Kui Jumal on surnud…
Pat Buchanan, 25. aprill 2016
Pat Buchanan
Ühes oma hiljutises veerus tegi Dennis Prager terava tähelepaneku: “Valdav enamus juhtivaid konservatiivseid kirjanikke … on ilmaliku ellusuhtumisega. … Nad ei ole teadlikud sellest katastroofist, millesse jumalatus Läänes on viinud.”
Need ilmalikud konservatiivid võivad mõelda, et “Ameerika suudab üle elada Jumala ja religiooni surma, ” kirjutab Prager, kuid nad eksivad.
Ja tõepoolest, viimase poole sajandi ajalugu näib seda kinnitavat.
Rahva religioon, nende usku, loob nende kultuuri ja nende kultuur loob nende tsivilisatsiooni. Ning kui usk sureb, sureb kultuur, sureb tsivilisatsioon ning hakkavad surema inimesed.
Kas see mitte pole Lääne lähiajalugu?
Täna pole mitte ühtegi suurt Lääne rahvast, kelle sündimus lubaks vältida nende väljasuremist põlisrahvana.Selle sajandi lõpuks on teised inimesed ja teiste kultuurid on Vana Mandri suures taasasustanud.
Euroopa inimese saatuseks näib olevat lõpetada nagu 10 Iisraeli kadunud suguharu — alistatud, assimileeritud ja kadunud.
Ning sellal kui Euroopa rahvad — venelased, sakslased, britid, baltlased — kahaneb arvuliselt, kahekordistub ÜRO hinnangul Aafrika elanikkond 34 aasta jooksul ja ületab tublisti 2 miljardit.
Mis juhtus Läänega?
Nagu G.K. Chesterton kirjutas, kui inimesed kaotavad usu Jumalasse, siis nad ei hakka uskuma mitte millegisse, vaid nad hakkavad uskuma kõigesse.
Kui Euroopa eliidid lakkasid uskumast kristlust, hakkasid nad pöörduma ideoloogiatesse, mida dr Russell Kirk kutsus “ilmalikeks religioonideks”.
Mingiks ajaks need ilmalikud religioonid — marksism-leninism, fašism, natsism — vangistasid miljonite südamed ja meeled.Aga peaaegu kõik nad olid 20. sajandil läbi kukkunud jumalate seas.
Nüüd haarab Lääne inimene oma embusse uued religioonid: egalitarismi, demokratismi, kapitalismi, feminismi, ühe-maailma-ideoloogia (One Worldism), environmentalismi.
Ka need annavad mõtte miljonite inimeste eludele, kuid ka need on ebapiisavateks aseaineteks usule, mis lõi Lääne maailma.
Sest neil puudub see, mida inimesele andis kristlus — mitte ainult põhjuse, mille jaoks nii elada kui surra, vaid ka moraalikoodeksi mille kohaselt elada, koos lubadusega, et selliselt elatud elu lõpus tuleb igavene elu.Ka islam annab sellise lubaduse.
Ilmalikkusel aga pole pakkuda midagi, mis võiks olla võrreldav selle lootusega.
Vaadates tagasi möödunud sajandite peale, näeme, mida usk on tähendanud.
Kui pärast Rooma impeeriumi langust võttis Lääs omaks kristluse kui kõikidest teistest ülima usu, kuna selle asutaja oli Jumala Poeg, hakkas lääs looma kaasaegset tsivilisatsiooni, ja siis läks Euroopast välja ja alistas enamuse tuntud maailmast.
Tõed, mida Ameerikas on õpetanud maailmale, et igale inimesele on seesmiselt omane väärikus ja väärtus ning puutumatud inimõigused, pärinevad kristlusest, mis õpetab, et iga inimene on Jumala laps.
Täna aga on kristlusega virtuaalselt surnud Euroopa ja on aeglaselt suremas Ameerika, Lääne kultuuris kasvab vundamendi kaotanud ja dekadentlikuna ning Lääne tsivilisatsiooni on nähtavas languses.
