{"id":1027,"date":"2017-02-18T20:01:04","date_gmt":"2017-02-18T18:01:04","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=1027"},"modified":"2017-02-20T00:03:15","modified_gmt":"2017-02-19T22:03:15","slug":"neli-kardinali-astuvad-viie-dubiumiga-paavst-franciscusele-uleskutse-amoris-laetitia-asjus-teele-risti-ette","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/neli-kardinali-astuvad-viie-dubiumiga-paavst-franciscusele-uleskutse-amoris-laetitia-asjus-teele-risti-ette\/","title":{"rendered":"NELI KARDINALI ASTUVAD VIIE DUBIUMIGA PAAVST FRANCISCUSELE \u00dcLESKUTSE AMORIS LAETITIA ASJUS TEELE RISTI ETTE"},"content":{"rendered":"

KATHOLISCHES<\/em>, 14. november 2016<\/h4>\n

<\/p>\n

\"4<\/a><\/p>\n

Neli kardinali proovivad \u00fclest\u00f5usu: Viie dubium<\/em>iga astuvad nad paavst Franciscusele \r\n\u00fcleskutse Amoris laetitia<\/em> asjus teele risti ette<\/pre>\n
 <\/p>\n
(Rooma) Neli kardinali astusid paavst Franciscusele ja tema sinodij\u00e4rgsele \u00fcleskutsele Amoris laetitia<\/em>\u00a0tee peale risti ette. Taolist vastuseisu kardinalide poolt \u201epole n\u00e4htud Kontreformatsiooni ajastust saadik\u201c, mainib\u00a0Gloria.tv.<\/em>\u00a0Amoris laetitia<\/em>\u00a0vastu suunatud dubia<\/em>te<\/em> (kahtluste) esimeseks allakirjutanuks on Bologna erupeapiiskop kardinal Carlo Caffarra, kellele j\u00e4rgneb kardinal Raymond Burke ja kaks Saksa kardinali, Walter Brandm\u00fcller ja Joachim Meisner.\u00a0Allakirjutanud lasid oma kahtlustel paavst Franciscuseni j\u00f5uda esmalt konfidentsiaalsel viisil.\u00a0P\u00e4rast seda kui paavst ei pidanud neid mingi vastuse v\u00e4\u00e4rilisteks, tegid nad n\u00fc\u00fcd oma\u00a0dubia<\/em>d<\/em> avalikuks.<\/em><\/strong><\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Juba perekonnateemalise topeltsinodi ajal astusid eelpool nimetatud katsete vastu \u00f5\u00f5nestada uue praktika sisseviimise l\u00e4bi kiriklikku sakramentide korda ja moraali\u00f5petust.\u00a0Mitmesugustes tr\u00fckistes ja seisukohav\u00f5ttudes kaitsesid nad abielusakramenti.\u00a0Kardinal Burke’i, kes oli 2014. aastal toimunud esimesel piiskoppide sinodil kardinal Walter Kasperi teeside vastase opositsiooni eestk\u00f5neleja, tagandas paavst Franciscuse sinodi l\u00f5ppedes oma ametist ja eemaldas ta Rooma kuuriast<\/p>\n
Nelja kardinali seas on kaks sakslast, kes “uue halastuse” vastu astuvad.\u00a0See pole juhus, kuna see m\u00f5istelt p\u00e4rineb teiselt saksa kardinalilt Walter Kasperilt ja seda toetavad teised saksa kardinalid, sealhulgas Viini peapiiskop Christoph Sch\u00f6nborn.<\/p>\n
Nelja kardinali dubia<\/em>tega<\/em>\u00a0(kahtlustega) astub konflikt “uue kursi” \u00fcle, mida paavst Franciscus p\u00fc\u00fcab Kirikule anda, t\u00e4iesti uude etappi.\u00a0Paavstile esitatakse v\u00e4ljakutse k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel.\u00a0Ta peab end \u00f5igustama. Kardinalid p\u00fc\u00fcavad sellega sundida paavsti selge seisukoha v\u00f5tmiseni, mille eest paavst Franciscus, nagu k\u00f5lab etteheide, hoidub, ehkki viimastel kuudel on temalt mitmelt poolt palutud selge seisukohta v\u00f5tmist. Dubia<\/em>tele<\/em> lisasid<\/em>\u00a0neli kardinali sissejuhatava m\u00e4rkuse ja selgitava kirja.<\/p>\n
Nende taotlus ei ole seotud konfliktiga “progressistide” ja “konservatiivide” vahel ja kindlasti mitte nende vaenulikkusega paavsti vastu. Neli kardinali tegutsevad \u00a0\u201ekarjaste murest oma karja p\u00e4rast\u201c.\u00a0Nad ei ole tahtnud otsida avalikkuse t\u00e4helepanu, vaid esitasid Franciscusele oma mured konfidentsiaalselt.\u00a0Paavstilt ei tulnud aga isegi p\u00e4rast pikka ootamist mingit vastust.\u00a0Seet\u00f5ttu pidasid kardinalid end olema sunnitud ja \u00f5igustatud tooma oma kahtlused avalikkuse ette.<\/p>\n
Nagu n\u00e4htub\u00a0dubia<\/em>test<\/em>\u00a0ja nende kaaskirjast, pole nende puhul tegemist ainu\u00fcksi uuesti abiellunud lahutatute lubamisega armulauaosadusse.\u00a0Neli kardinali n\u00e4evad seel\u00e4bi ohustatuna kogu Kiriku moraali\u00f5petust.<\/p>\n
