{"id":1038,"date":"2017-02-22T22:05:45","date_gmt":"2017-02-22T20:05:45","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=1038"},"modified":"2017-02-22T22:22:31","modified_gmt":"2017-02-22T20:22:31","slug":"homoabielu-see-ei-ole-homolik-ega-ka-abielu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/homoabielu-see-ei-ole-homolik-ega-ka-abielu\/","title":{"rendered":"“HOMOABIELU” – SEE EI OLE HOMOLIK EGA KA ABIELU"},"content":{"rendered":"

Dale Ahlquist<\/strong><\/h4>\n

Objektiiv<\/em>, 22. veebruar 2017<\/strong><\/h4>\n

<\/p>\n

\"GK_Chesterton\"<\/a><\/p>\n

Gilbert Keith Chesterton (1874 - 1936)<\/pre>\n
<\/h2>\n
Homoseksuaalse \u201cabielu\u201d seaduslikuks muutmine ei tee seda normaalseks, vaid k\u00fclvab edasi segadust meie ajastul. See aga kiirendab meie tsivilisatsiooni allak\u00e4iguspiraali. Me ei suuda h\u00e4vitada perekonda, me saame vaid viia ennast h\u00e4vinguni, kui ignoreerime perekonda, kirjutab G. K. Chestertonile toetudes Dale Ahlquist.<\/strong><\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
\u00dcks teravamaid probleeme Chestertoni ajal [20. sajandi algus \u2013 toim] oli \u201cs\u00fcndimuse kontroll\u201d. Kirjanik ei olnud mitte ainult selle n\u00e4htuse vastu, vaid ta vaidlustas ka seda m\u00f5istet ennast, mis t\u00e4hendas vastupidist sellele, mida taheti \u00f6elda. See ei t\u00e4hendanud s\u00fcndimust ega ka kontrolli. Ma kujutan ette, et ta oleks esitanud samasuguseid vastuv\u00e4iteid ka \u201chomoabielu\u201d puhul.\u00a0 Selle m\u00f5te on vale, samamoodi nagu ka nimetus. \u201cHomoabielu\u201d ei ole homolik (homodele omane) ega ka \u00f5ige abielu.<\/p>\n
Chestertoni avaldused ja ettekuulutused on olnud loogilised, sest ta m\u00f5istis, et k\u00f5ik, mis r\u00fcndab perekonda, on halb \u00fchiskonnale. See on p\u00f5hjus, miks ta v\u00f5ttis s\u00f5na eugeenika ja rasestumisvastaste vahendite, lahutuse ja \u201cvaba armastuse\u201d (veel \u00fcks m\u00f5iste, mis talle ei meeldinud selle valeliku sisu t\u00f5ttu), samuti palgaorjuse ja kohustusliku riikliku hariduse ning selle vastu, et emad palkasid teisi inimesi tegema seda, mida nad ise oleksid pidanud tegema. V\u00f5ib kindlalt v\u00e4ita, et Chesterton astus iga suundumuse ja moehulluse vastu, mis meie \u00fchiskonda t\u00e4nap\u00e4eval laastab, sest k\u00f5ik need \u00f5\u00f5nestavad perekonda. Meie Suur Vend\u00a0\u2013 valitsus \u00fcritab asendada perekonna autoriteeti ja Suur \u00c4ri\u00a0\u2013 ettev\u00f5tlus p\u00fc\u00fcab asendada perekonna autonoomiat. Isale, emale ja lapsele avaldatakse pidevalt kaubanduslikku ja kultuurilist survet. Perekonna t\u00e4htsust minimaliseeritakse ja marginaliseeritakse ning, t\u00f5si, ka naeruv\u00e4\u00e4ristatakse. Kuid nagu Chesterton on \u00f6elnud: \u201cIseenesestm\u00f5istetavat kolmnurka\u00a0\u2013 isa, ema ja laps\u00a0\u2013 ei saa h\u00e4vitada; h\u00e4vida saavad ainult need tsivilisatsioonid, mis ignoreerivad perekonda.\u201d<\/p>\n
