{"id":245,"date":"2016-05-03T21:00:29","date_gmt":"2016-05-03T19:00:29","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=245"},"modified":"2016-05-05T23:09:42","modified_gmt":"2016-05-05T21:09:42","slug":"sinodi-lopparuanne-avab-tagaukse-neo-mosaistlikule-praktikale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/sinodi-lopparuanne-avab-tagaukse-neo-mosaistlikule-praktikale\/","title":{"rendered":"Sinodi l\u00f5pparuanne avab tagaukse neo-mosaistlikule praktikale"},"content":{"rendered":"

Eksklusiivne seisukohav\u00f5tt blogile\u00a0Rorate Caeli<\/em><\/h4>\n

\"Piiskop<\/a><\/p>\n

Astana abipiiskop Athanasius Schneider<\/pre>\n
<\/h4>\n
Piiskop Athanasius Schneideri reaktsioon perekonnateemalisele Piiskoppide Sinodile<\/h4>\n
Uks armulauaosadusse on lahutatud ja uuesti abiellunutele ametlikult avatud<\/em><\/h4>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Tema Ekstsellents piiskop Athanasius Schneider, \u00fcks v\u00e4ljapaistvamaid traditsioonilise ladina Missa ja usu taastamisel t\u00f6\u00f6tavaid prelaate, on kirjutanud ligi 5000-s\u00f5nalise seisukohav\u00f5tu vastuseks Sinodile, mis on m\u00f5eldud eksklusiivselt meie lugejatele.<\/p>\n
Iga\u00fcks v\u00f5ib viidata sellele artiklile v\u00f5i paljundada seda, kuid k\u00f5ik peavad viitama Rorate Caelile allikana.<\/u><\/em><\/p>\n
Tahame v\u00e4ljendada oma siirast t\u00e4nu Tema Ekstsellentsile, et ta leidis aega, et anal\u00fc\u00fcsida ja v\u00e4ljendada oma seisukohti \u00fche k\u00f5ige kriitilisema s\u00fcndmuse kohta Kiriku ajaloos – see on s\u00fcndmus, mille tulemusena ka tema n\u00e4eb “tagaust” P\u00fchima Armulaua osadusse abielurikkujatele, Kristuse \u00f5petuse tagasil\u00fckkamist ja “ajapomme” t\u00e4is l\u00f5pparuannet.<\/p>\n
J\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel avaldame ka intervjuu Tema Ekstsellentsiga laia teemaderingi \u00fcle.\u00a0Praegu me toome teile selle olulise t\u00f6\u00f6, mis on m\u00f5eldud eksklusiivselt meie lugejatele.<\/p>\n
* * * \u00a0* * * \u00a0* * *<\/p>\n
 <\/p>\n
Sinodi l\u00f5pparuanne avab tagaukse uus<\/strong>mosaistlikule praktikale <\/strong><\/h3>\n
\u00a0<\/strong><\/p>\n

\n<\/strong><\/p>\n
Piiskoppide Sinodi XIV \u00fcldkogu (4. kuni 25. oktoobrini 2015 Vatikanis), mis oli p\u00fchendatud teemale\u00a0“Perekonna kutsumus ja missioon Kirikus ning kaasaegses maailmas”,<\/em>\u00a0v\u00e4lja\u00a0l\u00f5pparuande<\/em>\u00a0m\u00f5nede pastoraalsete ettepanekutega, mis esitati l\u00e4biarutamiseks paavstile. Dokument ise on ainult n\u00f5uandva iseloomuga ja ta ei oma vormilist \u00f5petuslikku v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n
Kuid Sinodi v\u00e4ltel ilmusid v\u00e4lja need t\u00f5elised uued Moosese j\u00fcngrid ja uued variserid, kes l\u00f5pparuande<\/em> punktidesse 84-86 seadsid sisse \u00e4hvardavad ajapommid v\u00f5i avasid tagaukse lahutatud ja uuesti abiellunute lubamiseks P\u00fchima Armulaua osadusse. Samas neid piiskoppe, kes kartmatult kaitsesid “Kiriku enda ustavust Kristusele ja Tema t\u00f5ele” (paavst Johannes Paulus II, apostellik \u00fcleskutse, Familiaris Consortio, <\/em>\u00a084)\u00a0m\u00e4rgistati paljudes ajakirjanduses ilmunud kajastustes eba\u00f5iglaselt variseridena.<\/p>\n
Uued Moosese j\u00fcngrid ja uued variserid maskeerisid Piiskoppide Sinodi viimase kahe \u00fcldkogu (2014 ja 2015) oma abielu lahutamatuse praktilise eitamise ja kuuenda k\u00e4su kehtivuse peatamise tahet iga \u00fcksiku juhtumi puhul halastuse k\u00e4sitluse kattevarju taha, kasutades selliseid v\u00e4ljendeid nagu: “aruka eristamise tee”, “hingehoiulik saatmine”, “piiskopi suundumused”, “dialoog preestriga”, “seesmine foorum”, “veelgi t\u00e4ielikum l\u00f5imumine Kiriku ellu”, et k\u00f5ikv\u00f5imalikul viisil p\u00e4rssida inimesele s\u00fc\u00fc omistamist irregulaarses kooselus p\u00fcsimise t\u00f5ttu (vrd\u00a0l\u00f5pparuanne,<\/em>\u00a0nn. 84-86).<\/p>\n
See tekstil\u00f5ik\u00a0l\u00f5pparuandes<\/em>\u00a0sisaldab t\u00f5epoolest j\u00e4lge uusmosaistlikust lahutuse praktikast, isegi teksti toimetajad osaval ning riukalikul viisil v\u00e4ltisid igasugust otsest muutust Kiriku \u00f5petuses.\u00a0Seet\u00f5ttu k\u00f5ik osapooled, nii nn “Kasperi agenda” propageerijad kui nende vastased olid ilmselt rahul, m\u00e4rkides: “K\u00f5ik on OK.\u00a0Sinod ei muuda \u00f5petust”. Kuid selline ettekujutus on \u00fcsna naiivne, sest see ei arvesta tagaukse ja ootel ajapommidega eespool nimetatud teksti osas, mis saavad ilmseks teksti hoolikal uurimisel selle seesmiste t\u00f5lgenduslike kriteeriumite alusel.<\/p>\n
