurjadelt vaimudelt pärit kiusatusi?

Nad eristavad sisemisi kiusatusi, mis pole meeleliselt tajutavad, kiusatustest, mis on meeleliselt tajutavad, olgu kas me tajume neid meie sisemistes või välistes meeltes.

22. Mis on kurja vaimu sisemised kiusatused?

Kurja vaimu sisemised kiusatused leiavad aset kurja vaimu vahetu tegevuse kaudu meie meelelistele võimetele või kujutlusvõimele. Viimased ilmnevad ilmutuste, saatanlike kõnetuste, hallutsinatsioonide jms kujul.

23. Mis on meeleliselt tajutavad deemonlikud kiusatused?

Need on kõige levinum viis, kuidas kuri vaim inimesi ahvatleb. Ta kasutab võrgutamise kanalitena meie nägemise ja kuulmise, maitsmise, haistmise ja kompimise meeli.

 

Ingleid puudutavate tõdede vastased

 

Sajandite jooksul on inglid olnud usundiloo oluline osa. Võiksime peaaegu öelda, et usk inglitesse on usulise autentsuse õiglane test. See, mida inimesed inglite kohta usuvad või ei usu, on hea näitaja nende religioosse usu väärtuse kohta.

Kui me räägime angeloloogia puhul vastastest, ei hõlma me sellega ainult individuaalseid kahtlusi või eitusi katoliku doktriini suhtes. Me hõlmame ka terveid mõttesüsteeme, mis võivad olla muutunud eraldi religioonideks.

24. Kes on peamised inglite olemasolu eitavad vastased?

Inglite olemasolu vastu on kõik materialistid, panteistid, ratsionalistid, spiritualistid ja polüteistid.

25. Miks eitavad materialistid inglite olemasolu?

Nad eitavad inglite olemasolu, kuna nad eitavad kogu vaimset tegelikkust või vähemalt reaalset vahet mateeria ja vaimu vahel.

26. Kuidas materialistid tegelikkust mõistavad?

Materialistide jaoks on kogu tegelikkus sisuliselt kvantitatiivne; kogu tegelikkusel on mõõdud ruumis ja ajas; kogu tegelikkus on meeltega tajutav. Neil tingimustel ei eksisteeri midagi peale selle, mis on materiaalne, kvantitatiivne või meeltega tajutav.

27. Mis on materialismi mõjuvõimsaim vorm kaasaegses ajaloos?

Kaasaegse aja materialismi mõjuvõimsaim vorm on marksism. Karl Marxi kohaselt ei eksisteeri tegelikult midagi peale mateeria, mis sisaldab endas omaenda arengu printsiipi. Teisisõnu, isegi see, mida me nimetame “vaimuks”, arenes välja mateeriast. Inimene on selle paratamatu evolutsiooni juht. Materialismi eeldustele tuginedes on inglid poeetilise või religioosse fantasia vili.

28. Miks panteistid eitavad inglite olemasolu?

Nad eitavad inglite olemasolu, kuna nad väidavad, et kõik asjad on jumalikud või et Jumal ja universum on tegelikult identsed, või lõpuks ei ole Jumalal ja selle vahel, mida loomisusklikud maailmaks nimetavad, tegelikku vahet. Ehkki panteistid võivad kasutada sõna “inglid”, eitavad nad vaimsete olendite olemasolu, kelle Jumal on loonud eimillestki.

29. Miks eitavad ratsionalistid inglite olemasolu?

Juutide seas saduserid, keskajal sotsiniaanlased ja XVI sajandil anabaptistid pidasid ingleid vaid jumaliku väe metafoorseteks kehastusteks. Ka kaasaegsed ratsionalistid lükkavad üksmeelselt tagasi inglite maailma olemasolu.

30. Miks ratsionalistid eitavad, et inglid on olemas?

Ratsionalistid eitavad inglite olemasolu, kuna nad väidavad, et ingli mõiste on kas teadmatuse vili või primitiivse religiooni jäänuk või polüteismi muundunud vorm. Mõned ütlevad, et juudid laenasid selle idee babüloonlastelt ja pärast pagendust väljendasid seda laenamist oma pühades raamatutes.

31. Mida ütlevad mõned ratsionalistid inglite kohta Vana Testamendi varasemates raamatutes?

Nad ütlevad, et nende viidete all “inglitele” tuleb mõista inimesi, keda kutsutakse ingliteks mõne erilise missiooni tõttu, mida nad teenisid.

32. Mida ütlevad ratsionalistid inglite kohta Uue Testamendi pühades kirjades?

Nad väidavad, et “inglid” kujutavad endast lihtsalt Vana Testamendi mütoloogia kohandatud väljendusi.

33. Mida ütlevad spiritualistid inglite olemasolu kohta?

Spiritualistid usuvad vastastikusesse suhtlusesse maa peal elavate inimeste ja lahkunud inimeste hingede vahel. Neil põhjustel samastab spiritualism neid kehatud vaime inglitega katoliku usu mõistes.

