Wojciech Go\u0142aski OP Jamna, 17 august 2021<\/p>\n\n\n\n
ul. Szyszkowa 10<\/p>\n\n\n\n
62-050 Mosina<\/p>\n\n\n\n
POLSKA<\/p>\n\n\n\n
Tema p\u00fchadus paavst Franciscus<\/p>\n\n\n\n
P\u00fcha Marta Maja<\/p>\n\n\n\n
P\u00fcha Tool<\/p>\n\n\n\n
Vatikan<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Teadmiseks:<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5rgeauline Jutlustajate Ordu kindral\u00fclem Gerard Francisco Timoner III OP<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5rgeauline Dominikaani Ordu Poola Provintsi provintsiaal Pawe\u0142 Kozacki OP<\/p>\n\n\n\n
Tarnowi piiskop Tema Ekstsellents Andrzej Je\u017c<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5rgeauline Jamna kloostri \u00fclem Andrzej Chlewicki OP<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ikide tiitlitega vennad ja \u00f5ed Ordus<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5rgeauline P\u00fcha Pius X Preestrite Vennaskonna Poola distrikti \u00fclem Karl Stehlin FSSPX<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ikidele asjasse puutuvatele<\/p>\n\n\n\n
Auv\u00e4\u00e4rseim P\u00fcha Isa!<\/p>\n\n\n\n
Olen s\u00fcndinud 57 aastat tagasi, 35 aastat tagasi astusin Dominikaani ordusse. Andsin oma igavesed t\u00f5otused 29 aastat tagasi ja olen preester olnud 28 aastat.<\/p>\n\n\n\n
Ma ei ole tundnud p\u00fcha Missat sellisena, nagu see oli enne 1970. aasta reforme. Varasest lapsep\u00f5lvest p\u00e4rit m\u00e4lestustes on vaid \u00fcksikud eraldiseisvad pildid.<\/p>\n\n\n\n
Minu preestriks p\u00fchitsemisest oli m\u00f6\u00f6dunud 16 aastat, kui kaks ilmikust s\u00f5pra (nad ei tundnud teineteist) hakkasid mind veenma, et peaksin \u00f5ppima p\u00fchitsema p\u00fcha Missat traditsioonilises vormis. Ma v\u00f5tsin seda kuulda.<\/p>\n\n\n\n
Ma olin \u0161okeeritud. Selgus, et p\u00fcha Missa oma klassikalises vormis:<\/p>\n\n\n\n
\u2013 juhib kogu preestri ja ustavate t\u00e4helepanu m\u00fcsteeriumile,<\/p>\n\n\n\n
\u2013 s\u00f5nade ja \u017eestide suure t\u00e4psusega v\u00e4ljendab Kiriku usku sellesse, mis siin ja praegu toimub,<\/p>\n\n\n\n
\u2013 sellele t\u00e4psusele vastava j\u00f5uga tugevdab see p\u00fchitsejate usku,<\/p>\n\n\n\n
\u2013 ei provotseeri preestrit ega ustavaid liturgia ajal leidlikkusele ja omaloomingule,<\/p>\n\n\n\n
\u2013 vastupidi, see viib nad vaikimise ja sisekaemuse teele,<\/p>\n\n\n\n
\u2013 \u017eestide liigi ja arvu rikkusega annab see v\u00f5imaluse pidevateks vagaduse ja armastuse aktideks Jumala vastu,<\/p>\n\n\n\n
\u2013 \u00fchendab preestri ustavatega, asetades nad altari samale k\u00fcljele ja suunates nad n\u00e4oga samas suunas \u2013 versus Crucem, versus Deum<\/em> (Risti poole, Jumala poole).<\/p>\n\n\n\n M\u00f5tlesin: nii et p\u00fcha Missa on midagi sellist! Ja mina, olles 16 aastat preester, ei teadnud seda! See oli v\u00f5imas heureka, avastus, mille j\u00e4rel Missast m\u00f5tlemine ei saanud j\u00e4\u00e4da enam samaks.<\/p>\n\n\n\n Algusest peale m\u00e4rkasin, et see riitus on vastupidine tema kohta k\u00e4ibivatele stereot\u00fc\u00fcpidele: formalismi asemel hinge vaba v\u00e4ljendamine Jumala ees, jaheduse asemel Jumalale p\u00fchendumuse innukus, kauguse asemel l\u00e4hedus, v\u00f5\u00f5ruse asemel hellus, j\u00e4ikuse asemel turvalisus, ilmikute passiivsuse asemel nende elav ja s\u00fcgav p\u00fchendumine (ilmikud veensid mind traditsioonilist Missat p\u00fchitsema ja isegi \u00f5petasid seda tegema), preestri ja ustavate vahelise l\u00f5he asemel k\u00f5ikide kokkutulnute vaheline eriline vaimne \u00fchtsus, mida valvab ja v\u00e4ljendab missakaanoni vaikus.