Rudyard Kipling on seda kõike ette ennustanud teoses “Recessional”:
“Meie laevastikud kahanevad olematuks, rannal ja neemel kustub tuli: Oh, vaata vaid, kogu meie eilne hiilgus on kui Niineve ja Tüürose kadunud sära”
Kõik Lääne impeeriumid on kadunud, ja tema poolt kunagi alla heidetud rahvaste lapsed tulevad üle Vahemere et taasasustada ema riikides, kelle pärismaalased on hakanud vananema, kahanema ja surema.
Alates 1975. aastast on ainult kaks Euroopa riiki, islamiusuline Albaania ja Island, säilitanud piisava sündimuse, et hoida oma rahvas elus.
Arvestades rahvastiku vähenemisest Euroopa sees ning Aafrikast, Kesk- ja Lähis-Idast veerevaid sisserändajate laineid, tundub veel enne selle sajandi lõppu kaartidel olevat islami Euroopa.
Vladimir Putin, kes on lähedalt näinud marksismi-leninismi surma, näib mõistvat kristluse otsustavat tähendust Emakesele Venemaale ning püüab elustada Õigeusu Kirikut ja kirjutada tema moraalikoodeksit tagasi Vene seadustesse.
Ja mis toimub Ameerikas, “Jumala riigis”?
Kristluse väljaheitmisega tema koolidest ja avalikust elust juba kahe põlvkonna jooksul ning Vana ja Uue Testamendi õpetuste tagasilükkamisega seaduste alusena, oleme tunnistajaks ehmatavalt järsule sotsiaalsele allakäigule.
Alates 1960-ndatest aastatest on Ameerika püstitanud üha uusi rekordeid abortide, vägivaldsete kuritegude, vangistuste, narkootikumide tarbimise valdkondades.Kuigi HIV / AIDS ei ilmunud lagedale enne 1980-ndaid aastaid, on sadu tuhandeid seeläbi hukkunud ja miljonid kannatavad selle ning sellega seotud haiguste all.
Nelikümmend protsenti sünde USA-s toimub väljaspool abielu.Hispaaniakeelsete seas on see protsent üle 50, afroameeriklaste seas aga üle 70 protsendi.
USA keskkooliõpilaste testide tulemused langevad iga aastaga ning lähenevad Kolmanda Maailma riikide tulemustele.
Enesetapp on tõusvaks surmapõhjuseks keskealiste valgete seas.
Näib, et sekularismil ei ole vastust küsimusele “Miks mitte?”
“Kõige selle seas, mida taluda võib inimsüda, kui väike on see osa, mida põhjustada või ravida võivad seadused või kuningad (How small, of all that human hearts endure, That part which laws or kings can cause or cure),” kirjutas Samuel Johnson.
Ilmalikel konservatiividel võib olla küll vahendeid mõnede Ameerika tõbede vastu. Kuid nii nagu Johnson märkis, ei saa mingisugune ilmalik poliitika ravida Lääne hinge haigust — usu kadumist, mis näib olevat pöördumatu.
Pat Buchanani blogist inglise keelest tõlkinud isa Ivo Õunpuu
Patrick Joseph “Pat” Buchanan (sünd. 2. novembril 1938) – Ameerika paleokonservatiivne poliitiline kommentaator, kirjanik, publitsist, teleajakirjanik ja poliitik. On töötanud vabariiklike presidentide Nixoni, Fordi ja Reagani administratsioonis, kandideerinud korduvalt vabariiklaste partei ning 2000 Reformipartei presidendikandidaadiks.
Laiendaksin seisukohta, asi pole kirikus vaid usus üldse.
Esiteks – kõik inimesed on usklikud, usk on inimeseks olemise alus ja seda sõltumatult usub ta jumalikku loomisesse või usub ta jumaliku loomise olematust, mateeria iseeneslikku arengut. Usk on inimteadvuse esimene vorm. Kõige muu kõrval annab ta inimesele maailmapildi nii õige või vale kuid inimesele vajaliku – maailmapildi. Kui see pilt lammutatakse ja mindit seotud maailmapilti pole on tulemus – suur segadus.