Isegi kui “aruka eristamise teest” r\u00e4\u00e4kides mainitakse “meeleparandust”\u00a0 (l\u00f5pparuanne,<\/em>\u00a0nr. 85), j\u00e4\u00e4b siiski p\u00fcsima palju mitmet\u00e4henduslikkust.\u00a0Tegelikult, vastavalt kardinal Kasperi ja tema m\u00f5ttekaaslastest kirikutegelaste korduvatele v\u00e4idetele, puudutab selline meeleparandus esimeses kehtivas abielus abikaasa vastu minevikus tehtud patte, lahutatute meeleparandus aga ei peaks t\u00f5epoolest puudutama uue tsiviilabielu partneriga toime pandud abielulise kooselu akte.<\/p>\n
L\u00f5pparuande<\/em>\u00a0 punktide 85 ja 86\u00a0 tekstis k\u00f5lav kinnitus, et selline arukas eristamine peab\u00a0 toimuma vastavalt Kiriku \u00f5petusele ja \u00f5ige otsusega j\u00e4\u00e4b ikkagi ebaselgeks.\u00a0T\u00f5epoolest, kardinal Kasper ja tema m\u00f5ttekaaslastest vaimulikud \u00a0on korduvalt r\u00f5hutatult kinnitanud, et lahutatute ja tsiviilabiellu astunute lubamine P\u00fchimale Armulauale ei puuduta abielu lahutamatuse ja sakramentaalsuse dogmat ning et s\u00fcdametunnistuse otsus selles asjas tuleb lugeda \u00f5igeks ka siis, kui lahutatud ja uuesti abiellunud j\u00e4tkuvalt kooselu abielulisel viisil ning et neilt ei tohi n\u00f5uda elamist t\u00e4ielikus karskuses nagu vend ja \u00f5de.<\/p>\n
Tsiteerides L\u00f5pparuande<\/em>\u00a0punktis nr. 85 Johannes Paulus II apostelliku\u00a0\u00fcleskutse Familiaris Consortio <\/em>kuulsat punkti nr. 84, tsenseerisid toimetajad seda teksti, l\u00f5igates sealt v\u00e4lja j\u00e4rgmise otsustava t\u00e4hendusega l\u00f5igu:<\/p>\n
“Teed\u00a0Armulauale saab lubada ainult neile, kes v\u00f5tavad endale kohustuse elada t\u00e4ielikus karskuses, see t\u00e4hendab, hoidudes abielus paaridele eriomastest aktidest”.<\/p>\n
See Kiriku tava p\u00f5hineb Jumala S\u00f5na jumalikul ilmutusel, nii kirjalikul kui \u00a0suuliselt edastatud P\u00e4rimusel.\u00a0See Kiriku tava on alates apostlitest katkematu traditsiooni v\u00e4ljendus ja j\u00e4\u00e4b seega muutumatuks igal ajastul. Juba p\u00fcha Augustinus kinnitas:<\/p>\n
“Kes j\u00e4tab oma abielurikkuja naise ja abiellub teise naisega, sellal kui tema esimene abikaasa veel elab, j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima abielurikkumise seisundisse.\u00a0Selline mees ei tee mingit tegusat patukahetsust, kui ta keeldub j\u00e4tmast uut naist.\u00a0Kui ta on katehhumeen, ei saa teda lubada ristimisele, sest tema tahe j\u00e4\u00e4b p\u00fcsivalt juurdunuks kurjas.\u00a0Kui ta on (ristitud) patukahetseja, ei saa ta vastu v\u00f5tta (kiriklikku) lepitust nii kaua, kuni ta ei katkesta oma halva eluhoiakuga” (De adulterinis coniugiis,<\/em>\u00a0II,16).<\/p>\n
Tegelikkuses esitab Familaris Consortio <\/em>85. punktis sisalduva \u00f5petuse\u00a0 eelpoolnimetatud tahtlik tsensuur Piiskoppide Sinodi L\u00f5pparuandes<\/em> igasugusele tervem\u00f5istuslikule hermeneutikale t\u00f5lgendusliku v\u00f5tme L\u00f5pparuande<\/em> lahutatud ja uuesti abiellunuid k\u00e4sitleva tekstil\u00f5igu (punktid\u00a084-\u00a086) m\u00f5istmiseks.<\/p>\n
Meie p\u00e4evil eksisteerib antikristlikele maailmav\u00f5imudele kuuleka massimeedia \u00a0vahendusel avaldatav ja peale surutav p\u00fcsiv ja k\u00f5ikjal kohalolev ideoloogiline surve, eesm\u00e4rgiga selle jumaliku institutsiooni p\u00fcha iseloomu alav\u00e4\u00e4ristades ja abielulahutuse ja sohielu anti-kultuuri levitades h\u00e4vitada t\u00f5de abielu lahutamatu iseloomu kohta. Juba 50 aastat tagasi kinnitas Vatikani II Kirikukogu, et kaasaeg on nakatunud abielulahutuse katkuga (vrd\u00a0Gaudium et spes<\/em>, 47). Seesama kirikukogu hoiatab, et kristlikku abielu kui Kristuse seatud sakramenti ei tohi “kunagi r\u00fcvetada abielurikkumine v\u00f5i abielulahutus”\u00a0(Gaudium et spes,<\/em>\u00a049).<\/p>\n
Abielu “suure sakramendi” (Ef 5:32) r\u00fcvetamine poolt abielurikkumise ja abielulahutuse l\u00e4bi on v\u00f5tnud tohutud m\u00f5\u00f5tmed ja murettekitava kasvu mitte ainult tsiviil\u00fchiskonnas, vaid ka katoliiklaste seas. Kui katoliiklased \u00a0abielulahutuse ja abielurikkumise l\u00e4bi nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt h\u00fclgavad kuuendas k\u00e4sus v\u00e4ljendatud Jumala tahte, seavad nad end vaimselt t\u00f5sisesse ohtu kaotada oma igavese \u00f5ndsus.<\/p>\n
