{"id":194,"date":"2016-02-25T10:45:52","date_gmt":"2016-02-25T08:45:52","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=194"},"modified":"2016-04-06T00:38:55","modified_gmt":"2016-04-05T22:38:55","slug":"puha-peetruse-basiilika-profaneerimine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/puha-peetruse-basiilika-profaneerimine\/","title":{"rendered":"P\u00fcha Peetruse basiilika profaneerimine"},"content":{"rendered":"
Roberto de Mattei<\/a>.<\/strong><\/span><\/h5>\n
Objektiiv<\/a>,\u00a017. detsember 2015\u00a0<\/strong><\/span><\/h5>\n

<\/p>\n

<\/h2>\n

Itaalia katoliiklasest ajaloolane ja publitsist Roberto de Mattei vaatleb oma artiklis 8. detsembril Vatikanis korraldatud suurejoonelist spektaaklit ja nendib, et Jumalaema suurp\u00fchal kallati San Pietro ehk katoliikluse \u00fcks peamistest p\u00fchakodadest \u00fcle panteistliku uuspaganluse valevalgusega.<\/strong><\/p>\n

<\/h2>\n

\"Light<\/a><\/p>\n

Kas Vatikanis kummardatakse n\u00fc\u00fcd Jeesuse Kristuse asemel loomi?<\/pre>\n
<\/h4>\n
Pilt, mis j\u00e4\u00e4b meenutama erakorralise Halastuse juubeliaasta avamist, ei ole antitriumfalistlik tseremoonia, mille paavst Franciscus pidas 8. detsembri hommikul, vaid hoopis selle p\u00e4eva l\u00f5petanud ambitsioonikas spektaakel \u201cFiat lux<\/em>: heites valgust meie \u00fchisele kodule\u201d (fiat lux<\/em>: saagu valgus \u2013 tlk), mis ujutas P\u00fcha Peetruse basiilika fassaadi ja kupli \u00fcle valgusvihkude ja helidega.<\/p>\n
Maailmapanga toel korraldatud vaatem\u00e4ngu kestel projekteeriti Peetri kirikule l\u00f5vide, tiigrite ja leopardide gigantsed kujutised \u2013 kirikule, mis on ehitatud Nero aegse tsirkuse rusudele, kus raevukad metselajad kunagi kristlasi \u00f5gisid. Valgusem\u00e4ngu t\u00f5ttu tundus basiilika end \u00fcmber keeravat, vajuma hakkavat ja hajuvat, sellal kui tema fassaadile ilmusid meriroosahvenad ja merikilpkonnad, pannes p\u00fcsivuse kaotanud kirikuhoone otsekui veelduma. \u00dcmber kirikukupli lendlesid tohutusuur \u00f6\u00f6kull ja veidrad tiivulised valgusolendid, edasir\u00fchkivad budistlikud mungad aga tundusid n\u00e4itavat ristiusule alternatiivset p\u00e4\u00e4seteed. Mitte \u00fchtki usus\u00fcmbolit, mitte ainsamatki viidet kristlusele. Kirik taganes \u201ck\u00f5rgeima looduse\u201d ees.<\/p>\n
Andrea Tornielli kirjutas, et me ei peaks laskma ennast sellest h\u00e4irida, sest sajandite jooksul on paljud kunstnikud P\u00fcha Peetruse haua l\u00e4heduses rikkalikku faunat kujutanud \u2013 nagu dokumenteerib kunstiajaloolane Sandro Barbagallo oma raamatus \u201cLoomad religioosses kunstis. P\u00fcha Peetruse basiilika\u201d (Vatikan, 2009). Aga kui P\u00fcha Peetruse basiilika olekski \u201cp\u00fcha loomaaed\u201d, nagu nimetatud teose autor seda kohatult m\u00e4\u00e4ratleb, siis mitte selle p\u00e4rast, et kirikus kujutatud loomad on suletud p\u00fchasse ruumi, vaid seet\u00f5ttu, et neile on antud transtsendentne t\u00e4hendus.<\/p>\n
Kristluses ei jumalikustata loomi, kuid hinnatakse nende otstarvet, milleks on Jumala poolt m\u00e4\u00e4ratud seisund inimese teenistuses. Psalmides \u00f6eldakse: \u201cSa tegid ta [inimese] pisut alamaks Jumalast ja ehtisid teda au ja austusega. Sa seadsid ta valitsema oma k\u00e4tet\u00f6\u00f6d; k\u00f5ik sa panid tema jalge alla, lambad, kitsed ja h\u00e4rjad, k\u00f5ik, samuti metsloomad, taeva linnud ja mere kalad ja k\u00f5ik, mis mere radadel liigub\u201d (Ps 8:7\u20139). Jumal on seadnud inimese kogu loodu tipuks ja valitsejaks, kellele on allutatud k\u00f5ik, kuni ta k\u00f5ik Jumalale allutab, tegutsedes korrastatud maailma esindajana (1Ms 1:26\u201328). Jumal on universumi l\u00f5ppsiht, kuid f\u00fc\u00fcsilise universumi esmane l\u00f5ppsiht on inimene. \u201cTeatud m\u00f5ttes oleme ka meie k\u00f5ikide asjade l\u00f5ppsiht,\u201d \u00fctleb P\u00fcha Thomas Aquinost (II Sent, d. 1, q. 2, a. 4), sest \u201cJumal tegi k\u00f5ik asjad inimese jaoks\u201d (Super Symb. Apostolorum, art. 1).<\/p>\n
