{"id":425,"date":"2016-02-27T11:32:25","date_gmt":"2016-02-27T09:32:25","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=425"},"modified":"2016-02-27T11:32:25","modified_gmt":"2016-02-27T09:32:25","slug":"paavsti-uleskutse-kiriku-detsentraliseerimiseks-ohustab-katoliku-doktriini-terviklikkust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/paavsti-uleskutse-kiriku-detsentraliseerimiseks-ohustab-katoliku-doktriini-terviklikkust\/","title":{"rendered":"PAAVSTI \u00dcLESKUTSE KIRIKU “DETSENTRALISEERIMISEKS” OHUSTAB KATOLIKU DOKTRIINI TERVIKLIKKUST"},"content":{"rendered":"

Voice of the Family, <\/em>22. oktoober 2015<\/h4>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

\"Francis-leaving-by-door\"<\/a><\/p>\n

Franciscus kutsub \u00fcles “piiskoppide konverentside detsentraliseerimisele”<\/strong><\/h6>\n

T\u00e4htsas<\/a> p\u00f6\u00f6rdumises<\/a>\u00a0 laup\u00e4eval, 17. oktoobril, \u00fctles Franciscus piiskoppide kogunemisel, et ta “tunneb vajadust j\u00e4tkata v\u00f5imu tervet “detsentraliseerimist piiskoppide konverentsidele”. “Me peame veelgi enam m\u00f5tlema selle t\u00e4ideviimisele nende organite kaudu,” \u00fctles ta, \u201csest Kirikukogu lootus, et need organid aitaksid suurendada piiskoppide kollegiaalsuse vaimu, ei ole veel t\u00e4ielikult teostatud.” \u00a0Oma pontifikaadi alguses kutsus Franciscus\u00a0\u00fcleskutses Evangelii<\/a> gaudium<\/a><\/em>\u00a0juba \u00fcles “paavstluse p\u00f6\u00f6rdumisele”\u00a0ja m\u00e4rkis, et “piiskoppide konverentside juriidiline staatus, mis n\u00e4eks neid neile eriomaste volituste subjektidena, sealhulgas ka t\u00f5eline \u00f5petuslik autoriteet, ei ole veel piisavalt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud.”<\/p>\n

\u00dcleskutse “detsentraliseerimiseks” on korralisel sinodil teinud ka \u00a0heterodokssed vaimulikud <\/strong><\/h6>\n

N\u00f5udlus anda \u00fcle v\u00f5im, mis sisaldab “t\u00f5elist \u00f5petuslikku autoriteeti”, on n\u00f5udlus, mille on teinud korralisel sinodil need, kes l\u00fckkavad tagasi katoliku \u00f5petuse inimese seksuaalsusest.\u00a0Abt Jeremias Schr\u00f6der, kes osales sinodil ordude \u00dclemkindralite Liidu esindajana, \u00fctles, et nii ” homoseksuaalsuse sotsiaalne aktsepteerimine” kui ka suhtumisviis \u00a0“lahutatud ja uuesti abiellunud isikutesse” on n\u00e4ited, “kus piiskoppide konverentsidel peaks olema lubatud s\u00f5nastada selliseid pastoraalseid vastuseid, mis on koosk\u00f5las sellega, mida saab jutlustada ja kuulutada ja elada erinevates kontekstides.”<\/p>\n

Abt v\u00e4itis, et sellist delegeerimist toetab enamik sinodi isadest.\u00a0“See on mitu korda esile kerkinud, paljud s\u00f5nav\u00f5tud\u00a0aulas<\/em>\u00a0on arendanud seda teemat, et peaks olema volitus tegelemaks v\u00e4hemalt hingehoiuliste k\u00fcsimustega erineval viisil vastavalt kultuurile,” \u00fctles ta.\u00a0“Ma arvan, et olen kuulnud midagi sellist s\u00f5nav\u00f5ttudes v\u00e4hemalt kaksk\u00fcmmend korda, sellal kui ainult kaks v\u00f5i kolm on sellele vastu r\u00e4\u00e4kinud, kinnitades, et k\u00f5igis neis k\u00fcsimustes tuleb s\u00e4ilitada Kiriku \u00fchtsust ja et oleks valus minna \u00fcle v\u00f5imu sellisele \u00fcleandmisele. “<\/p>\n

Reinhard kardinal Marx, kes on nii M\u00fcncheni ja Freisingi peapiiskop kui ka Franciscuse \u00fcheksa l\u00e4hima kardinali n\u00f5ukogu liige, kutsus samuti \u00fcles andma piiskoppide konverentsidele rohkem volitusi .<\/p>\n