K\u00f5ige halastavam tegu Kiriku karjaste poolt oleks juhtida t\u00e4helepanu sellele ohule selge ja samas armastava manitsuse abil Jumala kuuenda k\u00e4su t\u00e4ieliku ja tingimatu aktsepteerimise h\u00e4davajalikkusest.\u00a0Nad peaksid manitsedes nimetama asju nende \u00f5igete nimedega: “abielulahutus on abielulahutus”, “abielurikkumine on abielurikkumine” ja “see, kes teeb teadlikult ja vabast tahtest rasket pattu Jumala k\u00e4skude vastu – ja antud juhul kuuenda k\u00e4su vastu – ning kes sureb patukahetsuseta, saab igavese hukkam\u00f5istmise osaliseks ja on Jumala kuningriigist igaveseks v\u00e4lja arvatud.”<\/p>\n
Selline manitsus ja \u00fcleskutse on P\u00fcha Vaimu enda t\u00f6\u00f6, n\u00f5nda nagu ka Kristus \u00f5petas:\u00a0“Ta toob maailmale selguse patu kohta ja \u00f5iguse kohta ja kohtu kohta<\/em>” (Jh 16:8).\u00a0Selgitades P\u00fcha Vaimu t\u00f6\u00f6d “patu kohta veenmisel”, \u00fctles paavst Johannes Paulus II:\u00a0“Iga\u00a0patt, kus ja millal iganes ta on toime pandud, viitab Kristuse Ristile ja on seel\u00e4bi kaudselt ka nende patt, kes ‘ei uskunud Temasse’ ja kes m\u00f5istsid Jeesuse Kristuse surma ristil”\u00a0(ringkiri\u00a0Dominum et Vivificantem,<\/em>\u00a029). Need, kes elavad abielulisel viisil partneriga, kes ei ole nende seaduslik abikaasa, nii nagu see on lahutatud ja uuesti tsiviilabiellu astunute puhul, l\u00fckkab tagasi Jumala tahte.\u00a0Veenda selliseid isikuid nende patus on P\u00fchast Vaimust juhitud t\u00f6\u00f6, mida k\u00e4skis Jeesus Kristus ja seega on see \u00fclimalt hingehoiuline ja halastav t\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Sinodi L\u00f5pparuanne<\/em> j\u00e4tab kahjuks lahutatud ja uuesti abiellunud nende konkreetses patus veenmata.\u00a0Vastupidi, need sinodiisad, kes toetasid L\u00f5pparuande punktide 84-86 s\u00f5nastusi, \u00fcritasid halastuse ja v\u00e4\u00e4ra hingehoiu ettek\u00e4\u00e4ndel varjata lahutatud ja uuesti abiellunute vaimselt ohtlikku seisundit.<\/p>\n
De facto \u00fctlevad nad neile, et nende abielurikkumise patt ei ole patt, see ei ole kindlasti mitte abielurikkumine v\u00f5i et v\u00e4hemalt ei ole see raske patt ja et nende eluviisis puudub vaimne oht. Nende karjaste selline k\u00e4itumine on otseses vastuolus P\u00fcha Vaimu t\u00f6\u00f6ga ja seet\u00f5ttu hingehoiu vastane valeprohvetite t\u00f6\u00f6, kelle suhtes v\u00f5ib kohalda j\u00e4rgmisi P\u00fchakirja s\u00f5nu: “H\u00e4da neile, kes h\u00fc\u00fcavad kurja ja head kurjaks,<\/em> kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks!<\/em>” (Js 5:20) ja: “Su prohvetid on kuulutanud sulle v\u00e4\u00e4ri ja m\u00f5ttetuid n\u00e4gemusi; aga nad ei ole paljastanud su s\u00fc\u00fcd, et p\u00f6\u00f6rata su saatust, vaid on sulle ilmutanud petlikke ja eksitavaid ennustusi<\/em>” (Nl 2:14).\u00a0Sellistele piiskoppidele \u00fctleks apostel Paulus ilma igasuguse kahtluseta t\u00e4na j\u00e4rgmised s\u00f5nad:\u00a0“N<\/em>iisugused inimesed on valeapostlid, petised t\u00f6\u00f6tegijad, kes on moondanud ennast Kristuse apostleiks<\/em>” (2Kr 11:13).<\/p>\n
Sinodi L\u00f5pparuande<\/em>\u00a0tekst\u00a0mitte ainult et j\u00e4tab lahutatud ja uuesti tsiviilabiellu astunud isikuid \u00fchem\u00f5tteliselt veenmata nende eluviisi abielu rikkuva ja seel\u00e4bi raskelt patuses iseloomus.\u00a0See isegi kaudselt \u00f5igustab sellist eluviisi, nimelt \u00a0seel\u00e4bi, et m\u00e4\u00e4rab selle k\u00fcsimuse l\u00f5plikule lahendamisele individuaalse s\u00fcdametunnistuse valdkonnas ja kohaldab vastutamatuse moraalset p\u00f5him\u00f5tet valel viisil lahutatute ja uuesti abiellunute kooselu kohta. T\u00f5epoolest, vastutamatuse p\u00f5him\u00f5tte kohaldamine stabiilsel, p\u00fcsival ja avalikul viisil abielurikkumise seisundis elamise kohta on v\u00e4\u00e4r ja eksitav.<\/p>\n
Subjektiivse vastutuse v\u00e4henemine on olemas ainult juhul kui partneritel on kindel kavatsus elada t\u00e4ielikus karskuses ja nad teevad selles vallas siiraid j\u00f5upingutusi.\u00a0 Niikaua kuni partnerid kavatsuslikult p\u00fcsivad patuse eluviisi j\u00e4tkamises, ei ole vastutuse peatamine v\u00f5imalik. L\u00f5pparuanne<\/em>\u00a0j\u00e4tab mulje, justkui sisendaks ta, et avalikult abielurikkumise seisundis elamine \u2013 nii nagu see toimub tsiviilabiellu astunute puhul \u2013 ei kujuta endast lahutamatu sakramentaalse abielusideme rikkumist v\u00f5i et see ei kujuta endast rasket v\u00f5i surmapattu ning veel enam, et see kujutab endast isikliku s\u00fcdametunnistuse k\u00fcsimust. Selles v\u00f5ib n\u00e4ha l\u00e4henemist usu ja distsipliini k\u00fcsimustes subjektiivse otsustamise protestantlikule p\u00f5him\u00f5ttele ja intellektuaalset l\u00e4hedust “p\u00f5hivaliku” ekslikule teooriale, mis sai \u00d5petusameti poolt juba hukka m\u00f5istetud (vrd paavst Johannes Paulus II, ringkiri Veritatis Splendor,<\/em>\u00a065-70).<\/p>\n
