![\"nativity-giotto\"](\"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/12\/NATIVITY-Giotto.jpg\")
<\/a><\/p>\nJeesuse s\u00fcnd. Giotto di Bondone (1266-1337), umbes 1304-1306.<\/pre>\n\u00a0<\/strong><\/h2>\n
Isa ja Poja ja P\u00fcha Vaimu nimel.<\/p>\n
T\u00e4na \u00f6\u00f6sel on paljudes maades peale Missat tavaks laulda tuntud j\u00f5ululaulu \u201cVaikne \u00f6\u00f6, p\u00fcha \u00f6\u00f6\u201d. Traditsioonilises rooma missariituses k\u00f5lab j\u00e4rgmise p\u00fchap\u00e4eva Introitus Dum medium silentium <\/em>eesti keeles: \u201cKui s\u00fcgav vaikus haaras k\u00f5ike ja \u00f6\u00f6 kiires kulgemises oli j\u00f5udnud kesk\u00f6\u00f6, siis s\u00f6\u00f6stis Sinu k\u00f5ikv\u00f5imas S\u00f5na kuninglikult auj\u00e4rjelt taevast otsekui karm s\u00f5jamees hukkumisele m\u00e4\u00e4ratud maa keskele, tuues terava m\u00f5\u00f5gana sinu selge k\u00e4su\u201d. S\u00fcgav vaikus, ainult kaks inimest pealtn\u00e4gijana, Maarja ja Joosep, ning tuhanded inglid, kes sel Jumala Poja inimliku s\u00fcnni p\u00fchimal ja \u00fclevamal hetkel katkestasid vaikses aukartuses oma laulu. …<\/p>\n
Ning kuhu Jumala k\u00f5ikv\u00f5imas S\u00f5na k\u00f5igepealt s\u00f6\u00f6stis, et inimestele ilmuda? Isegi mitte armetusse majja v\u00f5i hurtsikusse, mis oleks ikkagi inimeste elupaik, vaid veelgi armetumasse loomalauta, loomade varjupaigaks kohaldatud koopasse, heinu t\u00e4is s\u00f5ime, mis teenis h\u00e4llina. Inimesena s\u00fcndinud Lunastaja valis oma s\u00fcnni ajaks ja v\u00e4listeks asjaoludeks seep\u00e4rast vaikse \u00f6\u00f6 ja \u00e4\u00e4rmise vaesuse, et neis tingimustes sai nii Tema kui ka need, keda ta oma k\u00fcllatulekuga austas, esmalt Maarja ja Joosep, hiljem karjased ning kuningad Hommikumaalt, keskenduda peamisele \u2013 Jumal inimese s\u00fcdamesse oma armastuse ja valguse valamisele; inimene aga oma vaesesse, t\u00fchja, armetusse ja tuima s\u00fcdamesse Jumala kogu vaimse rikkuse vastuv\u00f5tmisele.<\/p>\n
Jeesuse s\u00fcndimise l\u00e4bi p\u00fchitsetud tallis valitsevas vaikuses ja \u00e4\u00e4rmises vaesuses oli ainsaks rikkuseks, mis Jeesuslast \u00fcmbritses, p\u00fcha Neitsi Maarja ja p\u00fcha Joosepi armastav hoolitsus, austus, vaikses aukartuses ja imetluses jumalikku last adoreeriv armastus. See oli ka ainus rikkus, mida Jumala Poeg inimeste juurest otsima tuli ja mida ta neilt n\u00f5uab. K\u00f5ik muu kuulub Talle ju niikuinii, ainult inimeste usu, t\u00e4nu, \u00fclistuse ja armastuse ohver on Tal veel puudu, sest see n\u00f5uab inimese vaba tahtega p\u00fchendumist. Ka karjaste adoratsioon toimus k\u00f5igepealt vaikuses \u2013 nad vaatlesid, m\u00f5tisklesid, imetlesid, armastasid s\u00f5imes lebavat Jeesuslast, kes v\u00e4liselt millegi poolest ei erinenud tavalisest vasts\u00fcndinud inimlapsest. Kindel oli, et vasts\u00fcndinud Jeesuslaps ei pidanud neile jutlust P\u00fcha Kolmainsuse isikutest, ei teinud imesid, ei s\u00e4ranud jumaliku auhiilguse kirkuses, nagu hiljem oma muutmisel kolme apostli ees Tabori m\u00e4el v\u00f5i peale oma Surnuist \u00dclest\u00f5usmist \u2013 sarnastest Jeesuslapse trikkidest ei r\u00e4\u00e4gi \u00fckski ehtne ja ajalooliselt usaldusv\u00e4\u00e4rne Evangeelium. Terve oma maise elu jooksul ei surunud Jeesus oma jumalikkust kellelegi vastuvaidlematu faktina peale, et j\u00e4tta ruumi vabast