Kristlik s\u00fcmboolika omistab muuhulgas ka loomadele s\u00fcmboolse t\u00e4henduse. Kristlus ei tegele ei loomade v\u00e4ljasuremise ega nende heaoluga, vaid nende olemasolu k\u00f5rgeima ja s\u00fcgavaima t\u00e4hendusega. L\u00f5vi s\u00fcmboliseerib j\u00f5udu ja tall leebust, meenutamaks meile erinevate vooruste ja selle t\u00e4iuse olemasolu, mida vaid Jumal omab nende terviklikkuses. Maa peal eksisteerival loodud asjade ja olendite m\u00e4\u00e4ratul skaalal alates anorgaanilisest mateeriast kuni inimeseni on olemus ja seesmine t\u00e4ius, mis leiab v\u00e4ljenduse s\u00fcmbolite keeles.<\/p>\n
Keskkonnaideoloogiat esitatakse kui n\u00e4gemust maailmast, mis p\u00f6\u00f6rab selle hierarhia peapeale, k\u00f5rvaldades Jumala ja t\u00f5ugates troonilt inimese. Inimene tehakse loodusega t\u00e4iesti v\u00f5rdseks ja asetatakse sellega vastastikkuse s\u00f5ltuvuse suhtesse \u2013 mitte ainult loomadega, vaid ka inimest \u00fcmbritseva keskkonna mitteloomsete komponentidega: m\u00e4gede, j\u00f5gede, merede, maastiku, toiduahela ja \u00f6kos\u00fcsteemiga. Seesuguse kosmoloogilise eelduse visiooniks on k\u00f5ikide inimest ja maailma eraldavate piiride kaotamine. Planeet Maa koos oma biosf\u00e4\u00e4riga moodustab teatavas m\u00f5ttes unitaarse kosmilis-geoloogilis-\u00f6koloogilise terviku. Sellest saab midagi enamat kui \u201cmeie \u00fchine kodu\u201d \u2013 ta kujutab endast jumalust.<\/p>\n
Viisk\u00fcmmend aastat tagasi, kui l\u00f5ppes Teine Vatikani kirikukogu, ilmus v\u00e4lja tolle ajaj\u00e4rgu dominantne teema: erip\u00e4rane \u201cinimesekultus\u201d, millele vihjab Jacques Maritaini formuleering \u201cterviklik humanism\u201d. (Selle all on m\u00f5eldud n-\u00f6 kristlikku humanismi, mis erinevalt sekulaarsest humanismist arvestab ka inimese vaimse poolega \u2013 tlk). Sellise pealkirjaga Prantsuse filosoofi raamat p\u00e4rineb aastast 1936, kuid saavutas oma suurima m\u00f5ju alles siis, kui \u00fcks selle k\u00f5ige innukamaid lugejaid, Giovanni Battista Montini, kellest sai paavst Paulus VI, tahtis selle v\u00f5tta oma pontifikaadi kompassiks. 7. detsembril 1965 meenutas Paulus VI missal peetud jutluses, et Teisel Vatikani kirikukogul p\u00f5rkusid \u201cinimeseks saanud Jumala religioon\u201d ja \u201cennast Jumalaks teinud inimese religioon (sest seda see on)\u201d.<\/p>\n
Viisk\u00fcmmend aastat hiljem oleme tunnistajateks sellele, kuidas \u201cterviklik humanism\u201d on muutumas \u201cterviklikuks keskkonnaideoloogiaks\u201d ja inim\u00f5igused looduse \u00f5igusteks. 16. sajandil l\u00fckkas humanism antropotsentrismi nimel tagasi keskaegse kristliku tsivilisatsiooni. 20. sajandil aga kukkus katse rajada Jumala Linna rusudele Inimese Linna traagiliselt l\u00e4bi ning antropotsentrismi kristianiseerimise p\u00fc\u00fcdlused \u201ctervikliku humanismi\u201d sildi all ei ole kuhugi v\u00e4lja viinud.<\/p>\n
Inimesekultus on asendatud Maa kultusega. Antropotsentrism, mida kritiseeriti selle k\u00f5rvalekallete p\u00e4rast, on asendatud uue, \u00f6koloogia-keskse n\u00e4gemusega.\u00a0Gender<\/em>-ideoloogia, mis hajutab igasuguse identiteedi ja asjade olemuse, sobitub h\u00e4sti sellesse panteistlikku ja egalitaarsesse perspektiivi.<\/p>\n
See on radikaalne evolutsiooniline kontseptsioon, mis langeb suurel m\u00e4\u00e4ral kokku Teilhard de Chardini omaga. Jumal on universumi \u201ceneseteadvus\u201d, mis arengu jooksul saab oma evolutsioonist teadlikuks. Tsitaat Teilhardilt paavst Franciscuse\u00a0ents\u00fcklika<\/a> Laudato si\u2019<\/em> 83. paragrahvis ei ole juhuslik \u2013 filosoofid nagu Enrico Maria Radaelli ja Arnaldo Xavier da Silveira on juhtinud t\u00e4helepanu kohtadele, mis pole katoliikliku traditsiooniga koosk\u00f5las. Ja vaatem\u00e4ngu Fiat lux\u00a0<\/em>esitleti kui keskkonnaideoloogilist manifesti, mis pidi t\u00f5lkima ents\u00fcklika Laudato si\u2019\u00a0<\/em>kujutiste keelde.<\/p>\n
