{"id":351,"date":"2016-02-16T20:00:33","date_gmt":"2016-02-16T18:00:33","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=351"},"modified":"2016-02-16T23:20:01","modified_gmt":"2016-02-16T21:20:01","slug":"kristlaseksolemise-eel-apokaluptiline-iseloom","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/kristlaseksolemise-eel-apokaluptiline-iseloom\/","title":{"rendered":"KRISTLASEKSOLEMISE EEL-APOKAL\u00dcPTILINE ISELOOM"},"content":{"rendered":"

KATHOLISCHES.INFO, <\/strong>2. veebruar 2016<\/a><\/h4>\n

Rodolfo Casadei<\/strong><\/h4>\n

 <\/p>\n

(Katholisches.info kommentaar) Itaalias on ka j\u00e4rjekorras teine Family Day<\/em> \u00fcles n\u00e4idanud suurt mobiliseerimis- ja vastupanuj\u00f5udu riiklikult juhitud perekonna laostamise protsessi vastu. See on fenomen, millel on \u00fcle riigipiiride ulatuv t\u00e4hendus. Selle t\u00e4henduse \u00fcle arutleb L\u00e4his-Ida ekspert ja n\u00e4dalakirja Tempi<\/em> ajakirjanik Rodolfo Casadei, kes on meile t\u00f5lkida andnud oma anal\u00fc\u00fcsi kristluse seisundist Euroopas ning h\u00e4davajadusest taas avastada kristlaseksolemise eel-apokal\u00fcptiline iseloom.<\/p>\n

<\/p>\n

\u00a0\"Family<\/a><\/h2>\n

<\/h4>\n

Mida \u00fctleb meile Rooma Family Day kristluse seisundi kohta Euroopas?<\/h4>\n

Rodolfo Casadei<\/strong><\/h4>\n

<\/h4>\n

Roomas toimunud Family Day<\/em> edul on antropoloogiline, sotsiaalne ja poliitiline t\u00e4hendus, mis ulatub kaugele \u00fcle v\u00f5itluse Cirinn\u00e0 seaduseprojekti (faktilise “homo-abielu” legaliseerimise ja homoseksuaalsetele paaridele laste adopteerimise \u00f5iguse andmise) vastu. Ei tohi unustada, et suur osa katoliiklikest \u00fchingutest ei tahtnud meeleavaldusest osa v\u00f5tta ning et ka mitte k\u00f5ik piiskopid ei kutsunud meeleavaldusest osa v\u00f5tma. Seda v\u00f5ib k\u00e4sitleda peegeldusena paljude kristlaste valmisolekust taandada oma usk privaatsf\u00e4\u00e4ri. Ilma p\u00f5hjalikumalt s\u00fcvenemata motiividesse ja ettek\u00e4\u00e4netesse, millega kristlikust usust tuleneva poliitilise tegutsemisvalmiduse (kui inimeste korrastatud \u00fchiselus valitseva jumaliku ja loomukohase korra, kuid ka ligimesearmastuse konkreetne v\u00e4ljendamise) kammitsemist p\u00f5hjendada p\u00fc\u00fctakse, tuleb t\u00f5deda, et need suundumused on kaasaja L\u00e4\u00e4nemaailma religioossuse seisundile s\u00fcmptomaatilised.<\/p>\n

Vaba turumajandus ja religioonide vabaturg<\/h5>\n

Huvitava diagnoosi sellele valmisolekule allaheitmiseks, mis mitte harva esineb koos halva s\u00fcdametunnistusega, on esitanud R\u00e9mi Brague ja Elisa Grimi kogumikus \u201eContro il cristianesimo e l\u2019umanesimo \u2013 Il perdono dell\u2019Occidente<\/em>\u201c (Kristluse ja humanismi vastu – L\u00e4\u00e4ne andestus). Sellest me loeme, et religioonid on juba hulk aega tagasi kaotanud riigi toetuse, kes siiani oli harilikult mingit kindlat Kirikut priviligeerinud. See on soodustanud religioosse pluralismi ja killustumise esinemist paljudes maades. See omakorda on viinud usutunnistuste vabal turul religioonide vahel tekkinud konkurentsini: “Nende paljude religioonide kohalolek v\u00f5tab v\u00e4liselt turu kuju. Sellel turul pakutakse erinevaid produkte. Rahuldamaks oma religioosseid vajadusi, on indiviid vaba valima oma \u00e4ran\u00e4gemise kohaselt. Ta v\u00f5ib valida mitte ainult erinevate religioonide vahel, vaid ka iga \u00fcksiku religiooni sees v\u00f5ib ta \u00e0 la carte<\/em>\u00a0koostada endale buketi talle meeldivatest elementidest” (lk. 271).<\/p>\n