tahtest tulevale usule ja seel\u00e4bi ka teenele Jumala ees. Kuid ometigi pidi Tema inimliku kuju alt piisavalt selgelt v\u00e4lja paistma p\u00fchadus, ilu, rahu, armastusv\u00e4\u00e4rsus, leebus, tarkus ja muud jumaliku t\u00e4iuslikkuse v\u00e4ljendused, nii et P\u00fchakirja kohaselt n\u00e4hes teda, m\u00f5istsid nad s\u00f5numit, mis neile oli r\u00e4\u00e4gitud selle lapse kohta <\/em>(Lk 2:17) ning et nad v\u00f5isid l\u00f5puks tagasi p\u00f6\u00f6rdudes \u00fclistada ja kiita Jumalat k\u00f5ige eest, mis nad olid kuulnud ja n\u00e4inud, sest k\u00f5ik oli olnud nii, nagu neile oli r\u00e4\u00e4gitud <\/em>(Lk 2:19-20). Jeesuslaps ei r\u00e4\u00e4kinud, kuid v\u00e4ljendas Jumala armastust, halastust, tarkust ja ilu oma v\u00e4lises kujus. Nii nagu inglite, Maarja ja Joosepi ja karjaste vastus sellele ilmnes k\u00f5igepealt nende s\u00fcdameis vaikses imetlevas ja armastavas vaatlemises ehk kontemplatsioonis, mis oli seda s\u00fcgavam ja tugevam, et toimus s\u00f5nadeta, nii p\u00fc\u00fcdkem ka meie neid j\u00e4ljendada. Ning kui selle imetluse, r\u00f5\u00f5mu ja t\u00e4nu v\u00e4ljenduseks on ka laul, siis olgu see laul, mis tuleb Jumala t\u00e4iuslikkust vaatleva ja imetleva s\u00fcdame juubeldusest, nii nagu see on Jumala palge ees seisvate inglite laulu puhul.<\/p>\n
Taevas on Jumala kontemplatsioon ehk imetlev ja armastav vaatlemine meie igavese elu ja \u00f5nne olemuseks. See t\u00e4hendab m\u00f5istuse ja tahte t\u00e4ielikku rahuldatust ja puhkamist meile varjamatult ja t\u00e4ielikult ilmnevas t\u00f5es ning armastusv\u00e4\u00e4rseimas h\u00fcves, see t\u00e4hendab rahulikku, sundimatut, puhtaimat ja \u00f5ilsaimat naudingut Jumalaga suhtlemisest.<\/p>\n
Kuid ka maises elus peame me, kristlased, vaikset palvet, kahekesi olemist Jumalaga oma s\u00fcdames, vaikimist Jumala ees, et Jumal saaks meis r\u00e4\u00e4kida, hindama k\u00f5rgeimalt kui \u00fcksk\u00f5ik millist muud tegevust. Selline palve on k\u00f5rgelt v\u00e4\u00e4rtuslikum ja viljakam kui etteantud teksti alusel loetav isiklik palve (ma ei r\u00e4\u00e4gi siin \u00fchisest palvest, mille kohta kehtib Kristuse t\u00f5otus \u201cKui kaks v\u00f5i kolm teist \u00fchel n\u00f5ul…<\/em>\u201d ega Roosip\u00e4rjast, mille kohta k\u00e4ivad Neitsi Maarja t\u00f5otused). Loomulikult on see ka palju raskem, misp\u00e4rast v\u00e4hesed seda tunnevad ja praktiseerivad. Sellise palve hetked on eelistatuim aeg, mil Jumal meis s\u00fcnnib, kasvab, end meile ilmutab, nii nagu kunagi Peetlemma tallis. Muidu kuuleme ainult teiste v\u00f5i omi palveid, s\u00f5nu, m\u00f5tteid ning oleme v\u00f5imetud kuulama seda, mida Jumal meile meie s\u00fcdame vaikuses tahab \u00f6elda.<\/p>\n
Samamoodi vaikuses ja vaesuses s\u00fcnnib Jeesus Kristus iga Missa ajal p\u00fchas hostias, veelgi suuremas vaikuses ja vaesuses kui kunagi Peetlemmas, sest siin on Ta peale oma jumaliku loomuse peitnud meie meelte eest ka oma inimliku loomuse. Ka Missal hostias ikka ja j\u00e4lle s\u00fcndivale Jeesusele on k\u00f5ige loomulikumaks, t\u00e4iuslikumaks, Talle meeldivamaks ja meile viljakaimaks vastuseks vaikne t\u00e4nu-, imetlus- ja \u00fclistuspalve, Temaga kahekesi olemine oma s\u00fcdame vaikuses \u2013 seep\u00e4rast hoiab Kirik ka ka aukartlikku vaikust traditsioonilise missariituse kaanoni kui Missa k\u00f5ige p\u00fchima osa ajal.<\/p>\n