Kiriku karjased ei tohiks v\u00e4himalgi viisil edendada lahutuste kultuuri usklike seas.\u00a0Isegi v\u00e4himatki vihjet j\u00e4releandlikkusele lahutuse kultuuri suhtes tuleks v\u00e4ltida.\u00a0Kirik tervikuna peaks andma veenvat ja tugev tunnistust abielu lahutamatuse p\u00f5him\u00f5ttele. Paavst Johannes Paulus II \u00fctles, et lahutus\u00a0“on kurjus, mis nii nagu teised [kurjuse ilmingud] m\u00f5jutab ka \u00fcha rohkemal ja rohkemal m\u00e4\u00e4ral ka katoliiklasi ning sellele probleemile tuleb otsustavalt ja viivitamatult vastu astuda”\u00a0(Familiaris<\/em>\u00a0<\/em>Consortio,<\/em>\u00a084).<\/p>\n
Kiriku \u00fclesanne on armastuse ja kannatlikkusega aidata lahutatud ja uuesti abiellunud selleni, et tunnistaksid oma patusust ja p\u00f6\u00f6rduksid kogu s\u00fcdamest Jumala poole ja kuulekusse Tema p\u00fchale tahtele, mida nende puhul v\u00e4ljendab kuues k\u00e4sk.\u00a0Niikaua kuni nad j\u00e4tkavad abielu lahutamatu iseloomu vastu avaliku anti-tunnistuse andmist ja oma osa andmist lahutuse kultuurile, ei saa lahutatud ja uuesti abiellunud teostada neid liturgilisi, katehheetilisi ja institutsionaalseid teenistusi Kirikus, mis n\u00f5uavad oma olemusest tulenevalt Jumala k\u00e4skudele vastavat avalikku elu.<\/p>\n
On ilmne, et n\u00e4iteks viienda ja seitsmenda k\u00e4sku avalikud rikkujaid, nagu abordikliinikute omanikke v\u00f5i korruptsiooniv\u00f5rgu kaast\u00f6\u00f6tajaid, mitte ainult ei saa lubada vastu v\u00f5tma P\u00fcha Armulauda, vaid ilmselgelt ei saa neil ka lubada t\u00e4ita avalikke liturgilisi ja katehheetilisi teenistusi.\u00a0Samamoodi ei saa lubada avalikke kuuenda k\u00e4su rikkujatel, n\u00e4iteks lahutatud ja uuesti abiellunutel, t\u00e4ita lektorite, ristivanemate v\u00f5i katehheetide ametit. Muidugi, tuleb eristada abordi ja korruptsiooni propageerijate p\u00f5hjustatud rasket kurja lahutatud inimeste abielu rikkuva eluviisi p\u00f5hjustatud kurjast. Neid ei saa asetada samale tasemele. Propageerida lahutatud ja uuesti abiellunute lubamist t\u00e4itma ristivanemate ja katehheetide \u00fclesandeid ei teeni l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes mitte laste t\u00f5elist vaimsete h\u00fcve, vaid kujutab endast instrumenti konkreetse ideoloogiline agenda huvides.\u00a0See on avaliku lubaduse j\u00f5ul usukasvatajate \u00fclesande enda peale v\u00f5tmist n\u00f5udvate ristivanemate v\u00f5i katehheetide institutsiooni ebaaus m\u00f5nitamine.<\/p>\n
Lahutatud ja uuesti abiellunud ristivanemate v\u00f5i katehheetide\u00a0 puhul on nende elu p\u00fcsivas vastuolus nende s\u00f5nadega ja nende kohta k\u00e4ib P\u00fcha Vaimu manitsus p\u00fcha apostel Jaakobuse suu l\u00e4bi:\u00a0“Aga<\/em>\u00a0<\/em>olge<\/em>\u00a0<\/em>\u00a0<\/em>s\u00f5na tegijad ja mitte \u00fcksnes kuuljad, pettes iseendid<\/em>” (Jk 1:22). Kahjuks\u00a0kutsutakse L\u00f5pparuande<\/em>\u00a0punktis 84 \u00fcles lubama lahutatud ja uuesti abiellunuid t\u00e4itma liturgilisi, pastoraalseid ja harivaid teenimisameteid.\u00a0Selline ettepanek kujutab endast kaudset toetust lahutuse kultuurile ja objektiivselt patune eluviisi praktilist eitamist.\u00a0Paavst Johannes Paulus II vastupidi, osutas ainult sellistele v\u00f5imalustele osaleda Kiriku elus, mis omalt poolt aitavad kaasa t\u00f5elisele p\u00f6\u00f6rdumisele:<\/p>\n
“Neid tuleb julgustada kuulama Jumala s\u00f5na, osalema p\u00fchal Missaohvril, p\u00fcsida j\u00e4rjekindlalt palves, \u00a0anda oma osa heategevustegudesse ja \u00fchistesse j\u00f5upingutustesse \u00f5iglus heaks, kasvatama oma lapsi kristlikus usus, kasvatada patukahetsuse vaimu ja seda praktiseerida ja seel\u00e4bi paluma p\u00e4ev-p\u00e4evalt Jumala armu” (Familiaris <\/em>Consortio, <\/em>84).<\/p>\n
Selles vallas peaks j\u00e4\u00e4ma p\u00fcsima kasulik v\u00e4listamise (sakramentaalsesse osadusse ning avalikesse liturgilistesse ja katehheetilistesse ametitesse mittelubamise) ruum, et meenutada lahutatutele nende t\u00f5elist t\u00f5sist ja ohtlikku vaimset seisundit ja samas ajal edendada nende hingedes alandlikku ja kuulekat hoiakut ja autentse p\u00f6\u00f6rdumise igatsust.\u00a0Alandlikkus t\u00e4hendab julgust t\u00f5e ees ja ainult neile, kes alandlikult allutavad end Jumalale, p\u00e4lvivad Tema armu.<\/p>\n