Riigi poolt soodustatud monopoliseisundi ja koos sellega ka sotsiaalse ja perekondliku surve kadumine religiooni puhul on viinud t\u00f5elise religioonituru tekkimiseni. See on l\u00f5ppude-l\u00f5puks t\u00e4pne koopia end samal ajal kehtestanud vabal kaubandusel ja tarbimisel p\u00f5hinevast majanduss\u00fcsteemist. See on aga viide sellele, et religioon pole ise selle v\u00e4liselt pealesurutud arengu mootor. Vaba turg ei tunne mingit monopoli, vaid reguleerub ise pakkumise ja n\u00f5udmise alusel. Religioossete gruppide pakkumine kaldub sellele, et kohandutakse tarbijatele, mitte vastupidi.<\/p>\n

Premodernne elukorraldus on suures ulatuses purustatud<\/h5>\n

\"Family<\/a>Family Day: kohalolijad ja puudujad<\/em><\/p>\n

Siinkohal v\u00f5ib ju keegi vastu v\u00e4ita, et religioon on eriline kaup, mille puhul pakkumise ja n\u00f5udmise seadus ei kehti. See vastuv\u00e4ide oleks m\u00f5neti p\u00f5hjendatud, kui me elaks ikka veel premodernsel ajastul, mil \u00fchiskond m\u00f5istis ennast veel rahvana ja seega kogukonnana ning side p\u00f5lvkondade vahel sidemed olid veel elav ja reaalne. Kuid me elame postmodernsel ajastul, mida kujundavad individualism ning voolavad, l\u00f5dvad ja ajaliselt piiratuna s\u00f5lmitud sidemed, see t\u00e4hendab, elame ajal mil pole enam rahvast, vaid ainult rohkem v\u00f5i v\u00e4hem juhuslik inimeste summa, kes \u00fchel ajal \u00fches ja samas kohas viibivad. Perekondlikud suhted on hulga murdude t\u00f5ttu poorsed, neis kohtuvad eluperioodipartnerid, \u00f5ed-vennad, kes on tegelikult ainult pool\u00f5ed ja poolvennad ja jagavad vaid osa \u00fchisest elust, \u00fcksikvanemad, tapetud lapsed, \u00f5ed-vennad, t\u00e4did, onud, aborteeritud lapselapsed ning k\u00f5ik see asetub globaliseerumise ruumilisse ja emotsionaalsesse v\u00f5\u00f5randumisse. Indiviid kannatab \u00fcksinduse, anon\u00fc\u00fcmsuse, afektiivse p\u00f5ua ja ps\u00fchholoogilise hapruse all, mis tulenevad isakuju h\u00e4vitamisest.<\/p>\n

Paljud ei oota religioonilt p\u00f6\u00f6rdumist ja p\u00fchitsemist, vaid rahuldust<\/h5>\n

Brague ja Grimi \u00fctlevad v\u00e4lja laastava t\u00f5de:<\/p>\n

“Paljud meie kaasaegsed ootavad religioonilt mitte seda, et nad p\u00f6\u00f6rduksid ja saaksid p\u00fchitsetud, vaid et nad saaksid lihtsalt rahuldatud” (lk. 274).<\/strong><\/p>\n

Usklik julges kunagi \u00f6elda: “Minu religioon on t\u00f5eline religioon”. T\u00e4na on ta uhke selle \u00fcle, et v\u00f5ib k\u00f5igile \u00f6elda: “Ma tunnen ennast h\u00e4sti”. Isiklik heaolu, \u00a0mitte avalik tunnistus t\u00f5est ja t\u00f5est tulenev muutus oma eluviisis on saanud religioosse kogemuse peamiseks eesm\u00e4rgiks.<\/p>\n

