{"id":374,"date":"2016-04-02T00:01:10","date_gmt":"2016-04-01T22:01:10","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=374"},"modified":"2016-04-02T14:16:13","modified_gmt":"2016-04-02T12:16:13","slug":"doktriini-sonaselge-valjendamise-asemel-vottis-sinod-omaks-alarmeeriva-sotsioloogilise-lahenemise","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/doktriini-sonaselge-valjendamise-asemel-vottis-sinod-omaks-alarmeeriva-sotsioloogilise-lahenemise\/","title":{"rendered":"DOKTRIINI S\u00d5NASELGE V\u00c4LJENDAMISE ASEMEL V\u00d5TTIS SINOD OMAKS ALARMEERIVA SOTSIOLOOGILISE L\u00c4HENEMISE"},"content":{"rendered":"

Voice of the Family, <\/em>12. november 2015<\/h4>\n

<\/p>\n

\"Voice<\/a><\/p>\n

<\/h4>\n

Korralise perekonnateemalise Piiskoppide Sinodi l\u00f5ppraporti<\/a> paragrahvides 84, 85 ja 86 k\u00f5neldakse hingehoiulisest \u201ehoolitsusest\u201c v\u00f5i \u201evastutulelikkusest,\u201c mida \u201elahutatud ja uue tsiviilabielu s\u00f5lminud inimeste\u201c suhtes tuleks osutada. Nimetatud paragrahvid on tekitanud v\u00e4ga erinevaid reaktsioone. M\u00f5ned kirikuhierarhia liikmed, n\u00e4iteks kardinal Pell<\/a>, on r\u00f5hutanud fakti, et raport ei anna \u201elahutatud ja uue tsiviiliabielu s\u00f5lminud inimestele\u201c Armulaual osalemiseks selges\u00f5nalist luba. Kardinal Pell on v\u00e4ljendanud ka seisukohta, et l\u00f5ppraportis on teisigi positiivseid aspekte: tema s\u00f5nul heitis raport k\u00f5rvale seisukoha, et \u201esamasooliste liidud ja homoseksuaalne abielu on mingil moel v\u00f5rreldavad\u201c ning et \u201eseaduse astmelise rakendamise teooria l\u00fckati selges\u00f5naliselt tagasi.\u201c<\/p>\n

Paljud teised aga tervitasid raportit just nimelt seet\u00f5ttu, et nende hinnangul avab see tee katoliku \u00f5petuse muutmisele. Kardinal Kasper<\/a><\/strong> t\u00e4heldas j\u00e4rgmist:<\/p>\n

\u201eOlen v\u00e4ga rahul, et avati uks v\u00f5imalusele lubada lahutatud ja taasabiellunud inimestel Armulauast osa saada. V\u00f5ib t\u00e4heldada teatud avanemist, kuid v\u00f5imalike j\u00e4relmite \u00fcle ei ole veel arutletud. K\u00f5ik see on n\u00fc\u00fcd paavsti k\u00e4tes, kes otsustab, mida teha tuleb. Sinod on teinud oma ettepanekud. On m\u00e4rke avatusest, kuid k\u00fcsimus on siiski veel t\u00e4ielikult lahendamata ja vajab p\u00f5hjalikumat k\u00e4sitlemist.\u201c<\/p>\n

Sama seisukohta jagab ka jesuiitide \u00fchingu \u00fclemkindral isa Adolfo Nicol\u00e1s Pach\u00f3n SJ<\/strong>, kes oli ka raporti koostanud paavstliku komisjoni<\/a> liige. Ta on \u00f6elnud<\/a>:<\/p>\n

\u201eK\u00f5igi komisjoni liikmete eesm\u00e4rgiks oli ette valmistada dokument, mis j\u00e4taks uksed avatuks, nii et paavst saaks tulla ja teha, mida ta sobivaks peab.\u201c<\/p>\n

