![\"Tolerants](\"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/02\/Tolerants-ei-kehti-kristlastele-300x193.jpg\")
<\/a><\/strong><\/h2>\n\u00dcks Briti parlamendiliige on t\u00f5stnud h\u00e4\u00e4lt idee toetuseks, et religioosseid organisatsioone tuleb sundida s\u00f5lmima samasooliste abielusid v\u00f5i tsiviilkooselusid. Oma kirjas peaminister David Cameronile kirjutas konservatiivide parlamendiliige Mike Weatherly:<\/p>\n
\u201eNiikaua, kuni religioossed grupid v\u00f5ivad j\u00e4tkata oma keeldumist juhtida samasooliste paaridele m\u00f5eldud tseremooniaid, kestab ebav\u00f5rdsuse valitsemine. Sellist k\u00e4itumist ei saa me ju kuidagi sallida teistes valdkondades, n\u00e4iteks lapsendamise puhul.\u201d<\/div>\nWeatherly viide lapsendamisele on asjakohane, kuna briti valitsus v\u00f5ttis 2007. aastal vastu diskrimineerimisvastased seadused, mis ei luba lapsendamisagentuuridel keelduda laste vahendamisest sellest huvitatud samasoolistele paaridele. Need seadused leidsid erilist vastuseisu katoliiklikelt lapsendamisagentuuridelt, millest mitmed on olnud sunnitud oma tegevuse t\u00e4ielikult l\u00f5petama.<\/p>\n
Teine mainimist v\u00e4\u00e4rt juhtum puudutab kristlikku abielupaari, kel on seljataga v\u00e4ga hea minevik kasuvanemate ja hooldajatena, kuid kes kaotasid oma \u00f5iguse olla hooldajateks peale seda, kui \u00dclemkohus leidis, et nende \u201etraditsioonilised\u201c religioossed vaated homoseksuaalsusele v\u00f5ivad sattuda vastuollu nende kasulaste heaoluga. Abielupaar protesteeris selle otsuse peale: \u201eMe oleme valmis armastama ja vastu v\u00f5tma iga last. Ainus asi, mida me ei taha teha, on \u00f6elda v\u00e4ikesele lapsele, et homoseksuaalne k\u00e4itumine on hea asi.\u201c<\/p>\n
Loomulikult on paljud inimesed mures nende p\u00fc\u00fcdluste p\u00e4rast ajada religioossed grupid eemale avalikust elust v\u00f5i sundida nad konformistlikeks selliste moraalsete p\u00f5him\u00f5tete suhtes, mida nad ei saa vastu v\u00f5tta. Kuid need m\u00e4rgid kasvavast sallimatusest moraalse pluralismi suhtes on osa s\u00fcgavamast muutusest, mis on v\u00e4ltimatu ja mis v\u00f5ib osutuda kasulikumaks pikemas ajalises perspektiivis, siis kui \u00fchiskond on \u00fckskord sunnitud k\u00e4sitlema eetikat j\u00e4lle t\u00f5sisemalt kui seda praegu tehakse.<\/p>\n
Lubage selgitada: juba umbes kuuek\u00fcmne aasta v\u00e4ltel on L\u00e4\u00e4ne kultuur haaratud j\u00e4tkuvast m\u00e4ssust igasuguste p\u00fc\u00fcdluste vastu muuta eetikat avalikult siduvaks. Meie kultuur on tulemuslikult \u00e4ra p\u00f5lanud igasuguse siduva osaluse moraalses v\u00e4itluses teemadel, mis k\u00e4sitlevad inimeste s\u00fcdametunnistust \u00e4rritada v\u00f5ivaid v\u00f5i neis isiklikku vastutust teadvustada aitavaid k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Selle asemel on eetiline m\u00f5tisklus alla neelatud \u201esuureplaaniliste\u201c \u00fchiskondlike teemade poolt, sedalaadi moraalsete probleemide poolt, mille lahendamine s\u00f5ltub \u00fchiskonnast kui tervikust: klassiv\u00f5itlus, vaesus ja ebasoodsad arengutingimused, rassilised eelarvamused, tsiviil\u00f5igused, sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus, keskkonnaprobleemid, tuumarelvade ja desarmeerimise probleemid. Loomulikult m\u00e4ngib ka siin \u00fcksikisik suurt rolli, kuid kogu diskussiooni raskuskese puutub n\u00e4gemusse, et tema p\u00fc\u00fcdlused on viljatud ilma s\u00fcgavate, strukturaalsete \u00fchiskondlike ja kultuuriliste muutusteta.<\/p>\n
