VENEMAA – KRISTLUSE EESTKÕNELEJA MAAILMAS

Iben Thranholm

www.rt.com, 15. november 2015

Iben Thranholm uurib poliitilisi ja sotsiaalseid sündmuseid, keskendudes sealjuures nende religioossetele aspektidele, tähtsusele ja moraalsele mõjule. Neis küsimustes on ta üks Taani enim loetud kolumniste. Thranholm on endine Taani riikliku ringhäälingu (DR) saatejuht ja toimetaja. Ta pani aluse religioossele uudistesaatele, mis kehtestas varem esitatuga võrreldes täiesti uue standardi. Uuringute ja intervjuude läbiviimiseks on Thranholm laialdaselt reisinud Lähis-Idas, Itaalias, Ameerika Ühendriikides ja Venemaal. Uuringute eest, mis puudutavad religioossete teemade kajastamist Taani meedia poolt, on teda autasustatud.

Syrian Christians in Homs

Süüria kristlased, isa ja tütar, külastavad enda kodu Homsis, mille nad olid sunnitud
sõjategevuse käigus maha jätma. Pilt: RIA Novosti

Mitte kunagi ajaloos pole kristlaste tagakiusamine olnud nii intensiivne ja ulatuslik nagu täna. Käimas on ülemaailmne sõda kristlaste vastu, mille ulatus ja jõhkrus on alates Ameerika Ühendriikide sissetungist Iraaki üha kasvanud.

Peale seda, kui terves Lähis-Idas on teadlikult hävitatud riike ja valitsusasutusi, on islamistlikud grupeeringud haaranud kinni võimalusest ja asunud kristlasi taga kiusama.

Ameerika ajakirjanik ja luuletaja Eliza Griswold on kirjutanud arvukaid artikleid New York Times-ile sellest, kuidas Ühendriikide sissetung on põhjustanud sadade tuhandete kristlaste põgenemise Iraagist. „Alates 2003. aastast on hukkunud preestrid, piiskoppe ja pommirünnakutes on kannatada saanud rohkem kui 60 kirikut,ˮ räägib Kaldea Katoliku Kiriku Erbili piiskop Bashar Warda.

Saddam Husseini kukutamise järel hakkasid kristlased massiliselt Iraagist lahkuma ja nende arvukus kahanes 1,5 miljonilt 2003. aastal vähem kui 500 000-le tänasel päeval.

Nõndanimetatud “araabia kevad” muutis asju vaid hullemaks. Daesh-i edu Iraagis on innustanud sarnaseid grupeeringuid ka teistes maailmajagudes, eelkõige Aafrikas, kus Moslemi Vennaskond on pannud toime suurel hulgal metsikusi Egiptuse kristlaste vastu, samuti nagu Boko Haram Nigeerias ja Al-Shabab Somaalias.

Vähe sellest, et Ameerika Ühendriigid, väidetavalt “Jumala Kodumaa“, on muutnud kristlaste elu maapealseks põrguks üle kogu Lähis-Ida, pigistades seejärel silma kinni lugematute peade maha lõikamiste, laste vägistamiste ja muude kirjeldamatute metsikuste osas, tundub ta nüüd olevat kurt, tumm ja pime kogu selle probleemi osas. Kuid lisaks sellele on terve Lääne välispoliitika haledalt läbi kukkunud, kuna pole suutnud adekvaatselt hinnata religiooni tähtust nende riikide elus, mida ta lammutama läks. Lääne suurim välispoliitiline prohmakas on olnud eeldus, et lääne ilmalikku ühiskondlikku mudelit, mis nõuab religiooni ja poliitika ranget lahus hoidmist, on võimalik kehtestada kogu ülejäänud maailmale, võtmata arvesse kultuurilist ja religioosset tausta.

Lääne Lähis-Ida poliitika jõudmine täielikku katastroofi annab tunnistust, kui vale see eeldus on olnud. Usulised veendumused on üheks peamiseks põhjuseks, miks Lääne demokraatiat eemale tõrjutakse ja miks Lääne välis- ja sisepoliitika Lähis-Idas on viimase kahe aastakümne jooksul ebaõnnestunud. Asjaolu, et Lääs keeldub aktsepteerimast religiooni olulise ja mõjusa tegurina teenib vastupidiseid eesmärke ning pakub võimalusi ja eeliseid Venemaale.

