{"id":1018,"date":"2017-02-14T15:26:57","date_gmt":"2017-02-14T13:26:57","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=1018"},"modified":"2017-02-14T15:26:57","modified_gmt":"2017-02-14T13:26:57","slug":"liberaalne-maailmakord-kui-uus-sotsialismileer","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/liberaalne-maailmakord-kui-uus-sotsialismileer\/","title":{"rendered":"LIBERAALNE MAAILMAKORD KUI UUS SOTSIALISMILEER"},"content":{"rendered":"

Veiko Vihuri<\/strong><\/h4>\n

Objektiiv<\/em>, 13. veebruar 2017<\/strong><\/h4>\n

\"liberal,<\/a><\/p>\n

Illustratsioon: Bigstockphoto.com<\/pre>\n
<\/h2>\n
Kui \u00f6eldakse, et liberaalne maailmakord on Eesti huvides ja et sellele pole alternatiivi, siis tuleb k\u00fcsida, mida see \u201cliberaalne maailmakord\u201d koos oma \u201cv\u00e4\u00e4rtustega\u201d on viimase veerand sajandi jooksul meie riigile ja rahvale teinud, kirjutab Veiko Vihuri.<\/strong><\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal avaldas riigikogu v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson<\/strong> arvamust, et Eesti huvides on liberaalse, globaliseerumist ja \u00fcksikisiku vabadusi toetava maailmakorra p\u00fcsimine, mitte selle \u00f5\u00f5nestamine natsionalismi ja protektsionismiga.<\/p>\n
\u201cNatsionalistlikud ja protektsionistlikud tendentsid reaktsioonina globaliseerumisele v\u00f5ivad anda ajutist leevendust ja pakkuda poliitikutele valimistel v\u00f5iduv\u00f5imalusi, kuid ei vasta l\u00e4\u00e4neriikide tegelikele rahvuslikele huvidele ning rahu ja stabiilsuse tagamisele liberaalse maailmakorra kaudu,\u201d r\u00e4\u00e4kis<\/a> Mihkelson riigikogus.<\/p>\n
Liberaalne maailmakord ja Eesti<\/strong><\/h6>\n
Kuid on viimane aeg k\u00fcsida, mida on see nn liberaalne maailmakord meie riigile ja rahvale viimase 25 aasta jooksul teinud ja maksma l\u00e4inud.<\/p>\n
On aeg k\u00fcsida, mida on liberaalne maailmakord meile maksma l\u00e4inud.<\/p><\/blockquote>\n
Eesti Vabariigist on Euroopa Liidu koosseisus alles j\u00e4\u00e4nud butafoorne moodustis, fassaad. Meie \u00f5igusruumi kujundatakse v\u00e4ga suures ulatuses mujalt. Eesti p\u00f5hiseadus on allutatud Euroopa \u00f5igusele. Meie poliitiline \u201celiit\u201d seisab in corpore<\/em> neoliberaalse globalismi teenistuses. Eesti on loobunud oma rahast, pangandusturul dikteerivad v\u00e4lismaised pangad. Oleme \u00fche hinnangu kohaselt \u201cmiljoni vaese maa\u201d. Meie valijaid lollitatakse lubadusega j\u00f5uda viie k\u00f5ige rikkama Euroopa riigi hulka, kuid tegelikult h\u00e4\u00e4letavad inimesed jalgadega ja lahkuvad Eestist.<\/p>\n
Moraalselt oleme pankrotistunud, sest \u201cliberaalsed v\u00e4\u00e4rtused\u201d \u2013 \u00fcksikisiku teatud \u00f5iguste prevaleerimine \u00fchiskonna v\u00f5i rahvuse kui terviku ees \u2013 on teinud hirmsat laastamist\u00f6\u00f6d. Just v\u00e4\u00e4rtuste ja moraalsete hoiakute vallas on \u201cliberaalne maailmakord\u201d osutunud k\u00f5ige ohtlikumaks, produtseerides mitte vabasid kodanikke, vaid tarbimismentaliteedist l\u00e4biimbunud ja oma himude orjuses elavaid s\u00f5ltlasi. Dekadents avaldub k\u00f5ige ilmekamalt postkristlike l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskondade kultuuris selle s\u00f5na k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes.<\/p>\n