Sellised teemad nagu abort on allutatud suuremale ja \u00fcldisemale v\u00f5itlusele naiste \u00f5iguste eest ja see on j\u00e4tnud varju traditsioonilise eetilise k\u00e4sitluse, mis on kaua aega pidanud aborti olemuslikult ebamoraalseks. Seda olukorda ilmestab n\u00fc\u00fcd h\u00e4bematu j\u00e4reldus, et s\u00fcndimata inimeste tapmine on isiklik probleem, mis ei saa ega tohi olla avaliku eetilise v\u00e4itluse teemaks.<\/p>\n
Abordi k\u00fcsimus on ainult \u00fcks selgetest n\u00e4idetest sellest, kuidas personaalse eetika teemasid v\u00f5ib isikuvabaduste kaitsmise ettek\u00e4\u00e4ndel edukalt avaliku v\u00e4itluse raamest v\u00e4lja suruda. Isikuvabadused on see suureplaaniline moraalne imperatiiv, millega \u00f5igustatakse kaasaja kultuuris valitsevat diskrimineerimisp\u00fc\u00fcdu k\u00f5igi nende suhtes, kes p\u00fc\u00fcavad \u201emoraliseerida\u201c teiste inimeste isiklike valikute teemal.<\/p>\n
V\u00e4itluses vabatahtliku eutanaasia teemal n\u00e4eme me j\u00e4lle, kuidas \u201eisiklik valik\u201c l\u00fc\u00fcakse trumbina lauda nende isikute v\u00e4idetava religioosse paternaliseerimise vastu, kes p\u00fc\u00fcavad rakendada traditsioonilise eetika p\u00f5him\u00f5tteid eutanaasia k\u00fcsimuses, ilma et nad sealjuures arvestaks isikuvabadusega kui valitseva juhtteemaga.<\/p>\n
Samamoodi soovitatakse meil seksuaalse suundumuse k\u00fcsimustes hoida meie isiklikud eelistused meile endile ja lubada teistel inimestel elada nende endi isiklikku elu ilma hukkam\u00f5istu v\u00f5i diskrimineerimise kartuseta. Laskem teistel nende isiklikust vabadusest r\u00f5\u00f5mu tunda.<\/p>\n
Eetikuna pean ma seda status quo\u2019d intellektuaalselt pettumust valmistavaks. Sallivus tundub funktsioneerivat justkui sotsiaalse imeravimina, mis peab olema v\u00f5imeline neutraliseerima k\u00f5ik konfliktid ja v\u00f5itma \u00e4ra igasuguse kurjuse. Kuid tegelikult suudab sallivus ellu kutsuda ei midagi rohkemat kui ainult rahutu relvarahu selles varjatud eetilises v\u00f5itluses, millest kogu meie \u00fchiskond on haaratud. On kerge \u00f6elda: \u201eKas teile ei meeldi abort\/homoabielud\/eutanaasia? \u00c4rge siis tehke neid!\u201c Kuid sealjuures j\u00e4\u00e4b vastuseta objektiivne eetiline k\u00fcsimus: kas k\u00f5ik need asjad on meile kui inimolenditele ikka head?<\/p>\n