Usklikke, kes pole veel valmidust ja tahet l\u00f5petada abielurikkuja elu, tuleb vaimselt aidata.\u00a0Nende vaimne seisund patukahetsuse sakramendi suhtes on mingil m\u00e4\u00e4ral sarnane “katehhumenaadile”. Nad saavad vastu v\u00f5tta patukahetsuse sakramendi, mida Kiriku traditsioonis nimetati ka “teiseks \u200b\u200bristimiseks” v\u00f5i “teiseks \u200b\u200bpatukahetsuseks”, ainult siis, kui nad on siiralt valmis murdma oma kalduvust abielurikkuvale kooselule ja v\u00e4ltima avalikku skandaali, sarnaselt nagu seda peavad tegema katehhumeenid, ristimise kandidaadid. L\u00f5pparuanne<\/em> v\u00e4ldib lahutatud ja uuesti abiellunute \u00fcleskutset nende objektiivselt patuse seisundi alandlikule tunnustamisele, kuna v\u00e4ldib ka nende julgustamist usu vaimus vastu v\u00f5tma nende mittelubamist sakramentaalsesse osadusse ja avalikesse liturgilistesse ja katehheetilistesse ametitesse.\u00a0Ilma sellise oma t\u00f5elise vaimse seisundi realistliku ja alandliku tunnistamiseta pole v\u00f5imalik ka mingi t\u00f5hus edenemine autentse kristliku p\u00f6\u00f6rdumise suunas, mis lahutatud ja uuesti abiellunute puhul seisneb t\u00e4ielikult karskes elus, abielusakramendi p\u00fchaduse vastu suunatud pattude ning Jumala kuuenda k\u00e4su avaliku rikkumise l\u00f5petamises.<\/p>\n
Kiriku karjased ja eriti \u00d5petusameti avalikud tekstid peavad r\u00e4\u00e4kima \u00fclimalt selgelt, kuna see on ametliku \u00f5petuse eesm\u00e4rgi olemuslik omadus.\u00a0Kristus n\u00f5udis k\u00f5igilt oma j\u00fcngritelt r\u00e4\u00e4kida v\u00e4ga selgelt:\u00a0“Iga teie \u201ejah\u201d olgu \u201ejah\u201d ja iga \u201eei\u201d olgu \u201eei\u201d, aga mis \u00fcle selle, see on kurjast<\/em>” (Mt 5:37).\u00a0See kehtib seda enam, kui Kiriku karjased jutlustavad v\u00f5i kui \u00d5petusamet r\u00e4\u00e4gib oma dokumendis.<\/p>\n
L\u00f5pparuande<\/em>\u00a0 teksti punktid 84-86\u00a0 esindab kahjuks selle jumaliku k\u00e4su t\u00f5sist h\u00fclgamist.\u00a0T\u00f5si on, et mainitud punktide tekst ei toeta otseselt lahutatud ja uuesti abiellunute P\u00fchimale Armulauale lubamise \u00f5igusp\u00e4rasust, teksti isegi v\u00e4ldib v\u00e4ljendite “P\u00fcha Armualaud” v\u00f5i “sakramentide” kasutamist. Selle asemel kasutatakse tekstis segadusse ajamise taktika p\u00f5hjal mitmet\u00e4henduslikke v\u00e4ljendeid nagu “t\u00e4ielikum osalemine Kiriku elus” ning “arukas eristamine ja integratsioon”.<\/p>\n
Sellise segadusse ajamise taktikaga\u00a0seab l\u00f5pparuanne<\/em>\u00a0tegelikult oma teksti kellapomme ja loob tagaukse on lahutatute ja uuesti abiellunute lubamiseks P\u00fchale Armulauale, p\u00f5hjustades seel\u00e4bi kahe suure sakramendi, nimelt abielu ja Armulaua r\u00fcvetamise ning aidates v\u00e4hemalt kaudselt kaasa lahutuse kultuuri, “abielulahutuse katku” (Vatikani II Kirikukogu,\u00a0Gaudium et spes,<\/em>\u00a047) levikule.<\/p>\n
Lugedes hoolikalt L\u00f5pparuande<\/em> alapealkirja “Arukas eristamine ja integratsioon” kandva l\u00f5igu mitmet\u00e4henduslikku teksti,<\/em>\u00a0j\u00e4\u00e4b mulje v\u00e4ga osavalt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud mitmet\u00e4henduslikkusest.\u00a0Tulevad meelde p\u00fcha Irenaeuse j\u00e4rgmised s\u00f5nad tema teosest Adversus haereses<\/em> (“Eksi\u00f5petuste vastu”):<\/p>\n
“Kes hoiab oma s\u00fcdames muutumatuna tallel ta juhinduda t\u00f5est, mille ta sai ristimise l\u00e4bi, see v\u00f5ib kahtluseta \u00e4ra tunda P\u00fchakirjast v\u00f5etud nimed, v\u00e4ljendused ja t\u00e4hendamiss\u00f5nad, kuid ta ei taha kuidagi tunnistada nende jumalavallatut kasutamist, nagu nood mehed nendega teevad.\u00a0Sest ehkki ta tunnistab kalliskive kuuel, ei v\u00f5ta ta kindlasti kuninga kujul esinevat rebast kuninga p\u00e4he. Ta seab \u00fctlustest iga\u00fche omale kohale ja viib nad t\u00f5e ihusse, kui ta paljastab nende fantaasiakujutlused ja n\u00e4itab, et neil pole mingit alust. Kuna aga sellel teatrietendusel puudub veel l\u00f5ppargument, millega see, kes nende v\u00e4ljam\u00f5eldisi selgitab, need \u00fcmber l\u00fckkab, nii pidasime \u00f5igeks k\u00f5igepealt n\u00e4idata, kuidas nende juttude isad \u00fcksteisele vastu r\u00e4\u00e4givad, kuna nad p\u00e4rinevad erinevatest eksituse vaimudest. Juba sellestki v\u00f5ib selgelt \u00e4ra tunda, enne kui nende eksitused on paljastatud, et usaldusv\u00e4\u00e4rne ja muutumatu on ainult Kiriku kuulutatud t\u00f5de, nende meeste jutustused aga on valede v\u00f5rk” (Adversus haereses, <\/em>I, 9, 4-5).<\/p>\n