Muidugi leidub \u00fchiskonnakihte ja gruppe, kes on olukorraga rahul. Poliitiline \u201celiit\u201d, kelle t\u00fc\u00fcpiliseks esindajaks v\u00f5ib lugeda ka \u00fclal mainitud Marko Mihkelsoni, tunneb kahtlemata rahuldust, et on suutnud Eestile v\u00e4lja v\u00f5idelda nii sooja ja turvalise koha Issanda p\u00e4ikese all. On liberaalselt ja vasakpoolselt meelestatud \u201cavarapilgulisi\u201d haritlasi ja noori, kes sulavad \u00f5nnest, kui Eesti suudab teha j\u00e4rjekordse sammu, mis meid pimedast ja tagurlikust minevikust eemale t\u00f5ukab. On nutikaid rehepappe ja kaval-antsusid, kes oskavad iga korra ajal (\u201ckultuurilises alluvussituatsioonis\u201d) h\u00e4sti hakkama saada.<\/p>\n
Liberaalne demokraatia on lakanud olemast liberaalne ja demokraatlik<\/strong><\/h6>\n
Liberaalne demokraatia ei ole enam ammu liberaalne ega demokraatlik.<\/p><\/blockquote>\n
Teadvustada tuleb, et liberaalne demokraatia ei ole enam ammu ei liberaalne ega demokraatlik. T\u00f5eliselt liberaalse, demokraatliku hoiaku eelduseks on aus maailmavaateline mitmekesisus, sallivus teistsuguste ideoloogiliste v\u00f5i religioossete suundade vastu. N\u00e4eme aga, et l\u00f6\u00f6gi alla on sattunud k\u00f5ik, mis s\u00f6andab \u201cliberaalsetele v\u00e4\u00e4rtustele\u201d vastu r\u00e4\u00e4kida \u2013 see sildistatakse raevukalt vihak\u00f5neks, v\u00f5ltsuudisteks, populismiks, kremlimeelsuseks jne.<\/p>\n
M\u00f5nda aega tagasi said ideoloogilise diktatuuri malakat tunda peamiselt konservatiivsed ja religioossed v\u00e4hemusgrupid, n\u00e4iteks homoseksuaalset eluviisi taunivad v\u00f5i aborti vastustavad kristlased. Neist ei olnud kellelgi kahju. N\u00fc\u00fcd aga h\u00f5lmab suukorvistamine ja vihak\u00f5ne eest karistamine \u00fcha suuremat inimhulka \u2013 piisab, kui v\u00f5etakse s\u00f5na massilise immigratsiooni vastu v\u00f5i mainitakse perev\u00e4\u00e4rtusi. Tsensuuri on asunud rakendama populaarsed sotsiaalmeedia suhtluskeskkonnad.<\/p>\n
Huvitaval kombel on siin \u00fcks erand \u2013 islam. Kuigi militantne islam on t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5ige t\u00f5sisem ideoloogilis-religioosne v\u00e4ljakutse liberaalsele maailmakorrale, \u00fcritatakse islamit (erinevalt kristlusest) alati heas valguses n\u00e4idata ning selle kriitikud tembeldatakse islamofoobideks. Islamiterrorismi asemel ajavad liberaalseid arvamusliidreid leili valgete \u201cneonatside\u201d ja \u201c\u00e4\u00e4rmusparempoolsete\u201d ettev\u00f5tmised. Seda m\u00f5tteviisi illustreerib h\u00e4sti Ahto Lobjaka kurikuulus repliik, et Pariisi moslemid, kaasa arvatud m\u00f5rvarid, on rohkem eurooplased kui meie seedimata kristlusele toetuvad poolharitlased.<\/p>\n
Demokraatias on hakatud n\u00e4gema pelgalt t\u00f6\u00f6riista, mis peab seisma valitseva ideoloogia teenistuses.<\/p><\/blockquote>\n