Kardinal Vincent Nichols<\/strong>, kes on juba varem tagasi l\u00fckanud<\/a> Katoliku Kiriku seksuaalsust puudutava \u00f5petuse teatud aspekte, ei pidanud vajalikuks paavst Fransiscus I l\u00f5plikku s\u00f5na \u00e4ra oodata. Ta kasutas sinodit k\u00e4sitlevat karjasekirja<\/a> v\u00f5imalusena teada anda, et paljud inimesed n\u00e4evad suhetes, mida Kirik on seni liiderlikeks pidanud, \u201euut algust, stabiilsust ja viljakandvat armastust.\u201c<\/p>\n

Ka ortodoksset katoliku \u00f5petust kaitsva piiskopi Athanasius Schneideri<\/strong> hinnangul v\u00f5ib sinodi l\u00f5ppraportit t\u00f5lgendada kui tee avamist \u201elahutatud ja taasabiellunud inimeste\u201c Armulauale lubamiseks. Oma hiljuti avaldatud artiklis<\/a> kirjutas ta j\u00e4rgmist:<\/p>\n

\u201eOmeti leidus sinodil t\u00f5elisi Moosese \u00f5pilasi ja uusvarisere, kes avasid l\u00f5ppraporti paragrahvidega 84-86 tagaukse otsusele, millega lubatakse lahutatud ja taasabiellunud inimesed P\u00fchale Armulauale, ning panid seel\u00e4bi tiksuma viits\u00fctikuga pommi.\u201c<\/p>\n

Voice of the Family<\/em> on seisukohal, et kuigi dokumendis on ka m\u00f5ningaid positiivseid elemente, siis paragrahvid 84, 85 ja 86 sisaldavad mitmet\u00e4henduslikkusi ja ideoloogilisi moonutusi, mis teevad raportist t\u00f5sise ohu katoliku \u00f5petuse terviklikkusele ning perekonna ja selle k\u00f5ige haavatavamate liikmete heaolule. K\u00f5iki raporti h\u00e4irivaid elemente oleme oma artiklite seerias ka l\u00e4hemalt ja \u00fcksikasjalikult vaadelnud.<\/p>\n

I OSA: MEID ON KUTSUTUD MEELEPARANDUSELE, MITTE \u201eINTEGREERIMISELE\u201c <\/strong><\/h5>\n

Sinodi l\u00f5ppraport kutsub \u00fcles lahutatute ja taasabiellunute \u201eintegreerimisele\u201d Kiriku ellu ning \u201em\u00f5istlikkusele ja l\u00e4bin\u00e4gelikkusele\u201c mis t\u00e4hendab raporti autorite hinnangul vajadust \u201e\u00fcle saada t\u00f5rjumise vormidest.\u201c Paragrahv 84 s\u00e4testab:<\/p>\n

\u201eRistituid, kes on lahutatud ja s\u00f5lminud uue tsiviialbielu, tuleb erinevatel v\u00f5imalikel viisidel kristlikesse kogudustesse integreerida, v\u00e4ltides samas v\u00f5imalikke skandaale. Neile osutatava hingehoiulise hoole v\u00f5tmeks on integratsiooni loogika. Hingehoiuline hoolitsus lubab neil m\u00f5ista, et nad ei ole mitte ainult Kiriku kui Kristuse Ihu liikmed, vaid ka teada ja tunnetada, et see v\u00f5ib olla nende jaoks r\u00f5\u00f5mustav ja viljakandev kogemus.\u201d<\/p>\n

Paragrahv j\u00e4tkub j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n

\u201eNende osalus v\u00f5iks v\u00e4ljenduda erinevate kiriklike teenimisametite pidamises. Sealjuures tuleb kindlasti olla t\u00e4helepanelikult eristada, milliseid erinevatest t\u00f5rjumise vormidest, mida kasutatakse praeguses liturgilises, hingehoiulises, hariduslikus ja institutsionaalses koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikus, annab \u00fcletada.\u201d<\/p>\n

M\u00f5isted \u201eintegreerimine\u201c ja \u201et\u00f5rjumine\u201c on puhtideoloogilised<\/strong><\/h6>\n