<\/p>\n\n\n\n Avastusega kaasnes teadlikkus: just see vorm on sild p\u00f5lvkondadeni, kes elasid enne meid ja andsid meile edasi usu. R\u00f5\u00f5m kiriklikust \u00fchtsusest, mis \u00fcletas praeguse hetke ja h\u00f5lmas k\u00f5iki aegu, oli tohutu.<\/p>\n\n\n\n Juba esimestest hetkedest peale kogesin v\u00e4gevat vaimset t\u00f5mmet, mis l\u00e4htus p\u00fchast Missast selle traditsioonilisel kujul. Mitte m\u00e4rgid ise ei k\u00f6itnud, vaid nende t\u00e4hendused, mida hing lugeda oskab. Ainu\u00fcksi m\u00f5te j\u00e4rgmisest p\u00fchitsemisest valmistas r\u00f5\u00f5mu. Otsisin hoole ja igatsusega v\u00f5imalust igaks j\u00e4rgmiseks p\u00fchitsemiseks.<\/p>\n\n\n\n Minus k\u00fcpses kiiresti t\u00e4ielik sisemine kindlus, et kui ma elu l\u00f5puni p\u00fchitseksin p\u00fcha Missat (nagu ka teisi sakramente ja riitusi) ainu\u00fcksi traditsioonilises vormis, ei tunneks ma v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral puudust kirikukoguj\u00e4rgsest vormist.<\/p>\n\n\n\n Kui keegi paluks mul \u00fche s\u00f5naga v\u00e4ljendada traditsioonilise Missa p\u00fchitsemisega seotud tundeid kirikukoguj\u00e4rgse Missa p\u00fchitsemise kontekstis, siis see s\u00f5na oleks \u201ekergendus\u201c. See oli t\u00f5epoolest kirjeldamatu s\u00fcgavusega kergendus. Nagu oleks keegi, kes on k\u00f5ndima hakkamisest peale jalutanud ainult kingades, milles on kivike. Kivike teeb k\u00fcll haiget, kuid tal pole muud k\u00f5ndimise kogemust. M\u00f6\u00f6dub 16 aastat, keegi toob jalatsipaari, milles ei ole kivikest: \u201cV\u00f5ta, pane jalga, proovi!\u201d<\/p>\n\n\n\n Ma ei avastanud uuesti mitte ainult p\u00fcha Missat. Avastasin ka h\u00e4mmastava erinevuse kahe vormi vahel: sajandite v\u00e4ltel praktiseeritud vormi ja kirikukoguj\u00e4rgse vormi vahel. Ma ei tundnud seda erinevust, kuna ma ei tundnud varasemat vormi.<\/p>\n\n\n\n Traditsioonilise liturgia tundma\u00f5ppimist ei saa v\u00f5rrelda kohtumisega kellegagi, kes mind adopteeris ja sai minu kasuvanemaks. See oli kohtumine emaga, kes oli alati mu ema, ainult et mina ei tundnud teda.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ike seda saatis Kiriku k\u00f5rgeimate karjaste \u00f5nnistav k\u00e4si. Nad \u00f5petasid, et 1962. aasta Missaali \u201cpole kunagi seaduslikult t\u00fchistatud ja seet\u00f5ttu on see alati olnud p\u00f5him\u00f5tteliselt lubatud\u201d, lisades, et \u201csee, mida varasemad p\u00f5lvkonnad pidasid p\u00fchaks, j\u00e4\u00e4b p\u00fchaks ja suureks ka meie jaoks ning seda ei saa \u00e4kki t\u00e4ielikult \u00e4ra keelata v\u00f5i isegi kahjulikuks pidada. K\u00f5igile tuleb kasuks s\u00e4ilitada Kiriku usus ja palves v\u00e4ljakujunenud rikkused ning anda neile nende \u00f5ige koht\u201d (Benedictus XVI, Kiri piiskoppidele, 2007). Usklikke \u00f5petati ka: \u201cAuv\u00e4\u00e4rse ja iidse kombe t\u00f5ttu tuleb erakordset vormi hoida austusega\u201d, seda m\u00e4\u00e4ratleti kui \u201cv\u00e4\u00e4rtuslikku varandust, mida tuleb s\u00e4ilitada\u201d (juhend Universae Ecclesiae<\/em>, 2011). Need s\u00f5nad arendasid edasi varasemate dokumentide sisu, mis v\u00f5imaldasid ustavatel osa saada traditsioonilisest liturgiast ka p\u00e4rast 1970. aasta reforme ja millest esimene avaldati 1984. aastal (Quattuor abhinc annos<\/em>). K\u00f5igi nende dokumentide alus ja valgusallikas on p\u00fcha Pius V bulla Qui primum tempore<\/em> (1570).