34. Kuidas suhtuvad protestandid inglite olemasolusse?

Protestantlus ulatub kindlalt Piiblisse uskuvatest inimestest kuni ratsionalistideni. Protestantluse rajajate seas on Jean Calvini seisukoht tüüpiline neile, kes aktsepteerivad Piiblit jumaliku Ilmutusena. Oma raamatu Institutes of the Christian Religion esimeses osas ütleb Calvin: “Inglid on meile suunatud jumalike heategude jagajad ja haldajad; nad hoolitsevad meie turvalisuse eest, kaitsevad meid, juhivad meie teid ja kannavad meie eest pidevalt hoolt, et kuri  meid ei tabaks.”

35. Kuidas suhtuvad protestandid inglite austamisse?

Üldiselt tunnistavad protestandid inglitele austamist, pidades seda Jumala kiitmiseks ja tänamiseks selle eest, et Ta on andnud meile inglid abiks ja kaitseks.

36. Millised reservatsioonid on protestantidel inglite austamise suhtes?

Nende põhiline reservatsioon puudutab inglite poole palvetamist. Kõik sõltub sellest, kuivõrd kompromissitu on nende protestantism. Ajaloolises protestantismis on õndsuse saavutamine absoluutselt ette määratud. Selle seisukoha aluseks on Jean Calvin, kelle kaasaegseim jünger oli Karl Barth. Barthi sõnul: “Palvele… on vastatud enne, kui me seda väljendame. Me palvetame selle eest, mis on Jumala poolt oma õigele eesmärgile suunatud igavikulise aktiga juba saavutatud” (The Word of God and the Word of Man, lk 31). Neil tingimustel ei kujuta inglite poole palvetamine endast kunagi üleskutset neil meie eest eest palvetada. Pigem on see Jumala tänamine selle abi eest, mida Ta meile inglite läbi on juba andnud.

37. Kui kaugele lähevad mõned protestantlikud kirjanikud oma kriitikaga inglite poole palvetamise kohta?

Mõned nimetavad seda “taevalikuks šarlatanluseks”. Nad naeruvääristavad mõtet suhelda taevaste vaimudega. Nende poolt hukka mõistetud tavade hulgas on üks selline: “Kui olete üks nende seast, kes on mures selle pärast, kas Jumal kuuleb teie palvet “siin all”, siis usaldage see inglite kulleriteenistuse hoolde, et see teie palve kiiresti Jumalale edastaks” (Ron Rhodes, Angels Among Us, lk 41).

38. Kas kõik kristlased usuvad, et inglid loodi esialgselt armuseisundis?

See on olnud Katoliku Kiriku üldine õpetus. Nii ütleb püha Johannes Damaskusest: “Kõik inglid loodi Jumala Sõna läbi ja täiustati pühitsemisega Püha Vaimu poolt; vastavalt nende väärikusele ja auastmele said nad valgustuse ja armu osalisteks” (De fide orthodoxa, II, 3).

39. Kes eitab inglite langemist ja hukkamõistmist?

Kõik materialistid, ratsionalistid ja spiritualistid eitavad nii seda, et inglid langesid Jumala sõprusest kui ka seda, et nad mõisteti igaveseks põrgusse.

40. Milline oli Origenese õpetus kuraditest?

Origenes (185–254 eKr) oli algkiriku suur kirjanik, eksegeesi ja vaimse elu teoloogia spetsialist. Pole selge, kui suur osa tema õpetusest oli tema enda või tema järgijate oma, keda kutsuti origenistideks. Origenism on aga sügavalt tunginud tänapäeva kristlikku mõtteviisi. Tema teooriate hulgas on ka õpetus hingede pre-eksistentsist, mis on sügavalt mõjutanud mormoonlust. Origenism eitas nii surelike kui kirgastatud kehade isikulist identiteeti. See väitis, et kurat ja kõik, kes viibivad põrgus, saavad lõpuks päästetud. Konstantinoopoli II Kirikukogu 553. aastal mõistis origenismi hukka kui hereesia.

41. Kes eitavad inglite tegutsemist inimeste kaitsjatena?

Need, kes väidavad, et kaitseinglid on juudi religiooni edasiarendus paganlikust mütoloogiast. Teised jällegi eitavad kaitseingleid kui primitiivse polüteismi pärandit. Polüteistid usuvad, et on olemas kaitsvaid vaime, keda mõnedes idamaistes religioonides kummardatakse oma jumalatena. Lõpuks usuvad mõned eisegeedid, et need, keda me nimetame kaitseingliteks, olid kaitsvad agendid, millised olid Kristuse ajal endiselt levinud Vahemere religioonide seas.