M\u00f5isteid \u201eintegreerimine\u201d, \u201et\u00f5rjutus\u201d ja \u201esotsiaalne t\u00f5rjutus\u201d kasutatakse l\u00f5ppraportis lugematu arv kordi. Tegemist on laialdaselt kasutatavate sotsioloogiliste m\u00f5istetega, mis on eriti levinud rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu \u00dcRO jt., s\u00f5navaras. \u00dcRO, kus on olemas terve \u201esotsiaalsele integratsiooniga\u201c tegelev osakond,<\/a> defineerib seda m\u00f5iste j\u00e4rgmiselt<\/a>:<\/p>\n

\u201eSotsiaalse integratsiooni eesm\u00e4rgiks on luua \u201estabiilsem, turvalisem ja \u00f5iglasem \u00fchiskond,\u201c kus k\u00f5igil \u00fcksikisikutel koos k\u00f5igi oma \u00f5iguste ja kohustustega on v\u00f5imalus aktiivseks osalemiseks. Selline kaasav \u00fchiskond peab tuginema mitmekesisuse heakskiitmisele, kuid mitte pealesundimisele ning osalusprotsessidele, millega kaasatakse otsuste langetamisse k\u00f5ik asjaosalised, kelle elu need otsused m\u00f5jutavad.\u201d<\/p>\n

Tekst j\u00e4tkub:<\/p>\n

\u201eSotsiaalne integratsioon esindab p\u00fc\u00fcdu mitte sundida inimesi \u00fchiskonnaga kohanema, vaid pigem tagada, et \u00fchiskond aktsepteeriks k\u00f5iki inimesi.\u201d<\/p>\n

\u201eSotsiaalse t\u00f5rjutuse\u201c kontseptsioon on l\u00e4hedalt seotud \u201esotsiaalse integratsiooni\u201c m\u00f5istega. \u00dcks suurimaid inglise keele s\u00f5nastikke annab j\u00e4rgmise \u201esotsiaalse t\u00f5rjutuse\u201c definitsiooni:<\/p>\n

\u201e\u00dchiskonna suutmatus tagada teatud isikutele v\u00f5i isikur\u00fchmadele \u00f5igused ja h\u00fcved, mis on enamusele \u00fchiskonnaliikmetest tavaliselt k\u00e4ttesaadavad, nt. t\u00f6\u00f6h\u00f5ive, k\u00f5lblik eluase, tervishoid, haridus ja t\u00e4iskasvanu\u00f5pe jne.\u201c<\/p>\n

Seda kontseptsiooni on \u00dcRO ja teised organisatsioonid sageli kasutanud \u201ehomoseksuaalide \u00f5iguste\u201c agenda pealesurumiseks ja argumendina n\u00e4iteks j\u00e4rgmiste seisukohtade toetamiseks, et homoseksuaalidel peab olema \u00f5igus abielluda v\u00f5i lapsi adopteerida, kuna teistel \u00fchiskonnaliikmetel on need \u00f5igused ju olemas.<\/p>\n

J\u00e4rgnevalt m\u00f5ned n\u00e4ited selle m\u00f5iste kirjeldatud kasutusviisi kohta:<\/p>\n

\u201ePaljud inimesed, kelle heaks me t\u00f6\u00f6tame, on nende seksuaalse orientatsiooni v\u00f5i soolise enesem\u00e4\u00e4ratluse t\u00f5ttu arenguv\u00f5imalustest ilma j\u00e4etud<\/strong>, mis tekitab kogu maailmas \u00fcha suuremat ebav\u00f5rdsuse koormat.\u201c (Helen Clark, \u00dcRO arenguprogrammi administraator)<\/p>\n