Tundub, et L\u00f5pparuanne<\/em>\u00a0j\u00e4tab lahutatud ja uuesti abiellunud inimeste P\u00fchale Armulauale lubamise k\u00fcsimuse lahendamise kohalike kirikute juhtidele: “preestrite poolt saatmise” ja “piiskopi \u00e4ran\u00e4gemise” hoolde. Selline asi on\u00a0aga olemuslikult seotud usu varamuga st ilmutatud Jumala s\u00f5naga. Avalikus abielurikkumise seisundis elavate lahutatute mittelubamine Armulauale kuulub katoliku ususeaduse muutumatute t\u00f5dede hulka ja seet\u00f5ttu ka katoliikliku liturgilise praktika seaduste hulka.<\/p>\n
L\u00f5pparuanne<\/em>\u00a0tundub algatavat \u00f5petuslikku ja distsiplinaarset kakofooniat Katoliku Kirikus, mis on vastuolus katoliikluse p\u00f5hiolemusega. Tuleb meenutada p\u00fcha Irenaeuse s\u00f5nu Katoliku Kiriku autentse kuju kohta igal ajal ja igal pool:<\/p>\n
“Kirik,\u00a0kes on saanud selle jutlustamise ja selle usu, ehkki, nagu \u00f6eldud, on hajutatud \u00fcle terve maailma, hoiab seda siiski nii hoolikalt nagu elaks ta \u00fchesainsas majas.\u00a0Ta usub ka selle \u00f5petuse punkte nii nagu tal oleks vaid \u00fcksainus hing ja \u00fcksainus s\u00fcda, ning ta kuulutab ja \u00f5petab neid ja annab neid edasi t\u00e4iuslikus harmoonias nagu oleks tal \u00fcksainus suu.\u00a0Sest ehkki maailma keeled on erinevad, on neile toodud traditsioon \u00fcks ja seesama.\u00a0Sest kirikutes \u00a0mis on rajatud Saksamaal ei usu v\u00f5i ei anna keegi edasi midagi erinevat kui neis, mis on Hispaanias v\u00f5i neis, mis on Gallias v\u00f5i neis, mis on Idas v\u00f5i neis Egiptuses ega neis Liib\u00fcas ega ka neis, mis on asutatud maailma keskosas (Itaalias). Sest nii kui P\u00e4ike, see Jumala loodu, on \u00fcks ja seesama terves maailmas, nii ka t\u00f5e kuulutamine paistab k\u00f5ikjale ja valgustab k\u00f5iki inimesi, kes on valmis tulema t\u00f5e tundmisele. Ka mitte keegi Kirikute valitsejatest, \u00fcksk\u00f5ik kuiv\u00f5rd andekas ta v\u00f5ib iluk\u00f5ne vallas olla, ei \u00f5peta neist erinevaid \u00f5petusi (sest keegi pole suurem kui \u00d5petaja);\u00a0ega teiselt poolt ei saa see, kel on puudulik v\u00e4ljendusv\u00f5im, kahjustada traditsiooni.\u00a0Sest usk on \u00fcksainus ja seesama, nii et see, kes oskab pikalt r\u00e4\u00e4kida, ei saa sellele midagi lisada, ega see, kes v\u00e4he r\u00e4\u00e4gib, seda v\u00e4hendada” <\/em>(Adversus haereses,<\/em>\u00a0I, 10, 2).<\/p>\n
L\u00f5pparuanne<\/em>\u00a0lahutatud ja uuesti abiellunuid k\u00e4sitlevas osas v\u00e4lditakse hoolikalt kogu katoliku Traditsioonis muutumatu p\u00f5him\u00f5tte tunnistamist, nimelt, et neid, kes elavad kehtetus abieluliidus, lubatakse Armulauale ainult sel tingimusel, et nad lubavad elada t\u00e4ielikus karskuses ja v\u00e4ltida avalikku skandaali.\u00a0Johannes Paulus II ja Benedictus XVI kinnitasid tugevalt seda katoliiklikku p\u00f5him\u00f5tet. Selle p\u00f5him\u00f5tte mainimise ja kinnitamise tahtlikku v\u00e4ltimist L\u00f5pparuande <\/em>tekstis v\u00f5ib v\u00f5rrelda v\u00e4ljendi homoousios <\/em>(kr. k) s\u00fcstemaatilise v\u00e4ltimisega IV sajandil aset leidnud Nikaia Kirikukogul selle dogma vastaste \u2012 formaalsete ariaanide ja nn semi-ariaanide \u2012 poolt, kes leiutasid pidevalt teisi v\u00e4ljendeid, et mitte tunnistada otse Jumala Poja konsubstantsiaalsust Jumal Isaga.<\/p>\n
Selline k\u00f5rvalekaldumine avalikust katoliku usutunnistusest piiskoppide enamuse poolt neljandal sajandil p\u00f5hjustas palavikulist kiriklikku tegevust pidevate sinodaalsete kohtumiste n\u00e4ol ja uute \u00f5petuslike s\u00f5nastuste vohamise n\u00e4ol, mille k\u00f5igi \u00fchiseks nimetajaks oli terminoloogilise selguse, st v\u00e4ljendi homoousios<\/em> v\u00e4ltimine. Samuti on meie p\u00e4evil kaks viimast perekonnateemalist sinodit v\u00e4ltinud selgelt nimetamast ja tunnistamast kogu katoliku Traditsioonis v\u00e4ljendatud p\u00f5him\u00f5tet, et neid, kes elavad kehtimatus abieluliidus, v\u00f5ib lubada Armulauale ainult tingimusel, et nad lubavad elada t\u00e4ielikus karskuses ja v\u00e4ltida avalikku skandaali.<\/p>\n
