{"id":217,"date":"2016-01-31T00:45:58","date_gmt":"2016-01-30T22:45:58","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=217"},"modified":"2016-01-31T19:16:22","modified_gmt":"2016-01-31T17:16:22","slug":"peapiiskop-gadecki-interventsioon-sinodil-kiriku-opetust-ei-saa-vaanata-inimese-tahte-jargi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/peapiiskop-gadecki-interventsioon-sinodil-kiriku-opetust-ei-saa-vaanata-inimese-tahte-jargi\/","title":{"rendered":"PEAPIISKOP G\u0104DECKI INTERVENTSIOON SINODIL: KIRIKU \u00d5PETUST EI SAA V\u00c4\u00c4NATA INIMESE TAHTE J\u00c4RGI"},"content":{"rendered":"

Voice of the Family, <\/em><\/strong>12. oktoober 2015<\/h4>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

<\/p>\n

<\/h4>\n

Meil on au avaldada inglisekeelne t\u00f5lge Poola Piiskoppide Konverentsi presidendi, Poznani metropolitaalse peapiiskopi<\/em> Stanis\u0142<\/em>aw <\/em>G\u0105<\/em>decki <\/em>interventsioonist <\/em>korralisel <\/em>Piiskoppide <\/em>Sinodil.<\/em><\/p>\n

<\/h2>\n

Alustuseks tahaksin r\u00f5hutada, et j\u00e4rgmine ettekanne ei v\u00e4ljenda ainult minu isiklikku arvamust, vaid kogu Poola piiskopkonna konverentsi arvamust.<\/p>\n

1.\u00a0Pole kahtlustki, et meie aja Kirik peab halastuse vaimus aitama neid inimesi, kes on lahutatud ja astunud “uuesti” tsiviilabiellu, n\u00e4itamaks neile vastutuleliku armastusega, et nad pole Kirikust eraldatud, vaid et nad v\u00f5ivad ja isegi peaksid Kiriku elus osalema, kuiv\u00f5rd nad on ristitud.<\/p>\n

Neid tuleb \u00fcles kutsuda kuulama Jumala S\u00f5na; tihti osalema Missaohvris; j\u00e4rjepidevalt palvetama; suurendama oma elus heategevuslikke ja omaalgatuslikke \u00f5iglust teenivaid \u00fchist\u00f6id; kasvatama oma lapsi kristlikkus vaimus; kasvatama vaimu patukahetsuse l\u00e4bi, seel\u00e4bi aina Jumalalt armu paludes. Laskem Kirikul n\u00e4idata end halastusrikka Emana, kes hoiab neis inimestes usku ja lootust.<\/p>\n

2.\u00a0Sellest hoolimata ei allu Kirik oma \u00f5petuses lahutatud ja “uuesti” tsiviilabiellu astunute P\u00fchale Armulauale lubamise kohta mitte inimese, vaid Kristuse tahtele. Seet\u00f5ttu ei saa Kirik lasta end m\u00f5jutada v\u00e4\u00e4ra kaastunde meeleliigutustest inimestele, samuti mitte valedest m\u00f5ttemudelitest, isegi kui need on laialt levinud selles kontekstis, milles Kirik end leiab,.<\/p>\n

Nende inimeste lubamine P\u00fchale Armulauale, kes j\u00e4tkavad abielulist kooselu ilma sakramentaalse \u00fchenduseta, on vastuolus Kiriku \u00f5petusega. Juba dokumendid esimestelt sinoditelt, mis toimusid Elviras, Arles\u00b4is ja Neocesareas ( viimane toimus aastatel 304-319), kinnitavad Kiriku \u00f5petust mitte lubada lahutatud ja “uuesti” abiellunud inimestel euharistilisest \u00fchendusest osa saada.<\/p>\n

3.\u00a0Peamine p\u00f5hjus seisneb selles, et \u201enende seisukord ja elutingimused on objektiivses vastuolus selle armastuse sidemega Kristuse ja Kiriku vahel, mida t\u00e4histakse ja teostatakse Euharistias.\u201c (Familiaris consortio<\/em>, nr. 84)<\/p>\n

Armulaud on sakrament ristituile, kes on sakramentaalse armu seisundis. Kui lubada Armulauda vastu v\u00f5tma isikuid, kes on lahutatud ja “uuesti” tsiviil abiellu astunud, st isikuid kes seet\u00f5ttu ei viibi sakramentaalse armu seisundis, v\u00f5ib see p\u00f5hjustada palju kahju mitte ainult sellele, mis seondub perekondade hingehooldusega,vaid ka Kiriku \u00f5petusele p\u00fchitsevast armust.<\/strong><\/p>\n

Tegelikult avaks selline lubamine ukse Armulaua vastuv\u00f5tmisele ka k\u00f5igile teistele surmapatuseisundis viibivatele inimestele. Selle tulemusena t\u00fchistatakse Pihisakrament ja alandataks p\u00fchitseva armu seisundis elamise t\u00e4htsust.<\/p>\n

L\u00f5petuseks on oluline veelkord r\u00f5hutada, et Kirik ei saa n\u00f5ustuda niinimetatud astmelisuse seadusega v\u00f5i astmelise teega. Nagu ka Paavst Franciscus on meile meelde tuletanud, need, kes on siia kogunenud, ei taha ega ka ei oma mingit v\u00f5imu muutmaks Kiriku \u00f5petust<\/strong>.<\/p>\n