Teiseks – eelmise sajandi lõpuni sai inimene hariduse (koos filosoofia, maateaduse ja ajalooga) mis kompenseeris seisakut usuteaduse arengus ja inimesele jäi maailmapilt.
Kolmandaks – toimus võimas teaduse ja tehnika areng – filosoofia töötas läbi kõik vanad tõed kuid igapäevase uue jaoks puudus võimalus andmete vananemistempo kiiruse tõttu. Haridusest kadus usk ja filosoofia, inimestelt maailmapilt.
Poliitikas on kadunud mõtestatus, loosungid ja terminid on vastuolus varasemate teadmistega kas poliitilisest idiotismist, poliitikute harimatusest või mõlemast kokku. Kui poliitikas algas kolmsada aastat tagasi teaduslik mõtlemine siis tänaseks valitseb idiotism kus vanad tõed keerataksepeapeale või “kummutatakse” loosungitega. Kui Hitler kaotas sõja Saksamaal – võitis ta kogu Euroopa.
Jumalikust aspektist vaadatuna on Euroopas toimuv loomulik. aga selle lahtiseletamine pikk ja vaevarikas. Appi tuleks võtta tänapäevased teadmised kosmoloogias, geofüüsikas, dinosauruste jne, kadumises, Piibel, Noaeelne ajalugu, Rooma häving, Euroopa häving. Aga keda see huvitab?
Teil on õigus. Me võime rääkida ka eestlaste “asendusreligioonidest”, millega kristliku religioosse usu kaotanud eestlased püüdsid siduda oma usus, lootuse ja armastuse – kõigepealt luteri Kiriku abiga ilmalikuks “asendusreligiooniks” muudetud vaba ja iseseisva Eesti rahvusaatega, misjärel Eestit valitsema asunud liberaalne ja oportunistlik poliitklikk isamaalisuse ja “usu” Eesti Vabariiki päästmatult ära lörtsis ja pakkus selle asemel rahva usus ja lootuse sidumiseks mitme astme võrra primitiivsemaid maiset paradiisi lubavaid loosungeid: “paarikümne aastaga viie Euroopa rikkaima riigi hulka” jne. Praegu tundub, et mitte ükski “ilmaliku religiooni” loosung enam rahva valdava enamuse usku ja lootust ei kõneta, poliitikud ja parteid on definitiivselt valetajate kambaks arvatud ning EKRE-lgi on minekut niikaua, kuni esitatakse pragmaatilisi aktuaalseid eesmärke, mitte aga üldise iseloomuga loosungitel põhinevat ideoloogiat. Tundub, et valdav enamus Eesti rahvast ei usus ega looda enam millelegi ega armasta midagi ega kedagi peale iseenda ning on võimetud ka tõelisesse religioossesse usku pöördumiseks vajaliku üleloomuliku armuimpulsi äratundmiseks ja vastuvõtmiseks. See on tegelikult Eesti rahva kui niisuguse lõpp, lihtsalt mingi emakeelest, kultuurist ja territooriumist ning “riigist” (kui Eeesti Vabariiki saab praegu üldse riigiks nimetada) rahvana püsimiseks ei piisa, peab olema sügavamat rahvana püsimiseks ja tegutsemiseks vajalikku moraalset elujõudu, mida saab ammutada üksnes religioonist. Jääb veel sajand-paar hääbumist ja see rahvas sureb usu ja lootuse puudumise tõttu välja.
Tõepoolest, meid võib tabada meie sugulasrahvaste liivlaste või vadjalaste saatus. Jumal on halastaja, aga ta on ka karistaja, sest ta on meie Isa ja Looja. Pole vaja elada illusioonis, et Ta talub kõike ning halastab kõigi ja kõige peale. Ajaloost ja Piiblist on küllaldaselt näiteid, et Ta ka karistab. Ja see karistus võib olla muidugi KOHUTAV! Eks öeldakse ju Vanas Testamendiski korduvalt: KARTKE Jumalat. Moodne inimene ei karda midagi, sest ta on esiteks vaimselt täiesti pime, ja teiseks, ta mõtlemine on rikutud ja ta ei taju maailma (reaalsust) enam õigesti. On veel üks põhjus: ta on iseenese üle hirmus uhke.