42. Kes eitavad kuradi kiusatusi?

Deemonlike kiusatuste kõige ilmsemad vastased on need, kes eitavad inglite ja deemonite olemasolu.

43. Millised tänapäeva vastased eitavad kuratlikke kiusatusi?

Üldiselt peavad liberaalsed protestandid kurja vaimu kiusatusi naiivsuse mütoloogilisteks väljendusteks. Kaasaegne psühholoogia õpetab, et selliseid kiusatusi personifitseeritakse justkui tuleks need kurjade vaimude poolt, kuigi tegelikult on need vaid meie enda sisemised pinged, millel pole mingit alust objektiivses reaalsuses. Need on patoloogilise meeleseisundi psühholoogilised personifikatsioonid.

 

Ingleid käsitlevate õpetuste doktrinaalne väärtus

 

Kui me siseneme Kiriku ingleid käsitleva õpetuse doktrinaalse väärtuse teemasse, on hädavajalik, et mõistaksime esmalt doktrinaalse väärtuse tähendust. Üldiselt tähendab dogmaatiline väärtus tõekindlust, millega usklik katoliiklane peab aktsepteerima seda õpetust, mida Kirik õpetab.

Angeloloogias on mitmesuguseid õpetuslikke väärtusi, nagu me neid nimetame. Üldiselt võime ingleid käsitlevas teaduses eristada kuut õpetusliku väärtuse taset. Igalühel neist tasemetest on talle omane spetsiifiline kindlusaste ja sellele vastav kohustus ustavatel seda aktsepteerida.

44. Milline on angeloloogia esimene ja kõrgeim õpetuslik väärtus?

Õpetusliku väärtuse kõrgeima tasemega on tegemist sel juhul, kui Katoliku Kirik on defineerinud õpetuse Jumala poolt vormiliselt ilmutatuna.

45. Kuidas nimetatakse sellist õpetust katoliku teoloogias?

Seda nimetatakse dogmaks. Kõik õpetused ei ole dogmad. Kõik, mida Kirik õpetab, on õpetus. Kuid mitte kõik õpetused pole dogmad. Õpetus muutub dogmaks siis, kui see on selgesõnaliselt ilmutatud Pühakirjas või pühas Pärimuses. Seega inglite ja deemonite olemasolu on usudogma.

46. ​​Milline on õpetuse teine ​​tasand?

Mingit õpetust nimetatakse dogmaatiliseks õpetuseks, kui see on Jumala poolt ilmutatud kas Pühakirjas või Pärimuses; kuid see õpetus ei tulene ei Rooma piiskopi ega paavsti poolt heaks kiidetud kirikukogude formaalsetest definitsioonidest. See on tõepoolest eksimatu õpetus, kuid Kiriku teadmise allikas on pärit tema katkematust õpetusest läbi sajandite. Seda nimetatakse tavaliselt Kiriku universaalse korralise Õpetusameti õpetuseks. Sellise dogma näiteks on õpetus kaitseinglite olemasolust kõikidel kristlastel.

47. Milline on Kiriku inglite teemalise õpetuse kolmas tase?

Kiriku inglite teemalise õpetuse kolmas tasand on see, mida me nimetame “eksimatuks õpetuseks”. Pange tähele, et me liigume sõnalt “dogma” sõnale “õpetus” (doktriin). Tehniliselt ei ole mingi õpetus dogma, kui seda ei ole selgesõnaliselt avaldatud Piiblis või Pärimuses, mis lõppes viimase apostli surmaga. Näitena sellest võiks tuua inglite appi kutsumise inimeste juhendamiseks ja kaitseks.

48. Milline on Kiriku inglite teemalise õpetuse neljas tasand?

Kiriku õpetuse neljandat tasandit nimetatakse üldiselt “kindlaks õpetuseks” (ld doctrina certa). Siin toimub nihe eksimatult õpetuselt sellisel õpetusele, mis on lihtsalt kindel. Eksimatus tähendab pöördumatust. Kindlus aga viitab sellele, et mingis õpetuses ei tohi kahelda, väitmata, et see on eksimatu. Angeloloogiliselt kindel tõde on näiteks see, et igal inimesel on tema eostamise hetkest peale kaitseingel. Teine näide oleks see, et oma loomisel said kõik inglid piisava armu, et saavutada oma taevane saatus.

49. Milline on Kiriku inglite teemalise õpetuse viies tasand?

Sellel tasandil õpetab Kirik seda, mida me nimetame tõenäoliseks õpetuseks (ld. doctrina probabilis) inglite maailma kohta. Siin eeldatakse, et mõistus võib seda õpetust õiguspäraselt aktsepteerida ja oma religioossesse praktikasse rakendada, sealjuures väitmata, et see õpetus on nii kindel, et oleks patt seda kahtluse alla seada. Üldlevinud näide tõenäolisest õpetusest on see, et kõik inglid, nii päästetud kui ka langenud, loodi algselt pühitseva armu seisundis. Need, kes jäid pühitseva armu seisundisse, saavutasid taevase auhiilguse; kuid need, kes ei olnud ustavad Jumala tahtele, kaotasid oma pattude süül pühitseva armu ja Jumala õndsakstegeva nägemuse. Tõenäoline õpetus on ka see, et Jumal määrab iga inimese jaoks ainult ühe kaitseingli. See ingel jääb selle isiku kaitsevaimuks kuni tema ihulise surmani, kuid teda ei määrata kellegi teise kaitseingliks kuni maailma lõpuni.