See viimane r\u00fcnnak perekonna vastu ei ole k\u00f5ige viimane ega ka k\u00f5ige hullem. Aga ta m\u00f5jub \u0161okina, vaatamata desensibiliseerimise protsessile, millega teabe- ja meelelahutust\u00f6\u00f6stus on meid t\u00f6\u00f6delnud mitme viimase aasta jooksul. Neid, kes on p\u00fc\u00fcdnud s\u00f5na v\u00f5tta ebanormaalsuse normaliseerimise vastu on kas \u201csildistatud v\u00f5i vaikima sunnitud\u201d, nagu tehti Chestertoniga, kui ta p\u00fc\u00fcdis vaidlustada ultramoodsaid filosoofiaid, mida propageerisid tema aja suuremad ajalehed. Ta hoiatas 1926. aastal: \u201cJ\u00e4rgmine suur ketserlus leiab aset k\u00f5lbluse, eriti seksuaalmoraali r\u00fcnnaku n\u00e4ol.\u201d Tema hoiatus on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4helepanuta ja k\u00f5lblus on j\u00e4rk-j\u00e4rgult h\u00e4gustunud. Kuid pidagem meeles, et k\u00f5ik see algas s\u00fcndimuse kontrolliga, mis oli katse teha seksist selle enda eesm\u00e4rk, muutes armastuse akti isekuse aktiks. Elutu, viljatu, iseka seksi aktsepteerimine ja edendamine tegi\u00a0 seega loogiliselt teed homoseksuaalsusele.<\/p>\n
Chesterton n\u00e4itab, et homoseksuaalsuse kui tsivilisatsiooni vaenlase probleem on \u00fcsna vana. Oma teoses \u201cIgavene inimene\u201d kirjeldab ta looduse jumaldamist ja \u201ctavalist m\u00fctoloogiat\u201d, mis viis kreeklased perverssusteni. \u201cNii nagu looduse jumaldamises ilmnes neis loomuvastasus, nii hakkas neil inimest \u00fclistades kaotsi minema mehelikkus.\u201d Ta \u00fctleb: \u201cIga noor mees, kel on olnud \u00f5nn kasvada \u00fcles normaalseks ja t\u00f5eliseks t\u00e4iskasvanuks\u201d, tunneb loomulikku vastumeelsust homoseksuaalsuse vastu, \u201csest see on vastuolus t\u00f5elise inimloomuse ja terve m\u00f5istusega.\u201d Ta v\u00e4idab, et kui me p\u00fc\u00fcame suhtuda sellesse n\u00e4htusesse \u00fcksk\u00f5ikselt, me ainult lollitame iseennast. See on vaid illusioon, nagu oleks tegemist millegi tuttavlikuga, kui \u201cperverssus muutub tavaliseks.\u201d<\/p>\n
Oma teoses \u201cHereetikud\u201d saab Chestertonist peaaegu prohvet, mis puudutab m\u00f5iste \u201chomo\u201d v\u00e4\u00e4rkasutamist. Ta kirjutab Oscar Wilde\u2019i \u201cv\u00e4ga v\u00f5imsast ja k\u00f5ledast filosoofiast.\u00a0See on carpe diem <\/em>religioon.\u201d\u00a0Carpe diem <\/em>t\u00e4hendab \u201cp\u00fc\u00fca p\u00e4eva\u201d, tee, mida sa iganes tahad ja \u00e4ra m\u00f5tle tagaj\u00e4rgedele, ela ainult hetkes. Kuid carpe diem <\/em>religioon ei ole \u00f5nnelike, vaid v\u00e4ga \u00f5nnetute inimeste usk. Sellest on tingitud nii lootusetu kui ka \u00f5nnetu olek. Kui seks on ainult hetkeline r\u00f5\u00f5m\u00a0\u2013 kui see ei paku midagi enamat, ei too ta kaasa t\u00e4ielikku teostumist. See on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes elutu. Ja nagu Chesterton kirjutab oma raamatus \u201cP\u00fcha Franciscus\u201d: sel hetkel, kui seks ei ole enam teenija, muutub ta t\u00fcranniks. See on ehk k\u00f5ige s\u00fcgavam homoseksuaalide probleem: nad on seksi orjad. Nad p\u00fc\u00fcavad \u201cmoonutada tulevikku ja muuta olematuks minevikku\u201d, aga vajavad tegelikult sellest vabastamist.<\/p>\n
Patul on omad tagaj\u00e4rjed. Siiski, Chesterton j\u00e4\u00e4b alati kindlaks oma seisukohale, et me peame m\u00f5istma hukka pattu, mitte patust. Ja keegi pole v\u00e4ljendanud suuremat kaastunnet langenute vastu kui G. K. Chesterton. Ta \u00fctleb Oscar Wilde\u2019i kohta, keda nimetab \u201cdekadentide pealikuks\u201d, et see on sooritanud \u201ckoletu teo\u201d, kuid ta ka kannatas selle eest, suletuna hirmsasse vanglasse ning k\u00f5ik need, kes olid varem imetlenud tema \u00fcleolevat m\u00e4ssumeelsust, unustasid ta sootuks. \u201cTa elas t\u00e4ielikku elu selles kohutavas t\u00e4henduses, mis pole v\u00f5rreldav meie elu mittet\u00e4ielikkusega, sest me ei ole veel oma pattude eest maksnud. Selles m\u00f5ttes v\u00f5ib selle kirjaniku elu nimetada t\u00e4iuslikuks eluks sarnaselt t\u00e4iuslikule valemile, kus k\u00f5ik on tasakaalus. \u00dchest k\u00fcljest me tunneme tervislikku \u00f5udust kurjuse ees, teisalt tervislikku hirmu karistuse ees.\u201d<\/p>\n
