![\"Papst-Franziskus-und-die-Ehenichtigkeit\"](\"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/Papst-Franziskus-und-die-Ehenichtigkeit.jpg\")
<\/a><\/p>\n<\/h2>\nPaavst Franciscus ja uued reeglid abielu kehtimatuks kuulutamisel<\/strong><\/h5>\nM\u00f5lemad motu propriod paavst Franciscuselt, Mitis iudex Dominus Iesus<\/em>\u00a0Rooma-Katoliku Kirikule ja\u00a0Mitis et misericors Jesus<\/em>\u00a0<\/em>idariituste kirikutele, mis avaldati 8. septembril 2015, l\u00f6\u00f6vad kristlikule abielule raske haava. Abielu lahutamatus on Jeesuse Kristuse seatud jumalik ja muutumatu seadus. Kirikul ei ole voli abielu “t\u00fchistada” selle lahutamise m\u00f5ttes. Ta v\u00f5ib k\u00fcll, kehtimatuks kuulutamise otsuse l\u00e4bi, tuvastada abielu puudumise algusest peale, juhul kui puuduvad eeldused, mis kindlustavad abielu kehtivuse. See t\u00e4hendab, et kiriku\u00f5iguslikus menetluses ei ole Kiriku jaoks prioriteediks mitte abielupoole huvi saavutada abielu kehtimatuks kuulutamise otsus, vaid prioriteediks on t\u00f5de abielusideme kehtivuse ja olemasolu kohta.<\/p>\nPius XII tuleb meile selles suhtes meelde, et “abielumenetluses on ainsaks eesm\u00e4rgiks t\u00f5e ja seadusega koosk\u00f5las olev otsus, abielu kehtimatuse tuvastamise menetluses seega abielusideme puudumise tuvastamine” (k\u00f5ne Rota Romana<\/em> ees, 2. oktoober 1944). Usklik v\u00f5ib Kirikut petta, et saavutada abielu kehtimatuks kuulutamine, n\u00e4iteks valetunnistuste toomisega, kuid Kirik ei saa Jumalat petta ning tema kohustus on selgelt ja t\u00e4pselt kindlaks teha t\u00f5de abielu kohta.<\/p>\nKanoonilises menetluses seisab abielu kui jumaliku institutsiooni huvi esimesel kohal<\/strong><\/h5>\nKanoonilises menetluses seisab esimesel kohal abielu kui jumaliku institutsiooni k\u00f5rgeima huvi kaitsmine. Selle tegelikkuse tunnistamine ja kaitsmine leiavad \u00f5iguse valdkonnas oma v\u00e4ljenduse l\u00fchikeses m\u00f5istes favor matrimonii<\/em> (abielu soosimine) – teiste s\u00f5nadega t\u00e4hendab see eeldamist, et abielu on kehtiv kuni vastupidise t\u00f5estamiseni. Johannes Paulus II selgitas, et \u00d5petusamet esindab seisukohta, et iga t\u00e4ideviidud abielu lahutamatu iseloom kujutab endast korralist seadust just nimelt seet\u00f5ttu, et abielu kehtivust eeldatakse s\u00f5ltumatult abielulise kooselu \u00f5nnestumisest ning v\u00f5imalusest, et m\u00f5ningatel juhtudel v\u00f5idakse j\u00f5uda abielu kehtimatuks kuulutava otsuseni (Johannes Paulus II, k\u00f5ne Rota Romana<\/em> ees, 21. jaanuar 2000).<\/p>\nKui valgustusajastu p\u00fc\u00fcdis abielule surmavat hoopi anda, seadis paavst Benedictus XIV dekreediga Dei miseratione<\/em> (3. novembril 1741) sisse, et igas di\u00f6tseesis peab piiskop nimetama defensor vinculi<\/em> (abielusideme kaitsja) ning selleks, et saavutada abielu kehtimatuks kuulutamise otsus, on h\u00e4davajalik kahe erineva taseme kirikliku kohtu kokkulangev topeltotsus. Kokkulangeva topeltotsuse p\u00f5him\u00f5tet kinnitas nii 1917. aasta Kanoonilise \u00d5iguse Koodeks kui ka Johannes Paulus II poolt 25. jaanuaril 1983 avaldatud uus Kanoonilise \u00d5iguse Koodeks.<\/p>\nFranciscuse reformiga asetati vaatenurk pea peale – pretsedendiks USA 1971 – 1983<\/strong><\/h5>\nFranciscuse motu proprios on senine vaatenurk pea peale asetatud. Abielupoolte huvid on muudetud primaarseks abielu puudutava t\u00f5e ees. Dokumendis endas kinnitatakse seda. Reformi p\u00f5him\u00f5ttelised kriteeriumid lasevad end kokku v\u00f5tta j\u00e4rgnevates punktides:<\/p>\n