<\/p>\n\n\n\n Kui me, unustamata paavst Pius V pidulikku dokumenti, v\u00f5tame arvesse, P\u00fcha Isa, ainult Sinu vahetute eelk\u00e4ijate otsuste kestust, siis r\u00e4\u00e4kis Kirik ustavatele 37 aastat, 1984\u20132021, traditsioonilisest liturgiast j\u00e4rjest tugevamates avaldustes: \u201eOn olemas selline tee. V\u00f5ite seda m\u00f6\u00f6da minna.\u201d<\/p>\n\n\n\n Niisiis ma l\u00e4ksin seda teed m\u00f6\u00f6da, mille Kirik mulle oli andnud.<\/p>\n\n\n\n Kes selle tee ette v\u00f5tab, kes soovib, et riitus \u2013 jumaliku kohalolu ja Ohvri anum \u2013 tema elus vilja kannaks, peab end avama, et oleks v\u00f5imalik usaldada ennast ja teisi t\u00e4ielikult Jumalale, kes on kohal ja t\u00f6\u00f6tab meis p\u00fcha riituse anuma kaudu. Tegin seda kogu enesekindlusega. Traditsioonilise riituse hellus \u2013 vastupidiselt stereot\u00fc\u00fcbile \u2013 justkui v\u00e4ljendas p\u00fcha muret meie p\u00e4rast, pani mind seda p\u00fchendumist kogema nagu ei kunagi varem.<\/p>\n\n\n\n Siis tuleb 16. juuli 2021. Sinu dokumentidest, P\u00fcha Isa, saan ma teada, et teed, mida ma olen 12 aastat j\u00e4rginud, enam ei ole.<\/p>\n\n\n\n Meil on kaks seisukohta kahelt paavstilt: P\u00fcha Isa Benedictus XVI \u00fctles: p\u00fcha Pius V Missaali tuleb tunnustada katoliku Kiriku Rooma riituse lex orandi<\/em> erakorralise v\u00e4ljendusena. P\u00fcha Isa Franciscus \u00fctleb: liturgilised raamatud, mille kuulutas v\u00e4lja p\u00fcha Paulus VI ja p\u00fcha Johannes Paulus II, on Rooma riituse lex orandi<\/em> ainus v\u00e4ljendus. J\u00e4reltulija lause on vastuolus elava eelk\u00e4ija lausega.<\/p>\n\n\n\n Kas konkreetne p\u00fchitsemisviis, mida kinnitab m\u00e4letamatutest aegadest p\u00e4rit sajanditevanune traditsioon, mida tunnustavad k\u00f5ik paavstid \u2013 kaasa arvatud kuni 15. juulini 2021 ka Sina, P\u00fcha Isa \u2013 ja mis on p\u00fchitsetud sajanditepikkuse tava l\u00e4bi, v\u00f5ib kaotada oma omaduse olla Rooma riituse lex orandi<\/em> v\u00e4ljendus? Kui see nii oleks, t\u00e4hendaks see, et nimetatud omadus ei tulenenud riituste sisemusest, vaid oli v\u00e4line juhuslik omadus (ld accidens<\/em>), mis s\u00f5ltub otsustajate, eriti k\u00f5rgeima taseme otsustajate otsustest. K\u00f5ik, mida me teame traditsioonilisest liturgiast, kinnitab meile, et tema olemine Rooma riituse lex orandi <\/em>v\u00e4ljendus kasvab v\u00e4lja selle seest, igast \u017eestist ja lausest ning neist koosnevast tervikust. Lex orandi<\/em> v\u00e4ljenduseks olemine kasvab v\u00e4lja \u2013 ja nii on Kirik seda alati m\u00f5istnud \u2013 ammusest ajast kestnud katkematust praktikast. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b vaid \u00fcle teha j\u00e4reldus, et \u00fclaltoodud kahest lausest esimene on p\u00f5hjendatud ja vastab t\u00f5ele ning teisel \u200bpuudub alus ja see on vale. Kuigi ta v\u00e4idab valet, on nimelt talle antud positiivse seaduse iseloom. Sellel on oma tagaj\u00e4rjed, millest ma r\u00e4\u00e4gin allpool.<\/p>\n\n\n\n 1962. aasta Missaali kasutamise load on n\u00fc\u00fcd teistsuguse iseloomuga kui varem. See pole enam vastutulek ustavate armastusele, millega nad traditsioonilisi vorme j\u00e4rgivad, vaid on ainult ustavatele aja kinkimine \u2013 kui pika aja, see pole teada \u2013 reformitud liturgia juurde naasmiseks.