L\u00f5ppude-l\u00f5puks leiame siiski, et piiramatu individuaalse vabaduse ideaal teha moraalselt neutraalseid valikuid ei saa inimloomust lihtsalt rahuldada. Vajame usku, et see, mida me teeme, on \u00f5ige \u2013 isegi kui ma kardame kasutada s\u00f5nu nagu \u201ehea\u201c ja \u201e\u00f5ige\u201c. On t\u00e4iesti m\u00f5istlik, et kultuuris, mis n\u00f5uab isikuvabaduste kaitse all sallivust samasooliste seksuaalsuhete suhtes, astuvad m\u00f5ned j\u00e4rgmise loogilise sammu v\u00f5rra edasi ja kuulutavad, et samasooliste seksuaalsuhted peavad olema ka tegelikult \u201ehead\u201c. Head mitte ainult privaatse h\u00fcve m\u00f5ttes, millest iga\u00fcks v\u00f5ib r\u00f5\u00f5mu tunda sallivuse ja isikuvabaduse p\u00f5him\u00f5tte p\u00e4rast, vaid head selles m\u00f5ttes, et seda peab h\u00fcvena tunnustama ja kinnitama terve \u00fchiskond.<\/p>\n
Samasooliste abielu seadustamise eest v\u00f5itlejad taotlevad mitte ainult \u00f5iguslikke ja majanduslikke \u00f5iguseid, mis k\u00e4ivad kaasas abielu institutsiooniga, vaid eelk\u00f5ige sotsiaalset tunnustust, mida nende poolt silmas peetud suhete mahutamine abielu p\u00fcha institutsiooni raamesse t\u00f5otab. Teisis\u00f5nu, m\u00f5ned samasooliste abielude eestkostjad argumenteerivad, et olemasolevad perekonnaseadused on olemuslikult diskrimineerivad ja toetavad terves \u00fchiskonnas homofoobiat.<\/p>\n
M\u00f5lemal juhul oleme \u201csallivuse\u201d m\u00f5istest kaugele eemale triivinud. Juhtumid Suurbritanniast n\u00e4itavad, et meie \u00fchiskond hakkab omaks v\u00f5tma neid eetilisi j\u00e4relmeid, mis tulenevad loogiliselt \u00fcldvalitsevaks saanud seisukohtadest teemadel, nagu nt seksuaalne suundumus. \u00dclemkohtu otsus tagasi l\u00fckata kristlike kasuvanemate kaebus, diskrimineerimisvastaste seaduste sekkumine katoliiklike lapsendamisagentuuride t\u00f6\u00f6sse ning n\u00fc\u00fcd esimesed proovid sarnaseks tegevuseks samasooliste abielude k\u00fcsimuses \u2013 k\u00f5ik need n\u00e4itavad kasvavat kihku avalikuks eetiliseks vahelesekkumiseks asjades, mida siiamaani peeti isiklikeks. Kui religioosseid organisatsioone hakatakse sundima tegema valikut \u00fchelt poolt nende samasooliste kooselu puudutava moraalse \u00f5petuse ning teiselt poolt samast soost isikute seadusliku \u00f5iguse vahel s\u00f5lmida \u00fcldse abielusid, v\u00f5ime me varsti olla tunnistajateks \u00fcle pika aja esimesele t\u00f5eliselt avalikule vastuseisule vastandlike omavahel v\u00f5istlevate eetiliste teooriate vahel, ilma et seda katkestaks loosungite kordamine sallivusest ja isikuvabadustest.<\/p>\n
L\u00fchidalt \u00f6eldes: m\u00f5ned neist, kes kunagi kutsusid \u00fcles sallivusele ja isikuvabaduste austamisele, on kohandunud oma programmi elluvrakendamise eduga ja otsustanud nihutada piire. Kuid nende uut eesm\u00e4rki ei saa saavutada aplodeerides sallivusele, vabadusele ega isegi mitte pluralismile, sest n\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcavad nad oma varjatud moraalis\u00fcsteemi kohustuslikuna peale suruda tervele \u00fchiskonnale.<\/p>\n