Sissejuhatava eelm\u00e4rkuse ja\u00a0dubia<\/em>te<\/em>\u00a0teksti saksa keeles avaldas vatikanist Sandro Magister.<\/p>\n
<\/h2>\n
\u00a0H\u00e4davajalik eelm\u00e4rkus<\/h5>\n
<\/h2>\n
Kui neli kardinali saatsid kirja P\u00fchale Isale Franciscusele, tegid nad seda s\u00fcgava hingehoiulise mure t\u00f5ttu.<\/p>\n
Oleme kindlaks teinud, et paljude usklike seas valitseb t\u00f5sine ebakindlus ja suur segadus ja nimelt Kiriku elule v\u00e4ga oluliste k\u00fcsimusite osas.\u00a0Oleme kindlaks teinud, et ka piiskoppide kolleegiumist antakse Amoris laetitia<\/em> kaheksanda peat\u00fcki kohta omavahel vastuolus seisvaid t\u00f5lgendusi.<\/p>\n
Kiriku suur Traditsioon \u00f5petab meile, et v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s sellistes olukordades nagu sedaon praegune, seisneb selles, et p\u00f6\u00f6rdutakse P\u00fcha Isa poole ja palutakse P\u00fchal Tooli lahendada need kahtlused, mis on ebakindluse ja segaduse p\u00f5hjusteks.<\/p>\n
See, mida me teeme, on ka \u00f5igluse ja armastuse tegu.<\/p>\n
\u00d5igluse tegu: meie algatuse l\u00e4bi me tunnistame, et Peetruse teenistus on \u00fchtsust tagav teenistus ja Peetrusele – paavstile – kuulub usus kinnitamise teenistus.<\/p>\n
Armastuse tegu: me tahame toetada paavsti l\u00f5hede ja vastandamiste ennetamisel, seel\u00e4bi, et me paludeme teda k\u00f5rvaldada igasugune ebaselgus.<\/p>\n
Samuti oleme seel\u00e4bi t\u00e4itnud oma t\u00e4pselt kindlaks m\u00e4\u00e4ratud kohust.\u00a0Kanoonilise \u00d5iguse Koodeksi kaanoni 349 kohaselt on kardinalidele, ka igale \u00fcksikule kardinalile, usaldatud \u00fclesanne toetada paavsti tema hoolitsemises \u00fclemaailmse Kiriku eest.<\/p>\n
P\u00fcha Isa on otsustanud mitte vastata.\u00a0Me oleme seda tema suver\u00e4\u00e4nset otsust m\u00f5istnud kutsena rahulikul ja lugupidaval viisil j\u00e4tkata j\u00e4relem\u00f5tlemist ja arutelu.<\/p>\n
Ning seep\u00e4rast me teavitame kogu Jumala rahvast meie algatusest ja esitame talle k\u00f5ik dokumendid.<\/p>\n
Me loodame, et mitte keegi ei t\u00f5lgenda seda “progressiivse-konservatiivse” skeemi kohaselt. See t\u00e4hendaks t\u00e4ielikku eksimist.\u00a0Me oleme s\u00fcgavalt mures hingede t\u00f5elise h\u00fcve p\u00e4rast, mis on Kiriku k\u00f5rgeim seadus, mitte aga seep\u00e4rast, et edendada Kirikus teatud laadi poliitikat.<\/p>\n
Me tahame loota, et mitte keegi ep peaks meid – eba\u00f5iglaselt – P\u00fcha Isa ja inimeste vastasteks, kellel puudub kaastunne.\u00a0See, mida me oleme teinud ja n\u00fc\u00fcdki teeme, tuleneb s\u00fcgavast kollegiaalsest osadusest paavstiga ja kirglikust murest usklike h\u00fcve p\u00e4rast.<\/p>\n
Walter kardinal Brandm\u00fcller
\nRaymond L. kardinal\u00a0 Burke
\nCarlo kardinal Caffarra
\nJoachim kardinal Meisner<\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
NELJA KARDINALI KIRI PAAVSTILE<\/h4>\n
<\/h2>\n
P\u00fchale Isale Franciscusele\u00a0<\/em>
\n ja teadmiseks Tema Eminentsile Gerhard L. kardinal M\u00fcllerile<\/em><\/p>\n
<\/h2>\n
P\u00fcha Isa,<\/p>\n
Teie sinodij\u00e4rgse apostelliku kirja Amoris laetitia <\/em>avaldamise j\u00e4rel on teoloogid ja \u00f5petlased esitanud t\u00f5lgendusi, mis mitte ainult \u00fcksteisest ei erine, vaid on ka omavahel vastuolus, seda eriti VIII peat\u00fcki suhtes. Peale selle on massiteabevahendid seda vaidlust omalt poolt veelgi \u00f5hutanud ning seel\u00e4bi p\u00f5hjustanud paljude usklike juures kahtlusi, segadust ja ebakindlust.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on meie, allakirjutanuteni, kuid ka paljude piiskoppide ja preestriteni j\u00f5udnud arvukalt j\u00e4relp\u00e4rimisi erinevatest sotsiaalsetest kihtidest p\u00e4rit usklikelt, mis puudutavad apostelliku kirja VIII peat\u00fckile antavat korrektset t\u00f5lgendust.<\/p>\n