<\/p>\n\n\n\n Motu Proprio<\/em> s\u00f5nad ja piiskoppidele adresseeritud kiri teevad t\u00e4iesti selgeks, et otsustati alustada ja faktiliselt ka alustati operatsiooni traditsioonilise liturgia eemaldamiseks Kiriku elust ja selle \u00fcleviimiseks unustuse kuristikku (keeld p\u00fchitseda kogudusekirikutes, uute r\u00fchmade moodustamise keeld, Rooma n\u00f5usoleku hankimise n\u00f5ue uutele preestritele). Piiskopid peavad n\u00fc\u00fcd t\u00f5esti olema Traditionis Custodes<\/em>, Traditsiooni valvurid, kuid mitte nende kaitsjate, vaid pigem vangivalvurite m\u00f5ttes.<\/p>\n\n\n\n Lubage mul v\u00e4ljendada oma veendumust: seda ei juhtu, alustatud operatsioon eba\u00f5nnestub. Millele ma oma veendumuses toetun?<\/p>\n\n\n\n M\u00f5lema 16. juuli kuup\u00e4eva kandva kirja hoolikas anal\u00fc\u00fcs toob v\u00e4lja neis sisalduvad 4 elementi: hegelianism, nominalism, usk paavsti k\u00f5ikv\u00f5imsusesse ja kollektiivne vastutus. Need k\u00f5ik on s\u00f5numi olemuslikud osad ja \u00fchtki neist ei saa lepitada katoliku usu p\u00e4randiga. Kuna neid ei saa sellega lepitada, ei saa neid ka sellega integreerida ei m\u00f5tte ega praktika valdkonnas. Vaatame neid \u00fckshaaval.<\/p>\n\n\n\n 1) Hegelianism.<\/strong> See m\u00f5iste on konventsionaalne: siin pole tegemist Saksa filosoofi s\u00fcsteemiga otseses m\u00f5ttes, vaid \u00fche tuletisega sellest, nimelt k\u00e4sitlusega ajaloost kui pidevate muutuste paratamatust, ratsionaalsest ja heast protsessist (see m\u00f5te on osa pikemast traditsioonist: Herakleitos \u2013 Plotinos \u2013 Joachim de Fiore \u2013 Hegel \u2013 Marx \u2013 nende kaasaegsed m\u00f5ttep\u00e4rijad). Selle l\u00e4henemisviisi erip\u00e4ra on ajaloo jagamine etappideks, mida m\u00f5istetakse nii, et iga j\u00e4rgmise algus tuleb siduda eelmise l\u00f5puga. Katsed hegelianismi \u201cristida\u201d seisnevad k\u00f5ikidele j\u00e4rgnevatele (ajaloost \u201cv\u00e4ljaloetud\u201d v\u00f5i suvaliselt postuleeritud) etappidele P\u00fcha Vaimu sanktsiooni omistamises. Sel puhul eeldatakse, et P\u00fcha Vaim \u00fctleb igale j\u00e4rgmisele p\u00f5lvkonnale midagi, mida Ta eelmisele ei \u00f6elnud, v\u00f5i et Ta \u00fctleb isegi midagi vastupidist sellele, mida Ta varem oli \u00f6elnud. Tagaj\u00e4rjeks on see, et tuleb aktsepteerida \u00fchte kolmest v\u00e4itest: kas Kirik teatud ajalooetappidel ei kuulanud P\u00fcha Vaimu, v\u00f5i P\u00fcha Vaim muutub, v\u00f5i kannab Ta endas vastuolu.<\/p>\n\n\n\n Teine tagaj\u00e4rg on arusaama muutumine Kirikust ja Traditsioonist. Kirikut ei saa enam m\u00f5ista usklikke aegade \u00fcleselt \u00fchendava kogukonnana (nagu katoliku usk seda \u00fctleb), vaid ta jaguneb erinevatesse ajalooetappidesse kuuluvatesse r\u00fchmadesse, millel pole \u00fcksteisega \u00fchist keelt: meie eelk\u00e4ijad ei teadnud veel seda, mida P\u00fcha Vaim meile t\u00e4na \u00fctleb. Traditsioon seevastu pole enam \u00fcksainus pidevalt uuritav s\u00f5num, vaid see seisneb aeg-ajalt P\u00fchalt Vaimult uute asjade vastuv\u00f5tmises. Sel puhul r\u00e4\u00e4gitakse meelsasti, nagu me ka Sinu, P\u00fcha Isa, kirjast piiskoppidele lugeda v\u00f5ime, \u201ctraditsioonide d\u00fcnaamilisusest\u201d, rakendades seda konkreetsetele s\u00fcndmustele. \u00dcks