Liberos m\u00e4\u00e4ratles Antonio Socci seda \u201cgnostilise, uuspaganliku sceneggiata<\/em>\u2019na, millel on otsene ideoloogiline, antikristlik s\u00f5num\u201d, juhtides t\u00e4helepanu sellele, et \u201cP\u00fcha Neitsi Maarja P\u00e4rispatuta Saamise suurp\u00fchal eelistati P\u00fcha Peetruse basiilikas Jumalaema asemel austada Ema Maad, et propageerida dominantset ideoloogiat, nimelt kliima- ja keskkonnaideoloogilist, uuspaganlikku ja uusmaltusiaanlikku religiooni, mida toetavad maailma suurv\u00f5imud. See on vaimne profaneerimine (sest \u00e4rme unusta, et see koht on kristlike mart\u00fc\u00fcriumide paik).\u201d<\/p>\n
\"A<\/a><\/p>\n
Kas hundid on n\u00fc\u00fcd ka Vatikani tunginud?<\/pre>\n
\n
Aga Alessandro Gnocchil oli Riscossa Cristiana<\/em>s \u00f6elda j\u00e4rgmist:<\/p>\n
\u201cNiisiis \u2013 see polnud mitte ISIS, mis profaneeris kristluse s\u00fcdame; need polnud \u00e4\u00e4rmussekularistid, kes kahjustasid katoliiklikku usutunnistust; need polnud tavap\u00e4rased koprolaalia all kannatavad jumalapilkajatest kunstnikud, kes paljude kristlaste jaoks r\u00fcvetasid usu. Polnud mingit abi l\u00e4biotsimistest ega metallidetektoritest, et sulgeda vandaalidele p\u00e4\u00e4s Jumala tsitadelli: nad olid juba seespool m\u00fc\u00fcre ning l\u00f5hkasid oma soojast ja m\u00f5nusast kabiinist kirevav\u00e4rvilise ja maailmavaatelise pommi.\u201d<\/p>\n
Fotokunstnikud, graafikud ja reklaamikujundajad, kes l\u00f5id Fiat lux<\/em>\u2019i, teavad, mida P\u00fcha Peetruse basiilika \u2013 Kristuse m\u00fcstilise ihu, see on Kiriku materialiseerunud kuju \u2013 katoliiklaste jaoks esindab. Basiilikat valgustanud valgusem\u00e4ngul on s\u00fcmboolne t\u00e4hendus, kuid vastupidine sellele, mida v\u00e4ljendavad k\u00f5ik need suured kujud, lambid ja tuled, mis on l\u00e4bi sajandite edasi kandnud jumaliku valguse t\u00e4hendust. See valgus kustutati 8. detsembril. Basiilikale n\u00e4idatud kujutiste ja valgusvihkude hulgast puudusid meie Issand ja Jumalaema \u2013 ja ometi oli ju tema p\u00fcha (8. detsember on katoliku kirikus P\u00fcha Neitsi Maarja P\u00e4rispatuta Saamise suurp\u00fcha \u2013 tlk). P\u00fcha Peetruse basiilika kallati \u00fcle valevalgusega, mille on toonud m\u00e4ssuline ingel \u2013 selle maailma isand ja Pimedusev\u00fcrst Lucifer.<\/p>\n
S\u00f5nad \u201cjumalik valgus\u201d ei ole ainult metafoor, vaid reaalsus, nagu on reaalsus ka pimedus, mis t\u00e4nap\u00e4eval maailma katab. Ja j\u00f5ulup\u00fchade liginedes ootab inimkond hetke, mil \u00f6\u00f6 saab valgeks nagu p\u00e4ev, nox sicut dies illuminabitur<\/em> (Ps 139:11), ja P\u00e4rispatuta Jumalaema F\u00e1timas antud t\u00f5otused t\u00e4ituvad.<\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Veebilehe Rorate Caeli vahendusel t\u00f5lkinud Veiko Vihuri.<\/em><\/p>\n
Artikkel ilmus eestikeelses t\u00f5lkes esmalt portaalis\u00a0Objektiiv<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Roberto de Mattei. Objektiiv,\u00a017. detsember 2015\u00a0<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[55,58,57,34,54,177,56,59],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=194"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":513,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194\/revisions\/513"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=194"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=194"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=194"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}