Ning n\u00fc\u00fcd lubame me endale, teadlikena oma hingekarjase vastutusest ning soovides \u00fcha rohkem teoks teha sinodaalsust milleks Teie P\u00fchadus meid \u00fcles kutsub, ning s\u00fcgava austusega, Teid, P\u00fcha Isa, kui k\u00f5rgeimat usu \u00f5petajat, keda \u00fclest\u00f5usnud Issand on \u00fcles kutsunud kinnitama oma vendi usus, paluda, et Te \u00a0k\u00f5rvaldaksite ebakindluse ja tooksite selguse seel\u00e4bi, et Te heatahtlikult vastate dubia<\/em>tele, mille me endile lubame lisada sellele kirjale.<\/p>\n
V\u00f5tku Teie P\u00fchadus meid \u00f5nnistada, sellal kui me t\u00f5tame Teile p\u00fcsiva meelespidamise palves.<\/p>\n
Walter kardinal. Brandm\u00fcller
\nRaymond L. Card. Burke
\nCarlo kardinal. Caffarra
\nJoachim Card. Meisner<\/p>\n
Rooma, 19. september 2016<\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
DUBIA<\/em>\u00a0(KAHTLUSED)<\/em><\/h4>\n
<\/h2>\n
1. Kerkib esile k\u00fcsimus, kas selle alusel, mis on \u00f6eldud \u00fcleskutses Amoris laetitia<\/em>, nr. 300-305, on n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik anda patukahetsuse sakramendis pattudest lahtim\u00f5istmist ning ka P\u00fchale Armulauale lubada sellist isikut, kes, ehkki on seotud kehtiva abielusidemega, elab more uxorio<\/em> (abikaasade viisil) koos \u00fche teise isikuga – ning seda ka siis, kui ei ole t\u00e4idetud tingimused, mis on kindlaks m\u00e4\u00e4ratletud \u00fcleskutses Familiaris consortio<\/em> (nr. 84) ja on seej\u00e4rel leidnud kinnitust \u00fcleskutsetes Reconciliatio et paenitentia<\/em> (nr. 34) ja Sacramentum caritatis<\/em> (nr. 29).Kas apostelliku kirja Amoris laetitia<\/em> nr. 305 juurde kuuluvas m\u00e4rkuses 351 sisalduvat v\u00e4ljendit \u201eteatud juhtudel\u201c v\u00f5ib kohaldada ka uues \u00fchenduses more uxorio<\/em> kooselu j\u00e4tkavate lahutatute kohta?<\/p>\n
2. Kas p\u00e4rast sinodij\u00e4rgset apostellikku \u00fcleskutset Amoris Laetitia<\/em> (vrd. nr. 304) on P\u00fchakirjal ja Kiriku Traditsioonil p\u00f5hinev p\u00f5hinev p\u00fcha Johannes Paulus II ringkirjas Veritatis Splendor<\/em> (nr. 79) sisalduv \u00f5petus eranditeta kehtivate ja iseenesest kurjasid tegusid keelavate absoluutsete moraalinormide olemasolu kohta veel kehtiv?<\/p>\n
3. Kas p\u00e4rast Amoris laetitia<\/em> nr. 301 on veel v\u00f5imalik \u00f6elda, et \u00fcks isik, kes elab alalises vastuolus \u00fche k\u00e4suga Jumala seadusest – nagu n\u00e4iteks sellega, mis keelab abielurikkumist (vrd Mt 19:3-9) -, elab alalise raske patu objektiivses olukorras (vrd Paavstlik \u00d5igusaktide N\u00f5ukogu, 24. juuni 2000 deklaratsioon)?<\/p>\n
4. Kas p\u00e4rast Amoris laetitia<\/em> (nr. 302) avaldusi \u201easjaoludest, mis v\u00e4hendavad moraalset vastutust\u201c, tuleb veel kehtivaks pidada p\u00fcha Johannes Paulus II ringkirjas Veritatis splendor<\/em> (nr. 81) sisalduvat P\u00fchakirjal ja Kiriku Traditsioonil p\u00f5hinevat \u00f5petust, mille kohaselt \u201easjaolud v\u00f5i taotlused ei saa kunagi \u00fcht juba oma objekti l\u00e4bi iseenesest ebamoraalset tegu muuta subjektiivselt k\u00f5lbeliseks v\u00f5i valikuna k\u00f5lbavaks teoks\u201c?<\/p>\n
5. Kas p\u00e4rast Amoris laetitia<\/em> (nr. 303) saab edasi kehtivaks pidada p\u00fcha Johannes Paulus II ringkirjas Veritatis splendor<\/em> (nr. 56) sisalduvat P\u00fchakirjale ja Kiriku Traditsioonile p\u00f5hinevat \u00f5petust, mis v\u00e4listab s\u00fcdametunnistuse rolli\u00a0kreatiivse t\u00f5lgendamise ning kinnitab, et s\u00fcdametunnistusel ei ole kunagi voli seadustada erandeid absoluutsest moraalinormidest, mis keelavad oma objekti l\u00e4bi iseenesest kurje tegusid?<\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Nelja kardinali selgitav m\u00e4rkus<\/strong><\/h4>\n
<\/h2>\n
Kontekst<\/strong><\/h5>\n
<\/h2>\n
Nn. dubia<\/em> (ladina k-s “kahtlused”) on formaalsed k\u00fcsimused, mis esitatakse paavstile ja Usudoktriini Kongregatsioonile, et n\u00f5uda selgitusi \u00f5petamise ja praktikaga seotud teatud teemadel.<\/p>\n