Chesterton viitas Wilde\u2019i homoseksuaalsele k\u00e4itumisele kui \u201ck\u00f5rgelt haritud\u201d patule\u00a0\u2013 see ruineeris j\u00f5ukaid ja haritud \u00fchiskonna klasse. See patt ei kiusanud kunagi Chestertoni, aga tema s\u00f5nul ei ole see eriline voorus, kui me ei tee kunagi sellist pattu, mis meid ei ahvatle. See on veel \u00fcks p\u00f5hjus, miks me peaksime kohtlema homoseksuaalidest vendi ja \u00f5desid kaastundlikult. Me tunneme oma patte ja n\u00f5rkusi piisavalt h\u00e4sti. Philon Aleksandriast \u00fctles: \u201cOlge lahked. Iga\u00fcks, keda kohtate, v\u00f5itleb oma kohutavat lahingut.\u201d Aga kaastunne ei tohi minna kompromissile kurjusega. Chesterton viitab tasakaalule: meie t\u00f5de ei tohi olla halastamatu, aga meie kaastunne ei tohi olla ka ebaaus. Homoseksuaalsus on <\/em>h\u00e4lve. See on vastuolus loomuseadusega. Homoseksuaalsed teod on patt, mis t\u00e4hendab, et need on vastuolus Jumala seadusega. Need ei saa kunagi olla normaalsed. Ja veel hullem, nad ei saa kunagi olla isegi \u00fchev\u00e4\u00e4rsed. Nagu Chestertoni suur detektiiv isa Brown \u00fctleb: \u201cInimesed v\u00f5ivad p\u00fcsida teatud tasemel head, kuid \u00fckski inimene pole kunagi suutnud kurjust \u00fchel tasemel hoida. See tee l\u00e4heb aina allapoole.\u201d<\/p>\n
Abielu on mehe ja naise vahel. See on seadus. Katoliku kirik \u00f5petab, et abielu on p\u00fcha sakrament, millel on jumalik m\u00f5ju. Maailm on teinud abielu pilkealuseks, mis on kulmineerunud homoseksuaalse kooseluga. Kuid sellele allak\u00e4igule sillutasid teed heteroseksuaalsed mehed ja naised. Lahutust, mis on ebanormaalne, peetakse n\u00fc\u00fcd normaalseks. Rasedusvastaseid vahendeid, mis on ebanormaalsed, peetakse n\u00fc\u00fcd normaalseks. Abort ei ole veel normaalne, aga see on seaduslik. Homoseksuaalse \u201cabielu\u201d seaduslikuks muutmine ei tee seda normaalseks, vaid k\u00fclvab edasi segadust meie ajastul. See aga kiirendab meie tsivilisatsiooni allak\u00e4iguspiraali, kuid Chestertoni ettekuulutus j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima: me ei suuda h\u00e4vitada perekonda. Me saame vaid viia ennast h\u00e4vinguni, kui ignoreerime perekonda.<\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Portaalist LifeSiteNews t\u00f5lkinud Maie L\u00fc\u00fcs<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Dale Ahlquist Objektiiv, 22. veebruar 2017<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[17,430,221,25,29,251],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1038"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1038"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1038\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1041,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1038\/revisions\/1041"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1038"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1038"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1038"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}