Premodernsel ajastul teadsid k\u00f5ik, et nad on osa tervikust. Universaalne objektiivne kord oli kindlus, mis k\u00f5rgus tema kui indiviidi kohal. Religioonis otsis ta vastust k\u00fcsimusele, mis on olemise m\u00f5te ja kuidas ta seda objektiivset Jumala loodud korda teenida v\u00f5iks p\u00fc\u00fcdlusega t\u00e4ita Jumala tahet. Postmodernsel ajastul pole inimesel enam mingeid kindlaid orientiire: k\u00f5ik on subjektiivne, k\u00f5ik on muutuv, t\u00e4na nii, juba homme t\u00e4iesti teistmoodi, miks peaksin ma hoolima sellest, mis ma \u00fctlesin eile, “paindlikkus” on ju k\u00f5igi asjade m\u00f5\u00f5t. Kas on veel olemas t\u00f5de? Kas ka see pole suhteline? V\u00f5i \u00f5igemini \u00f6eldult: kas ka t\u00f5de ei peaks olema suhteline? Kui on olemas t\u00f5de, siis on see postmodernsele inimesele tunnetamatu ja m\u00f5istetamatu. Reeglina on nutitelefoni omada t\u00e4htsam. Mitmek\u00fclgsest pakkumisest tuleneb p\u00f6\u00f6rdj\u00e4reldus: Kui on olemas selline laiaulatuslik religioonide valik, on see t\u00f5end selle kohta, et t\u00f5de ei ole ja l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes nii \u00fcks kui teine \u200b\u200bpakkumine on oma t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtuse poolest v\u00f5rdselt alusetud.See toob meid uuesti religiooni kui individuaalsete heaolusoovide rahuldamisega tegeleva teenindusettev\u00f5te juurde. Postmodernne isik, kes on elu poolt vigastada saanud (sentimentaalne laevahukk, alandamine sotsiaalsetes suhetes, pettumused, professionaalne l\u00e4bikukkumine, t\u00e4itumata j\u00e4\u00e4nud noorusunistused) ei k\u00fcsi t\u00f5e kohta, vaid taotlevad rahuldamist, rahu saavutamist, s\u00fc\u00fctunde k\u00f5rvaldamist.<\/p>\n

Religioossed pakkumised on nende kohandamise l\u00e4bi muudetud<\/h5>\n

Vastavalt eelnevalt kirjeldatule on muutunud ka viis, kuidas paljud religioossed grupid asju k\u00e4sitlevad. Nad p\u00fc\u00fcavad olla atraktiivsed potentsiaalsetele usku p\u00f6\u00f6rdujatele. See on neile isegi olulisem kui t\u00e4ita Jumala tahet. J\u00e4llegi r\u00fcndab vaba turumajanduse kapitalistliku vaim siin religiooni valdkonda.See mis loeb on edu. Palju j\u00e4rgijaid mul on, kuna j\u00e4rgijad t\u00e4hendavad raha. Samuti muretsevad nad rohkem sotsiaalse tunnustuse v\u00f5i v\u00e4hemalt sallituse p\u00e4rast. Seet\u00f5ttu p\u00fc\u00fcavad nad mitte “negatiivselt” v\u00e4lja paista, mitte sattuda vastuollu aktuaalse enamuse arvamusega ja mitte t\u00f5mmata m\u00f5nes vastuolulises k\u00fcsimuses endale meedia t\u00e4helepanu. Nende eesm\u00e4rk on omada enda kohta “head ajakirjandust” ja seda taotletakse madalaimaid \u00fchiseid nimetajaid r\u00f5hutades, isegi oma usulisest identiteedist loobumise hinnaga v\u00f5i v\u00f5imukate arvamuse t\u00e4helepandavalt valju kordamisega, et saavutada nende (ja seel\u00e4bi ka meedia) heasoovlik t\u00e4helepanu.<\/p>\n