50. Milline on kristliku angeloloogia kuues ja viimane õpetuslik tasand?

See on lubatavuse tase. Inglite seisundi ja funktsioonide kohta on olemas olnud seisukohti, mida me nende mõistuspärase uskumise seisukohast võime nimetada spekulatiivseteks ja tahte seisukohast neid ellu viia võime nimetada lubatavateks. See inglite teoloogia tasand on sõna otseses mõttes nagu ookean. See hõlmab neid lugematuid ideid, mida vagad usklikud inglite maailma kohta on omanud ja mida nad oma praktilises pühendumises on rakendanud. Siinkohal tuleb rõhutada, et need on lubatud, mis tähendab, et neist võib kinni pidada ilma kindlaksmääratud katoliikliku tõega vastuollu minemata ja Kiriku traditsioonilisest vaimsusest kõrvale kaldumata. Üks paljudest näidetest sellise lubatava uskumuse kohta on see õpetus, et mitte ainult üksikisikutel pole oma kaitseinglid, vaid et ka ühiskondadel, linnadel, riikidel ja tervetel rahvastel on neile eriomased kaitsevaimud. Niisamuti on lubatud arvata, et kogudustel ja piiskopkondadel, religioossetel instituutidel ja tervel Katoliku Kirikul on palju ingleid, kes on valikuliselt määratud nende kollektiivseid ülesandeid juhtima ja kaitsma.

 

Teoloogilised tõendid

 

Kui me alustame angeloloogia käsitlemist, on meil kasulik eristada mitut ressursside tasandit, mida kasutatakse Kiriku õpetuse kehtestamiseks.

Üldiselt järgime sellist järjestust. Kõigepealt küsime endalt, milline on Kiriku ametlik õpetus meie poolt käsitletud teemal. Me tsiteerime ja rakendame kiriklikke dokumente selle teesi õpetuslikuks tõendamiseks, mille me esitame Kiriku Õpetusameti osana.

Seejärel, järgides kiriklikke allikaid, uurime Pühakirja ja vaatame, mida Piibel meile käsitletavast teemast räägib.

Kolmandaks kavatseme pikemalt vaadelda seda, mida mõnikord nimetatakse teoloogiliseks mõistuseks. See on see, mida armust valgustatud inimmõistus võib järeldada nii Kiriku õpetusest kui ka Piibli ilmutusest.

 

 

Esimene osa

Inglid on olemas

 

Kui me alustame inglite olemasolu tõendamist, tuleb meil meeles pidada kahte asja. Ei saa olla kahtlust, et inglid on tõesti olemas või et inglid viibivad taevases hiilguses ja deemonid Jumalast igaveses lahusolekus. Samuti ei tohiks olla kahtlust, et inglitel on Jumala Ettehoolduses kahekordne roll. Nad peavad kummardama Jumalat ja austama Tema jumalikku auhiilgust läbi igaviku ning aitama meid meie katseajal siin maa peal, et me saaksime ühineda inglitega taevases hiilguses.

Samuti tuleb meeles pidada, et üks asi on uskuda mingit usutõde, kuid midagi hoopis palju enamat on mõista seda, mida me usume.

Kui me asume uurima Kiriku angeloloogia teoloogilisi tõendeid, peaksime alati meeles pidama, et teoloogia eesmärk on mõista seda, mida me usume. See tähendab, et meie usk peab muutuma mõistetavamaks, intelligentsemaks, selgemaks, kindlamaks, praktilisemaks, kergemalt kaitstavaks ja teistele edastatavaks.

Selle inglite teemalise kursuse eesmärk ei ole mitte ainult õpetada meile seda, mida me peame inglite maailma kohta uskuma. Meie eesmärk on samuti ja eelkõige, et me saaksime oma usku inglitesse jagada teistega. See tähendab, et meil tuleb aidata neid, kes viibivad segaduses kristliku õpetuse asjus inglite kohta. Me peame veenma neid, kes kahtlevad või isegi eitavad inglite olemasolu, seda, et on olemas Jumala poolt inimkonna huvide teenimiseks loodud vaimne maailm. Me peame kasvama oma pühendumuses inglitele, kellele Jumalast seatud teenimine seisneb koostöös meiega, et me jõuaksime oma eesmärgile taevas. Lõpuks me peame saama ka teadlikumaks kui kunagi varem kurjade inglite maailma olemasolust, mis töötab pidevalt sel eesmärgil, et meelitada inimesi kõrvale Jumala teenimisest ja võimaluse korral tuua nad koos endaga sellesse pimedusse, kus nad on igaveseks lahutatud Jumalast, kelle jaoks nad on loodud.