* koosk\u00f5lalise topeltotsuse n\u00f5udest loobumine – see asendatakse n\u00fc\u00fcd \u00fcheainsa otsusega abielu kehtimatuse kasuks;<\/p>\n
* monokraatlike volituste andmine piiskopile, kes v\u00f5ib tegutseda ainsa kohtunikuna;<\/p>\n
* praktiliselt j\u00e4relkontrolli v\u00f5imaluseta kiirmenetluse sisseviimine;<\/p>\n
* l\u00f5puks Sacra Rota Romana<\/em> (k\u00f5rgeima apellatsioonikohtu) kaugeleulatuv v\u00e4ljal\u00fclitamine abielumenetluse k\u00e4igust.<\/p>\nKuidas siis muudmoodi saaks t\u00f5lgendada koosk\u00f5lalisest topeltotsusest loobumist? Mis on need niiv\u00f5rd kaalukad p\u00f5hjused, mille p\u00e4rast sellest p\u00f5him\u00f5ttest 270 aasta j\u00e4rel loobuda tuleb? Kardinal Burke meenutas, et selles osas on meil olemas katastroofiliste tagaj\u00e4rgedega kogemus. Ameerika \u00dchendriikides kehtisid 1971. aasta juulist kuni 1983. aasta novembrini nn. Provisional Norms<\/em>, mis faktiliselt k\u00f5rvaldasid koosk\u00f5lalise topeltotsuse kohustuse. \u00a0Selle tulemuseks oli, et USA Piiskoppide Konverents ei l\u00fckanud tagasi ainsatki sadadest tuhandetest avaldustest abielusideme dispensatsioonide saavutamiseks, mist\u00f5ttu avalikkuses hakati seda protsessi nimetama “katoliiklikuks lahutuseks” (vt: Remain in the truth of Christ. Marriage and Communion in the Catholic\u00a0<\/em>Church, <\/em>Ignatius Press, 2015).<\/p>\n![\"Pope](\"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/02\/Pope-Francis.jpg\")
<\/a><\/h5>\nDi\u00f6tsesiaalpiiskoppide uued volitused kujutavad endast plahvatusohtlikku asjaolu<\/strong><\/h5>\nVeelgi suurema t\u00e4htsusega on piiskoppidele volituste andmine ainsa kohtunikuna tegutsedes abielu asjus omal \u00e4ran\u00e4gemisel kiirmenetlust alustada ja otsusele j\u00f5uda. Piiskop v\u00f5ib\u00a0 oma kohtunikuvolitusi isiklikult t\u00e4ita v\u00f5i delegeerida nende t\u00e4itmine komisjonile, mis ei pea koosnema tingimata juristidest. Omaenda kuvandina kujundatud komisjonile, mis hakkab loomulikult piiskopi hingehoiulisi juhtn\u00f6\u00f6re j\u00e4rgima, nii nagu see Itaalias juba praegu toimub “di\u00f6tsesiaalsetes \u00e4rakuulamiskeskustes”, millel kuni t\u00e4nase p\u00e4evani puudub igasugune \u00f5iguslik alus. Kombinatsioon kaanonist 1683 ja abielumenetluse eeskirjade 14. artiklist omab sellest vaatenurgast eriliselt eksplosiivset m\u00f5juj\u00f5udu. Otsustele hakkavad v\u00e4ltimatult r\u00f5huma mitmesugused sotsioloogilise iseloomuga kaalutlused: uuesti abiellunud lahutatud saavad “halastuse” p\u00f5hjustest l\u00e4htuvalt ees\u00f5igustatud kohtlemise osalisteks. “Halastuse Kirik on liikvele l\u00e4inud”, kirjutas Giuliano Ferrara\u00a0Il Foglio<\/em> k\u00e4esoleva aasta 9. septembri numbris. Ta ei liiguta ennast administratiivsete protsesside vallas, k\u00fcll aga “kohtulikus vallas” ja seda niiviisi, et \u00f5igusest sel puhul k\u00fcll \u00f5ige v\u00e4he j\u00e4rele j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n\u00dcksikutes di\u00f6tseesides p\u00fc\u00fcavad piiskopid k\u00fcll kindlustada menetluse t\u00f5sist iseloomu. V\u00f5ib aga endale kergesti ette kujutada, et paljudes teistes di\u00f6tseesides, n\u00e4iteks Kesk-Euroopas, muutuvad abielu kehtimatuks kuulutamise otsused pelgaks formaalsuseks. 