selline rakendus on ka s\u00f5nad, et eelpool nimetatud d\u00fcnaamilisuse \u201eviimane etapp on Vatikani II Kirikukogu, kuhu kogunesid kokku katoliku piiskopid, et kuulata ja avastada teed, mida P\u00fcha Vaim Kirikule n\u00e4itab\u201d. \u00dclej\u00e4\u00e4nud m\u00f5ttek\u00e4ik on lihtne: liturgia uued vormid vastavad uuele etapile, vanad seevastu eelnevale, juba l\u00f5ppenud etapile. Seep\u00e4rast, kuna etappide j\u00e4rgnevust sanktsioneerib (Kirikukogu kaudu) P\u00fcha Vaim, siis see, kes omab k\u00fcll ligip\u00e4\u00e4su uutele vormidele, kuid haarab vanade vormide j\u00e4rele, seisab P\u00fchale Vaimule vastu. K\u00f5ik need vaated on aga usule v\u00f5\u00f5rad.<\/p>\n\n\n\n P\u00fchakiri \u2013 katoliku usu norm \u2013 ei anna alust selliseks ajaloo m\u00f5istmiseks. See annab aluse t\u00e4iesti teistsuguseks arusaamaks. Kuningas Joosija, olles saanud teada Seaduse raamatu leidmisest, k\u00e4skis hoolimata poole sajandi pikkusest vaheajast korraldada paasap\u00fcha t\u00e4histamise leitud raamatu s\u00f5nade kohaselt (2Kn 22\u201323). Samamoodi t\u00e4histasid Esra ja Nehemja p\u00e4rast Paabeli vangistusest naasmist koos rahvaga rangelt iidseid seadusi j\u00e4rgides telkide pidu, vaatamata sellele, et eelmistest pidustustest oli m\u00f6\u00f6dunud juba mitu aastak\u00fcmmet (Ne 8). M\u00f5lemal juhul haarati p\u00e4rast segaduste perioodi kultuse j\u00e4tkamisel vanade kirjelduste j\u00e4rele. Mitte keegi ei n\u00f5udnud uute aegade tuleku t\u00f5ttu rituaali muutmist.<\/p>\n\n\n\n 2) Nominalism.<\/strong> Kui hegelianism m\u00f5jutab ajaloo m\u00f5istmist, siis nominalism puudutab arusaamist \u00fchtsusest. Nominalismi tuletis on veendumus, et v\u00e4lise \u00fchtsuse juurutamine (\u00fclalt alla tulevate haldusotsustega) v\u00f5rdubki t\u00f5elise \u00fchtsuse saavutamisega. Seda seet\u00f5ttu, et nominalism redutseerib vaimset reaalsust, arvates, et seda on v\u00f5imalik materiaalsete meetmetega haarata ja reguleerida. Sa kirjutad, P\u00fcha Isa: \u201cJust Kristuse Ihu \u00fchtsuse kaitseks olen ma sunnitud t\u00fchistama oma eelk\u00e4ijate antud volitused.\u201d Kuid just nimelt sama eesm\u00e4rgi \u2013 t\u00f5elise \u00fchtsuse \u2013 saavutamiseks tegid Sinu eelk\u00e4ijad hoopis vastupidiseid otsuseid. Ja seda mitte ilma p\u00f5hjuseta. Kui m\u00f5istetakse, et tegelik \u00fchtsus, mis h\u00f5lmab seesmise, on olemuselt erinev v\u00e4lisest \u00fchtsusest, siis ei p\u00fc\u00fcelda esimese poole v\u00e4liste m\u00e4rkide redutseerimise l\u00e4bi. Sel viisil ei saavuta me t\u00f5elist \u00fchtsust, vaid t\u00f5elise vaesumise ja \u00fchtsuse vastandi \u2013 l\u00f5henemise.<\/p>\n\n\n\n \u00dchtsust ei teki volituste t\u00fchistamise, lubade tagasiv\u00f5tmise ja piirangute kehtestamise l\u00e4bi. Juuda kuningas Rehabeam pidas n\u00f5u kahe n\u00f5unike r\u00fchmaga, enne kui otsustas, kuidas k\u00e4ituda iisraellastega, kes temalt ootasid, et ta nende seisundit parandaks. Vanemad (P\u00fchakirjas sageli k\u00fcpsuse s\u00fcmbol) soovitasid leebust ja koormiste kergendamist. Noored (P\u00fchakirjas sageli ebak\u00fcpsuse s\u00fcmbol), kuninga eakaaslased, soovitasid koormisi suurendada ja kasutada karme s\u00f5nu. Kuningas j\u00e4rgis nooremate n\u00f5uandeid. See ei toonud kaasa \u00fchtsust Juuda ja Iisraeli vahel, vaid pani alguse l\u00f5henemisele kaheks kuningriigiks (1Kn 12). Meie Issand \u00f5mbles l\u00f5he kokku leebusega, teades, et see oli tekkinud leebuse puudumisest.