 

I. Kiriklik autoriteet

 

Inglite teemal on meil kolm peamist kirikliku autoriteedi allikat: Lateraani IV Kirikukogu, Vatikani I Kirikukogu ja Vatikani II Kirikukogu.

51. Mis oli Lateraani IV Kirikukogu (1215 p. Kr) kokkukutsumise põhjus?

Lateraani IV Kirikukogu eesmärk oli kaitsta katoliku usku albilaste eest. Albigenslus (katarlus) oli manihheismi muundunud vorm. See väitis, et hea jumalus lõi vaimude maailma ja kuri jumalus lõi materiaalse maailma, sealhulgas tema kontrolli all oleva inimkeha. Hea jumalus saatis meile Jeesuse Kristuse kui loodud olendi, kelle eesmärgiks oli vabastada inimhinged nende vangistusest. Neil eesmärkidel lõi hea jumalus head inglid ja kuri jumalus lõi kuradid.

52. Milles seisneb Lateraani IV Kirikukogu õpetus?

Selle Kirikukogu õpetus koosneb mitmest osast.

• On ainult üks tõeline Jumal, igavene, lõpmatu, mõõtmatu, mõistetamatu, kõikvõimas ja kirjeldamatu.
• Jumalal pole algust, Ta on alati ja jääb alati olema.
• Jumal on kõigi asjade, nähtavate ja nähtamatute, vaimsete ja kehaliste asjade looja, kes on oma kõikvõimsa väega aegade alguses ühtmoodi eimillestki loonud mõlemad loomise korrad, nimelt vaimse ehk inglite maailma ja kehalise ehk nähtava universumi.
• Hiljem kujundas Ta loodud inimese, kes teatud mõttes kuulub mõlemasse korda, kuna ta koosneb vaimust ja kehast.
• kuradi ja teised deemonid lõi Jumal nende olemuse kohaselt heaks, kuid oma tegevusega tegid nad end ise kurjaks.

53. Milles seisneb Vatikani I kirikukogu (1870) õpetus?

Vatikani I Kirikukogu kordab Lateraani IV Kirikukogu õpetust. Seal on kirjas:

• Selleks, et avaldada oma täiuslikkust nende hüvede kaudu, mida Ta loodutele kingib; mitte selleks, et tugevdada oma õnne või omandada mingit täiuslikkust – see üksainus tõeline Jumal oma headuses ja kõikvõimsas väes ja täiesti vaba otsusega, on päris aegade alguses ühtmoodi eimillestki loonud mõlemad loodud olendite korrad, vaimse ehk inglite maailma ja kehalise ehk nähtava universumist. Ning hiljem kujundas Ta loodud inimese, kes teatud mõttes kuulub mõlemasse korda, kuna ta koosneb vaimust ja kehast.

54. Mida õpetas Vatikani II kirikukogu (1962-1965) inglite kohta?

Teiste seisukohtade seas öeldakse usklikele, et “Kirik on alati uskunud, et apostlid ja Kristuse märtrid, kes oma vere valamisega kinkisid usu ja armastuse ülima rikkuse, on erilise armastuse läbi tihedalt ühendatud Pühima Neitsi Maarja ja pühade inglitega ja on vagalt palunud nende eestkoste abi” (Lumen Gentium, 50).

55. Mida me saame kokkuvõtteks öelda Kiriku õpetusest inglite olemasolu kohta?

See õpetus ütleb meile, et ingleid ei olnud alati olemas. Jumal pidi nad oma kõikvõimsa armastava väe läbi looma eimillestki. Nad loodi enne inimkonda. Nad kõik loodi headena. Mõned inglid langesid oma sõnakuulmatuse tõttu jumalikust sõprusest ja muutusid deemoniteks.

 

II. Pühakiri

 

Pühakirja leheküljed alates 1. Moosese raamatust kuni Johannese Ilmutusraamatuni on tõenduste kogum inglite olemasolu kohta. Usk inglitesse läbib kogu Vana Testamendi. Keeruvid viibivad Paradiisis pärast meie esivanemate pattulangemist ja saavad ülesande valvata Jumala aeda. Kahe ingli seltskonnas ilmus Jehoova Aabrahamile Mamre tammede juures; inglid läksid seejärel edasi Soodomasse. Inglid ilmusid Jaakobile ning olid ka Paabeli paguluse järgsel perioodil prohvetite ja pühade kirjanike elus ja kirjutistes silmapaistvad. Kristuse ajal eitasid inglite olemasolu ainult saduserid.