1993. aastal andsid Freiburgi (Breisgau) piiskop Oskar Saier, Mainzi piiskop Karl Lehmann ja Rottenburgi-Stuttgarti piiskop Walter Kasper v\u00e4lja dokumendi nende usklike kasuks, kes oma s\u00fcdametunnistuses on veendunud oma abielu kehtimatuses, kuid ei oma selle kohtu ees t\u00f5endamiseks vajalikke t\u00f5endeid (\u00dclem-Reini piiskoppide karjasekiri lagunenud v\u00f5i lahutatud abieludes elavate v\u00f5i uuesti abiellunud lahutatud inimeste hingehoiulise toetamise asjus).<\/p>\n
Kas “s\u00fcdametunnistuse subjektiivsest veendumusest” piisab, et oma abielu kehtimatuks pidada?<\/strong><\/h5>\nUsudoktriini Kongregatsioon vastas sellele k\u00fcsimusele kirjaga <\/em>Annus Internationalis Familiae<\/a><\/em>\u00a01994. aasta 14. septembrist, milles ta selgitas, et selline tee pole v\u00f5imalik, kuna abielu kujutab endast avalikku institutsiooni: “Seda t\u00e4htsat aspekti mitte arvesse v\u00f5tta, t\u00e4hendaks faktiliselt abielu kui kirikliku reaalsuse, see t\u00e4hendab, tema kui sakramendi salgamist” (nr. 8). Sellegipoolest v\u00f5eti see ettepanek hiljuti Freiburgi peapiiskopkonna Hingehoiuameti poolt uuesti pastoraalse juhtn\u00f6\u00f6rina arvesse (Juhtn\u00f6\u00f6rid hingehoiuliseks vastutulekuks eraldi elavatele, lahutatud ning tsiviilabielus elavatele inimestele ja nende toetamiseks<\/em>), mille kohaselt uuesti abiellunud lahutatud v\u00f5ivad oma eelmise abielu “s\u00fcdametunnistuses kehtimatuse” (“subjektiivse s\u00fcdametunnistuse veendumuse”) alusel sakramente vastu v\u00f5tta ning tohivad koguduste n\u00f5ukogudes \u00fclesandeid t\u00e4ita.<\/p>\nFavor matrimonii <\/em>(abielu soosimine) asendati favor nullitatis<\/em>-ega (abielu kehtimatuse soosimisega), mis muutub primaarseks \u00f5iguslikuks elemendiks, sellal kui abielu lahutamatus taandatakse “praktiseeritamatuks ideaaliks”. Abielu lahutamatu iseloomu teoreetilist kinnitamist saadab praktikas pretensioon \u00f5igusele iga eba\u00f5nnestunud abieluside kehtimatuks kuulutada. Piisab sellest, kui omaenda s\u00fcdametunnistuse alusel oma abielu kehtimatuks peetakse, et saavutada selle kehtimatuks tunnistamine Kiriku poolt. See on sama p\u00f5him\u00f5te, mille p\u00f5hjal m\u00f5ned teoloogid peavad “surnuks” iga sellist abielu, milles m\u00f5lema v\u00f5i isegi ainult \u00fche abielupoole s\u00f5nul “armastus surnud on”.<\/p>\n“Paha raha t\u00f5rjub v\u00e4lja hea raha”<\/strong><\/h5>\nBenedictus XVI hoiatas 2010. aasta 29. jaanuaril Sacra Rota Romana<\/em> kohut abielude kehtimatuks kuulutamisel “osapoolte soovidele ja ootustele v\u00f5i sotsiaalse keskkonna m\u00f5jutustele” j\u00e4releandva hoiaku eest. Sellest hoolimata muutub enamuses Kesk-Euroopa di\u00f6tseesidest abielu kehtimatuks kuulutamine pelgaks formaalsuseks, nii nagu see oli USA-s sel ajal kui seal kehtisid Provisional Norms<\/em>. Tuntud seadusp\u00e4ra alusel, mille kohaselt “paha raha t\u00f5rjub v\u00e4lja hea raha”, saavutab p\u00f5hjustatud kaoses “kiirlahutus” \u00fclekaalu lahutamatu abielu suhtes.