v\u00f5i:<\/p>\n

\u201eMind ajab raevu, et peame seniajani v\u00f5itlema geide, lesbide, biseksuaalsete ja transseksuaalsete inimeste suhtes levinud eelarvamuste, stigmatiseerimise, diskrimineerimise, t\u00f5rjumise<\/strong> ja kriminaliseerimisega mitte ainult nende kodudes, vaid ka t\u00e4navatel, politseijaoskondades ja kohtusaalides.\u201c (Michel Sidib\u00e9, \u00dcRO \u00fchisprogrammi tegevjuht).<\/p>\n

v\u00f5i j\u00e4rgmine aramusavaldus:<\/p>\n

\u201eLGBT noortele saab liiga sageli osaks t\u00f5rjutus perekondade ja kogukondade poolt, kes nende seksuaalset s\u00e4ttumust v\u00f5i sooidentiteeti heaks ei kiida. See v\u00f5ib viia k\u00f5rgete kodutuse, sotsiaalse t\u00f5rjutuse<\/strong> ja vaesuse m\u00e4\u00e4radeni.\u201c (\u00dcRO Inim\u00f5iguste komisjoni k\u00f5rge ametnik).<\/p>\n

On s\u00fcgavalt murettekitav, et sinodi l\u00f5ppraporti autorid on v\u00f5tnud omaks sellise keelekasutuse, mida v\u00f5ib t\u00f5lgendada katoliku \u00f5petuse vastasel viisil, selle asemel et j\u00e4\u00e4da selge ja t\u00e4pse teoloogilise keele juurde, mida Kirik on alati kasutanud. Mitte \u00fcheski nimetatud paragrahvidest ei kohta s\u00f5nu \u201epatukahetsus,\u201c \u201epatt,\u201c \u201epiht,\u201c \u201eabsolutsioon\u201c v\u00f5i \u201eeluviiside parandamine.\u201c Kuna raport j\u00e4tab m\u00f5isted \u201eintegratsioon\u201c ja \u201et\u00f5rjutus\u201c lahti seletamata ning sisalda uues selges s\u00f5nastuses katoliku \u00f5petuse kinnitamist, avab see tee ohtlikule v\u00f5imalusele, et Kiriku \u00f5petust hakatakse t\u00f5lgendama pigem kaasaegse sotsioloogia perspektiivis kui Kiriku traditsioonilise \u00f5petuse v\u00f5tmes.<\/p>\n

Viis, kuidas s\u00f5nu \u201eintegratsioon\u201d ja \u201et\u00f5rjutus\u201d kasutatakse sinodi l\u00f5ppraporti 84. paragrahvis, sarnaneb h\u00e4irivalt viisiga, kuidas neid m\u00f5isteid on kasutatud \u00dcRO ja teiste samalaadsete organisatsioonide dokumentides. Meis tekitatakse mulje, et \u201elahutatud ja uue tsiviiliabielu s\u00f5lminud isikuid\u201c tuleb kohelda t\u00f5rjutud inimr\u00fchmana, kes vajavad kogukonda integreerimist sellistena nagu nad on, sest \u00dcRO definitsiooni kohaselt t\u00e4hendab integratsioon mitte \u201einimeste kohanemist \u00fchiskonnaga,\u201c vaid \u201e\u00fchiskonda, mis aktsepteerib k\u00f5iki inimesi.\u201c<\/p>\n