Pühakiri annab meile illustreerivaid tõendeid kõigi inglite eksisteerimise põhifaaside kohta.

56. Kas inglid Pühakirjas on intelligentsed ja substantsiaalsed olendid?

Jah. Piibel kirjeldab, et inglid käituvad inimolenditega sarnaselt inimestele, see tähendab intelligentsetele isikutele. Inglid suhtlevad inimestega ja inimesed omakorda suhtlevad inglitega.

57. Millised on mõned Piiblis kirjeldatud inglite teenistused?

Viisidel, kuidas inglid võivad teenida inimesi nende vajaduste rahuldamisel, pole piiranguid. Nad räägivad inimestega, parandavad neid, kes teevad midagi valesti, head inglid juhivad inimesi ustavalt Jumalat teenima, kuradid meelitavad inimesi pattu tegema. Inglid juhendavad inimeste meelt, nad kuulutavad tähtsatest sündmustest, nagu Kristuse sünd Peetlemmas, nad manitsevad ja teenivad inimesi nende vajadustes. Ometi on nad kogu selle aja Jumala juures, keda nad ei lakka kummardamast.

58. Mis on Kristuse klassikaline ütlus inglite kohta?

Selles kontekstis hoiatab Kristus oma järgijaid skandaali tekitamise eest. Seejärel lisab Ta lastest rääkides: Vaadake ette, et te ühtainustki neist pisikestest ei põlgaks, sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas näevad alati minu Isa palet, kes on taevas! (Mt 18:10).

59. Mida ütleb Piibel meile inglite kohta seoses Jumalaga?

Pühakiri õpetab, et inglid on Jumala loodud ja Temast madalamad. Püha Paulus ütleb selgelt, et nad on loodud (Kl 1:16), Jumalast madalamad (Ef 1:21; Hb 1:4-14). Nad kummardavad Jumalat ja kiidavad Teda kogu aeg (Ps 96:7, 102:20).

60. Milline on Piibli kohaselt erinevus inglite ja inimeste vahel?

Pühakiri ütleb meile, et inglid erinevad inimestest. Kuigi nad on oma loomuse kohaselt ihulistele meeltele nähtamatud, võivad nad muutuda ka inimestele nähtavaks (Tb 5).

61. Kas inglite vahel on soolised erinevused?

Ei, nagu Kristus ütles oma ettekuulutuses surnute lõpliku ülestõusmise kohta. Rääkides ülestõusnud inimestest, ütles Ta: Ülestõusmisel ju ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu inglid taevas (Mt 22:30).

62. Kas inglid on vabastatud tavalistest füüsilistest gravitatsiooniseadustest?

Jah, inglid on vabastatud allumisest tavalistele füüsilistele gravitatsiooni ja läbitungimatuse seadustele, kuna nende olemuses pole midagi materiaalset ega kvantitatiivset. Gravitatsiooni ja läbitungimatuse seadused ei mõjuta vaimseid olendeid.

63. Mille poolest on inglid inimeste suhtes ülemad?

Nad on inimestest paremad, kuna nad on puhtad vaimud, kelle põhiolemuses pole midagi materiaalset, kvantitatiivset ega meeltega tajutavat. Erinevalt meist ei sõltu inglid ideede omandamisel ja ideede teistele edastamisel kehast. Inglid ei pea sööma ega jooma, et elus püsida. Inglid pole oma liikumises piiratud, nagu meie oma keha poolest. Inglid sarnanevad loomuse poolest Jumalaga, kes on mitteloodud puhas Vaim, märksa rohkem kui meie, kes me oleme nii vaimsed kui ka kehalised.

64. Kuidas kirjeldab püha Paulus inglite ülimust inimeste suhtes?

Oma kirjas roomlastele (1:4-14) kirjeldab apostel Paulus Kristuse ülevust ja tema ülimuslikkust kogu loodu suhtes. Ta alustab Kristuse võrdlemisest inglitega ja seetõttu eeldab, et inglid on oma loomuse poolest kõrgemad kui inimesed. Samamoodi, kui Pühakiri tahab kuulutada inimese suurust, võrdleb see teda inglitega (Ps 77). Püha Peetrus ütleb omaaegseid ketsereid hukka mõistdes: Need on jultunud ja ennast täis ega põrka tagasi teotamast kirkuseingleid, kuigi isegi inglid, kellel on rohkem jõudu ja väge, ei lausu nende kohta teotavat otsust Issanda ees (2Pt 2:10-11).

 

III. Teoloogiline põhjendus

Me võime põhjendatult spekuleerida inglite olemasolu üle, kuid me ei saa tõestada nende olemasolu ainuüksi mõistuse abil. Miks mitte? Sest nähtavas maailmas ei ole selliseid loomulikke tagajärgi, millest me saaksime järeldusena tuletada ingelliku põhjust.