V\u00e4rbamisestrateegiad t\u00f5e kuulutamise asemele<\/h5>\n

\"Family<\/a>\u00a0Family Day<\/em> Circus Maximusel perekonna kaitseks<\/p>\n

Nad ei usalda enam s\u00f5numile seesmiselt omasesse v\u00e4esse, ega selle armu, kelle jaoks nad v\u00e4idavad end olevat vaid vahendid.Nad eelistavad investeerida spetsialistide koostatud tarkadesse v\u00e4rbamis- ja kommunikatsiooni strateegiatesse, liitudesse m\u00f5jukatega ning hoida h\u00e4id suhteid ilmaliku v\u00f5imuga, kelle k\u00f5rval seistes loodetakse kasu l\u00f5igata. Sellega kaasneb loobumine maailma p\u00f5lgamisest ja selle pahede hukkam\u00f5istmisest. Nad eelistavad otsida heakskiitu v\u00f5imaliku, koguni t\u00f5en\u00e4olise vastuseisu asemel.<\/p>\n

Sellel on topeltp\u00f5hjus.<\/p>\n

Esiteks, usulisi liikumisi endid on haaratud postmodernistlik haprus;nende juhid ja nende baas kannatavad, nagu \u00fchiskond tervikuna, isa surma ja inimm\u00f5istuse kriisi all. Nagu juba mainitud, orgaaniline kogukond lahustub lihtsalt \u00fcksikisikute summaks. Tagasil\u00fckkamine maailma poolt ja \u00fchiskonna teatud osa, eriti meedia poolt, kes kujundab t\u00e4nap\u00e4eval tajutavat avalikku arvamust, kujuneb talumatuks katsumuseks neile, kes on kaotanud oma p\u00fcsikindluse, kuna juurdumine puutumatus perekonnas, isa hoolitsus ja elav vendlus on neil kas kaduma l\u00e4inud v\u00f5i pole nad seda kunagi kogenudki. Neil puudub selgus neis k\u00f5ige t\u00e4htsamates asjades, mille nimel inimene on valmis ohverdama ennast vendade eest, selle asemel, et vennad oportunismile ohverdada.<\/p>\n

Teiseks: religioossed grupid n\u00e4evad loobumises selle maailma pahede mistahes avalikust s\u00fc\u00fcdistamisest t\u00f5husat strateegiat kindlustamaks endale v\u00f5imalikult suurt osa religioosse turu n\u00f5udlusest. Seda rohkem keskenduvad sellele, et rahuldada <\/em>vajadusi rahu ja heaolu j\u00e4rele.Kes otsib tr\u00f6\u00f6sti ja ps\u00fchholoogilist rahulolu, ei taha ju kogeda tagasil\u00fckkamist t\u00f6\u00f6kaaslaste ja naabrite poolt nende ebameeldivate t\u00f5dede p\u00e4rast, mida ta neile \u00fctleb. Ning veelgi v\u00e4hem tahetakse kogeda repressioone selle maailma v\u00f5imsate poolt, mis v\u00f5ivad olla \u00fcsna ebameeldivad. K\u00f5ik see t\u00e4hendab nimelt stressi. Ja just nimelt seda tuleb \u00a0\u00fcle\u00fcldise veendumuse kohaselt v\u00e4ltida, kuna me elame ju vaid \u00fche korra ja seet\u00f5ttu tuleb seda elu v\u00f5imalikult nautida.<\/p>\n

Family Day <\/em>kujutas endast\u00a0sellisele m\u00f5tteviisile h\u00e4irivat provokatsiooni<\/h5>\n

Kes liigub selliste m\u00f5ttemallide raames, sellele oli Family Day muidugi sool haavadele, tarbetu ja h\u00e4iriv provokatsioon, lihtsalt stress, kuna valitsus, enamus meediast ning paljud tuttavad ja \u00fclemused m\u00f5tlevad teisiti.<\/p>\n