Veel enam: v\u00e4ide, et Kirik praktiseerib oma \u201eliturgilises, hingehoiulises, institutsionaalses ja hariduslikus\u201c elus \u201et\u00f5rjumise erinevaid vorme\u201c viib paljud arusaamani, et Kirik on kuni t\u00e4naseni \u201elahutatud ja uue tsiviilabielu s\u00f5lminud isikute\u201c suhtes eba\u00f5iglaselt k\u00e4itunud. See on t\u00e4iesti ratsionaalne j\u00e4reldus v\u00e4itest, et \u201evajab t\u00e4helepanu,\u201c milliseid neist \u201et\u00f5rjumise vormidest\u201c on \u201eannab n\u00fc\u00fcdsest \u00fcletada.\u201c Pange t\u00e4hele, et raportis ei k\u00fcsita, kas<\/em> leidub mingeid \u201et\u00f5rjumise vorme,\u201c mida tuleks \u00fcletada, vaid selle asemel esitatakse k\u00fcsimus millised<\/em> on need t\u00f5rjutuse vormid, mis \u00fcletamist vajavad. Ehk teisis\u00f5nu, raportis m\u00f6\u00f6ndakse, et edaspidi on vajalik, v\u00e4hemalt mingis vormis ja viisil, \u201elahutatud ja uue tsiviilabielu s\u00f5lminud isikute\u201c edasine \u201eintegreerimine\u201c Kiriku liturgilisse, hariduslikku, pastoraalsesse ja institutsionaalsesse ellu, et vabaneda eelnevas praktikas esinenud \u201et\u00f5rjumise vormidest.\u201c Selles kontekstis on meil ehk v\u00f5imalik aru saada, millist m\u00f5tet v\u00f5i eesm\u00e4rki kannab endas kardinal Nicholsi karjasekirjas<\/a> esitatud apoloogia:<\/p>\n

\u201eMeie sinodi l\u00f5ppdokumendis, mille me paavst Franciscus I-le \u00fclevaatamiseks esitasime, mainitakse mitmel korral \u201evastutuleliku saatmise teed\u201c ja selle juurde kuuluvat \u201elugupidavat \u00e4rakuulamist,\u201c mis m\u00f5lemad on esimesed halastusteod meie \u201em\u00f5istva eristamise\u201c (ingl k discernement<\/em>) t\u00f6\u00f6s, soovis j\u00f5uda l\u00e4hedale v\u00f5imalikult paljude inimeste elu reaalsusele k\u00f5igis selle raskustes ja katsumustes. Sinodil aset leidnud arutelude k\u00e4igus soovisid paljud v\u00e4ljendada alandlikku kahetsust ja vabandada, et sageli ei ole tee, millel oleme seni k\u00e4inud, selline olnud. Mul on hea meel, et ma v\u00f5in seda n\u00fc\u00fcd ka ise teha.\u201c<\/p>\n

\u00dcks \u201et\u00f5rjumise vorme\u201c, mis paljudele raporti lugejatele koheselt meenuda v\u00f5ib, on lahutatud ja taasabiellunud isikute \u201ek\u00f5rvalej\u00e4tmine\u201c P\u00fcha Armulaua osadusest. Paavst Franciscus I on r\u00e4\u00e4kinud Armulauast \u201ekaasamise\u201c terminites. 2015. aasta 11. novembril toimunud igakolmap\u00e4evasel audientsil<\/a> \u00fctles ta j\u00e4rgmist (r\u00f5huasetused on meiepoolsed):<\/p>\n

\u201eKuna Jeesus andis Armulaua meile eine kujul, on perekondade ja missa vahel l\u00e4hedane side. Koosolemine ja \u00fcksmeel, mida me oma peredes kogeme, on m\u00f5eldud Kiriku perekonnas laienema k\u00f5igile, m\u00e4rgina Jumala k\u00f5ikeh\u00f5lmavast armastusest. Sel viisil saab armulauast kaasamise kool, kus me \u00f5pime olema t\u00e4helepanelikud k\u00f5ikide inimeste vajaduste suhtes.<\/em>\u201c<\/p>\n

Eelpool\u00f6eldut arvestades on \u00e4\u00e4rmiselt problemaatiline, et sinodi l\u00f5ppdokumendi autorid ei ole valinud v\u00f5imalust \u00fcheselt selgitada, et lahutad ja uue tsiviilabielu s\u00f5lminud isikute \u201ek\u00f5rvalej\u00e4tmist\u201c P\u00fchalt Armualaualt saab \u201e\u00fcletada\u201c ainult \u00fche vahendiga: patukahetsuse ja eluviiside parandamisega.<\/p>\n

Ainus tee Katoliku Kirikuga \u201eintegreerumiseks\u201c on patukahetsus ja lepitus <\/strong><\/h6>\n