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4liste kriteeriumide kasutamine \u00fchtsuse hindamiseks polnud v\u00f5\u00f5ras ka apostlitele (enne Nelip\u00fchi). Seda korrigeeris P\u00e4\u00e4stja ise, kes p\u00fcha Johannese s\u00f5nade peale: \u201c\u00d5petaja, me n\u00e4gime \u00fcht meest Sinu nimel kurje vaime v\u00e4lja ajamas ja p\u00fc\u00fcdsime teda keelata, sest ta ei j\u00e4rgne meile\u201d, vastas talle: \u201c\u00c4rge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!\u201d(Lk 9:49\u201350, vrd Mk 9:38\u201341). Sul oli sadu tuhandeid usklikke, Isa, kes \u201cei olnud Sinu vastu\u201d. Ja Sa oled nii palju teinud, et seda neile m\u00e4rksa raskemaks teha! Kas poleks olnud parem kinni pidada P\u00e4\u00e4stja s\u00f5nadest, mis viitavad \u00fchtsuse s\u00fcgavamale vaimsele pinnasele?<\/p>\n\n\n\n Hegelianism ja nominalism s\u00f5lmivad sageli liidu, sest just ajalooetapi materiaalne m\u00f5istmine viib veendumuseni, et see peab p\u00f6\u00f6rdumatult l\u00f5ppema.<\/p>\n\n\n\n 3) Usk paavsti k\u00f5ikv\u00f5imsusesse.<\/strong> Kui paavst Benedictus XVI v\u00f5imaldas liturgia klassikalise vormi vabamat kasutamist, viitas ta nende otsuste jaoks kindlat alust kujutavatele sajanditevanustele tavadele ja kasutamisele (ld usus<\/em>). Teie P\u00fchaduse otsus ei p\u00f5hine sellistel faktidel. Vastupidi, siin t\u00fchistatakse midagi, mis on pikka aega eksisteerinud ja toiminud. Sa \u00fctled, P\u00fcha Isa, et Sind toetavad p\u00fcha Pius V otsused, kuid tema kohaldas Sinu omadele t\u00e4pselt vastupidiseid kriteeriume: see, mis oli kestnud pikka aega ja ammusest ajast, v\u00f5is j\u00e4tkuda, sellest aga, mis oli uuem, loobuti. Nii et Sinu otsuse ainus alus on paavsti volitusi omava isiku tahe. Kuid kas see v\u00f5im kogu oma m\u00e4\u00e4ratu ulatuse juures v\u00f5ib p\u00f5hjustada seda, et sajanditevanused liturgilised tavad lakkavad j\u00e4rsku olemast Rooma Kiriku lex orandi<\/em> v\u00e4ljendus? P\u00fcha Thomas esitab k\u00fcsimuse, kas Jumal saab teha nii, et seda, mis kunagi olemas oli, pole kunagi olemas olnud. Ta vastab, et ei saa, sest Jumala k\u00f5ikv\u00f5imsuse osaks pole miski, mis toob endaga kaasa vastuolu (Summa Theologiae<\/em>, Ia, q. 25, art. 4). Seda enam ei saa paavsti v\u00f5im teha, et traditsioonilised riitused, mis on sajandite v\u00e4ltel v\u00e4ljendanud ja v\u00e4ljendavad edasi Kiriku usku (lex credendi<\/em>), kaotaksid j\u00e4rsku omaduse olla sama Kiriku palveseaduse (lex orandi<\/em>) v\u00e4ljendus. Paavst saab teha otsuseid, kuid mitte selliseid, mis rikuvad \u00fchtsust, mis ulatub \u00fcle tema pontifikaadi aja tagasi minevikku ja edasi tulevikku. Paavst teenib \u00fchtsust, mis on suurem kui on tema otsuste ulatus. Sest see on \u00fchtsus, mis tuleb Jumalalt, mitte inimeselt. Seet\u00f5ttu reguleerib \u00fchtsus otsuseid, mitte otsused ei reguleeri \u00fchtsust.<\/p>\n\n\n\n 4) Kollektiivne vastutus.