Probleemikson usu konservatiivsus. Ta pole suutnud kohaneda tänapäevase teadusega. Huvitavteema oleks Piibli käsitlus tänapäeva teadmiste valguses. Mõned viited. Veeuputus. Noa oli oma noorpõlve veetnud veeeuputuse eelses tsivilisatsioonis. Must Meri tekkis 7200. aastat tagasi lühikese ajavahemiku jooksul endise mageveejärve asemele koos järve veetaseme tõusuga 132 meetrit. Oskab keegi seletada võimalust, et kuidas euroopa suurima mageveejärve ümber polnud üks suurimatest tsivilisatsioonikolletest väi kuidas see sai säilida sellise veetõusu puhul. Umbes sellesse ajajärku jääb Pärsia lahe teke ja kunakiste India ookeani, Atlandi ookeani, Jaapani regiooni inimrajatiste sattumine 30 ja enama meetri sügavusele ja, ja, Arendada saab teemat vaid koos opositsiooniga – muidu on võssa sõit kindel. Praegune poliitika on sallimatu opositsiooni suhtes ja nimetab opositsiooni sallimatuteks. Sõit on kindel. Jumala karistus on vana aja inimese arusaamlik pärand. Koos tänapäeva psüholoogiaga on jumala karistus ekslik tõlgendus jumalikust eesmärgist. Ma pole usklik aga olen kindel, et jumalal on sellest suva küll aga tõmbab häda kaela jumalaseadustega mitte arvestamine.
Ma pakuks, et Kristluse probleem ei ole mitte konservatiivsuses vaid pigem progressiivsuses. Piibel ei ole teadusega vastuolus. Küll aga on progressiivsed usuisad iga umbluu ilma järele mõtlemata oma vankri ette rakendanud ning niiviisi Kristluse naeruvääristajatele trumbid kätte andnud. Heaks uudiseks on jälle see, et Kristluse materdajad on sama reha peale astudes Kristlust hoopis propageerinud.
Meenutagem vaid skandaalset Da Vinci koodi filmi. Suurejooneline kultuurimarksistlik epopöa muutus hoopis reklaamfilmiks kui tuli välja, et noori vaatajaid paelus Kristluse hiilgav ajalugu ja kultuur ja headuse sõnum palju rohkem kui pastakast välja imetud jama justkui oleks Jeesusel olnud järeltulijaid. Ja kui homme tuleks välja, et Jeesusel ikkagi olid järeltulijad või mingi muu Kristluse keskse teesiga vastuolus olev asjaolu, siis Jeesuse sõnumi tähtsust ja Kristluse olulisust tervikuna ei kõigutaks sellised nüansid mitte mingil moel. Kristlus ei ole surnud ega maha maetud nagu Isa Ivo väidab, Kristlus on vägagi elus ja parimaks tõendiks on saatana hädakisa mida me iga Jumala päev meediast kuuleme.
Teaduse juurde tagasi pöördudes, “päev” ei pruugi olla planeet Maa täispööre ümber oma telje. Lihtsa ristinimisese “päev” koosneb jah ühest Delfi juhtkirjast teiseni aga kui natukene suuremat pilti vaadata siis on ajaarvamine palju keerukam ning mitte miski pole enam nii nagu ta näib. Universum, loomise lugu ja elu teke on palju huvitavam kui veeuputus ja see on see koht kus punalutikat teadusega materdada. Iidsed tsivilisatsioonid, mille ootamatu looduskatastroof hävitas, jäägu New Age tegelastele. Kristlus on ikkagi tõe otsing ja teadusavastused teevad selle otsingu väga põnevaks. Kas keegi teab, et tänapäeval on võimalik Kirikusse pürgivaid saatana käsilasi kompuutertomograafi ja geneetikaga tuvastada. Et kristlasteks maskeerunud lobjakasremsud ei saaks Kristuse nimel järgmist rassistihomofoobinõiajahti korraldada.