Kui aga Jumal on kord ilmutanud inglite olemasolu, siis me võime mõtiskleda nende loomise sobilikkuse üle.

Maailmas on erinevaid olemise astmeid. Igaühel neist on neile eriomane täiuslikkus. On olemas elutu pelgalt kehaline maailm, vegetatiivse ja sensitiivse elu maailm. Neist olemuslikult ülem on inimene, kes ühendab endas keha ja vaimu. Kõige kõrgemal seisab lõpmatu Olend, kes on Jumal. Arvestades inglite olemasolu, on olevate hierarhia lõpule viidud. Nad on puhtalt vaimsed, kuid siiski loodud. Järelikult on nad vaimsetena üle igasuguse materiaalse reaalsuse, sealhulgas ka inimese, kuid loodud olenditena on nad Jumalast madalamal.

65. Miks lõi Jumal inglid?

Jumal lõi maailma enda auks. Ta tahab, et Teda ülistaksid mõistus ja vaba tahtega intelligentsed olendid.

66. Kas Jumal oleks saanud samasuguse au, kui Ta poleks loonud ingleid?

Ei, see on Kiriku üleüldine õpetus, et Jumal tahab, et Teda austaksid intelligentsed olendid. Inglid, kes on intelligentsuse poolest inimestest ülemad, suudavad osutada Jumalale suuremat austust ja armastust kui inimesed.

67. Kas inglid on niisiis hädavajalikud loodud maailma täiuslikkuse pärast?

Jah, me ütleme, et universumi täiuslikkus “nõuab”, et oleks olemas puhtalt intellektuaalsed ja vaba tahtega olendid, nimelt inglid.

68. Miks on inglid täiuslikumad olendid kui inimesed?

Inglid on täiuslikumad, kuna oma loomuse poolest sarnanevad nad rohkem Jumalaga. Jumal on puhas intellekt ja tahe, erinevalt inimestest, kellel on ka keha.

69. Kas Jumal pidi inglid looma?

Ei, Ta ei ole kohustatud looma ei täiuslikumat ega kõige täiuslikumat universumit. Ta oleks võinud luua ka maailma, kus poleks ingellikke olendeid.

 

Teine osa

Inglid on puhtad vaimud

 

Väljend “puhtad vaimud” on mitmetähenduslik. Teoloogilises keelekasutuses tähendab see intelligentseid vaba tahtega olendeid, kelle olemuses ei ole kvantitatiivseid elemente.

Inglite “puhtus” tähendab seega, et nad ei ole meeltega tajutavad; et neil ei ole kaalu ega suurust ega kuju ega värvi ega välimust. Nad ei ole kehalised. Neil pole paiknevust ruumis.

Inimestena ümbritseb meid mateeria nii palju, et meil on kiusatus samastada tõelist materiaalsega. Levinud fraas nagu “It does’nt matter to me” (Sel pole minu jaoks tähtsust) illustreerib seda eelarvamust.

Ütlus, et inglid on puhtad vaimud, ei oma rohkem järeldusi. Pigem tähendab see inglite identifitseerimist selliste olenditena, kellel pole seda, mida meie peame täiuslikkuseks, nimelt keha.

 

I. Kiriklik autoriteet

 

Need kolm allikat, mis annavad tunnistust inglite olemasolust, on ka meie peamised autoriteedid nende puhta vaimse loomuse kinnitamisel. Lateraani IV Kirikukogu pani aluse; sellele alusele ehitas Vatikani I Kirikukogu; ja Vatikani II Kirikukogu kordas seda, mida Kirik oli õpetanud peaaegu kaheksa sajandit.

70. Kuidas identifitseerib Kirik ingleid puhaste vaimudena?

Ta identifitseerib inglid puhaste vaimudena neljal viisil:

• kuulutades, et inglid on vaimsed ja mitte kehalised.
• kirjeldades ingleid kui “nähtamatuid”. Seega ei ole nad meeltega tajutavad.
• eristades ingleid materiaalsest universumist.
• väites, et Jumal lõi ka inimesed, kes koosnevad nii kehast kui ka vaimust.

71. Milline kolmest kiriklikust allikast on kõige autoriteetsem?

Kõige autoriteetsem on Lateraani IV Kirikukogu. Vatikani I ja II Kirikukogu kordavad põhimõtteliselt seda, mida Lateraani IV Kirikukogu pidulikult defineeris.

 

II. Pühakiri

 

72. Milline on piibellik alus ütlusele, et inglid on puhtad vaimud?

Piibellikuks aluseks on sõna “vaim” järjekindel kasutamine inglitest rääkides. Nii küsis püha Paulus oma kirjas heebrealastele (1:14): Eks nad kõik ole vaid teenijad vaimud. Taas öeldakse, et Kristus ajas neist vaimud välja sõnaga (Mt 8:16), kui viidatakse sellele, et Päästja eksortsiseeris kurjast vaimust seestunud inimesi.