Eriline nende k\u00fcsimuste puhul on see, et nad on s\u00f5nastatud niiviisi, et nad n\u00f5uavad lihtsat vastust “jah” v\u00f5i “ei”, ilma teoloogilise p\u00f5hjenduseta.\u00a0Selline viis p\u00f6\u00f6rduda Apostelliku Tooli poole ei ole meie leiutis;\u00a0see on sajanditevanune tava.<\/p>\n
Tuleme n\u00fc\u00fcd konkreetselt asja juurde, millega meil on tegemist.<\/p>\n
P\u00e4rast armastust perekonnas k\u00e4sitleva sinodij\u00e4rgse \u00fcleskutse Amoris laetitia <\/em>avaldamist on puhkenud laialdane arutelu, seda eelk\u00f5ige kaheksanda \u00a0peat\u00fcki \u00fcle.\u00a0Eriti l\u00f5igud 300-305 on muutunud vastandlike t\u00f5lgenduste objektiks.<\/p>\n
Paljudele – piiskoppiele, kogudusepreestritele, usklikele – t\u00e4histavad need l\u00f5igud muutust Kiriku distsipliinis uues \u00fchendus elavate lahutatute suhtes v\u00f5i \u00f5petavad seda isegi selges\u00f5naliselt;\u00a0teised seevastu esindavad seisukohta, et isegi kui nad tunnistavad k\u00f5nealuste l\u00f5ikude ebaselgust ja mitmet\u00e4henduslikkust, v\u00f5ib neid lugeda j\u00e4rjepidevuses \u00d5petusameti varasema \u00f5petusega ning nad ei sisalda mingit muutust praktikas ja Kiriku \u00f5petuses.<\/p>\n
Ajendatud hingehoiulisest murest usklike p\u00e4rast saatsid neli kardinali dubia<\/em>te \u00a0kujul kirja P\u00fchale Isale, lootuses saada sel moel selgust, sest kahtlused ja ebakindlus on alati v\u00e4ga kahjulikud hingehoiule.<\/p>\n
Asjaolu, et t\u00f5lgendajad j\u00f5uavad erinevatele tulemusi, tuleneb samuti erinevatest\u00a0 viisidest kristliku elu k\u00e4sitlemisel. Selles m\u00f5ttes puudutavad \u00fcleskutses Amoris laetitia<\/em> k\u00e4sitletud probleemid mitte ainult seda k\u00fcsimust, kas uude \u00fchendusse astunud lahutatuid v\u00f5ib (teatud tingimustel) lubada uuesti sakramentide osadusse v\u00f5i mitte. Pigem tulenevad dokumendi erinevast t\u00f5lgendamisest kaerinevad, omavahel vastuolus olevad l\u00e4henemisviisid kristlikule eluviisile.<\/p>\n
Seep\u00e4rast on oluline t\u00e4hele panna, et kui dubia<\/em>te esimene k\u00fcsimus puudutab praktilist k\u00fcsimust seoses uude tsiviilabiellu astunud lahutatutega, on \u00fclej\u00e4\u00e4nud neli k\u00fcsimust seotud kristliku elu p\u00f5hik\u00fcsimustega.<\/p>\n
<\/h2>\n
K\u00fcsimused<\/strong><\/h5>\n
<\/h2>\n
Kahtlus nr. 1<\/h6>\n
Kerkib esile k\u00fcsimus, kas selle p\u00f5hjal, mis on \u00f6eldud \u00fcleskutses Amoris laetitia<\/em>, nr. 300-305 all, on n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik anda patukahetsuse sakramendis \u00f5igeksm\u00f5istmist ja lubada P\u00fchale Armulauale isikut, kes, ehkki on k\u00fcll seotud kehtiva abielusidemega, elab more uxorio<\/em> koos teise isikuga \u2013 ning seda isegi siis, kui ei ole t\u00e4idetud tingimused, mis said s\u00e4testatud \u00fcleskutses Familiaris consortio<\/em> nr. 84 ja mida seej\u00e4rel kinnitati \u00fcleskutsetes Reconciliatio et paenitentia<\/em> nr. 34 ja Sacramentum caritatis<\/em> nr. 29.\u00a0Kas \u00fcleskutse Amoris laetitia <\/em>(nr. 305 juurde kuuluvas) joonealuses m\u00e4rkuses 351 sisalduvat v\u00e4ljendit \u201eteatud juhtudel\u201c v\u00f5ib kohaldada uues \u00fchenduses elavatele lahutatutele, kes j\u00e4tkavad kooselu more uxorio<\/em>?<\/p>\n
Esimene k\u00fcsimus puudutab eelk\u00f5ige \u00fcleskutse Amoris laetitia<\/em> nr. 305 ja joonealust m\u00e4rkust 351. M\u00e4rkus 351 ei maini patukahetsuse ja Armulauaosaduse sakramentidest r\u00e4\u00e4kides tsiviilabiellu astunud lahutatuid ning seda ei tee ka p\u00f5hitekst.<\/p>\n
Paavst Johannes Paulus II on juba oma apostellikus kirjas Familiaris consortio<\/em>, l\u00f5igus 84, p\u00f6\u00f6ranud t\u00e4helepanu v\u00f5imalusele lubada uude tsiviilabiellu astunud lahutatuid osa saama sakramentidest.\u00a0Ta loetleb selleks \u00fcles kolm tingimust:<\/p>\n
    \n