See asjaolu t\u00f5estab ka vahetu \u00fchem\u00f5tteline reaktsioon, mis j\u00e4rgnes ilmaliku meedia ning lahutatud ja uuesti abiellunud ning avaliku abielurikkumise seisundis p\u00fcsivate inimeste P\u00fchimale Armulauale lubamise uue mittekatoliikliku praktika peamiste propageerijate poolt.\u00a0 Kardinal Kasper, kardinal Nichols ja peapiiskop Forte n\u00e4iteks on avalikult kinnitanud, et vastavalt L\u00f5pparuandele \u00a0<\/em>v\u00f5ib eeldada, <\/em>et uks lahutatud ja uuesti abiellunute Armulauale lubamiseks on mingil viisil avatud. On olemas ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk piiskoppe, preestreid ja ilmikuid, kes r\u00f5\u00f5mustavad, et niinimetatud “avatud ukse” on nad leidnud L\u00f5pparuandes. <\/em>Selle asemel, et suunata usklikke selge ja \u00fchem\u00f5ttelise \u00f5petusega,\u00a0on L\u00f5pparuanne<\/em>\u00a0tekitanud pimeduse, segaduse, subjektivismi (otsuse j\u00e4tmisega lahutatute s\u00fcdametunnistusele ja seesmisele foorumile) olukorra ning mittekatoliikliku \u00f5petusliku ja distsiplinaarse partikularismi mateerias, mis on olemuslikult seotud apostlite poolt edasi antud usuvaramuga.<\/p>\n
Neid, kes meie p\u00e4evil tugevalt kaitsevad abielu ja Armulaua sakramentide p\u00fchadust, on sildistatud variserideks. Kuid kuna vastur\u00e4\u00e4kivuse loogiline p\u00f5him\u00f5tte on veel kehtiv ja terve m\u00f5istus veel toimib, on t\u00f5de vastupidine.<\/p>\n
Hoopis jumaliku t\u00f5e\u00a0\u00e4hmastajad L\u00f5pparuandes<\/em>\u00a0on nagu variserid. Selleks, et lepitada elu abielurikkumises P\u00fchima Armulaua vastuv\u00f5tmisega, on nad osavalt leiutanud uusi kirjat\u00e4hti, uue “aruka eristamise ja integratsiooni” seaduse, viies sisse uued inimeste traditsioonid kristallselge Jumala k\u00e4su vastu. Neile nn “Kasperi tegevuskava” propageerijatele on suunatud lihakssaanud T\u00f5e s\u00f5nad: “Te <\/em>muutsite Jumala s\u00f5na kehtetuks oma p\u00e4rimusega, mille te olete p\u00e4rinud<\/em>” (Mk 7:13).\u00a0Neid, kes kahe tuhande aasta jooksul r\u00e4\u00e4kisid v\u00e4simatult ja \u00fclima selgusega jumaliku t\u00f5e muutumatusest, sageli oma elu hinnaga, oleks meie p\u00e4evil samuti sildistatud variserideks;\u00a0nii p\u00fcha Ristija Johannest, p\u00fcha Paulust, p\u00fcha Ireneust, p\u00fcha Athanasiust, p\u00fcha Basiliust, p\u00fcha Thomas Morust, p\u00fcha John Fisherit, p\u00fcha Pius X kui mainida ainult k\u00f5ige hiilgavamaid n\u00e4iteid.<\/p>\n
Sinodi tegelik tulemus seisnes selles, et nii usklike kui ilmaliku avaliku arvamuse ettekujutuses keskendus Sinod praktiliselt ainult \u00fcheleainsale, nimelt lahutatute P\u00fchimale Armulauale lubamise k\u00fcsimusele. V\u00f5ib \u00f6elda, et teatud m\u00f5ttes kujunes Sinod avaliku arvamuse silmis abielurikkumise sinodiks, mitte perekonna sinodiks. T\u00f5epoolest, k\u00f5ik L\u00f5pparuande<\/em>\u00a0ilusad v\u00e4ited\u00a0 abielu ja perekonna kohta varjutavad lahutatud ja uuesti abiellunuid k\u00e4sitlevas l\u00f5igus sisalduvad ebam\u00e4\u00e4rased v\u00e4ited, st teemal, mis on viimaste Rooma paavstide \u00d5petusameti poolt kord juba kinnitatud ja otsustatud ustavas koosk\u00f5las Kiriku kahe tuhande aastase \u00f5petuse ja praktikaga.\u00a0Seet\u00f5ttu on t\u00f5esti h\u00e4bi, et katoliku piiskopid, apostlite j\u00e4rglased, kasutasid sinodaalseid koosolekuid \u00e4ra selleks, et korraldada atentaat Kiriku j\u00e4rjepidevale ja muutumatule praktikale abielu lahutamatu iseloomu ja abielurikkumise seisundis elavate lahutatute sakramentaalsesse osadusse mittelubamise asjus.<\/p>\n
Oma kirjas paavst Damasusele visandas p\u00fcha Basilius realistliku pildi \u00f5petuslikust segadusest, mille olid p\u00f5hjustanud need kirikutegelased, kes omal ajal otsisid t\u00fchja kompromissi ja p\u00fc\u00fcdsid kohanduda maailma vaimuga:<\/p>\n
“Traditsioone peetakse eimillekski; kirikutes\u00a0on moes uuendajate kavatsused, mehed on n\u00fc\u00fcd on pigem riukalike s\u00fcsteemide sepitsejad kui teoloogid;\u00a0selle ilma tarkust v\u00f5idab k\u00f5rgeimaid auhindu ja on k\u00f5rvale heitnud risti au. Vanemad h\u00e4daldavad kui nad v\u00f5rdlevad kaasaega minevikuga. Veel enam tuleb kaasa tunda noortele, sest nad ei teagi, millest neid on ilma j\u00e4etud” (Epistola<\/em>\u00a090, 2).<\/p>\n
Kirjas paavst Damasusele ja \u00d5htumaa piiskoppidele kirjeldab p\u00fcha Basilius j\u00e4rgmisel viisil Kirikus valitsevat segaduse olukorda:<\/p>\n
