{"id":457,"date":"2016-03-09T00:15:32","date_gmt":"2016-03-08T22:15:32","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=457"},"modified":"2016-03-09T00:22:35","modified_gmt":"2016-03-08T22:22:35","slug":"dzihaad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/dzihaad\/","title":{"rendered":"D\u017dIHAAD"},"content":{"rendered":"

Georg Kirsberg<\/strong><\/h4>\n

22. veebruar 2016<\/h4>\n

<\/p>\n

\"Ali-Saqr-al-Qasem<\/a><\/p>\n

ISISe d\u017eihadist Ali Saqr-al-Qasem tappis Islamikalifaadi pealinnas Raqqas suure rahvahulga ees automaadist   oma ema Leena, kes tahtis Islamikalifaadist lahkuda ja keelitas seda tegema ka oma poega.<\/pre>\n
www.telegraph.co.uk<\/a><\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Koraani keskne termin on palju poleemikat tekitanud d\u017eihaad. Mis asi see on? S\u00f5na d\u017eihaad on tuletatud araabiakeelsest verbist jahada<\/em>, mille esmane t\u00e4hendus on “pingutama millegi nimel”, “endast k\u00f5ike andma mingi eesm\u00e4rgi nimel” jne. Selle juriidilis-teoloogilis-poliitiline t\u00e4hendus on “pingutama Allahi teel”, st levitama usku Allahisse ning tegema Teda v\u00f5idukaks maailma \u00fcle.[1]<\/a><\/p>\n
Kogu d\u017eihaadi k\u00e4sitlus on v\u00e4ga laiali valguv ning mahukas teema, milleks v\u00f5iks ja saaks kirjutada tuhandeid lehek\u00fclgi, endiselt selgusele j\u00f5udmata, mis asi see konkreetselt on. D\u017eihaad on erinevate islami \u00f5petlaste ja koolkondade hulgas l\u00e4bi ajaloo omandanud nii erinevaid, ka \u00fcksteisele vastuk\u00e4ivaid t\u00e4hendusi, et l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on see termin oma t\u00e4henduse kaotanud ning iga\u00fcks v\u00f5ib selle all \u00f6elda, m\u00f5elda ja teha, mida ise tahab.<\/p>\n
K\u00e4esolevas v\u00f5tan selle teema aga siiski l\u00fchidalt kokku, et anda lugejale edasi, kes \u00fchtlasi on ka valija Euroopa poliitmaastikul, oluline s\u00f5num: d\u017eihaad on moslemite – mitte ainult islamistide vaid k\u00f5igi moslemite – pingutus islami levitamisel \u00fcle maailma, eesm\u00e4rgiga luua universaal-\u0161ariaadi-islami-riik.<\/p>\n
Populaarteaduslikes allikates, mis t\u00f5en\u00e4oliselt on ka “poliitilise korrektsuse” tsensuuri all, leiame d\u017eihaadi kohta vaid pealiskaudseid k\u00e4sitlusi, kus esiteks tuuakse esile \u00e4sja mainitut, et d\u017eihaad on \u00fcritamine, p\u00fc\u00fcdlemine millegi poole. Juurde lisatakse, et tavaliselt t\u00e4histatakse sellega mingi kiiduv\u00e4\u00e4rse eesm\u00e4rgi saavutamiseks tehtud pingutust.<\/p>\n