T\u00f5siselt on moondunud arusaam demokraatiast. Demokraatias on hakatud n\u00e4gema pelgalt t\u00f6\u00f6riista, mis peab seisma valitseva ideoloogia teenistuses. Kui demokraatia annab \u201cvale\u201d tulemuse, nimetatakse seda halvustavalt populismiks. \u201cLiberaalne\u201d ajakirjandus arutleb t\u00f5simeeli Brexiti rahvah\u00e4\u00e4letuse eiramise v\u00f5i president Trumpi m\u00f5rvamise \u00fcle. Peetakse normaalseks, et liberalistlikku programmi viiakse ellu kohtuv\u00f5imu kaudu, et v\u00e4ltida avalikku debatti ja demokraatlikke otsustuskogusid, kus \u201cprogressiivsed\u201d algatused v\u00f5ivad toppama j\u00e4\u00e4da. N\u00e4eme seda juhtuvat Ameerika \u00dchendriikides, kus \u00fcle-eelmisel aastal muutis \u00fclemkohus lahus seadusandlikust v\u00f5imust abielu m\u00e4\u00e4ratlust ja kus praegu \u00fcritavad kohtunikud nurjata seadusliku presidendi p\u00fc\u00fcdlusi peatada sisser\u00e4nne ohtlikest piirkondadest. N\u00e4eme seda ka Eestis, kus p\u00fc\u00fctakse homoabielu tagaukse kaudu maale tuua, ehkki kehtiv seadus seda ei v\u00f5imalda.<\/p>\n
Uus sotsialismileer<\/strong><\/h6>\n
Liberaalne maailmakord on muutunud omalaadseks sotsialismileeriks, kus hoitakse kinni dogmaatilisest ettekujutusest sellest, milline peab olema \u00f5iglane ja arenenud \u00fchiskond, ja kus vastuv\u00e4ited sellele ei ole teretulnud. T\u00f5si, siin ei ole ainuv\u00f5imu teostavat kommunistlikku parteid, \u00fchiskonna m\u00f5istust ja s\u00fcdametunnistust, kuid tavakodanik on ehk juba ammu m\u00e4rganud, et peavooluerakondadel ei ole enam suurt vahet \u2013 k\u00f5ik nad seisavad p\u00f5him\u00f5tteliselt samade veendumuste ja sama korra teenistuses. Igal pool on v\u00f5imul sarnast maailmapilti esindav nomenklatuur, keda nimetatakse hellitavalt \u201celiidiks\u201d ja kes r\u00e4\u00e4gib sama h\u00e4\u00e4letooniga \u00fchistest \u201cv\u00e4\u00e4rtustest\u201d, mida tuleb tingimata j\u00e4rgida.<\/p>\n
Keskeale l\u00e4henevad ja vanemad inimesed m\u00e4letavad n\u00e4iliselt igikestva sotsialismileeri kiiret kokkuvarisemist. N\u00e4ib, et n\u00fc\u00fcd hakkab koost lagunema ka \u201cliberaalne maailmakord\u201d, t\u00f5eliselt demokraatliku ja vaba \u00fchiskonna ideoloogiliselt moonutatud vorm \u2013 v\u00f5i v\u00e4hemalt sisenetakse allak\u00e4igu uude spiraali. Aeg n\u00e4itab, kas l\u00e4\u00e4ne tsivilisatsioonil on j\u00f5udu taass\u00fcnniks v\u00f5i asendatakse \u00fcks pettekujutelm lihtsalt teisega.<\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Artikkel ilmus eesti keeles esmalt 13. veebruaril 2017 veebiportaalis Objektiiv.<\/em><\/p>\n
\n
\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Veiko Vihuri Objektiiv, 13. veebruar 2017<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[90,364,422,421,351,247,423,424],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1018"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1018"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1018\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1021,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1018\/revisions\/1021"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1018"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1018"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1018"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}