„MIS JUHTUB SIIS, KUI PAAVST FRANCISCUS EI VASTA DUBIATELE?“  KARDINAL BURKEʼI VASTUS

Giuseppe Nardi

KATHOLISCHES, 16. november 2016

Paavst Franciscus mõttes

 Paavst Franciscus I

 

Nelja kardinali dubiad Amoris Laetitia suhtes ja paavsti vaikimine.  

Kas Franciscusest saab “lombakas part”?

(Rooma) Mis juhtub siis, kui paavst Franciscus ei vasta neljale kardinalile, kes viie dubiaga (kahtlusega) nõuavad temalt avalikult selgust Amoris Laetitia asjus? Üks allakirjutanutest, kardinal Raymond Burke, andis kaks intervjuud, milles ta selle kohta seisukohta väljendas. Üht neist juhtis Thomas McKenna Katoliku Aktsiooni (Catholic Action) jaoks, teist vatikanist Edward Pentin National Catholic Register jaoks.

Kardinal Burke kuulub kõige aktiivsemate ja kõige kindlamate katoliku abielu- ja moraaliõpetuse kaitsjate hulka. 2014. aastal toimunud oli ta esimesel perekonnateemalisel piiskoppide sinodil kardinal Walter Kasperi teeside vastase opositsiooni juhiks ja kirjeldas neid kui “reetmist”. Paar nädalat pärast sinodi lõppu eemaldas paavst Franciscus kirikuõiguse spetsialisti Apostelliku Signatuuri prefekti ametikohalt ning sellega ka Rooma kuuriast. 2013. aasta detsembris  oli ta tema juba eemaldanud Piiskoppide Kongregatsiooni ja Pühakukskuulutamiste Kongregatsiooni koosseisust. Kuna kardinal jätkas ikka oma hääle tõstmist, eemaldas paavst Franciscus ta paari nädala eest [st 2016. a. novembri alguses – tõlk.] ka Jumalateenistuse ja Sakramentide Kongregatsiooni koosseisust. Ühtegi kardinali ei sõitle Franciscus rohkem kui ameeriklast Burke’i. Sel on oma põhjused. Kardinal Burke on veel suhteliselt noor, briljantne kanonist, intellektuaalselt väljapaistev ja otsusekindel. Need on koostisosad kardetava vastase jaoks.

Koos Burke’iga allkirjastasid dubiad ka mõlemad saksa kardinalid Joachim Meisner ja Walter Brandmüller ning Itaalia kardinal Carlo Caffarra.

„Kirikus eksisteerib paavsti korrigeerimise praktika“

Pentin: Mis juhtub siis, kui Püha Isa ei reageeri teie õigluse ja ligimesearmastuse žestile ja too selgust Kiriku õpetusse, nagu te loodate saavutada?

Kardinal Burke: Siis tuleb meil selle olukorraga tegeleda. Kiriku Traditsioonis eksisteerib paavsti korrigeerimise praktika. See on muidugi selgelt midagi väga haruldast. Aga kui neile küsimustele ei saa vastust, siis ma ütleksin, et kerkib küsimuse alla ette võtta tõsise eksituse formaalse korrigeerimise akt.

Pentin:  Kui tekib kirikliku autoriteedi ja Kiriku Püha Traditsiooni vaheline konflikt: Mis on usklikule siduv ja kellel on voli seda määratleda?

Kardinal Burke:  Siduvad on Traditsioon. Kiriklik autoriteet on olemas ainult Traditsiooni teenimiseks. Ma mõtlen kirjakohale püha Pauluse kirjas galaatlastele (1:8): „Aga kui ka meie ise või ingel taevast kuulutaks mingit evangeeliumi selle asemel, mida meie oleme teile kuulutanud – see olgu neetud! 

Pentin: Kui paavst oleks õpetada tõsist eksitust või hereesiat: Milline õiguspärane autoriteet võib seda kindlaks teha ja millised oleksid tagajärjed?

Kardinal Burke: Sellisel juhul ja nii on see ajaloos ka juhtunud, peavad kardinalid ja piiskopid selgeks tegema, et paavst õpetab eksitusi ja nõudma temalt, et ta need korrigeeriks.

„Vatikani vastus“

Neli kardinali esitasid paavstile 19. septembril (2016) oma kahtlused konfidentsiaalselt ja palusid selgitust. Kuna Franciscus nende muresid ignoreeris, tegid nad  oma dubia 14. novembril avalikuks ja nõudsid Kiriku pealt selgitust avalikkuse ees. Senised reaktsioonid paavsti lähikonnad paistavad olema jahmunud, kuid abitud.