Islami s\u00fcnniajaks loetakse 630. aastat, kui prohvet Muhamed l\u00f5petas oma elut\u00f6\u00f6 r\u00e4nnaku Mekasse, mille ta vallutas 629. aasta 11. detsembril. Muhamed ise suri Medinas 632. aastal. Koraan “ilmutati” prohvetile aga umbes 610. a. paiku ning seal esineb termin d\u017eihaad 41 korda. Religiooni kontekstis t\u00e4hendab d\u017eihaad inimese isiklikku tingimusteta v\u00f5itlust oma pattude v\u00f5i halbade harjumustega, \u00fchiskondliku moraali t\u00f5stmiseks tehtud pingutusi v\u00f5i islami levitamist. Tingimusteta t\u00e4hendab antud hetkel oma elust ja varast mittehoolimist. D\u017eihaad v\u00f5ib olla rahumeelne, n\u00e4iteks islami levitamine kirjas\u00f5na kaudu, v\u00f5i v\u00e4givaldne nn. “m\u00f5\u00f5ga d\u017eihaad”. Islami m\u00fcstika r\u00f5hutab rahumeelse d\u017eihaadi t\u00e4htsust, kuid ei v\u00e4lista sugugi mitte v\u00e4givaldset d\u017eihaadi – hingeline sisev\u00f5itlus on “suur d\u017eihaad”, v\u00e4givaldne aga “v\u00e4ike d\u017eihaad”.[2]<\/a><\/p>\n
Termin d\u017eihaad ei ole seega p\u00fcha s\u00f5ja s\u00fcnon\u00fc\u00fcm vaid t\u00e4histab palju laiahaardelisemaid eesm\u00e4rke ja nende eesm\u00e4rkide saavutamiseks vajalike vahendite komplekti. D\u017eihaadiks nimetatakse ka naise s\u00fcnnitust, hoolitsust haige isa eest, enese\u00fcletamist, vastupanu kiusatusele ja jumala otsinguid. Siiski, ca. 2\/3 juhtudest, mil koraanis d\u017eihaadi nimetatakse, j\u00e4rgneb viide s\u00f5jategevusele. Selle s\u00f5jategevuse l\u00f5ppeesm\u00e4rgiks on allutada uskmatud islamile, mille all m\u00f5eldakse poliitilisi meetodeid islami geopoliitilise maailmavalitsemise saavutamiseks. M\u00f5ned d\u017eihaadi puudutavad l\u00f5igud koraanis vihjavad, et v\u00f5itlus uskmatutega pole tingimusteta eesm\u00e4rk, vaid vastus nende provokatsioonile v\u00f5i agressiivsele \u00e4hvardusele.[3]<\/a><\/p>\n
Kui see, pealiskaudne sissejuhatus teemasse, p\u00e4rines populaarteaduslikust raamatust, siis n\u00fc\u00fcd l\u00e4heme juba s\u00fcvitsi “m\u00fcstilisse maailma”, mida valgustab meile T\u00dc \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud \u00dcllar Peterson, kes on spetsialiseerunud islamile. 2005. a. kaitses ta v\u00e4ga asjakohase magistri t\u00f6\u00f6 “D\u017eihaadi konstseptsiooni kujunemine koraanis”.<\/p>\n
Islamil on viis p\u00f5hialust: usk Allahisse ja Muhamedi prohvetlusse, palvetamine, palver\u00e4nd, paast ning kogutud vara puhastamine usumaksu n\u00e4ol. Nendele viiele usualusele p\u00fchendab muslimite p\u00fcha raamat Koraan umbes kolmandiku oma mahust. Teine kolmandik r\u00e4\u00e4gib imelistest prohvetilugudest ja tuletab meelde \u00f5igete ja eksinud rahvaste saatusi. Viimane kolmandik aga k\u00f5neleb islami kuuendast alusest – pingutusest Jumala teel – d\u017eihaadist ja suhetest uskmatutega ning \u00f5hutab Ainujumala poolt ilmutatud igavest t\u00f5de kuulutama mittemuslimitele. K\u00fcll aga koraani viimase kolmandiku k\u00e4sud on \u00fclimuslikud eelmise kahe kolmandiku k\u00e4skude ees.[4]<\/a><\/p>\n
Seega v\u00f5ib v\u00e4ita, et ei ole v\u00f5imalik olla muslim ehk Allahi tahtele allaheitnu, olemata seejuures mud\u017eahiid – usu nimel pingutaja. Siinkohal on paslik ka esile tuua terminite islam ja muslim konkreetsed t\u00e4hendused: islam t\u00e4hendab araabia keeles “enda allaheitmine Jumalale” ning muslim: “see, kes ennast alla on heitnud”.<\/p>\n