“Kiriku seadused on langenud segaduse saagiks. Jumalakartuseta meeste ambitsioonid t\u00f5ukavad neid taotlema k\u00f5rgeid ametikohti ja \u00fclevaid ameteid peetakse n\u00fc\u00fcd avalikult auhinnaks jumalakartmatuse eest. Tulemuseks on, et mida hullemini keegi\u00a0 teotab Jumalat, seda kindlamalt rahvas arvab, et ta sobib piiskopiks. \u00a0Kirikliku ameti v\u00e4\u00e4rikus on j\u00e4\u00e4nud minevikku.\u00a0Kaanoneid ei tunta. Valitseb t\u00e4ielik \u00fcksk\u00f5iksus patu suhtes; selle eest, keegi on inimlike sidemete l\u00e4bi paigutatud ametisse, on ta kohustatud osutama pidevalt vastuteeneid, n\u00e4idates \u00fcles j\u00e4releandlikkust \u00f5igusrikkujate suhtes. \u00d5iglane kohtuotsus on j\u00e4\u00e4nud minevikku\u00a0ja iga\u00fcks tegutseb vastavalt oma s\u00fcdame soovidele. Mehed, kel on v\u00f5im, kardavad r\u00e4\u00e4kida, kuna need, kes on saavutanud v\u00f5imu inimese teenete l\u00e4bi, on nende orjad, kellele nad oma edutamise v\u00f5lgnevad.\u00a0\u00d5ige usu n\u00f5udmist ja kaitsmist vaadatakse n\u00fc\u00fcd m\u00f5nedes ringkondades p\u00f5hjusena vastur\u00fcnnakuks; mehed varjavad oma isiklikku pahatahtlikkust ja teesklevad, et nende vaenulikkus l\u00e4htub t\u00f5e kaitsmise huvidest. Sellal kui uskmatud naeravad, k\u00f5igutatakse n\u00f5rga usuga mehi;\u00a0usk on ebakindel, hinged upuvad teadmatusse, kuna s\u00f5na kuritarvitajad v\u00f5ltsivad t\u00f5de. Parimad ilmikute seast v\u00e4ldivad kirikuid kui jumalakartmatuse koole ja t\u00f5stavad k\u00f5rbes oma k\u00e4si pisarate ja ohetega oma Issanda poole taevas.\u00a0Isadelt oleme saanud oma usu; me teame, et sellele usule on vajutanud oma pitsati apostlid; sellel usule anname oma n\u00f5usoleku;\u00a0et usk me teame on tembeldatud m\u00e4rgid Apostlite;\u00a0seda usku me n\u00f5usoleku, niisamuti k\u00f5igele sellele, mis minevikus kanooniliselt ja seaduslikult v\u00e4lja kuulutatud on” (Epistola<\/em>\u00a092, 2).<\/p>\n
Iga segaduste ajastu Kiriku ajaloos on samas ka v\u00f5imalus saada palju j\u00f5u ja julguse armu ning v\u00f5imalus t\u00f5estada oma armastust Kristusele, lihaks saanud T\u00f5ele.\u00a0Talle on iga ristitu, iga preester ja iga piiskop t\u00f5otanud vankumatut truudust, iga\u00fcks vastavalt oma seisusele: oma ristimist\u00f5otustes, preestrip\u00fchitsusel antud t\u00f5otuste ja piiskopiametisse p\u00fchitsemisel antud p\u00fchaliku t\u00f5otuse l\u00e4bi. T\u00f5epoolest, iga kandidaat piiskopi ametisse on t\u00f5otanud: “Ma hoian puhta ja rikkumatuna usuvaramu, koosk\u00f5las p\u00e4rimusega, mida alati ja k\u00f5ikjal on hoidnud Kirik.” L\u00f5pparuande <\/em>lahutatud ja uuesti abiellunuid k\u00e4sitlevas l\u00f5igus leitav mitmet\u00e4henduslikkus on vastuolus eespool nimetatud piiskoppide piduliku vandega.\u00a0 Sellest hoolimata iga\u00fcks Kirikus \u2012 alates lihtsatest usklikest kuni \u00d5petusameti kohuste t\u00e4itjateni \u2012 peab \u00fctlema:<\/p>\n
“Non possumus! – Me ei saa!” Ma ei saa vastu v\u00f5tta segadusse ajavat k\u00f5net ega kavalalt maskeeritud tagaust abielu ja Armulaua sakramentide teotamiseks, ma ei n\u00f5ustuda Jumala kuuenda k\u00e4su m\u00f5nitamisega.<\/em>\u00a0Ma eelistan olla pigem naeruv\u00e4\u00e4ristatud ja taga kiusatud kui n\u00f5ustuda mitmet\u00e4henduslike tekstide ja ebasiiraste meetoditega.<\/em>\u00a0Ma eelistan kristalset “Kristuse t\u00f5e ikooni v\u00e4\u00e4riskividega ehitud rebase pildile” (p\u00fcha Irenaeus), kuna “ma tean, kellesse ma olen uskunud”, “Scio, cui credidi!” (2 Tm 1:12 ).<\/em><\/p>\n
<\/h1>\n
2. november 2015<\/p>\n
<\/h5>\n
\u2020 Athanasius Schneider, Astana p\u00fcha Maarja di\u00f6tseesi abipiiskop<\/p>\n
<\/h1>\n
Rorate Caeli Blogspotist<\/a>\u00a0inglise keelest t\u00f5lkinud isa Ivo \u00d5unpuu<\/em><\/p>\n
 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eksklusiivne seisukohav\u00f5tt blogile\u00a0Rorate Caeli Astana abipiiskop Athanasius Schneider Piiskop Athanasius Schneideri reaktsioon perekonnateemalisele Piiskoppide Sinodile Uks armulauaosadusse on lahutatud ja uuesti abiellunutele ametlikult avatud Tema Ekstsellents piiskop Athanasius Schneider, \u00fcks v\u00e4ljapaistvamaid traditsioonilise ladina Missa ja usu taastamisel t\u00f6\u00f6tavaid prelaate, on kirjutanud ligi 5000-s\u00f5nalise seisukohav\u00f5tu vastuseks Sinodile, mis on m\u00f5eldud eksklusiivselt meie lugejatele. Iga\u00fcks v\u00f5ib viidata sellele artiklile v\u00f5i paljundada seda,<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[17,93,20,99,18,97,84,98,33,48,26,47,96,95,81,27],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=245"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":590,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245\/revisions\/590"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=245"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=245"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=245"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}