“Me ei ole lihtsalt Rooma t\u00fctarettev\u00f5te,” \u00fctles kardinal Marx k\u00e4esoleva aasta alguses.\u00a0“Iga piiskoppide konverents vastutab hingehoiu eest omas kultuuris ja peab kuulutama Evangeeliumi ainulaadsel viisil.\u00a0Me ei saa oodata, kuni sinodil \u00f6eldakse midagi, sest me peame tegema abielu ja perekonna teenimist\u00f6\u00f6d siin. “<\/p>\n

Kardinal Marx heidab oma sinodil toimunud s\u00f5nav\u00f5tus k\u00f5rvale katoliku \u00f5petuse <\/strong><\/h6>\n

Kardinal Marxi arusaam sellest, mida n\u00f5uab “hingehoid” oma “kultuuris”, on otseselt vastuolus katoliku Kiriku \u00f5petustega.\u00a0Oma s\u00f5nav\u00f5tus korralisel sinodil 14. oktoobril r\u00fcndas ta Kiriku \u00f5petust ja distsipliini p\u00fcha Armulaua vastuv\u00f5tmise osas nende poolt, kes elavad avalikult abielurikkumises:<\/p>\n

“Seep\u00e4rast see k\u00fcsimus, kuidas k\u00e4ituda usklikega, kelle abielu on eba\u00f5nnestunud \u00a0ja kes sageli p\u00e4rast tsiviillahutust on s\u00f5lminud uue tsiviilabielu, j\u00e4\u00e4b mitmel pool maailmas pakiliseks hingehoiuliseks probleemiks.\u00a0Paljudele usklikele – ka neile, kes elavad terves abielus – on see k\u00fcsimus Kiriku usaldusv\u00e4\u00e4rsusest”\u00a0(tlk\u00a0Maike<\/a> Hickson<\/a>).<\/p>\n

Korrates kardinal Kasperi arvamust, et abielurikkujal on v\u00f5imalik astuda “patukahetsuse rajale”, saamaks andestust pattude eest, mis viisid esimese abielu purunemisele, loobumata samas teisest \u200b\u200bpatusest liidust. Marx v\u00e4itis: “Kas me saame t\u00f5esti terveks ravida, v\u00f5imaldamata pihisakramenti?” See avaldus eitab katoliku Kiriku \u00f5petust, et pattude andestust saab patukahetsuse sakramendis ainult siis, kui on t\u00f5eline kahetsus ja kindel kavatsus olukorda muuta.<\/p>\n

Marx j\u00e4tkas k\u00fcsimusega, kas abielurikkumine on alati patune k\u00e4itumine.\u00a0Ta k\u00fcsis, kas “\u200b\u200bsee on t\u00f5esti \u00f5iglane suhtumine sellistesse paaridesse nende olukorras”, kui \u00f6eldakse, et nad elavad objektiivselt abielurikkumise seisundis: \u201cKas selline vastus k\u00e4sitleb \u00f5iglaselt nende inimeste olukorda?\u00a0Ja kas see on h\u00e4davajalik sakramentide teoloogia seisukohast?” Ta j\u00e4tkas: “Kas inimestel saab olla t\u00f5esti tunne, et nad on osa meist, kui neid peetakse raskes patuseisundis viibijateks?” See t\u00f5statab t\u00f5sise k\u00fcsimuse, kas kardinal Marx tegelikult tunnistab raske patu seisundit.\u00a0Kas kardinal Marx usub, et keegi, kes tavaliselt varastab, paneb toime m\u00f5rvu v\u00f5i pettusi, on “raske patu seisundis”?\u00a0Kas vargad, m\u00f5rtsukad ja petturid saavad vastu v\u00f5tta p\u00fcha Armulauda, kui nad enne oma patte ei kahetse?<\/p>\n

Tundub, et kardinal Marx on omaks v\u00f5tnud ka “situatsioonieetika”, kui ta v\u00e4idab, et “Samuti on k\u00fcsitav, kas teises tsiviilabielus toimuvate seksuaalaktide \u00fcle saab otsustada, s\u00f5ltumatult elu asjaoludest.\u00a0Kas me peame seksuaalakte teises tsiviilabielus pidama eranditult abielurikkumiseks?” Sellise l\u00e4henemise l\u00fckkas otsustavalt tagasi paavst Johannes Paulus II oma 1993. aasta ringkirjas\u00a0Veritatis Splendor<\/a><\/em>,<\/em> milles ta \u00f5petas:<\/p>\n

“M\u00f5istus kinnitab, et inimese tegudel on objekte, mida oma olemuselt “on v\u00f5imatu korrastada Jumala suunas\u201d, sest nad radikaalselt vastuolus Tema n\u00e4o j\u00e4rgi loodud inimese h\u00fcvega.\u00a0Need on teod, mida Kiriku moraalitraditsioonis on nimetatud \u201colemuslikult kurjadeks”: need on kurjad alati ja iseenesest, <\/em>teiste s\u00f5nadega,<\/em>\u00a0v\u00f5ttes arvesse nende objekti ennast ja arvestamata tegutseja varjatud kavatsusi ja asjaolusid.”<\/p>\n