Russia concerns about persecution of Christians in Syria

Lähis-Idas toimuvad rünnakud kristlaste vastu valmistavad Venemaale muret – 
Venemaa õiguskantsler

Paljudele riikidele ja rahvastele väljaspool Läänt tähendab kaasajastumine tagasipöördumist oma religioossete juurte juurde. Seetõttu ei võimalda XXI sajand religiooni lahutamist geopoliitikast. Vladimir Putin mõistab seda. 2012. aasta veebruaris andis ta Vene Õigeusu Kirikule pühaliku tõotuse, et taga kiusatud kristlaste kaitsmine mistahes maailma piirkonnas saab olema üks tema välispoliitika võtmeküsimusi.

Kuigi Venemaa eesmärk Süürias on eelkõige terroristlike rühmitustega võitlemine, mängivad nii kristlastest vähemuse kaitsmine kui Süüria kristliku pärandi säilitamine olulist rolli. Sellised tähtsaimad kristlikud pühakud: Püha Efraim Süürlane, Püha Vassili Suur ja Püha Johannes Kuldsuu olid kõik süürlased.

Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinodi Kiriku ja ühiskonna vaheliste suhete osakonna (endine, tõlkija märkus) juht isa Vsevolod Tšaplin ütles seoses Venemaa õhurünnakutega Daesh-i vastu Süürias, et: „iga võitlus terrorismi vastu on moraalne; me võime seda nimetada isegi pühaks sõjaksˮ.

A young girl reacts moments after refugees from Syria and Irak arrived at a refugee centre in Champagne-sur-Seine, near Paris, France, September 9, 2015. France is ready to take in 24,000 refugees as part of European Union plans to welcome more than 100,000 in the next two years, the French President said on Monday, dismissing opinion polls showing public opposition to the move. REUTERS/Christian HartmannATTENTION EDITORS : FRENCH LAW REQUIRES THAT THE FACES OF MINORS ARE MASKED IN PUBLICATIONS - RTS9AZ

Noor tüdruk Süüriast ja Iraagist Prantsusmaale, Pariisi lähedal asuvasse 
Champagne-sur-Seine põgenike keskusse saabunud põgenike seas. 
9. septembril 2015. © Christian Hartmann / Reuters

Isa Tšaplin ei viita mingisugusele uuele religioonide vahelisele sõjale vaid – hoopis vastupidi – moraalsele kohustusele võidelda kurjaga. Siiski nõuab see rohkemat, kui vaid sõjatehnikat ja strateegiat. Säärane sõda nõuab vaimset jõudu. Külma sõja lõpu järgselt on Venemaa ammutanud vaimset jõudu võimsast kristlikust taassünnist samal ajal, kui Lääs on oma kristlikud juured hüljanud. Ida on asendanud Lääne kristliku suurjõu ja kristluse kaitsjana.

„Kristlikud riigid suudavad seista vastu pseudo-islamistlikule äärmuslusele üksnes tuginedes ise traditsionaalsetele religioossetele väärtustele,ˮ usub isa Tšaplin.

„Sekularism ei tule ealeski toime tänasel päeval Euroopat ohustavate religioossest fanatismist ja äärmuslusest tulenevate ohtudega. Religioosne ja pseudo-religioosne äärmuslus jääb selles võitluses alati võitjaks. Isegi kui võimu ja raha abil õnnestub ilmalikul riigil religioosne ja avalik äärmuslus mõneks ajaks alla suruda, ei jää see kuigi kauaks kestma: ehk 20-30-ks aastaks,ˮ sõnas preester Sloveenias toimunud konverentsil Sektid, uus-paganlus, sekularism: oht hävitada kristlik eetos. Teisisõnu: miski võidab eimiskit iga kord.

Tulenevalt oma ilmalikust ideoloogiast ei ole Lääs enam võimeline ega kõlblik kaitsma kristlaste huve maailmas nii nagu seda on tehtud sajandite vältel minevikus. Täna ta hoopis külvab terrorismi ja usulist fanatismi mahitades verd tarretama panevaid õudusi. Venemaa on ainus maailma suurjõud, mis on võtnud vastutuse kaitsta taga kiusatud kristlasi.

Asjaolu, et Putinist on saanud tagakiusatud kristlaste parim sõber ja suurim lootus, annab tulevikus olulise mõju strateegiatele, mis ulatuvad kaugele väljapoole Lähis-Ida. See Vene välispoliitika vaimne pool on jäänud Lääne meedia poolt täielikult tähelepanuta.