R\u00fcnnakutele religioossete institutsioonide legitiimsetele \u00f5igustele abielu ja adopteerimise valdkondades kaasneb kasvav surve likvideerida arstide ja teiste tervishoiut\u00f6\u00f6tajate \u00f5igus l\u00e4htuda oma ametialases tegevuses s\u00fcdametunnistuse vabadusest (right to conscientious objection<\/em>). See uus iha moraalse sunni kehtestamise j\u00e4rele signaliseerib, et k\u00e4tte on j\u00f5udmas sallivuse l\u00f5pp, l\u00f5pp teesklusele, justkui \u201ev\u00f5iksime elada ja lasta teistel elada\u201c ilma k\u00f5igile siduvate moraalsete j\u00e4relduste saavutamiseta.<\/p>\nSee, mis oli kunagi lubamatu, sai sallituks; n\u00fc\u00fcdseks p\u00fc\u00fctakse see, mis oli kunagi ainult sallitud, suruda noraalsuse raamesse. N\u00fc\u00fcd aga, kui tolerants j\u00f5uab oma l\u00f5pule, l\u00f5peb ka illusioon justkui v\u00f5iks moraalne pluralism olla t\u00f5epoolest pikaajaliseks m\u00f5istlikuks strateegiaks tervele \u00fchiskonnale. Me oleme sunnitud taas kord t\u00f5siselt k\u00fcsima, mis on inimelus hea ja mis on kuri.<\/p>\n
<\/p>\n
Artikli t\u00f5lkis portaalist\u00a0MercatorNet<\/a>\u00a0isa Ivo \u00d5unpuu ja see ilmus eesti keeles praeguseks tegevuse l\u00f5petanud portaalis De Civitate<\/em>, mille j\u00e4rglane on\u00a0<\/span>Objektiiv<\/a>.\u00a0Artikli autor Zac Alstin t\u00f6\u00f6tab Southern Cross Bioethics Institute\u2019is Adelaide\u2019is, L\u00f5una-Asutraalias.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"MercatorNet \/ De Civitate & Objektiiv Zac Austin<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[145,53,91,146,148,149,147],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/334"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=334"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/334\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":338,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/334\/revisions\/338"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=334"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=334"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=334"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"Tolerants](\"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/02\/Tolerants-ei-kehti-kristlastele.jpg\")
<\/a><\/strong><\/h2>\nWeatherly viide lapsendamisele on asjakohane, kuna briti valitsus v\u00f5ttis 2007. aastal vastu diskrimineerimisvastased seadused, mis ei luba lapsendamisagentuuridel keelduda laste vahendamisest sellest huvitatud samasoolistele paaridele. Need seadused leidsid erilist vastuseisu katoliiklikelt lapsendamisagentuuridelt, millest mitmed on olnud sunnitud oma tegevuse t\u00e4ielikult l\u00f5petama.<\/p>\n
Teine mainimist v\u00e4\u00e4rt juhtum puudutab kristlikku abielupaari, kel on seljataga v\u00e4ga hea minevik kasuvanemate ja hooldajatena, kuid kes kaotasid oma \u00f5iguse olla hooldajateks peale seda, kui \u00dclemkohus leidis, et nende \u201etraditsioonilised\u201c religioossed vaated homoseksuaalsusele v\u00f5ivad sattuda vastuollu nende kasulaste heaoluga. Abielupaar protesteeris selle otsuse peale: \u201eMe oleme valmis armastama ja vastu v\u00f5tma iga last. Ainus asi, mida me ei taha teha, on \u00f6elda v\u00e4ikesele lapsele, et homoseksuaalne k\u00e4itumine on hea asi.\u201c<\/p>\n