Klassikalise islami d\u017eihaadi kontseptsioon on lahutamatult seotud riigikontseptsiooniga. Klassikalise riigikontseptsiooni aluseks on eeldus, et islam on universaalne usk, sest prohvet Muhamed oli inimkonnale Jumalalt (araabia keeles All\u00e2h<\/em>) saadetud prohvet, kes kinnitab eelnenud prohvetite (enamus Piiblis mainitud) s\u00f5numit ning juhib inimkonna, mis vahepeal on eksiteele sattunud eelnevate prohvetite s\u00f5numi moonutamise p\u00e4rast (tehes Allahi poolt ilmutatud p\u00fchakirjadesse meelevaldseid lisandusi), tagasi \u00f5igele teele. Seega on islam universaalne usk ning peab h\u00f5lmama kogu Universumit, ja kui vaja, siis peab see h\u00f5lmamine toimuma j\u00f5udu kasutades.[5]<\/a><\/p>\n
See t\u00f5e kuulutamine toimub pingutuse – d\u017eihaadi k\u00e4igus. Selle k\u00e4igus allaheitjad – muslimid – heidavad alla, st islamistavad, t\u00f5e kuulutamise ja \u00f5igluse kehtestamise kaudu \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma. Et mitte-islami alade (d\u0101r al-harb<\/em> – s\u00f5jatallermaa) muutmine d\u0101r al-isl\u0101m<\/em>iks (islami ala) toimub islamis pingutuse – d\u017eihaadi k\u00e4igus ja abil, sellele ei vaidle vastu ka rahumeelseimad muslimid.[6]<\/a> See viimane lause oli k\u00e4esoleva teema k\u00e4sitluse, nagu ka tulevase Euroopa immigratsiooni poliitika kujundamise puhul, v\u00e4ga oluline t\u00e4hele panna: k\u00f5ikide moslemite eesm\u00e4rk, isegi rahumeelsete oma, on kogu maailma islamiseerimine.<\/p>\n
K\u00fcll aga t\u00e4psemalt, mida d\u017eihaad t\u00e4hendab ja milliste meetmetega teda l\u00e4bi peab viima, on selgusetu siiani, koraan selle kohta konkreetseid selgitusi ei anna. Eelnevas sai juba esile toodud, mis d\u017eihaad (“suur” ja “v\u00e4ike”) \u00fcldiselt on, n\u00fc\u00fcd illustreerin aga kahe vastandliku n\u00e4ite abil, kui erinev v\u00f5ib olla selle k\u00e4sitlus. 2002. aasta suvel pidas Harvardi \u00dclikooli l\u00f5putseremoonial k\u00f5ne Zayed Yasin, mille pealkiri oli “Minu D\u017eihaad Ameerikas”, milles see Ameerika muslimite helgemaid p\u00e4id teatas: “T\u00f5eline Ameerika unistus on universaalse iseloomuga, see on midagi enamat, kui materialistlikud p\u00fc\u00fcdlused. See on suutlikkus ja v\u00f5imalus kujundada oma elu: toita ja katta perekonda turvaliselt ja v\u00e4\u00e4rikalt ning praktiseerida rahus oma usku. See on meie Ameerika d\u017eihaad” (Harvard still hates America<\/em>. The Washington Times. June 6, 2002).[7]<\/a><\/p>\n