  • Asjaomased isikud ei saa lahku minna, toime panemata uut eba\u00f5iglust (nt v\u00f5ivad nad kanda vastutust oma laste kasvatamise eest).<\/li>\n
  • Nad v\u00f5tavad endale kohustuse elada vastavalt oma olukorra t\u00f5ele, loobudes kooselust, justkui oleksid nad mees ja naine (more uxorio<\/em>) ning hoidudes ainult abikaasadele reserveeritud aktidest.<\/li>\n
  • Nad v\u00e4ldivad p\u00f5hjuse andmist skandaaliks (st et nad v\u00e4ldivad patu avaldumist v\u00f5imaldavaid olukordi, et v\u00e4ltida ka teiste inimeste patule juhtimise ohtu).<\/li>\n<\/ul>\n
    \u00dcleskutses Familiaris consortio<\/em> (nr. 84) ning sellele j\u00e4rgnenud dokumentides \u00fcles loetletud tingimused ilmnevad meile koheselt m\u00f5istlikena, kui me endale meelde tuletame seda, et abieluline \u00fchendus ei p\u00f5hine ainult vastastikusel kiindumusel ning et seksuaalaktid ei ole \u00fcks triviaalne tegevus teiste tegevuste seas, mida \u00fcks paar ette v\u00f5ib v\u00f5tta.<\/p>\n
    Seksuaalsed suhted on m\u00e4\u00e4ratud abielulise armastuse jaoks.\u00a0Nad on midagi nii olulist, nii head ja nii v\u00e4\u00e4rtuslikku, et nad vajavad erilist konteksti: abielulise armastuse konteksti.\u00a0Seet\u00f5ttu peavad neist hoiduma mitte ainult lahutatud, kes elavad uues \u00fchenduses, vaid ka k\u00f5ik need, kes pole abielus.\u00a0Kiriku jaoks on kuues k\u00e4sk \u2013 \u201eSa ei tohi abielu rikkuda\u201c \u2013 alati h\u00f5lmanud igasugust sellist inimese seksuaalsuse rakendamist, mis pole abieluline, see t\u00e4hendab, igat liiki seksuaalakte peale nende, mis pole toime pandud seadusliku abikaasaga.<\/p>\n
    Tundub, et Kirik, kui ta peaks lubama Armulaua osadusse need usklikud, kes on oma seaduslikust abikaasast eraldunud v\u00f5i on end temast lahutada lasknud ja kes on s\u00f5lminud uue \u00fchenduse, milles nad elavad nii, nagu nad oleksid mees ja naine, \u00f5petaks sellise osadusse lubamise praktika l\u00e4bi abielu, inimese seksuaalsuse ja sakramentide olemuse kohta j\u00e4rgmisi \u00f5petuslauseid:<\/p>\n
      \n
    • Lahutus ei t\u00fchista abielusidet ja partnerite uus \u00fchendus ei ole abielu.Sellest hoolimata v\u00f5ivad isikud, kes pole abielus, teatud tingimustel legitiimsel viisil toime panna seksuaalseid intiimakte.<\/li>\n
    • Lahutus t\u00fchistab abielusideme.Isikud, kes pole abielus, ei saa legitiimsel viisil toime panna seksuaalakte. Lahutatud ja uuesti abiellunud on legitiimsel\u00a0 viisil abiellunud ja nende seksuaalaktid on lubatud viisil toime pandud<\/li>\n
    • Lahutus ei t\u00fchista abielusidet ja uues \u00fchenduses viibivad partnerid pole omavahel abielus.Isikud, kes pole abielus, ei v\u00f5i toime panna seksuaalakte.\u00a0Seet\u00f5ttu elavad uude tsiviilabiellu astunud lahutatud alalise, avaliku, objektiivse ja raske patu seisundis.\u00a0Kui Kirik lubab isikuid Armulauale, ei t\u00e4henda see, et ta seel\u00e4bi heaks kiidaks nende avaliku elu viisi;\u00a0usklik v\u00f5ib ka teadlikuna raske patu seisundist Armulauale tulla. Et saada patukahetsuse sakramendis \u00f5igeksm\u00f5istmise osaliseks, pole mitte alati h\u00e4davajalik omada otsust vaja muuta oma elu.\u00a0Sakramendid on seega elust eraldatud: kristlikud riitused ja jumalakultus liiguvad teises valdkonnas kui kristlik moraalne elu.<\/li>\n<\/ul>\n
      <\/h2>\n
      Kahtlus nr. 2<\/h6>\n
      <\/h4>\n
      Kas p\u00e4rast sinodij\u00e4rgset apostellikku \u00fcleskutset Amoris laetitia<\/em> (vrd. nr 304) on Johannes Paulus II ringkirjas Veritatis splendor<\/em> (nr. 79) P\u00fchakirjal ja Kiriku P\u00e4rimusel p\u00f5hinev \u00f5petus eranditult kehtivate ja iseenesest kurjasid tegusid keelavate absoluutsete moraalinorme olemasolu kohta veel kehtiv?<\/p>\n
      Teine k\u00fcsimus puudutab nn. iseenesest kurjade tegude eksisteerimist.\u00a0Ringkirja V<\/em>eritatis splendor<\/em> l\u00f5ik 79 esindab k\u00e4sitlust, et on v\u00f5imalik \u201em\u00f5ningate k\u00e4itumisviiside v\u00f5i konkreetsete tegude tahtlikku valikut vastavalt nende liikidele […] hinnata moraalselt kurjadeks, arvestamata sealjuures kavatsust, millega see valimine toime pandi v\u00f5i nende tegude k\u00f5iki eeldatavaid tagaj\u00e4rgi asjassepuutuvatele isikutele\u201c.<\/p>\n