Loomulikult on paljud inimesed mures nende p\u00fc\u00fcdluste p\u00e4rast ajada religioossed grupid eemale avalikust elust v\u00f5i sundida nad konformistlikeks selliste moraalsete p\u00f5him\u00f5tete suhtes, mida nad ei saa vastu v\u00f5tta. Kuid need m\u00e4rgid kasvavast sallimatusest moraalse pluralismi suhtes on osa s\u00fcgavamast muutusest, mis on v\u00e4ltimatu ja mis v\u00f5ib osutuda kasulikumaks pikemas ajalises perspektiivis, siis kui \u00fchiskond on \u00fckskord sunnitud k\u00e4sitlema eetikat j\u00e4lle t\u00f5sisemalt kui seda praegu tehakse.<\/p>\n
Lubage selgitada: juba umbes kuuek\u00fcmne aasta v\u00e4ltel on L\u00e4\u00e4ne kultuur haaratud j\u00e4tkuvast m\u00e4ssust igasuguste p\u00fc\u00fcdluste vastu muuta eetikat avalikult siduvaks. Meie kultuur on tulemuslikult \u00e4ra p\u00f5lanud igasuguse siduva osaluse moraalses v\u00e4itluses teemadel, mis k\u00e4sitlevad inimeste s\u00fcdametunnistust \u00e4rritada v\u00f5ivaid v\u00f5i neis isiklikku vastutust teadvustada aitavaid k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Selle asemel on eetiline m\u00f5tisklus alla neelatud \u201esuureplaaniliste\u201c \u00fchiskondlike teemade poolt, sedalaadi moraalsete probleemide poolt, mille lahendamine s\u00f5ltub \u00fchiskonnast kui tervikust: klassiv\u00f5itlus, vaesus ja ebasoodsad arengutingimused, rassilised eelarvamused, tsiviil\u00f5igused, sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus, keskkonnaprobleemid, tuumarelvade ja desarmeerimise probleemid. Loomulikult m\u00e4ngib ka siin \u00fcksikisik suurt rolli, kuid kogu diskussiooni raskuskese puutub n\u00e4gemusse, et tema p\u00fc\u00fcdlused on viljatud ilma s\u00fcgavate, strukturaalsete \u00fchiskondlike ja kultuuriliste muutusteta.<\/p>\n
Sellised teemad nagu abort on allutatud suuremale ja \u00fcldisemale v\u00f5itlusele naiste \u00f5iguste eest ja see on j\u00e4tnud varju traditsioonilise eetilise k\u00e4sitluse, mis on kaua aega pidanud aborti olemuslikult ebamoraalseks. Seda olukorda ilmestab n\u00fc\u00fcd h\u00e4bematu j\u00e4reldus, et s\u00fcndimata inimeste tapmine on isiklik probleem, mis ei saa ega tohi olla avaliku eetilise v\u00e4itluse teemaks.<\/p>\n
Abordi k\u00fcsimus on ainult \u00fcks selgetest n\u00e4idetest sellest, kuidas personaalse eetika teemasid v\u00f5ib isikuvabaduste kaitsmise ettek\u00e4\u00e4ndel edukalt avaliku v\u00e4itluse raamest v\u00e4lja suruda. Isikuvabadused on see suureplaaniline moraalne imperatiiv, millega \u00f5igustatakse kaasaja kultuuris valitsevat diskrimineerimisp\u00fc\u00fcdu k\u00f5igi nende suhtes, kes p\u00fc\u00fcavad \u201emoraliseerida\u201c teiste inimeste isiklike valikute teemal.<\/p>\n
V\u00e4itluses vabatahtliku eutanaasia teemal n\u00e4eme me j\u00e4lle, kuidas \u201eisiklik valik\u201c l\u00fc\u00fcakse trumbina lauda nende isikute v\u00e4idetava religioosse paternaliseerimise vastu, kes p\u00fc\u00fcavad rakendada traditsioonilise eetika p\u00f5him\u00f5tteid eutanaasia k\u00fcsimuses, ilma et nad sealjuures arvestaks isikuvabadusega kui valitseva juhtteemaga.<\/p>\n