Neli aastat varem aga avaldas r\u00fchmitus nimega Juutide- ja Ristis\u00f5dijatevastase D\u017eihaadi \u00dclemaailmne Rinne, eesotsas selle juhtide Shaykh Usamah Bin-Muhammad Bin-Ladini ja Ayman al-Zawahiriga, fatwa, mis kuulutas d\u017eihaadi Ameerikale ja selle liitlastele s\u00f5nadega: “K\u00e4sk tappa ameeriklasi ja nende liitlasi – tsiviilisikuid ja s\u00f5jav\u00e4elasi – on kohustuslik igale muslimile igal maal, kus seda v\u00f5imalik teha on … See on koosk\u00f5las k\u00f5ikv\u00f5imsa Allahi k\u00e4suga: “V\u00f5idelge nende vastu, kuni pole enam r\u00f5humist ning usk kuulub Allahile.”” (al-Quds al-Arabi<\/em>, 23.02. 1998).[8]<\/a><\/p>\n
V\u00f5i siis teine hea n\u00e4ide, kus Saddam Hussein kuulutas 1991. aasta Lahes\u00f5ja p\u00e4evil v\u00e4lja d\u017eihaadi L\u00e4\u00e4ne vastu, tuues ettek\u00e4\u00e4ndeks l\u00e4\u00e4nemaailma s\u00f5jav\u00e4gede paiknemise islami aladel; vastusena kuulutasid Saudi Araabia v\u00f5imud d\u017eihaadi Saddam Husseinile.[9]<\/a><\/p>\n
Rahumeelse suuna pooldajad on kuulutanud d\u017eihaadi “v\u00f5itluseks kurjusega enda sees ja \u00fchiskonnas”, “tubliks \u00f5ppimiseks ja t\u00f6\u00f6tamiseks”, “v\u00f5itluseks rassilise diskrimineerimise vastu” jne. \u00dcks Iraani ministeeriume kannab nimetust Ministry of Jih\u0101d-e Sazandegi<\/em> – see valitusasutus tegeleb riikliku elamuehitusprogrammiga. Pingutada selliste eesm\u00e4rkide nimel on \u00fcllas v\u00f5itlus.[10]<\/a> Samas on muidugi ka see teada, et Iraan on \u00fcks tagurlikumaid ja suurimaid paaria riike maailmas, mis kasutab nii islamit kui koraani euroopalike v\u00e4\u00e4rtuste kontekstis halbadel eesm\u00e4rkidel.<\/p>\n
Seega omab v\u00e4ljend pingutus Jumala teel, mis Koraanis k\u00f5ige sagedamini d\u017eihaadi m\u00e4rgib, palju avaldumisvorme ning selle teooriadki on erinevad, leides sageli praktikas vastupidise v\u00e4ljundi. \u00dcllar Peterson, kes on selle teema teaduslikult otsast l\u00f5puni p\u00f5hjalikult l\u00e4bi tudeerinud, peab l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ikkagi t\u00f5dema, et see, mida t\u00e4hendab d\u017eihaad poliitilisel ja ajaloolisel areenil, j\u00e4\u00e4b selgusetuks ka selle l\u00e4tete juurde, 7. sajandisse, tagasi liikudes. Ta nendib, et korduvalt oleme olukorra ees, kus v\u00e4ljakuulutatud d\u017eihaad reaalsuses lahkneb d\u017eihaadi kontseptsioonist ning sajandite jooksul koguneb hulk \u00fcksteisest erinevaid d\u017eihaadi avaldumisvorme, kuigi nende teoreetiline baas on Koraanile p\u00f5hinedes olemuselt samaks j\u00e4\u00e4nud, kuid m\u00f5nev\u00f5rra edasi arendatuna islami traditsiooni poolt. Pidevalt esineb islami 14. sajandi jooksul olukordi, mil me ei leia ei allikatest d\u017eihaadi sealt, kus see peaks eriti selgelt avalduma, n\u00e4iteks ristis\u00f5dade puhul, samas leiame ta sealt, kus teda oodata ei oskaks, n\u00e4iteks wahhabiitide korraldatud tapatalgute puhul kaasmuslimite vastu.[11]<\/a><\/p>\n