K\u00f5ige eelpool \u00f6eldut arvestades v\u00f5ib \u00f6elda, et aus ja autentne kristlus ei saa religioonide vabal turul konkurentsis p\u00fcsida. Seal ei saa ta leida uusi j\u00e4rgijaid, k\u00fcll aga kaotada parimaid olemasolevatest “klientidest”. P\u00f5hjus on lihtne: kristlus ei ole ps\u00fchholoogilise rahulolu ja rahu usk. See on usk, mis l\u00f6\u00f6kide, solvangute ja t\u00e4iss\u00fclitamise all selle maailma v\u00f5imsate, neile pugevate \u00f5ukondlaste ja nende kontrolli all oleva rahvamassi poolt juhib inimese Kolgatale. Kristlasele pole olemas muul teed kui see tee, mida m\u00f6\u00f6da tema Issand Jeesus Kristus on k\u00e4inud. Ta on loovutatud nendesamade mehhanismide, vastaste ja sama “avalikkuse” meelevalda, mis h\u00e4\u00e4lteenamusega n\u00f5udis Barabase vabastamist ja Kristuse ristil\u00f6\u00f6mist. See on usk, mis juba kaksk\u00fcmmend sajandit j\u00e4rjest kordab: “\u00c4rge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid m\u00f5\u00f5ka<\/em>” (Mt 10:34). K\u00f5ik, kes p\u00fc\u00fcavad seda t\u00f5siasja v\u00e4ltida ja soovivad levitada “teistsugust” kristlust, olgu nad usklikud, pastorid v\u00f5i isegi piiskopid, kukuvad sellega l\u00e4bi. Kristus on t\u00f5otanud neile, kes Tema p\u00e4rast on millestki loobunud, \u00a0sajakordselt tagasi maa peal, kuid ka tagakiusamist ja eelk\u00f5ige igavest elu (Mk 10:28-30). Ta ei varjanud midagi, vaid \u00fctles oma j\u00fcngritele ette, et nende tagakiusajad tirivad nad Suurkohtu ette ja s\u00fc\u00fcdistavad ja piitsutavad neid s\u00fcnagoogides (Mt 10:17.22). V\u00f5ib ainult imestada selle \u00fcle, kuidas usutunnistus, mis t\u00f5otab midagi sellist, suudab p\u00f6\u00f6rata nii palju Euroopa rahvaid, viimati leedulasi 700 aastat tagasi.<\/p>\n

Kristlaseksolemise p\u00f5hjus seisneb inimeseks saanud Jumalas<\/h5>\n

Et selgitada, miks miljonid inimesed meie mandril l\u00e4bi p\u00f5lvkondade endale ja oma lastele ristimist on soovinud, ei piisa sellest, kui viidata sellele v\u00e4hekesele ligimesearmastusele, mida kristlased koos k\u00f5igi oma inimeste n\u00f5rkustega anda on v\u00f5inud. Samuti pole piisav, kui viidata kloostrite heategevuslikule toiduainete jaotamisele suure n\u00e4lja aegadel; ka mitte nende kuningate ja keisrite prestii\u017eile, kes \u00fcksteise j\u00e4rel kristlusesse p\u00f6\u00f6rdusid, vahel poliitilistel \u00a0kaalutlustel, vahel veendumusest. Piisavalt sageli on nad ka Kirikule t\u00f5sist kahju toonud ja usku halvaks pannud.<\/p>\n

Kristlus on saanud selleks inimkiuks, millest on kootud Euroopa kultuur. See on kangas, mis kooti Kreeka filosoofia ja Rooma \u00f5iguse t\u00e4iusliku s\u00fcmbioosi peale, sest ta andis vastused k\u00fcsimustele inimelu ja inimliku kannatuse m\u00f5ttest. Ta ei lubanud seda kannatust k\u00f5rvaldada, vaid seda seletada ja p\u00fchitseda.Jumal on selle kannatuse vabatahtlikult enda peale v\u00f5tnud, saades selleks inimeseks. Ta on l\u00e4bi elanud ja l\u00e4bi kannatanud k\u00f5ik inimese elu etapid alates emaihus asuvast lootest kuni kannatuse ja surmani ristil. Ta ise on saanud ohvriks, et teha l\u00f5pp inimohvritele (loe Ren\u00e9 Girardi). Ta on inimese lunastanud ja p\u00e4\u00e4stnud. Ta andis vastuse, mida vana inimkond oli kaua oodanud.<\/p>\n