Samamoodi soovitatakse meil seksuaalse suundumuse k\u00fcsimustes hoida meie isiklikud eelistused meile endile ja lubada teistel inimestel elada nende endi isiklikku elu ilma hukkam\u00f5istu v\u00f5i diskrimineerimise kartuseta. Laskem teistel nende isiklikust vabadusest r\u00f5\u00f5mu tunda.<\/p>\n
Eetikuna pean ma seda status quo\u2019d intellektuaalselt pettumust valmistavaks. Sallivus tundub funktsioneerivat justkui sotsiaalse imeravimina, mis peab olema v\u00f5imeline neutraliseerima k\u00f5ik konfliktid ja v\u00f5itma \u00e4ra igasuguse kurjuse. Kuid tegelikult suudab sallivus ellu kutsuda ei midagi rohkemat kui ainult rahutu relvarahu selles varjatud eetilises v\u00f5itluses, millest kogu meie \u00fchiskond on haaratud. On kerge \u00f6elda: \u201eKas teile ei meeldi abort\/homoabielud\/eutanaasia? \u00c4rge siis tehke neid!\u201c Kuid sealjuures j\u00e4\u00e4b vastuseta objektiivne eetiline k\u00fcsimus: kas k\u00f5ik need asjad on meile kui inimolenditele ikka head?<\/p>\n
L\u00f5ppude-l\u00f5puks leiame siiski, et piiramatu individuaalse vabaduse ideaal teha moraalselt neutraalseid valikuid ei saa inimloomust lihtsalt rahuldada. Vajame usku, et see, mida me teeme, on \u00f5ige \u2013 isegi kui ma kardame kasutada s\u00f5nu nagu \u201ehea\u201c ja \u201e\u00f5ige\u201c. On t\u00e4iesti m\u00f5istlik, et kultuuris, mis n\u00f5uab isikuvabaduste kaitse all sallivust samasooliste seksuaalsuhete suhtes, astuvad m\u00f5ned j\u00e4rgmise loogilise sammu v\u00f5rra edasi ja kuulutavad, et samasooliste seksuaalsuhted peavad olema ka tegelikult \u201ehead\u201c. Head mitte ainult privaatse h\u00fcve m\u00f5ttes, millest iga\u00fcks v\u00f5ib r\u00f5\u00f5mu tunda sallivuse ja isikuvabaduse p\u00f5him\u00f5tte p\u00e4rast, vaid head selles m\u00f5ttes, et seda peab h\u00fcvena tunnustama ja kinnitama terve \u00fchiskond.<\/p>\n
Samasooliste abielu seadustamise eest v\u00f5itlejad taotlevad mitte ainult \u00f5iguslikke ja majanduslikke \u00f5iguseid, mis k\u00e4ivad kaasas abielu institutsiooniga, vaid eelk\u00f5ige sotsiaalset tunnustust, mida nende poolt silmas peetud suhete mahutamine abielu p\u00fcha institutsiooni raamesse t\u00f5otab. Teisis\u00f5nu, m\u00f5ned samasooliste abielude eestkostjad argumenteerivad, et olemasolevad perekonnaseadused on olemuslikult diskrimineerivad ja toetavad terves \u00fchiskonnas homofoobiat.<\/p>\n
M\u00f5lemal juhul oleme \u201csallivuse\u201d m\u00f5istest kaugele eemale triivinud. Juhtumid Suurbritanniast n\u00e4itavad, et meie \u00fchiskond hakkab omaks v\u00f5tma neid eetilisi j\u00e4relmeid, mis tulenevad loogiliselt \u00fcldvalitsevaks saanud seisukohtadest teemadel, nagu nt seksuaalne suundumus. \u00dclemkohtu otsus tagasi l\u00fckata kristlike kasuvanemate kaebus, diskrimineerimisvastaste seaduste sekkumine katoliiklike lapsendamisagentuuride t\u00f6\u00f6sse ning n\u00fc\u00fcd esimesed proovid sarnaseks tegevuseks samasooliste abielude k\u00fcsimuses \u2013 k\u00f5ik need n\u00e4itavad kasvavat kihku avalikuks eetiliseks vahelesekkumiseks asjades, mida siiamaani peeti isiklikeks. Kui religioosseid organisatsioone hakatakse sundima tegema valikut \u00fchelt poolt nende samasooliste kooselu puudutava moraalse \u00f5petuse ning teiselt poolt samast soost isikute seadusliku \u00f5iguse vahel s\u00f5lmida \u00fcldse abielusid, v\u00f5ime me varsti olla tunnistajateks \u00fcle pika aja esimesele t\u00f5eliselt avalikule vastuseisule vastandlike omavahel v\u00f5istlevate eetiliste teooriate vahel, ilma et seda katkestaks loosungite kordamine sallivusest ja isikuvabadustest.<\/p>\n