<\/h2>\n

<\/h2>\n

Voice of the Family<\/em><\/strong><\/a> veebilehelt inglise keelest t\u00f5lkis Karis Trass<\/em><\/p>\n

<\/h5>\n
<\/h5>\n

* * * \u00a0 \u00a0* * * \u00a0 \u00a0* * *<\/p>\n

<\/h5>\n

Teoloogiline kommentaar peapiiskop Stanis\u0142aw G\u0105decki s\u00f5nav\u00f5tule Sinodi ajal<\/h4>\n

 <\/p>\n

Jumalik arm, sakramentaalne arm, p\u00fchitsev arm<\/strong><\/em><\/h6>\n

Jumalik arm on olemuslikult Jumala \u00f5ndsakstegev p\u00f6\u00f6rdumine in imese poole. V\u00f5ime p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00f6elda, et arm on \u00fcks, niisamuti nagu \u00fcks on Jumal. Sellest hoolimata, v\u00f5ttes arvesse Jumala tegevuse muutuvaid asjaolusid, viise ja tulemusi, v\u00f5ime eristada erinevat liiki arme, sealhulgas “sakramentaalset armu” (gratia sacramentalis<\/em>), mis on “<\/strong>on igale sakramendile eriomane Kristuse annetatud P\u00fcha Vaimu arm” (Katoliku Kiriku Katekismus, 1129).<\/p>\n

Tridenti Kirikukogu \u00f5petab, et sakramentide l\u00e4bi “iga t\u00f5eline \u00f5iglus kas saab alguse, v\u00f5i alguse saanuna kasvab, v\u00f5i – kui ta on kaotatud – saadakse see uuesti tagasi” (Breviarium Fidei<\/em>, 374). Seega sakramentaalne arm on oma olemuses p\u00fchitsev arm (gratia sanctificans<\/em>). Tuleb aga t\u00e4hele panna, et “p\u00fchitsev arm” on m\u00e4rksa laiema ulatusega m\u00f5iste kui “sakramentaalne arm”. V\u00f5ib ju Jumal astuda inimest p\u00fchitsevatesse suhetesse ka v\u00e4ljaspool sakramente. Teisis\u00f5nu, Jumal p\u00e4\u00e4stab ka sakramendiv\u00e4liselt, nagu seda kinnitas Vatikani II Kirikukogu: “Peame tunnistama, et P\u00fcha Vaim annab k\u00f5igile v\u00f5imaluse j\u00f5uda Jumalale teadaoleval viisil osalemiseni selles paasam\u00fcsteeriumis” (Gaudium et spes<\/em>, 22).<\/p>\n

Uutes liitudes elavate lahutatute olukord oleks seega olukord, milles nad on ilma j\u00e4\u00e4nud abielu sakramendiga, pihisakramendiga ja P\u00fchima Armulauaga seotud sakramentaalsest<\/em> armust, kuid ei pruugi sugugi olla definitiivselt ilma j\u00e4etud Jumalikust armust, seega ka p\u00fchitsevast<\/em> armust, mida, nagu me mainisime, v\u00f5ib Jumal jagada ka v\u00e4ljaspool sakramente. Seet\u00f5ttu v\u00f5is Johannes Paulus II \u00fcleskutses Familiaris consortio<\/em> kirjutada: “Neid [uutes liitudes elavaid lahutatuid] tuleb innustada kuulama Jumala s\u00f5na, osalema p\u00fchal Missal, p\u00fcsima palves, rohkendam armastuse tegusid ja \u00fchiseid initsiatiive \u00f5igluse heaks, kasvatama lapsi kristlikus usus ja arendama patukahetsuslikke tegusid ja vaimu, et nad niiviisi p\u00e4ev-p\u00e4evalt paluksid endale Jumala juures armu” (nr. 84).<\/p>\n

Uutes liitudes elavad lahutatud v\u00f5ivad niisiis neile omasel viisil palude endile Jumalalt armu, mis ei ole ning ilma kindlate tingimuste t\u00e4itmiseta ei saa olla sakramentaalne arm, kuid on t\u00f5eline Jumala arm, mis taastab p\u00e4\u00e4stva suhte Jumalaga. Sellest aga ei tulene, et uutes liitudes elavad isikud v\u00f5iksid sakramentaalselt osa saada P\u00fchimast Armulauast. Pigem vastupidi, seel\u00e4bi nad mitte ainult et astuksid vastuollu sakramentaalse armu loogikaga, vaid v\u00f5iksid kaotada ka sakramendiv\u00e4liselt saadud armu.<\/p>\n

<\/h2>\n

Prof. Dariusz Kowalczyk SJ<\/em><\/p>\n

Paavstliku p. Gregoriuse \u00dclikooli teoloogia teaduskonna dekaan.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/h4>\n

Peapiiskop G\u0105decki blogist<\/a> poola keelest t\u00f5lkis isa Ivo \u00d5unpuu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Voice of the Family, 12. oktoober 2015 \u00a0<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[17,22,79,26,83,111,81,82,80],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=217"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":271,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217\/revisions\/271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=217"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=217"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=217"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}