<\/p>\nRohkem kui aasta v\u00e4ltel on r\u00e4\u00e4gitud Kirikus valitsevast varjatud kirikul\u00f5hest, n\u00fc\u00fcd aga \u00fctleb selle v\u00e4lja Usudoktriini Kongregatsiooni prefekt kardinal Gerhard M\u00fcller, kes oma Regensburgis peetud k\u00f5nes hoiatas kirikul\u00f5he ohu eest ning kutsus \u00fcles olema v\u00e4ga valvsad ning mitte unustama protestantliku kirikul\u00f5he \u00f5ppetundi, mis Euroopas viie sajandi eest tulekahjud s\u00fc\u00fctas.<\/p>\n
Oktoobris asetleidva perekonnateemalise Sinodi eel ei kustuta paavst Franciscuse reform tulekahju, vaid s\u00fc\u00fctab selle vahetult ning tasandab tee teistele katastroofilistele uuendustele. Vaikida pole enam v\u00f5imalik.<\/p>\n
<\/h2>\n<\/h2>\n
* Roberto de Mattei<\/em><\/strong>, ajaloolane, viie lapse isa, uusima ajaloo ja kristluse ajaloo professor Rooma Euroopa \u00dclikoolis, Lepanto Sihtasutuse president, kuukirja Radici Cristiane ja online uudisteagentuuri Corrispondenza Romana toimetaja, arvukate raamatute autor, viimati ilmunud: Vicario di Cristo. Il primato di Pietro tra normalit\u00e0 ed eccezione (Kristuse asemik. Peetruse esmaseisus normaalsuse ja erandi vahel), Verona 2013.<\/em><\/p>\n<\/h2>\n\u00a0<\/em><\/h2>\nInfoportaalist<\/a> Katholisches<\/a><\/em>\u00a0saksa keelest t\u00f5lkinud isa Ivo \u00d5unpuu.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Roberto di Mattei*<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[17,116,19,20,18,120],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":500,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42\/revisions\/500"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
M\u00f5lemad motu propriod paavst Franciscuselt, Mitis iudex Dominus Iesus<\/em>\u00a0Rooma-Katoliku Kirikule ja\u00a0Mitis et misericors Jesus<\/em>\u00a0<\/em>idariituste kirikutele, mis avaldati 8. septembril 2015, l\u00f6\u00f6vad kristlikule abielule raske haava. Abielu lahutamatus on Jeesuse Kristuse seatud jumalik ja muutumatu seadus. Kirikul ei ole voli abielu “t\u00fchistada” selle lahutamise m\u00f5ttes. Ta v\u00f5ib k\u00fcll, kehtimatuks kuulutamise otsuse l\u00e4bi, tuvastada abielu puudumise algusest peale, juhul kui puuduvad eeldused, mis kindlustavad abielu kehtivuse. See t\u00e4hendab, et kiriku\u00f5iguslikus menetluses ei ole Kiriku jaoks prioriteediks mitte abielupoole huvi saavutada abielu kehtimatuks kuulutamise otsus, vaid prioriteediks on t\u00f5de abielusideme kehtivuse ja olemasolu kohta.<\/p>\n Pius XII tuleb meile selles suhtes meelde, et “abielumenetluses on ainsaks eesm\u00e4rgiks t\u00f5e ja seadusega koosk\u00f5las olev otsus, abielu kehtimatuse tuvastamise menetluses seega abielusideme puudumise tuvastamine” (k\u00f5ne Rota Romana<\/em> ees, 2. oktoober 1944). Usklik v\u00f5ib Kirikut petta, et saavutada abielu kehtimatuks kuulutamine, n\u00e4iteks valetunnistuste toomisega, kuid Kirik ei saa Jumalat petta ning tema kohustus on selgelt ja t\u00e4pselt kindlaks teha t\u00f5de abielu kohta.