Alles selles vaikse palve p\u00fchas vaikuses v\u00f5ime me, t\u00f5rjudes eemale igasugused m\u00f5tted ja mured tegemata j\u00e4\u00e4nud asjade p\u00e4rast koos lakkamatu muretsemise, stressi ja rahuldamatusetundega, esmalt \u00e4ra tunda ja tunnistada vastuvaidlematut t\u00f5de enese kohta \u2013 et me oleme puruvaesed, armetud kerjused, t\u00fchjalt k\u00f5misev t\u00fchisus. Oma vaimse vaesuse tunnistamine on eelduseks j\u00e4rgmisele \u00e4ratundmisele, et me Jumalat t\u00f5epoolest vajame, rohkem kui k\u00f5ike muud meie elus. Rikas, v\u00f5i pigem see, kes arvab, et ta on rikas ja iseeneses endale piisav, ei tunne, et ta vajab Jumalat ja Tema armu. \u00d5ndsad on vaimus vaesed, sest nende p\u00e4ralt on taevariik<\/em> (Mt 5:3); n\u00e4ljaseid on Ta t\u00e4itnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema t\u00fchjalt <\/em>(Lk 1:53).<\/p>\n
N\u00e4eme, kuiv\u00f5rd erinevad, hoopis vastupidised peavad olema t\u00f5elised j\u00f5ulud sellest j\u00f5ulup\u00fchadeks nimetavast kommertspeost, t\u00fchisuse ja pattude pillerkaarist. \u00c4rgem laskem sellest valest vaimust midagi enda ega oma perekonna juurde, isegi kui meie j\u00f5ulud on r\u00f5\u00f5msad ja l\u00f5busad, nagu nad peavad olema, siis olgu sel r\u00f5\u00f5mul hoopis teistsugune allikas ja kvaliteet.<\/p>\n
Kui Jumal oma tarkusest ja armastusest juhitud otsuse alusel tahtis saada lapseks \u00fclimas vaesuses, tagasihoidlikkuses ja abituses, siis sellep\u00e4rast, et haarata oma k\u00f5ikv\u00f5imsa ja k\u00f5ikehaarava armastava hoolitsuse alla absoluutselt iga inimese elu \u2013 kerjuste, kodutute, s\u00f5jaohvrite, vangistatute, piinatute ja tapetuteni v\u00e4lja. K\u00f5iki on Jumal Jeesuses v\u00f5tnud oma isaliku ja P\u00fcha Neitsi Maarja oma emaliku hoolitsuse alla \u2013 t\u00f5si k\u00fcll, sedav\u00f5rd, kuiv\u00f5rd nad ainult seda ise tahavad. Ka kristlane peab ju oma Jumala lapse seisust oma koost\u00f6\u00f6 l\u00e4bi Jumala armuga pidevalt kinnitama, uuendama ja t\u00e4iustama ning kartma, et ta seda auv\u00e4\u00e4rset seisust oma pattude, kuuletumatuse t\u00f5ttu ei kaotaks.<\/p>\n
Kirikuisa \u00fctleb, et olgu Jeesus kasv\u00f5i tuhat korda s\u00fcndinud, kui Ta ei s\u00fcnni Sinu hinges, on Ta sinu eest t\u00fchjalt tulnud. Pea aga sealjuures meeles, et Jeesus tahab Sinu hinge tulla Sinu s\u00fcdame vaikuses ja Sinu poolt vaesuse tunnistamises, ainult siis on tal v\u00f5imalik Sinuga tegeleda, sest ainult siis paned Sa Teda t\u00e4hele, nagu Jumalale v\u00e4\u00e4riline ja ainult siis saad Sa aru, et vajad Teda.<\/p>\n
Isa ja Poja ja P\u00fcha Vaimu nimel! Kiidetud olgu Jeesus Kristus!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Isa Ivo \u00d5unpuu<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[84,87,420,85],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1009"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1009"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1009\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1014,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1009\/revisions\/1014"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1009"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1009"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1009"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}