Huvitav ja asjakohane siinkohal on nentida ka seda, et islam tunnistab ka teisi p\u00fchakirja omavaid kogukondi (ahl al-kit\u00e2b<\/em>[12]<\/a>), reeglina peetakse nende all silmas kristlasi ja juute. Nendega (ahl al-kit\u00e2b<\/em>) l\u00f5peb muslimitel igasugune vaen kohe, kui need alluvad poliitiliselt islamile – s.t. tunnistavad Allahit jumalana, kuid ei tunnista Muhamedi prohvetina, nad v\u00f5ivad kalifaadis selliselt, oma usku praktiseerides edasi elada, kuid peavad tasuma pidevalt maksu. \u00a0P\u00fchakirja mitte omavad rahvad (paganad) saavad valida vaid kahe v\u00f5imaluse vahel: astuda islami usku v\u00f5i saada maha tapetud muslimite poolt.[13]<\/a> Ning v\u00e4hemasti kaasaegne radikaalse islami lipulaev ISIS liigitab \u0161iiidi muslimid samasse kategooriasse uskmatutega – kas vastu v\u00f5tta sunni islam v\u00f5i maha tapetud saada[14]<\/a>.<\/p>\n
Islami seisukohalt moodustab inimkond ideaalis \u00fche \u00fclemaailmse riigi, kus k\u00f5ik usuvad Allahisse. Selles riigis asuvad ka muslimite \u00fclemv\u00f5imu all olevad ahl al-kit\u00e2b kogukonnad, kes usuvad k\u00fcll Allahit, kuid ei tunnista Muhamedi Allahi prohvetiks. Seda maailmariiki valitseb kaliif, kelle k\u00e4es on nii poliitiline kui ka usuline v\u00f5im – ta on \u00fchteaegu nii Caesar kui Paavst. Selle universaalriigi eesm\u00e4rk on viia ellu \u0161ariaati – jumalikku seadust, ning iga inimese eesm\u00e4rk maapealses elus on selle \u0161ariaadi t\u00e4itmine. \u0160ariaat seisab kogukondlike huvide eest, \u00fcksikindiviidi kaitseb ta vaid niipalju, kui selline teguviis \u00fchildub kogukondlike, st. islami huvidega.[15]<\/a><\/p>\n
L\u00e4htudes universaalriigi kontseptsioonist, tunnistab islam rahvusvahelise \u00f5iguse \u00fcksnes ajutist iseloomu: see rahvusvaheline \u00f5igus kehtib niikaua, kuni \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma elanikkond saab muslimiteks v\u00f5i allub ahl al-kit\u00e2b<\/em>’ina muslimitele. Islami seadus on personaalse iseloomuga – islami kogukonna liikme kohta k\u00e4iv, olgu selleks muslim v\u00f5i ahl al-kit\u00e2b<\/em>, hoolimata tema asukohast – mitte territoriaalse iseloomuga.[16]<\/a><\/p>\n
Seega, kuna islam on universaalne usk, t\u00e4hendab klassikalise d\u017eihaadi kontseptsiooni kohaselt d\u017eihaad islami levitamist (EI, djihad<\/em>). Kui varem n\u00e4hti selles levikus teiseusksete islami usku p\u00f6\u00f6ramist, siis viimasel ajal pigem islamiriigi laienemist. D\u017eihaadi eesm\u00e4rk on selle universaalriigi loomine.[17]<\/a><\/p>\n
Tartu \u00dclikooli orientalist Peeter Espak nendib, et “koraan on v\u00e4lja kujunenud s\u00f5jaoludes, see on mingis m\u00f5ttes ka s\u00f5jareligioon”[18]<\/a>. Sama, et islam on s\u00f5jareligioon, \u00fctles juba 1960. a. hilisem Nobeli kirjanduspreemia laureaat Elias Canetti oma kuulsas raamatus Masse und Macht<\/em>: “Massi kaheks jagamine islamis on tingimatu: on usklike ja on uskmatute mass. Neile on m\u00e4\u00e4ratud teineteisega v\u00f5idelda. Usus\u00f5da on p\u00fcha kohustus \u2026”[19]<\/a>.<\/p>\n