Roomas spekuleeritakse selle üle, kas dubia olid põhjuseks, miks Franciscus veel nende avaldamise päeval kogus kokku kõikide Rooma kuuria dikasteeriumite juhid. Sellised kohtumised kutsutakse tavaliselt kokku pikema etteteatamisega. Dubia pidid olema olnud vähemalt kõrvalteemana selle koosoleku päevakorras.

15. novembril avaldas nimelt Prantsuse piiskoppide konverentsi päevalehe La Croix veebiväljaanne artikli pealkirja all „Amoris Laetitia: Vatikan vastab nelja kardinalid dubiatele“. Kuid see polnud “Vatikan”, kes andis vastuse. Pigem oli see paavst Franciscuse poolt 1. septembril  loodud uue Ilmikute, Perekonna ja Elu dikasteeriumi 15. augustil ametisse nimetatud prefekt Kevin Joseph Farrell, kes astus ringi, et kaitsta paavsti sinodijärgset üleskutset. 19. novembril ülendas Franciscus Farrelli kardinaliks. Järgmise kanalina paavsti vastuolulise kirja  kaitseks kasutaks Farrell National Catholic Reporterit, Katoliku Kiriku sisese progressiivse ajakirjanduse USA lipulaeva.

Kardinalid ootavad vastust paavstilt, kuid vastab Spadaro

Ka isa Antonio Spadaro, Roomas ilmuva jesuiitide ajakirja La Civiltá Cattolica toimetaja kiirustas Franciscusele appi ja arvas, et ta annab sellega neljale kardinalile vastuse. Sealjuures viitas jesuiit ja paavsti lähedane usaldusalune Franciscuse septembri alguses Buenos Airese kirikuprovintsi piiskoppidele saadetud kirjale. Selles kiitis paavst seal välja töötatud pastoraalseid juhiseid Amoris Laetitia rakendamiseks. Need juhised näevad ette vastuvõtu taasabiellunud lahutatute ja teistes irregulaarsetes olukordades elavate usklike lubamist sakramentide osadusse.

Pastoraalsete juhiste ja kirja avaldamine on toimunud sama segasel viisil nagu seda on kogu paavst Franciscuse suhtumine on Amoris Laetitia vastuolulistesse lõikudesse. Juhised ja paavsti kiri esmalt avaldatakse, seejärel kustutatakse ning lõpuks tunnistatakse siiski autentseteks.

Ehkki paavstile on alates 2016. aasta 8. aprillist esitatud selged küsimused Amoris Laetitia vaidlusaluste lõikude kohta ja Kiriku juhti on mitmelt poolt kutsutud üles andma selgeid vastuseid, hoidub Franciscus selguse loomisest. Kriitikud tunnevad seeläbi, et nad on saanud kinnituse oma eeldusele, et Franciscus tahab salakavalal viisil viia sisse Kiriku õpetusega vastuolus olevaid seisukohti ning seeläbi katkestuse Traditsiooniga. Selge vastus teeks selle katse kas avalikuks või nurjaks selle. Just nimelt seda taotlevad neli kardinali. Nad tahavad selgeid rindejooni ning, nagu öeldakse nendega seotud ringkondades, et paavst lõpetaks vääritu kassi ja hiire mängu, mida ta alates  peab alates kaheosalise perekonnateemalise sinodi väljakuulutamist 2013. aasta sügisel.

Kas paavstist saab lombakas part?

Neli kardinali ei esitanud oma dubiaid ei tulevasele kardinal Farrellile ega jesuiitide ajakirjas Civiltá Cattolica toimetaja Spadarole, vaid paavstile. Nad ootavad vastust temalt. Aga näib, et täpselt seda ei soovi Franciscus.

Niimoodi nurka surutud, nimetatakse Rooma nelja viisi, kuidas paavst võiks reageerida: parandada Amoris Laetitia, nagu seda nõuavad neli kardinali; tunnistada ennast hereesia toetajaks ja riskida seeläbi vastava süüdistuse saamist koos kõigi tõsiste tagajärgedega Kiriku ühtsusele; sulguda jätkuvalt vaikimisse ja asetada end seeläbi ohu alla muutuda terve oma ülejäänud pontifikaadi ajaks lombakaks pardiks (lame duck), nagu Ameerika Ühendriikides niemtatakse presidenti, kes ei suuda enam reaalselt oma kohuseid täita; või tagasi astuda.

Paavst Franciscuse kohta on öeldud, et tal on selge taktikaline kujutlusvõime. Kuidas ta selles olukorras reageerib?

Tekst: Giuseppe Nardi
Pilt: MIL

Saksa keelest infoportaalist Katholisches tõlkis isa Ivo Õunpuu