Postmodernistliku inimese ohtlik illusioon<\/h5>\n

\"Family<\/a>\u00a0Family Day<\/em>: veelahe katoliku Kiriku kahe osa vahel<\/p>\n

Modernse inimese ja j\u00e4tkuvalt ka postmodernse inimese illusiooniks on lootus, et kannatust annab inimeseksolemisest eemaldada ja kui see heaga v\u00f5imalik pole, siis \u00e4ra tuimestada. Sest kui kristluse vastust enam ei aktsepteerita, peab inimene j\u00e4lle otsingutele asuma, kuidas p\u00f5geneda kannatuse eest. See p\u00f5genemine, mille Kristus 2000 aastat tagasi l\u00f5petas, algab uuesti. See on p\u00f5genemine, mis ei leia muud vastust peale kohutava, tagasilanguse ebainimlikkusesse maa peal ja igavese elu kaotuse.<\/p>\n

Kui uued tehnoloogiad elukvaliteedi teenistuses ning uued \u00f5iguslikud konstruktsioonid, mis peavad v\u00f5imaldama draamade ja kannatuste k\u00f5rvaldamise \u00f5iguslikul ja teenuste osutamise teel (legaalne abort, eutanaasia, homoseksuaalsete suhete v\u00f5rdsustamine mehe ja naise vahelise suhtega, narkootikumide tarvitamise vabadus, kunstlik viljastamine, asendusemadus) ei piisa, p\u00f6\u00f6rdutakse p\u00f5genemisel vaimse maailma poole. Kui aga vaimse otsingu keskmes on enda heaolu ja seega egoistlik Mina, ei vii see tee kristluseni, vaid eksitab paratamatult Kaug-Ida esoteerilise, s\u00fcnkretistliku, okultistliku, l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes suvalise religioossuseni. P\u00f5hja-Euroopas protestantlike kirikute eeskuju n\u00e4itab, et kui kristlus kuulekalt aja vaimu \u00fcmmardab ja vaimse heaolu klientuurile \u00fcha uusimat heaolu pakkuda p\u00fc\u00fcab, l\u00f5peb see eneseh\u00e4vitusega, isegi kui seest t\u00fchi v\u00e4lisfassaad veel varemena mingi aeg p\u00fcsib. Miks? Kuna see on vastuolus tema enda olemusega.<\/p>\n

Kristlaseksolemisel on eelapokal\u00fcptiline iseloom<\/h5>\n

Kui kristlus soovib j\u00e4\u00e4da truuks oma algup\u00e4rale, ei saa kristlik usutunnistamine postmodernses L\u00e4\u00e4nes kuidagi teistmoodi kui endale eelapokal\u00fcptilist iseloomu v\u00f5ttes. Lojaalsusest t\u00f5e vastu on ta kutsutud \u00fcha rohkem andma tunnistust viimsete p\u00e4evade kohta, mitte aga muretsema sotsiaalse rahu, rahumeelse kooseksisteerimise ja kristluse koha p\u00e4rast v\u00f5imus\u00fcsteemis. Fabrice Hadjadj \u00fctles:<\/p>\n

“Me pole ilmtingimata aegade\u00a0 l\u00f5pus, kuid me oleme sisenenud ajastusse, mis on sarnane aegade l\u00f5pule.”<\/strong><\/p>\n

On kristlaste \u00fclesanne anda sellist tunnistust, et see oleks oma aja tasemel, antud juhul aja tasemel, mis on “sarnane aegade l\u00f5puga”. Apokal\u00fcptiline l\u00f5pptulemus pole enam h\u00e4mar ennustus, mis saab manipulatsiooni, sensatsioonihimu ja uudishimu objektiks, vaid ajalooline v\u00f5imalus, isegi t\u00f5en\u00e4olisus, mis on omandamas materiaalset reaalsust. Tehnoloogia \u00fcha kasvavast hegemooniast, mis laiendab iga p\u00e4ev t\u00e4ielikku kontrolli ja j\u00e4relevalvet inimelu \u00fcle, tuleneb, et see reaalsus muutub oma vastandiks, mitte ainult tehniliselt, vaid ka inimeste k\u00e4itumises: nimelt t\u00e4ielikuks ja ennasth\u00e4vitavaks kontrolli puudumiseks. P\u00e4eval l\u00e4heneb, mil terroristide lihtsa nupulevajutamise l\u00e4bi v\u00f5ib terved maailmaosad, v\u00f5ib-olla isegi kogu maailma \u00f5hku lasta.<\/p>\n