73. Kuidas me mõistame negatiivselt, et inglid on puhtad vaimud?

Pühakiri ei ütle midagi selle kohta, et inglitel oleks oma keha. Kõige rohkem võivad neil olla kehad, mida nad endale võtavad. Veelgi enam, Piiblis ei mainita „inglite hingi” ega midagi, mis viitaks sellele, et inglid koosneksid kehast ja vaimust.

74. Kuidas me mõistame positiivselt, et inglid on puhtad vaimud?

Nagu nägime, tähistab mõiste „ingel” missiooni, mida taevased väed teostavad, kui nad teenivad meid inimlike vajaduste rahuldamisel. Kuid sõna “vaim” järjekindel kasutamine räägib inglite olemusest. See on loomus, mis ei koosne kehast ja hingest. Veelgi enam, Pühakirjas räägitakse sõna “vaim” kasutades kolme tüüpi intellektuaalsetest olenditest, nimelt inimhingest, Jumalast ja inglitest. Kuid kui inimhinge nimetatakse vaimuks, ei esine see mõiste kunagi väljaspool konteksti, mis tähistab tema seost kehaga kui “inimese vaim, …meie vaim, …vaim, mis on inimeses”. Kuid Jumala puhul kasutatakse seda terminit ilma piiranguteta: “Jumal on vaim” (Jh 4:24) ja samamoodi ilma piiranguteta kasutatakse seda inglite puhul. Sellest võime loogiliselt järeldada, et kõnealune vaim on ilma kehalise koostisosata.

 

III. Patristlikud tõendid

 

Mõned varased kirikuisad olid inglite puhtalt vaimse loomuse osas ebakindlad. See tähendab, et õpetuses inglite vaimse loomuse kohta on Kiriku ajaloos toimunud areng.

Kuid isegi väga varajaste isade seas ei kahelnud paljud, et inglid on ilma kehadeta. Nii arvab näiteks püha Gregorius Nyssast: „Kogu ratsionaalne loodu jaguneb kehaliseks ja kehatuks loomuseks; kehatu on ingellik, teine ​​on meie, inimolendid” (On the Lord’s Prayer, 4). Taas küsib püha Gregorius Suur: “Kes võiks mõistuspäraselt väita, et vaimsed olendid on kehalised?” (Dialoogid, 4:29).  Ja veel: “Ingel on ainult vaim, samas kui inimene on nii vaim kui ka liha” (Moralia, 4:3).

 

Copyright © 1996 Inter Mirifica

ALLIKAS:

http://www.therealpresence.org/archives/Angelology/Angelology_027.htm

 

* * *    * * *   * * *

 

Kahjuks ei jõudnud isa John Hardon SJ ettevõetud katekismust inglitest enne oma surma lõpuni kirjutada ja see katkeb üsna kahe teesina esitatud kava alguses. Seepärast täiendame isa Hardoni SJ katekismust inglitest edaspidi teiste tema arhiivides leiduvate inglite teemaliste ettekannete, lühikatehheeside ja rekollektsioonide tõlgetega. 

Isa Ivo Õunpuu, Katoliku Õpetuse Andmebaasi toimetaja

 

* * *    * * *   * * *

 

Traditsioonilise katoliku õpetuse kohaselt, mis võtab aluseks Vana ja Uue Testamendi Pühakirjas leiduvad puhaste vaimude (inglite) kooride nimetused ja leiab oma küpse väljenduse (Pseudo-) Dionysios Areopagitale omistatud teoses “Taevasest hierarhiast” (ld De coelesti hierarchia), on inglid oma Jumala ees teostatud ülesannete kohaselt jaotatud üheksasse koori, need omakorda veel kolme astmesse. Selle õpetuse on oma autoriteediga kinnitanud paavst p. Gregoorius Suur ja seda on oma teoloogilistes teostes järginud ka p. Aquino Thomas. Kuna eesti keeles puudub siiamaani nii Pseudo-Dionysios Areopagita nimetatud teose tõlge kui ka (väljaspool Pühakirja) igasugused ka kõige napimad käsitlused inglite kooridest, siis toon siin ära  inglite kooride jaotuse.

Isa Ivo Õunpuu

INGLITE KOORID

 

INGLIKOOR	LATINAE	IN ENGLISH	PO POLSKU	EESTI KEELES
I	Seraphim	Seraphim	serafiny	seeravid
	Cherubim	Cherubim	cherubiny	keerubid
	Throni	Throne	trony	troonid
II	Dominationes	Dominations	panowania	ülemused
	Virtutes	Virtues	zwierchności	väed
	Potestates	Powers	moce	meelevallad
III	Principes / principatus	Principalities	księstwa	valitsused (ka: vürstid)
	Archangeli	Archangels	archaniolowie	peainglid
	Angeli	Angels	aniołowie	inglid