Kristlasi on maailmas 2,3 miljardit. Neist kaks kolmandikku elab väljaspool Lääne maailma ja nad seisavad mitmel pool vastamisi tagakiusamisega. Kristlaste kaitsmisele pühendunud organisatsiooni “Avatud Uksed” (Open Doors) andmetel tapetakse oma usu pärast igal kuul 322 kristlast, 214 kirikut ja kristlastele kuuluvat hoonet lõhutakse ja toimub 772 erineval kujul vägivaldset rünnakut kristlaste vastu.

Eelmisel nädalal (oktoober 2015, tõlkija märkus), kui Daesh-i võitlejad linna rünnata ähvardasid, olid 15 000 kristlast sunnitud lahkuma Sadadist, väikesest Damaskusest põhja pool asuvast kristlaste kogukonnast, kus räägitakse jätkuvalt aramea keelt, mida kõneles ka Jeesus.

Samuti on Daesh õhkinud või muul moel hävitanud suure hulga kristlaste kirikuid ja pühakodasid, nende hulgas Mosulis asunud Vana Testamendi prohvet Joona matmispaika ehitatud pühamu.

Need tagakiusatud kristlased vajavad hädasti eestseisjat, suurjõudu, mis oleks võimeline ja valmis neid kaitsma. Mõistagi on nad valmis leppima mistahes abiga, mida pakutakse. Süüria kristlased on väljendanud suurt ülevust ja tänulikkust, et venelased on astunud otsustavaid samme, et lõpetada enam kui neli aastat kestnud kristlaste tapmised.

Paljude kristlaste jaoks võib Putinist saada XXI sajandi Constantinus, Rooma keiser, kes aitas kristlasi, lõpetades neile varem Rooma Impeeriumis osaks saanud tagakiusamised. Constantinus omistas ka Kirikule privileegid, mis võimaldasid sellel kasvada piisavalt tugevaks, et omada positiivset mõju tervele ühiskonnale. Võib ilmneda, et Putin etendab meie ajal sama rolli ja taastab kristliku suurvõimu võttes üle rolli, mida Lääs on seni täitnud, kuid millest see on loobunud.

Kui Lääne meedia räägib Putini avaldusest, et ta soovib kaitsta tagakiusatud kristlasi, siis analüüsitakse seda üksnes geopoliitilise laienemise tööriistana, andes mõista, et pole võimalik, et see taotlus võiks tuleneda sügavalt juurdunud kristlikust usust. Lääne asjatundjad kujutavad Putini religioossust küünilise ja kalkuleeritud lükkena enda poliitiliste huvide edendamiseks. See just ilmestabki Läänes valitsevat ääretut ignorantsust Venemaal kommunismi kokkuvarisemise ja külma sõja lõppemise järgselt alanud vaimse arengu osas.

Oma autobiograafias pealkirjaga От Первого Лица, mis avaldati 2000. aastal, märgib Putin, et esimene rida mistahes Vene seaduses peaks kinnitama moraaliväärtusi ja et Venemaa peab hoolitsema samaväärselt oma vaimse seisundi eest, nagu ta pöörab tähelepanu oma poliitilisele ja geograafilisele positsioonile.

See näitab, et president Putinil on tegelik arusaam tõsiasjast, et selles maailmas on poliitilise reaalsuse vaimsel vundamendil ääretu mõju sellele, mis suunas kulutuur areneb. Elujõuline kultuur vajab moraalset kompassi, mis ulatub sügavamale, kui kulgeb poliitilise otstarbekuse ja ilmalik juhtmõte “tee, mis tahad”.

Pajud Lääne poolt reedetud kristlased vaatavad nüüd lootust ja kaitset otsides Venemaa poole, mis võib avada talle uued võimalused ülemaailmse mõjuvõimu saavutamiseks.

Venemaa avalikult antud lubadusel kaitsta tagakiusatud kristlasi võib olla kiiresti kasvav tähtsus miljonite kristlaste jaoks kõikjal maailmas. Sellise positsiooni haaramine muudaks kristluse jaoks olukorda täielikult ja kätkeks samaaegselt endas potentsiaali muuta Venemaa rolli maailmas.

Tõlgitud inglise keelest infoportaalist rt.com.