L\u00fchidalt \u00f6eldes: m\u00f5ned neist, kes kunagi kutsusid \u00fcles sallivusele ja isikuvabaduste austamisele, on kohandunud oma programmi elluvrakendamise eduga ja otsustanud nihutada piire. Kuid nende uut eesm\u00e4rki ei saa saavutada aplodeerides sallivusele, vabadusele ega isegi mitte pluralismile, sest n\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcavad nad oma varjatud moraalis\u00fcsteemi kohustuslikuna peale suruda tervele \u00fchiskonnale.<\/p>\n
R\u00fcnnakutele religioossete institutsioonide legitiimsetele \u00f5igustele abielu ja adopteerimise valdkondades kaasneb kasvav surve likvideerida arstide ja teiste tervishoiut\u00f6\u00f6tajate \u00f5igus l\u00e4htuda oma ametialases tegevuses s\u00fcdametunnistuse vabadusest (right to conscientious objection<\/em>). See uus iha moraalse sunni kehtestamise j\u00e4rele signaliseerib, et k\u00e4tte on j\u00f5udmas sallivuse l\u00f5pp, l\u00f5pp teesklusele, justkui \u201ev\u00f5iksime elada ja lasta teistel elada\u201c ilma k\u00f5igile siduvate moraalsete j\u00e4relduste saavutamiseta.<\/p>\n See, mis oli kunagi lubamatu, sai sallituks; n\u00fc\u00fcdseks p\u00fc\u00fctakse see, mis oli kunagi ainult sallitud, suruda noraalsuse raamesse. N\u00fc\u00fcd aga, kui tolerants j\u00f5uab oma l\u00f5pule, l\u00f5peb ka illusioon justkui v\u00f5iks moraalne pluralism olla t\u00f5epoolest pikaajaliseks m\u00f5istlikuks strateegiaks tervele \u00fchiskonnale. Me oleme sunnitud taas kord t\u00f5siselt k\u00fcsima, mis on inimelus hea ja mis on kuri.<\/p>\n <\/p>\n Artikli t\u00f5lkis portaalist\u00a0MercatorNet<\/a>\u00a0isa Ivo \u00d5unpuu ja see ilmus eesti keeles praeguseks tegevuse l\u00f5petanud portaalis De Civitate<\/em>, mille j\u00e4rglane on\u00a0<\/span>Objektiiv<\/a>.\u00a0Artikli autor Zac Alstin t\u00f6\u00f6tab Southern Cross Bioethics Institute\u2019is Adelaide\u2019is, L\u00f5una-Asutraalias.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" MercatorNet \/ De Civitate & Objektiiv Zac Austin<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[145,53,91,146,148,149,147],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/334"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=334"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/334\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":338,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/334\/revisions\/338"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=334"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=334"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=334"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}