Elu vaatega igavikule<\/h5>\n

Asjaolu, et inimkond on astunud apokal\u00fcptilisele teele, ei t\u00e4henda seda, et kristlik tunnistus uusi tsivilisatsioonilisi saavutusi ilmale tuua ei saaks. Brague vastab intervjuus Elisa Grimile j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n

“Kristliku Euroopa tsivilisatsioon on \u00fcles ehitatud inimeste poolt, kelle eesm\u00e4rk ei olnud \u00fcldsegi luua mingit “kristlikku kultuuri”. Me v\u00f5lgneme selle inimestele, kes uskusid Kristusesse, mitte inimestele, kes uskusid kristlusesse. M\u00f5tleme paavst Gregorius Suurele. Mis ta loonud on, n\u00e4iteks Gregoriuse koraal, see mitte ainult et kestab millegi muuga \u00e4ravahetamiseta kuni t\u00e4nap\u00e4evani, vaid ta on andnud l\u00e4htepunkti ja t\u00f5uke muusikaajaloole kogu maailmas. Mis aga iseloomustas neid kristlasi, mis iseloomustas Gregorius Suurt? Nad uskusid, et maailma l\u00f5pp on l\u00e4hedal. Sajandeid arenevaks kristlikuks kultuuriks polnud \u00fcldse aega. Ta lihtsalt tahtis luua veidi korda \u00a0siia maailma, enne kui ta selle j\u00e4tab. See on veidi nii, kui keegi lihtsalt teeb oma maja korda, enne kui ta puhkusele l\u00e4heb. Kristus ei ole tulnud, et luua kultuuri, vaid selleks et p\u00e4\u00e4sta inimesi, \u00fcksk\u00f5ik mis kultuurist iganes.”<\/p>\n

<\/h2>\n

Giuseppe Nardi t\u00f5lke portaalis Katholisches<\/a> t\u00f5lkis saksa keelest isa Ivo \u00d5unpuu.<\/p>\n

Originaalintervjuu ilmus Itaalia n\u00e4dalalehes Tempi<\/a>.<\/p>\n

Fotod: Tempi (Screenshots)<\/p>\n

<\/h2>\n

* * * \u00a0 \u00a0* * * \u00a0 \u00a0* * *<\/span><\/p>\n

Isa Ivo \u00d5unpuu\u00a0j\u00e4relkommentaar.<\/h5>\n

Otsustasin Kiriklikus Vaatlejas<\/i> avaldada Rodolfo Casadei anal\u00fc\u00fctilise artikli, mille ajendiks oli Roomas toimunud 1,8-miljoniline meeleavaldus Family Day<\/i> (Perekonna P\u00e4ev) ning sellel meeleavaldusel ilmnenud veelahe sellel rohkearvuliselt osalenud katoliikliku ilmikkonna ja alama vaimulikkonna ning Kiriku k\u00f5rgeima juhtkonna, sealhulgas muidu rahval\u00e4hedasena ja r\u00f5hutute ning t\u00f5rjutute kaitsjana esineva paavst Franciscuse vahel, kes meeleavaldust ilmselgelt boikoteeris. Otsustasin seda teha sellep\u00e4rast, et selles viidatakse Katoliku Kirikus juba pikemat aega k\u00fcpsevatele protsessidele.<\/p>\n