      Ringkiri \u00f5petab niisiis, et on olemas teod, mis on alati kurjad ja mis on keelatud ilma eranditeta kohustavate moraalinormide l\u00e4bi (“moraalsed absoluudid”).\u00a0Need moraalsed absoluudid on alati negatiivsed, see t\u00e4hendab, et nad \u00fctlevad meile, mida me ei tohi teha: \u201eSa ei tohi tappa\u201c ja \u201eSa ei tohi abielu rikkuda\u201c. Ainult negatiivsed normid saavad ilma eranditeta kohustada.<\/p>\n
      Peale ringkirja Veritatis splendor<\/em> pole iseenesest kurjade tegude puhul enam mingi asjaolude v\u00f5i kavatsuste eristamine h\u00e4davajalik.\u00a0See kehtib n\u00e4iteks ka juhul, kui salaagendina tegutsev terroristi naine v\u00f5iks terroristiga abielurikkumist toime pannes saada v\u00e4\u00e4rtuslikku teavet, et p\u00e4\u00e4sta oma kodumaa.\u00a0(See k\u00f5lab nagu n\u00e4ide James Bondi filmist, kuid selle \u00fcle on juba arutlenud p\u00fcha Aquino Thomas traktaadis De malo<\/em>, q. 15, a. 1). Johannes Paulus II esindab k\u00e4sitlust, et eesm\u00e4rk (siin “p\u00e4\u00e4sta kodumaa”) ei saa muuta teo liiki (“abielurikkumise toimepanemine”) ning sellest piisab, et \u00e4ra tunda teo liiki (“abielurikkumine”) ning teada, et seda ei tohi teha.<\/p>\n
      <\/h2>\n
      Kahtlus nr. 3<\/h6>\n
      <\/h4>\n
      Kas p\u00e4rast Amoris laetitia<\/em> nr. 301 on veel v\u00f5imalik \u00f6elda, et inimene, kes elab alaliselt vastuolus \u00fche k\u00e4suga Jumala seadusest \u2013 nagu n\u00e4iteks sellega, mis keelab abielurikkumise (vrd Mt 19:3-9) \u2013, viibib alalise raske patu objektiivses olukorras (vrd Paavstliku \u00d5igusaktide N\u00f5ukogu selgitus 24. maist 2000)?<\/p>\n
      Punktis 301 tuletab Amoris laetitia <\/em>meelde seda, et Kirikul \u201eon soliidse arutluse varamu mitmjesuguste kergendavate tingimuste ja asjaolude \u00fcle\u201c ning j\u00f5uab j\u00e4reldusele: \u201eSeet\u00f5ttu pole enam v\u00f5imalik v\u00e4ita, et k\u00f5ik need, kes elavad nn irregulaarses olukorras, viibivad surmapatu seisundis ja on kaotanud p\u00fchitseva armu.\u201c<\/p>\n
      Oma 2000. aasta 24. mai selgituses tahtis Paavstlik \u00d5igusaktide N\u00f5ukogu selgitada Kanoonilise \u00d5iguse Koodeksi kaanonit 915, mis \u00fctleb: \u201eP\u00fchale Armualauale ei tohi lubada […] nagu ka teisi, kes p\u00fcsivad jonnakalt ilmses raskes patus\u201c. Paavstliku \u00d5igusaktide N\u00f5ukogu selgitus \u00fctleb, et seda kaanonit tuleb rakendada ka nende usklike suhtes, kes on lahutatud ja\u00a0uue tsiviilabiellu s\u00f5lminud. See selgitab, et “rasket pattu” tuleb m\u00f5ista objektiivselt, kuna sellel, kes jagab Armulauasakramenti, pole kuidagi v\u00f5imalik hinnata iga konkreetse isiku subjektiivset vastutust.<\/p>\n
      Selgituse kohaselt puudutab k\u00fcsimus sakramentide osadusse lubamisest hinnangut konkreetse isiku objektiivse elulise seisundi kohta, mitte aga hinnangut selle kohta, kas see isik viibib surmapatu seisundis v\u00f5i ei.\u00a0Ta v\u00f5ib tegelikkuses olla kas subjektiivselt mittet\u00e4ielikult v\u00f5i \u00fcldsegi mitte vastutav.<\/p>\n
      Samale arutlustasandile j\u00e4\u00e4b ka p\u00fcha Johannes Paulus II, kui ta oma ringkirjas Ecclesia de Eucharistia<\/em> (nr. 37) meenutab, et \u201eotsuse tegemine p\u00fchitseva armu seisundis viibimise kohta kuulub ainult asjaomasele isikule, kuna tegemist on s\u00fcdametunnistuse otsusega\u201c.\u00a0Seega omab \u00fcleskutses Amoris laetitia<\/em> esitatud eristus surmapatu subjektiivse seisundi ja raske patu objektiivse olukorra vahel soliidset vundamenti Kiriku \u00f5petuses.<\/p>\n