<\/p>\n Kanoonilises menetluses seisab esimesel kohal abielu kui jumaliku institutsiooni k\u00f5rgeima huvi kaitsmine. Selle tegelikkuse tunnistamine ja kaitsmine leiavad \u00f5iguse valdkonnas oma v\u00e4ljenduse l\u00fchikeses m\u00f5istes favor matrimonii<\/em> (abielu soosimine) – teiste s\u00f5nadega t\u00e4hendab see eeldamist, et abielu on kehtiv kuni vastupidise t\u00f5estamiseni. Johannes Paulus II selgitas, et \u00d5petusamet esindab seisukohta, et iga t\u00e4ideviidud abielu lahutamatu iseloom kujutab endast korralist seadust just nimelt seet\u00f5ttu, et abielu kehtivust eeldatakse s\u00f5ltumatult abielulise kooselu \u00f5nnestumisest ning v\u00f5imalusest, et m\u00f5ningatel juhtudel v\u00f5idakse j\u00f5uda abielu kehtimatuks kuulutava otsuseni (Johannes Paulus II, k\u00f5ne Rota Romana<\/em> ees, 21. jaanuar 2000).<\/p>\n Kui valgustusajastu p\u00fc\u00fcdis abielule surmavat hoopi anda, seadis paavst Benedictus XIV dekreediga Dei miseratione<\/em> (3. novembril 1741) sisse, et igas di\u00f6tseesis peab piiskop nimetama defensor vinculi<\/em> (abielusideme kaitsja) ning selleks, et saavutada abielu kehtimatuks kuulutamise otsus, on h\u00e4davajalik kahe erineva taseme kirikliku kohtu kokkulangev topeltotsus. Kokkulangeva topeltotsuse p\u00f5him\u00f5tet kinnitas nii 1917. aasta Kanoonilise \u00d5iguse Koodeks kui ka Johannes Paulus II poolt 25. jaanuaril 1983 avaldatud uus Kanoonilise \u00d5iguse Koodeks.<\/p>\n Franciscuse motu proprios on senine vaatenurk pea peale asetatud. Abielupoolte huvid on muudetud primaarseks abielu puudutava t\u00f5e ees. Dokumendis endas kinnitatakse seda. Reformi p\u00f5him\u00f5ttelised kriteeriumid lasevad end kokku v\u00f5tta j\u00e4rgnevates punktides:<\/p>\n * koosk\u00f5lalise topeltotsuse n\u00f5udest loobumine – see asendatakse n\u00fc\u00fcd \u00fcheainsa otsusega abielu kehtimatuse kasuks;<\/p>\n * monokraatlike volituste andmine piiskopile, kes v\u00f5ib tegutseda ainsa kohtunikuna;<\/p>\n * praktiliselt j\u00e4relkontrolli v\u00f5imaluseta kiirmenetluse sisseviimine;<\/p>\n * l\u00f5puks Sacra Rota Romana<\/em> (k\u00f5rgeima apellatsioonikohtu) kaugeleulatuv v\u00e4ljal\u00fclitamine abielumenetluse k\u00e4igust.<\/p>\n Kuidas siis muudmoodi saaks t\u00f5lgendada koosk\u00f5lalisest topeltotsusest loobumist? Mis on need niiv\u00f5rd kaalukad p\u00f5hjused, mille p\u00e4rast sellest p\u00f5him\u00f5ttest 270 aasta j\u00e4rel loobuda tuleb? Kardinal Burke meenutas, et selles osas on meil olemas katastroofiliste tagaj\u00e4rgedega kogemus. Ameerika \u00dchendriikides kehtisid 1971. aasta juulist kuni 1983. aasta novembrini nn. Provisional Norms<\/em>, mis faktiliselt k\u00f5rvaldasid koosk\u00f5lalise topeltotsuse kohustuse. \u00a0Selle tulemuseks oli, et USA Piiskoppide Konverents ei l\u00fckanud tagasi ainsatki sadadest tuhandetest avaldustest abielusideme dispensatsioonide saavutamiseks, mist\u00f5ttu avalikkuses hakati seda protsessi nimetama “katoliiklikuks lahutuseks” (vt: Remain in the truth of Christ. Marriage and Communion in the Catholic\u00a0<\/em>Church, <\/em>Ignatius Press, 2015).