Nagu Rodolfo Casadei oma anal\u00fc\u00fcsis v\u00e4idab, on Family Day<\/em>l ilmsiks tulnu ilming nii Katoliku Kirikus kui laiemalt terves kaasaja kristlaskonnas paljusid, eriti religioosseid juhte (karjaseid) haaranud kiusatusest kaasaja pluralistlikus, demokraatlikus ja vabaturumajanduslikus \u00fchiskonnas v\u00e4lja kujunenud “religioonide vabaturul” konkureerivate erinevate “pakkumiste” vahelises v\u00f5itluses inimeste “religioossete vajaduste rahuldamiseks” pakkuda laiade masside endale v\u00f5itmiseks v\u00f5i endale hoidmiseks eelk\u00f5ige light<\/i> and<\/i> fast<\/i> religioosseid tooteid. Katoliku Kirikus algas orienteerumine mitte Traditsioonis kehastunud Kristuse konstitutiivsele tahtele, vaid (v\u00e4idetavatele) “Jumala rahva vajadustele” alates Vatikani II Kirikukogust aggiornamento<\/i>‘ks (“kaasajastamiseks”, “kohandamiseks”) nimetatud protsessiga. Teoloogid (ja muide Vatikani II Kirikukogul tooni andnud modernistlikud teoloogid, eelk\u00f5ige jesuiit Karl Rahner) r\u00e4\u00e4givad peale selle veel Vatikani II Kirikukogul toimunud \u201eantropoloogilisest p\u00f6\u00f6rdest\u201c (kui aga toimus p\u00f6\u00f6re, pidi see olema p\u00f6\u00f6re millestki eemale: nimelt eemale enne viimast Kirikukogu Katoliku Kirikus valitsenud teotsentristlikust suundumusest). Nagu v\u00e4idab Rodolfo Casadei, viib orienteerumine turule religiooni vallas paratamatult kohandumiseni\u00a0maailmaga ja oportunismini selle maailma v\u00e4gevate tahtega. Selline suundumus aga on vastuolus kogu Kristuse elu ja tegevusega, Tema tahtega oma Kiriku jaoks ning kogu kristluse olemusega. Kuid nagu v\u00e4idab Casadei, pole \u201ereligioossele vabaturule\u201c orienteeruval light and fast christianityl<\/i> pikemas perspektiivis mingit edu ka religioonide vabaturul. Nii see t\u00f5esti ka on. Mida arvab \u201eJumala rahvas\u201c peale Vatikani II Kirikukogu “religiossele turule” toodud\u00a0light and fast <\/i>katoliiklusest, eelk\u00f5ige reformitud\u00a0light and fast<\/i> Missast, seda on ta eelk\u00f5ige Euroopas ja Ameerikas demonstreerinud t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud ja \u00fcksteise j\u00e4rel sulgemisele kuuluvate kirikute l\u00e4bi.<\/p>\n

Nii nagu poliitikas on rahvamassid viimasel ajal hakanud kas t\u00e4navatel v\u00f5i valimistel tegema \u201eprogressiivsele\u201c poliitilisele eliidile ja tema l\u00e4bisurutud permanentse kultuurirevolutsiooni programmile massiliselt umbusalduseavaldusi, v\u00f5ib 2016. a. Family Day<\/i> Roomas saada murdepunktiks ka kiriklikus elus. Family Day<\/em> oli nimelt esimeseks t\u00f5siseks ja avalikuks \u201eJumala rahva\u201c umbusalduseavalduseks kaasaja Katoliku Kirikus Vatikani II Kirikukogust siiamaani valitsevale aggiornamento <\/i>ehk Kiriku ja kirikliku elu inimesele ja maailmale kohandamise programmile.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

KATHOLISCHES.INFO, 2. veebruar 2016 Rodolfo Casadei   (Katholisches.info kommentaar) Itaalias on ka j\u00e4rjekorras teine Family Day \u00fcles n\u00e4idanud suurt mobiliseerimis- ja vastupanuj\u00f5udu riiklikult juhitud perekonna laostamise protsessi vastu. See on fenomen, millel on \u00fcle riigipiiride ulatuv t\u00e4hendus. Selle t\u00e4henduse \u00fcle arutleb L\u00e4his-Ida ekspert ja n\u00e4dalakirja Tempi ajakirjanik Rodolfo Casadei, kes on meile t\u00f5lkida andnud oma anal\u00fc\u00fcsi kristluse seisundist Euroopas ning<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[17,167,154,161,107,26,163,164,166,162,168,165],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/351"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=351"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/351\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":373,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/351\/revisions\/373"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=351"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=351"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=351"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}