<\/strong> Osutades oma sammu p\u00f5hjustele, esitad Sa, P\u00fcha Isa, mitmesuguseid, sealhulgas raskeid s\u00fc\u00fcdistusi neile, kes kasutavad paavst Benedictus XVI m\u00e4\u00e4ratletud volitusi. Kuid pole \u00f6eldud, kes t\u00e4pselt, kui palju ja kuskohas nimetatud kuritarvitusi toime pani. Mainitakse ainult s\u00f5nu \u201csageli\u201d ja \u201cpalju\u201d. Me ei tea isegi seda, kas enamus. Pigem mitte? Mitte ainult enamust, vaid k\u00f5iki neid volitusi kasutavaid isikuid on karistatud drakoonilise karistusega \u2013 v\u00f5ttes \u00e4ra nende vaimse tee, kas n\u00fc\u00fcd kohe v\u00f5i teatud aja p\u00e4rast. M\u00f5ned inimesed kasutavad nuge valesti. Kas sel p\u00f5hjusel tuleks nugade tootmine ja turustamine \u00fcle\u00fcldiselt l\u00f5petada? Sinu otsus, P\u00fcha Isa, on palju karmim kui nugade \u00fcle\u00fcldise keelustamise h\u00fcpoteetiline absurd.<\/p>\n\n\n\n P\u00fcha Isa! Miks Sa seda teed? Miks Sa oled r\u00fcnnanud meie Issanda p\u00fchima Ohvri p\u00fchitsemise iidse vormi p\u00fcha tava? Seevastu sellest vormist v\u00e4ljapool laialt levinud kuritarvitused pole Sinult saanud \u00fchtegi reaalset otsust, v\u00e4lja arvatud \u00fcldise sisuga suulised avaldused. Kuidas saab k\u00f5igepealt ametlikult \u00f5petada, et \u201eteatud kultuuri kadumine v\u00f5ib olla sama t\u00f5sine v\u00f5i isegi t\u00f5sisem kaotus kui looma v\u00f5i taimeliigi v\u00e4ljasuremine\u201d (Laudato si<\/em>, 145) ja m\u00f5ni aasta hiljem \u00fcheainsa liigutusega m\u00e4\u00e4rata likvideerimisele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa omaenda vaimsest ja kultuurilisest p\u00e4randist? Miks Sinu poolt s\u00f5nastatud s\u00fcva\u00f6koloogia p\u00f5him\u00f5tted lakkasid sel juhul toimimast? Miks pole Sa tunnistanud traditsioonilise liturgiaga samastuvate ustavate arvu pidevat suurenemist pigem P\u00fcha Vaimu m\u00e4rgina? Sa pole kasutanud Gamalieli n\u00f5uandeid (Ap 5). Selle asemel l\u00f5id Sa neid piiranguga ilma vacatio legis<\/em> \u00fcleminekuajata.<\/p>\n\n\n\n Jumal \u2013 maiste valitsejate, eesk\u00e4tt Kiriku valitsejate eeskuju \u2013 ei kasuta oma v\u00f5imu sellisel viisil. P\u00fchakiri \u00fctleb Jumala kohta: \u201cSest sinu v\u00e4gevus on sinu \u00f5iguse alguseks, ja see, et sa valitsed k\u00f5igi \u00fcle, lubab sind hoida k\u00f5iki. \u2026 Sina aga, kes j\u00f5udu k\u00e4sutad, m\u00f5istad kohut m\u00f5\u00f5dukalt ja valitsed meid suure hoidmisega, sest kui sa tahad, siis sa v\u00f5id\u201d (Trk 12). T\u00f5eline j\u00f5ud ei pea end t\u00f5estama karmusega. Seet\u00f5ttu pole mitte karmus Jumala eeskuju j\u00e4ljendava autoriteedi atribuut. P\u00e4\u00e4stja ise on j\u00e4tnud meile selles k\u00fcsimuses t\u00e4pse ja vankumatu \u00f5petuse (vt Mt 20:24-28).<\/p>\n\n\n\n See polnud vaiba \u00e4ra t\u00f5mbamine Jumala juurde minevate inimeste jalge alt. See oli katse v\u00f5tta nende jalge alt maapind. See katse ei \u00f5nnestu. Mis iganes on katoliiklusega vastuolus, seda ei v\u00f5eta Jumala Kirikus vastu. <\/p>\n\n\n\n P\u00fcha Isa! On v\u00f5imatu 12 aasta v\u00e4ltel kogeda maapinda jalge all ja vahetult p\u00e4rast seda tunnistada, et seda enam pole. On v\u00f5imatu tunnistada, et minu ema, leitud aastate j\u00e4rel, pole minu ema. Paavsti autoriteet on v\u00e4ga suur. Kuid isegi paavsti autoriteet ei saa teha seda, et minu ema lakkaks olemast minu ema! \u00dcks elu ei saa mahutada kaht teineteisele vastandlikku l\u00e4bimurret, millest esimene avas aardekirstu, teine aga oleks n\u00f5ustumine v\u00e4itega, et selle aardekirstu sisu on aegunud ja kadunud.