<\/p>\n Veelgi suurema t\u00e4htsusega on piiskoppidele volituste andmine ainsa kohtunikuna tegutsedes abielu asjus omal \u00e4ran\u00e4gemisel kiirmenetlust alustada ja otsusele j\u00f5uda. Piiskop v\u00f5ib\u00a0 oma kohtunikuvolitusi isiklikult t\u00e4ita v\u00f5i delegeerida nende t\u00e4itmine komisjonile, mis ei pea koosnema tingimata juristidest. Omaenda kuvandina kujundatud komisjonile, mis hakkab loomulikult piiskopi hingehoiulisi juhtn\u00f6\u00f6re j\u00e4rgima, nii nagu see Itaalias juba praegu toimub “di\u00f6tsesiaalsetes \u00e4rakuulamiskeskustes”, millel kuni t\u00e4nase p\u00e4evani puudub igasugune \u00f5iguslik alus. Kombinatsioon kaanonist 1683 ja abielumenetluse eeskirjade 14. artiklist omab sellest vaatenurgast eriliselt eksplosiivset m\u00f5juj\u00f5udu. Otsustele hakkavad v\u00e4ltimatult r\u00f5huma mitmesugused sotsioloogilise iseloomuga kaalutlused: uuesti abiellunud lahutatud saavad “halastuse” p\u00f5hjustest l\u00e4htuvalt ees\u00f5igustatud kohtlemise osalisteks. “Halastuse Kirik on liikvele l\u00e4inud”, kirjutas Giuliano Ferrara\u00a0Il Foglio<\/em> k\u00e4esoleva aasta 9. septembri numbris. Ta ei liiguta ennast administratiivsete protsesside vallas, k\u00fcll aga “kohtulikus vallas” ja seda niiviisi, et \u00f5igusest sel puhul k\u00fcll \u00f5ige v\u00e4he j\u00e4rele j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n \u00dcksikutes di\u00f6tseesides p\u00fc\u00fcavad piiskopid k\u00fcll kindlustada menetluse t\u00f5sist iseloomu. V\u00f5ib aga endale kergesti ette kujutada, et paljudes teistes di\u00f6tseesides, n\u00e4iteks Kesk-Euroopas, muutuvad abielu kehtimatuks kuulutamise otsused pelgaks formaalsuseks. 1993. aastal andsid Freiburgi (Breisgau) piiskop Oskar Saier, Mainzi piiskop Karl Lehmann ja Rottenburgi-Stuttgarti piiskop Walter Kasper v\u00e4lja dokumendi nende usklike kasuks, kes oma s\u00fcdametunnistuses on veendunud oma abielu kehtimatuses, kuid ei oma selle kohtu ees t\u00f5endamiseks vajalikke t\u00f5endeid (\u00dclem-Reini piiskoppide karjasekiri lagunenud v\u00f5i lahutatud abieludes elavate v\u00f5i uuesti abiellunud lahutatud inimeste hingehoiulise toetamise asjus).<\/p>\n Usudoktriini Kongregatsioon vastas sellele k\u00fcsimusele kirjaga <\/em>Annus Internationalis Familiae<\/a><\/em>\u00a01994. aasta 14. septembrist, milles ta selgitas, et selline tee pole v\u00f5imalik, kuna abielu kujutab endast avalikku institutsiooni: “Seda t\u00e4htsat aspekti mitte arvesse v\u00f5tta, t\u00e4hendaks faktiliselt abielu kui kirikliku reaalsuse, see t\u00e4hendab, tema kui sakramendi salgamist” (nr. 8). Sellegipoolest v\u00f5eti see ettepanek hiljuti Freiburgi peapiiskopkonna Hingehoiuameti poolt uuesti pastoraalse juhtn\u00f6\u00f6rina arvesse (Juhtn\u00f6\u00f6rid hingehoiuliseks vastutulekuks eraldi elavatele, lahutatud ning tsiviilabielus elavatele inimestele ja nende toetamiseks<\/em>), mille kohaselt uuesti abiellunud lahutatud v\u00f5ivad oma eelmise abielu “s\u00fcdametunnistuses kehtimatuse” (“subjektiivse s\u00fcdametunnistuse veendumuse”) alusel sakramente vastu v\u00f5tta ning tohivad koguduste n\u00f5ukogudes \u00fclesandeid t\u00e4ita.