      Johannes Paulus II r\u00f5hutab seda siiski ka edasises: \u201eAga juhtudel, kui v\u00e4line k\u00e4itumine on t\u00f5sises, ilmselges ja p\u00fcsivas vastuolus moraalinormiga, ei saa Kirik oma hingehoiulises hooles \u00f5ige korra p\u00e4rast kogukonnas ning austusest sakramendi vastu muudmoodi kui t\u00e4ita oma kohust.\u201c Seega kinnitas ta veel kord \u00a0eelpool nimetatud kaanoni 915 \u00f5petust.<\/p>\n
      Dubia<\/em>te 3. k\u00fcsimus taotleb samuti selgitamist, kas ka p\u00e4rast \u00fcleskutset Amoris laetitia<\/em> on v\u00f5imalik \u00f6elda, et need isikud, kes elavad habituaalselt vastuolus Jumala seaduse \u00fche k\u00e4suga, elavad habituaalse raske patu objektiivses olukorras \u2013 seda isegi juhul, kui teatud p\u00f5hjustel pole kindel, et nad oma habituaalse \u00fcleastumise eest ka subjektiivselt vastutavad.<\/p>\n
      <\/h2>\n
      Kahtlus nr. 4<\/h6>\n
      <\/h4>\n
      Kas p\u00e4rast Amoris laetitia<\/em> nr. 302 avaldusi \u201emoraalset vastutust v\u00e4hendavate asjaolude kohta\u201c tuleb ka edaspidi kehtivaks pidada p\u00fcha Johannes Paulus II ringkirja Veritatis splendor<\/em> (nr. 81) P\u00fchakirjal ja Kiriku Traditsiooni p\u00f5hinevat \u00f5petust, mille kohaselt \u201easjaolud v\u00f5i kavatsused ei saa kunagi \u00fcht juba oma objekti l\u00e4bi iseenesest ebak\u00f5lbelist akti muuta \u2019subjektiivselt\u2018 k\u00f5lbeliseks v\u00f5i moraalse valikuna k\u00f5ne alla tulevaks aktiks\u201c?<\/p>\n
      L\u00f5igus 302 r\u00f5hutab Amoris laetitia<\/em>, et \u201enegatiivne arvamus otsus objektiivse olukorra kohta ei sisalda mingit otsust asjaomase isiku vastutuse v\u00f5i s\u00fc\u00fc kohta\u201c. Dubia<\/em> v\u00f5tavad seisukoha \u00f5petuse suhtes, nii nagu selle on s\u00f5nastanud Johannes Paulus II ringkirjas Veritatis splendor<\/em>: Selle kohaselt ei muuda asjaolud asjaolud v\u00f5i head kavatsused kunagi iseenesest kurja tegu \u00f5igustatuks v\u00f5i isegi heaks teoks.<\/p>\n
      K\u00fcsimus k\u00f5lab, kas Amoris laetitia<\/em> on koosk\u00f5las t\u00f5demusega, et iga tegevus, mis astub \u00fcle Jumala k\u00e4sust (nagu abielurikkumine, vargus, valevanne), ei saa kunagi, ka isiklikku vastutust v\u00e4hendavaid asjaolusid arvesse v\u00f5ttes, muutuda \u00f5igustatuks v\u00f5i isegi heaks.<\/p>\n
      Kas need teod, mida Kiriku traditsioon on m\u00e4\u00e4ratlenud raskete pattude ja iseenesest kurjade tegudena, on ka edaspidi h\u00e4vitavad ja kahjulikud iga\u00fchele, kes nad toime paneb, \u00fcksk\u00f5ik millises subjektiivse vastutuse seisundis ta ka ei viibiks?<\/p>\n
      V\u00f5i v\u00f5ivad need teod s\u00f5ltuvalt isiku subjektiivsest seisundist ning asjaolude ja kavatsustest lakata olemast kahjulikud ning muutuda kiiduv\u00e4\u00e4rseteks v\u00f5i v\u00e4hemalt \u00f5igustatuteks?<\/p>\n
      <\/h2>\n
      Kahtlus nr. 5<\/h6>\n
      <\/h4>\n
      Kas p\u00e4rast Amoris laetitia<\/em> nr. 303 tuleb ka edaspidi kehtivaks pidada p\u00fcha Johannes Paulus II ringkirja Veritatis splendor<\/em> (nr. 56) P\u00fchakirjal ja Kiriku Traditsioonil p\u00f5hinevat \u00f5petust, mis v\u00e4listab s\u00fcdametunnistuse rolli kreatiivse t\u00f5lgenduse ja kinnitab, et s\u00fcdametunnistusel pole kunagi voli seadustada erandeid absoluutsetest moraalinormidest, mis keelavad oma objekti l\u00e4bi iseendast kurjasid tegusid?<\/p>\n
      Amoris laetitia<\/em> \u00fctleb (nr. 303): \u201eS\u00fcdametunnistus v\u00f5ib \u00e4ra tunda mitte ainult seda, et mingi olukord ei vasta evangeeliumi \u00fcldistele n\u00f5uetele.\u00a0Ta v\u00f5ib ka siiralt ja ausalt \u00e4ra tunda seda, mis on esmane suuremeelne vastus, mida Jumala v\u00f5ib anda […]\u201c. Dubia<\/em> paluvad selgitusi nende avalduste kohta, kuna need\u00a0 v\u00f5imaldavad erinevaid t\u00f5lgendusi.<\/p>\n