Sinodi l\u00f5ppraporti koostamise eest vastutav olnud paavstlik komisjon j\u00e4ttis lahutatud ja taasabiellunud isikute Kirikuga lepitamise k\u00fcsimuses Kiriku autentse k\u00e4sitlusviisi k\u00f5rvale.\u00a0 Siinkohal on asjakohane anda sellest k\u00e4sitlusviisist l\u00fchike \u00fclevaade.<\/p>\n

Katoliku Kirik on \u00fcleloomulik \u00fchiskond, koosnedes neist, kes on Kristuse M\u00fcstilise Ihu liikmeks olemise kaudu kutsutud osa saama P\u00fchima Kolmainsuse p\u00fchitsevast armust. Kirik juhib inimeste hingesid igavese \u00f5ndsuseni Jumala palge ees.<\/p>\n

Jumalikust elust osasaamise eeltingimuseks on oma pattude kahetsemine. Ristija Johannes valmistas teed Messia tulekuks, \u201ekuulutades meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks<\/em>\u201c (Mk 1:4). Meie Issand Jeesus Kristus alustas oma avalikku teenimist\u00f6\u00f6d, kutsudes mehi ja naisi \u00fcles meeleparandusele:<\/p>\n

\u201eAga p\u00e4rast Johannesse vangistamist tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi: \u201cAeg on t\u00e4is saanud ja Jumala riik on l\u00e4hedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!<\/em>\u201c (Mk 1:14-15)<\/p>\n

Ristimise kaudu on mehed ja naised kutsutud jagama jumalikku elu Kolmainsuses. Jumalikku elu, mis kaotati l\u00e4bi surmapatu, on v\u00f5imalik taastada l\u00e4bi t\u00f5elise meeleparanduse ning tavap\u00e4raselt t\u00e4hendab see patukahetsuse sakramendi vastuv\u00f5tmist.<\/p>\n

Nagu eelpool m\u00e4rgitud, tehakse raporti 84. , 85. ja 86. paragrahvis ettepanek avalikus abielurikkumises elavate inimeste \u201eintegreerimiseks\u201c ilma, et kordagi mainitaks s\u00f5nu \u201emeeleparandus,\u201c \u201epatt,\u201c \u201epiht,\u201c \u201eabsolutsioon\u201c v\u00f5i \u201eeluviiside parandamine\u201c. Ometigi pole ilma patukahetsuse ja meeleparanduseta \u00fchegi inimese Katoliku kirikusse \u201eintegreerimine\u201c v\u00f5imalik.<\/p>\n

Raport j\u00e4tab mulje, et lahutatud ja uue tsiviilabielu s\u00f5lminud inimesi ei k\u00e4sitleta enam isikutena, kes on erinevate asjaolude ja olukordade m\u00f5jul pattu langenud ning vajavad Jumala halastust, vaid pigem \u201et\u00f5rjutuse\u201c all kannatava v\u00e4hemusr\u00fchmana, keda tuleb \u201eintegreerida\u201c ilma, et neilt sealjuures eluviiside parandamist oodataks.<\/p>\n

Selline k\u00e4sitlusviis on lepitamatus vastuolus ainsa t\u00f5elise \u201ehingehoiulise hoolitsusega\u201c abielurikkumises s\u00fc\u00fcdi olevate inimeste suhtes, mida pakkus meie Issand Jeesus Kristus: \u201eEga minagi m\u00f5ista sind surma. Mine, ja n\u00fc\u00fcdsest peale \u00e4ra tee enam pattu!<\/em>\u201d (Jh 8:11).<\/p>\n

<\/h2>\n

Voice<\/a>\u00a0of the Family kodulehelt<\/a>\u00a0inglise keelest t\u00f5lkinud Marju \u00d5unpuu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Voice of the Family, 12. november 2015<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[17,20,172,22,171,173,175,33,25,48,26,170,169,174,176,27],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/374"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=374"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/374\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":482,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/374\/revisions\/482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=374"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=374"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=374"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}