<\/p>\n\n\n\n Kui ma v\u00f5taksin need vastuolud vastu, muutuks edasine intellektuaalse elu ja seega ka vaimse elu elamine v\u00f5imatuks. Kahest vastandlikust lausest j\u00e4reldub suvaline lause, \u00fcksk\u00f5ik kas t\u00f5ene v\u00f5i v\u00e4\u00e4r. See t\u00e4hendab ratsionaalse m\u00f5tlemise l\u00f5ppu, tegelikkuse tunnetamise l\u00f5ppu, \u00fcksk\u00f5ik kellele \u00fcksk\u00f5ik mille eduka teavitamise l\u00f5ppu. K\u00f5ik need asjad on inimese elu p\u00f5hilised \u00fcle\u00fcldised koostisosad, eriti aga dominiiklase elu koostisosad.<\/p>\n\n\n\n Mul pole mingeid k\u00f5hklusi oma kutsumuse osas. Mul on kindel tahe j\u00e4tkata oma elu ja teenimist p\u00fcha Dominicuse ordus. Et seda j\u00e4tkata, on h\u00e4davajalik \u00f5igesti ja loogiliselt m\u00f5elda. P\u00e4rast 16. juulit polnud see minu jaoks senistes struktuurides enam v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n Ma n\u00e4en t\u00e4ie selgusega, et Kiriku p\u00fchade riituste aare, nende praktiseerijate jalge all olev tee ja nende vagaduse ema on ilmselgelt endiselt olemas. Mulle sai sama selgeks, et sellest tuleb ka tunnistust anda.<\/p>\n\n\n\n Mul j\u00e4\u00e4b \u00fcle p\u00f6\u00f6rduda nende poole, kes radikaalsete muutuste algusest peale (mis, nota bene<\/em>, \u00fcletasid Vatikani II Kirikukogu tahte) asusid hoidma Kiriku Traditsiooni koos austusega m\u00f5istuse n\u00f5uete suhtes ja annavad ustavatele edasi katoliku usu muutumatut P\u00e4randit \u2013 P\u00fcha Pius X Preestrite Vennaskonna poole. Vennaskond oli valmis mind vastu v\u00f5tma, austades t\u00e4ielikult minu dominiiklase identiteeti ja pakkudes mitte ainult v\u00e4ljavaadet teenida vastuoludest takistamata viisil Jumalat ja Kirikut, vaid anda ka asjakohane vastus neile vastuoludele, mis on T\u00f5e vaenlased ja on n\u00fc\u00fcd sellise j\u00f5uga Kirikut r\u00fcnnanud.<\/p>\n\n\n\n Vennaskonna ja Kiriku ametlike struktuuride vahel kestab vaidluse seisukord. See on kirikusisene vaidlus ja puudutab olulisi asju. 16. juuli dokumentide ja otsuste sisu pani minu seisukoha vaidluse objekti osas langema kokku Vennaskonna seisukohaga. Nagu iga oluline vaidlus, tuleb ka see lahendada. Olen otsustanud selle vaidluse lahendamisele p\u00fchendada oma j\u00f5u. Minu kavatsuste kohaselt on see kiri juba osa nendest j\u00f5upingutustest. Vahendiks saab olla vaid alandlik austus t\u00f5e vastu ja leebus, mille allikad on \u00fcleloomulikud. T\u00e4nu sellele v\u00f5ime loota, et selle vaidluse lahendamine loob \u00fchtsuse, mis ei liida mitte ainult t\u00e4na elavaid inimesi, vaid k\u00f5iki, nii endisi kui ka tulevasi p\u00f5lvkondi.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4nan, et Sa p\u00f6\u00f6rasid minu s\u00f5nadele t\u00e4helepanu, ja ma palun Sinult, P\u00fcha Isa, apostellikku \u00f5nnistust.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n pojaliku p\u00fchendumusega Kristuses<\/p>\n\n\n\n Wojciech Go\u0142aski OP<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[437,224,33,438,439,440],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1062"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1062"}],"version-history":[{"count":19,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1062\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1090,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1062\/revisions\/1090"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1062"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1062"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1062"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}