<\/p>\n Favor matrimonii <\/em>(abielu soosimine) asendati favor nullitatis<\/em>-ega (abielu kehtimatuse soosimisega), mis muutub primaarseks \u00f5iguslikuks elemendiks, sellal kui abielu lahutamatus taandatakse “praktiseeritamatuks ideaaliks”. Abielu lahutamatu iseloomu teoreetilist kinnitamist saadab praktikas pretensioon \u00f5igusele iga eba\u00f5nnestunud abieluside kehtimatuks kuulutada. Piisab sellest, kui omaenda s\u00fcdametunnistuse alusel oma abielu kehtimatuks peetakse, et saavutada selle kehtimatuks tunnistamine Kiriku poolt. See on sama p\u00f5him\u00f5te, mille p\u00f5hjal m\u00f5ned teoloogid peavad “surnuks” iga sellist abielu, milles m\u00f5lema v\u00f5i isegi ainult \u00fche abielupoole s\u00f5nul “armastus surnud on”.<\/p>\n Benedictus XVI hoiatas 2010. aasta 29. jaanuaril Sacra Rota Romana<\/em> kohut abielude kehtimatuks kuulutamisel “osapoolte soovidele ja ootustele v\u00f5i sotsiaalse keskkonna m\u00f5jutustele” j\u00e4releandva hoiaku eest. Sellest hoolimata muutub enamuses Kesk-Euroopa di\u00f6tseesidest abielu kehtimatuks kuulutamine pelgaks formaalsuseks, nii nagu see oli USA-s sel ajal kui seal kehtisid Provisional Norms<\/em>. Tuntud seadusp\u00e4ra alusel, mille kohaselt “paha raha t\u00f5rjub v\u00e4lja hea raha”, saavutab p\u00f5hjustatud kaoses “kiirlahutus” \u00fclekaalu lahutamatu abielu suhtes.<\/p>\n Rohkem kui aasta v\u00e4ltel on r\u00e4\u00e4gitud Kirikus valitsevast varjatud kirikul\u00f5hest, n\u00fc\u00fcd aga \u00fctleb selle v\u00e4lja Usudoktriini Kongregatsiooni prefekt kardinal Gerhard M\u00fcller, kes oma Regensburgis peetud k\u00f5nes hoiatas kirikul\u00f5he ohu eest ning kutsus \u00fcles olema v\u00e4ga valvsad ning mitte unustama protestantliku kirikul\u00f5he \u00f5ppetundi, mis Euroopas viie sajandi eest tulekahjud s\u00fc\u00fctas.<\/p>\n Oktoobris asetleidva perekonnateemalise Sinodi eel ei kustuta paavst Franciscuse reform tulekahju, vaid s\u00fc\u00fctab selle vahetult ning tasandab tee teistele katastroofilistele uuendustele. Vaikida pole enam v\u00f5imalik.<\/p>\n * Roberto de Mattei<\/em><\/strong>, ajaloolane, viie lapse isa, uusima ajaloo ja kristluse ajaloo professor Rooma Euroopa \u00dclikoolis, Lepanto Sihtasutuse president, kuukirja Radici Cristiane ja online uudisteagentuuri Corrispondenza Romana toimetaja, arvukate raamatute autor, viimati ilmunud: Vicario di Cristo. Il primato di Pietro tra normalit\u00e0 ed eccezione (Kristuse asemik. Peetruse esmaseisus normaalsuse ja erandi vahel), Verona 2013.<\/em><\/p>\n Infoportaalist<\/a> Katholisches<\/a><\/em>\u00a0saksa keelest t\u00f5lkinud isa Ivo \u00d5unpuu.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Roberto di Mattei*<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[17,116,19,20,18,120],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":500,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42\/revisions\/500"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Kanoonilises menetluses seisab abielu kui jumaliku institutsiooni huvi esimesel kohal<\/strong><\/h5>\n
Franciscuse reformiga asetati vaatenurk pea peale – pretsedendiks USA 1971 – 1983<\/strong><\/h5>\n
<\/a><\/h5>\nDi\u00f6tsesiaalpiiskoppide uued volitused kujutavad endast plahvatusohtlikku asjaolu<\/strong><\/h5>\n
Kas “s\u00fcdametunnistuse subjektiivsest veendumusest” piisab, et oma abielu kehtimatuks pidada?<\/strong><\/h5>\n
“Paha raha t\u00f5rjub v\u00e4lja hea raha”<\/strong><\/h5>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
\u00a0<\/em><\/h2>\n