      Nende jaoks, kes toovad m\u00e4ngu idee kreatiivsest s\u00fcdametunnistusest, v\u00f5ivad Jumala seaduse ettekirjutused ja individuaalse s\u00fcdametunnistuse norm olla omavahelises pinges v\u00f5i isegi vastuolus, kusjuures viimane s\u00f5na peab alati j\u00e4\u00e4ma s\u00fcdametunnistusele, mis langetab l\u00f5pliku otsuse hea ja kurja asjus.\u00a0Veritatis splendor<\/em> (nr. 56) \u00fctleb: \u201eSellel alusp\u00f5hjal usurpeeritakse endale \u00f5igus p\u00f5hjendada endale vastuv\u00f5etavaid nn \u2019pastoraalseid\u2018 lahendusi, mis on vastuolus \u00d5petusameti \u00f5petusega ja \u00f5igustavad \u2019kreatiivset\u2018 hermeneutikat, mille kohaselt konkreetne negatiivne k\u00e4sk poleks k\u00f5lbelisele s\u00fcdametunnistusele t\u00f5epoolest k\u00f5ikidel juhtudel kohustav\u201c.<\/p>\n
      Sellest vaatenurgast ei piisa s\u00fcdametunnistusele kunagi sellest, kui ta teab: \u201eSee on abielurikkumine\u201c ja \u201eSee on m\u00f5rv\u201c, et teada saada, kas tegemist on millegi sellisega, mida teha ei v\u00f5i ja ei tohi. Pigem tuleks vaadata ka asjaolusid ja \u00a0kavatsusi, et teada saada, kas antud tegu ei v\u00f5i l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes olla \u00f5igustatud v\u00f5i isegi kohustav (vt. dubia<\/em>te 4. k\u00fcsimust). Nende teooriate kohaselt v\u00f5ib nimelt s\u00fcdametunnistus ka \u00f5igusp\u00e4raselt otsustada, et mingil konkreetsel juhul\u00a0seisneb Jumala tahe minu jaoks teos, millega ma rikun \u00fchte Tema k\u00e4skudest. K\u00e4sus \u201eSa ei tohi abielu rikkuda\u201c n\u00e4haks ainult \u00fcldist normi. Siin ja praegu, arvestades asjaolusid ja minu h\u00e4id kavatsusi, oleks abielurikkumise toimepanemine just see, mida Jumal minult tegelikult tahab. Sellest vaatenurgast v\u00f5ib juhtumeid nagu vooruslik abielurikkumine, seaduslik m\u00f5rv ja kohustav valevanne v\u00e4hemalt ette kujutada.<\/p>\n
      See t\u00e4hendab, et s\u00fcdametunnistust k\u00e4sitletakse instantsina, millel on voli otsustada autonoomselt hea ja kurja \u00fcle, Jumala seadust aga k\u00e4sitletakse koormana, mis on meelevaldselt meie \u00fcle seatud ja mis mingil hetkel v\u00f5ib vastuolus seista meie t\u00f5elise \u00f5nnega.<\/p>\n
      Kuid s\u00fcdametunnistus ei otsusta hea ja kurja \u00fcle.\u00a0Idee “s\u00fcdametunnistuse otsusest” on eksitav.\u00a0S\u00fcdametunnistusele omane akt on hinnang ja mitte \u00fcle otsus.\u00a0Ta \u00fctleb: \u201eSee on hea\u201c ja \u201eSee on halb\u201c.\u00a0See headus v\u00f5i kurjus ei s\u00f5ltu temast.\u00a0S\u00fcdametunnistus v\u00f5tab \u00fche teo headuse v\u00f5i kurjuse antusena omaks ja tunnistab selle \u00f5igeks, et seda teha.\u00a0 Et anda hinnangut, vajab s\u00fcdametunnistus kriteeriumeid;\u00a0ta s\u00f5ltub t\u00e4ielikult t\u00f5est.<\/p>\n
      Jumala k\u00e4sud on teretulnud abi, mis on kingitud s\u00fcdametunnistusele selleks, et ta suudaks m\u00f5ista t\u00f5de ja langetada seega t\u00f5ekohane hinnang.\u00a0Jumala k\u00e4sud teevad ilmsiks t\u00f5e h\u00fcve kohta, meie s\u00fcgavaima olemuse kohta, ning avavad otsustava t\u00f5e selle kohta, kuidas elada h\u00e4sti.<\/p>\n
      Ka paavst Franciscus v\u00e4ljendab Amoris laetitia<\/em> (nr. 295) samade m\u00f5istetega: \u201eSeadus on ka Jumala kingitus, mis n\u00e4itab teed, kingitus k\u00f5igile ilma eranditeta\u201c.<\/p>\n
      <\/h2>\n
      <\/h2>\n
      Saksa keelest infoportaalist <\/em>Katholisches<\/a><\/em> t<\/em>\u00f5lkis isa Ivo \u00d5unpuu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
      KATHOLISCHES, 14. november 2016<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[19,20,99,18,348,22,427,33,26,81,82,428],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1027"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1027"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1027\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1036,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1027\/revisions\/1036"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1027"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1027"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1027"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}