Kardinal Marx p\u00fc\u00fcdis ka \u00f5\u00f5nestada katoliku \u00f5petust rasestumisvastaste vahendite asjus, v\u00e4ites, et Kirik peab “andma rohkem v\u00f5imalusi pruutpaari ja abielupaari \u00fcksmeelsetele sisetundelistele otsustele”.<\/p>\n

Ta j\u00e4tkas: “See on t\u00f5si eriti sellistes olukordades, kus partnerid – keset v\u00e4\u00e4rtuskonflikti \u00a0– peavad tegema otsuse. N\u00e4iteks kui avatus saada rohkem lapsi satub vastuollu abielu ja pereelu s\u00e4ilimisega.” Selle avaldusega kordab kardinal Marx korralise sinodi t\u00f6\u00f6dokumendi \u201c Instrumentum Laboris<\/a><\/em>\u2019e\u201c,<\/em> p\u00e4evakorra 137.\u00a0punkti, mille eesm\u00e4rgiks on\u00a0\u00f5\u00f5nestada katoliku \u00f5petust<\/a>,\u00a0luues pseudokonflikti “s\u00fcdametunnistuse” ja “objektiivse moraalinormi” vahel.\u00a0Siin kardinal Marx loob “pseudokonflikti” “paljunemise” ja “perekonnaelu” vahel.\u00a0Siinkohal on kasulik meenutada ringkirja\u00a0Humanae<\/a> vitae<\/a><\/em>\u00a0\u00f5petust:<\/p>\n

\u201cVastutustundlikuks lapsevanemaks olemine eeldab \u00fchtlasi ja eelk\u00f5ige t\u00f5sisemat suhtumist Jumalast loodud objektiivsesse moraalis\u00fcsteemi, mille ustavaks t\u00f5lgitsejaks on aus s\u00fcdametunnistus. Vanemlike kohustuste vastutustundlik t\u00e4itmine eeldab seet\u00f5ttu, et abikaasad t\u00e4ies ulatuses tunnistaksid oma kohustusi Jumala ees, enda, oma perekonna ja \u00fchiskonna ees, \u00f5iges t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorras.\u201c<\/p>\n

\u201dSellep\u00e4rast ei ole nad elu edasiandmise \u00fclesande t\u00e4itmisel vabad tegutsema t\u00e4ielikult enda \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi, nagu oleksid nad t\u00e4iesti iseseisvalt v\u00f5imelised kindlaks m\u00e4\u00e4rama tee, mida j\u00e4rgida, vaid nad peavad \u00fchitama oma tegevuse Jumala loomiskavaga, mis v\u00e4ljendub abielu loomuses ja selle tegudes, ning mida esitab Kiriku j\u00e4rjepidev \u00f5petus.\u201c (Humanae vitae<\/em>, nr. 10)<\/p>\n

…<\/p>\n

\u201d\u00d5petus, mida tihti toob esile magisteerium, p\u00f5hineb abielulise akti kahe t\u00e4henduse – \u00fchteliitva ja soo j\u00e4tkamise t\u00e4henduse – lahutamatul \u00fchendusel, mis on Jumala tahtest m\u00e4\u00e4ratud ja mida inimene ei saa enda algatusel l\u00f5hkuda.\u201c (Humanae vitae<\/em>, nr. 12)<\/p>\n

\"Pope<\/a><\/p>\n

Franciscus saab rahustada t\u00f5sist muret ainult korrigeerides hereesiat<\/strong><\/h6>\n

“Detsentraliseerimist” on n\u00f5udnud prelaadid, kes avalikult kinnitavad, et nad soovivad n\u00e4ha piiskoppide konverentse lahus \u00fcleilmse Kiriku usust ja praktikast.\u00a0Kaugel sellest, et selliseid prelaate korrale kutsuda, on paavst Franciscus\u00a0sageli<\/a>, nagu n\u00e4iteks kardinal Marxi puhul, nimetanud neid m\u00f5jukatele positsioonidele.\u00a0 Seet\u00f5ttu on katoliiklastel m\u00f5istlik olla t\u00f5siselt mures, kui Franciscus kordab nende \u00fcleskutset detsentraliseerimisele.<\/p>\n

Franciscus saab taastada usalduse ainultavalikult hereesiat korrigeerides ja l\u00f5petades oma praktika, millega annab au ja m\u00f5ju sellistele prelaatidele, kes eitavad katoliku usku.<\/p>\n

<\/h2>\n

<\/h2>\n

Voice<\/a> of the Family<\/a><\/em> veebilehelt inglise keelest t\u00f5lkinud Marju \u00d5unpuu<\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Voice of the Family, 22. oktoober 2015 \u00a0<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[17,19,20,18,22,32,169,43,82,27],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/425"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=425"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/425\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":427,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/425\/revisions\/427"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=425"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=425"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=425"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}