Et see nii on, ja miks see nii on, sellele annab j\u00e4llegi vastuse \u00dcllar Peterson, selgitatades, et l\u00e4htuvalt islami universalismist – soovist luua universaalriik – on d\u0101r al-isl\u0101m <\/em>pidevas konfliktis aladega, kus islam veel ei valitse; nende islamist v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vate alade nimetus on d\u0101r al-harb<\/em> – s\u00f5jatallermaa. Seega on d\u017eihaad vahendiks muuta d\u0101r al-harb<\/em>’i \u00f5igluse, t\u00f5e ja allaheitmise alaks – d\u0101r al-isl\u0101m<\/em>’iks.<\/p>\n
Idealistid ja vasak-aktivistid \u00fctlevad sellepeale aga j\u00e4lle, et need on ikka ainult \u00fcksikud ekstremistid, et islam ise ei ole selline. Kuid kas prohvet Muhamed ise k\u00e4sitlis islamit universaalse, kogu inimokonnale m\u00f5eldud usuna? \u00dcllar Peterson vastab sellele viimasele k\u00fcsimusele jaatavalt: just Muhamedi elu ajal alustatud r\u00fcnnakud B\u00fctsantsi valduses olevate kristlike alade vastu, v\u00e4idetavalt tema poolt saadetud islami usu vastuv\u00f5tmist manitsevad kirjad suurriikide valitsejatele, ning mis peamine, Koraani enda s\u00f5num, annavad alust vastata jaatavalt sellele k\u00fcsimusele.[20]<\/a><\/p>\n
Kas d\u017eihaad uskmatute vastu on iga muslimi kohus? Islami \u00f5petlaste arvamused l\u00e4hevad siin lahku. On neid, kes vastavad eitavalt, kuid on ka neid, kes arvavad nii, nagu 14. saj. elanud kuulus \u00f5petlane Ibn Khaldun: “Moslemite jaoks on p\u00fcha s\u00f5da religioosne kohustus sest moslemite missioon on p\u00f6\u00f6rata k\u00f5ik islami usku, kas rahumeelselt v\u00f5i v\u00e4givaldselt”. M\u00f5ned keskaegsed islami teoreetikud v\u00e4itsid suisa, et d\u017eihaadi eesm\u00e4rk on puhastada maailm uskmatutest.[21]<\/a> Selle teemaga v\u00e4ga h\u00e4sti kursis olev \u00dcllar Peterson, kelle selleteemaline artikkel on k\u00e4esoleva t\u00f6\u00f6 p\u00f5hialus, nendib, et enamus islami \u00f5petlasi on seisukohal, et d\u017eihaad on kollektiivne kohustus islami levitamisel, see t\u00e4hendab universaalse islamiriigi laiendamisel.[22]<\/a><\/p>\n
T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on kindlasti seegi, et “juhuslikult” peale seda, kui Muhamedile oli ilmutatud Koraani viimane, suura 9, mis k\u00e4seb valimatult v\u00f5idelda nii paganate kui ka kristluse ja judaismiga, algas muslimite suur v\u00e4ljatung oma algsest kodust, Araabia poolsaarelt.[23]<\/a><\/p>\n
Seega on d\u017eihaad viie personaalse usualuse k\u00f5rval kuues, mitteametlik usualus. See t\u00e4hendab seda, et mitte k\u00f5ik muslimid ei pea d\u017eihaadist osa v\u00f5tma, piisab, kui d\u017eihaadi teostamiseks on koos kriitiline arv mud\u017eahiide (d\u017eihaadist osav\u00f5tjaid) d\u017eihaadi edukaks l\u00e4biviimiseks. Peterson nendib aga, et siiski tundub, et Muhamedi ajal oli d\u017eihaad personaalne kohustus, nagu \u00fclej\u00e4\u00e4nud viis usualust, ning kohustuslik igale muslimile, sest k\u00f5ik ajaadid[24]<\/a>, mida ta oma uurimust\u00f6\u00f6 tarbeks on uurinud, r\u00e4\u00e4givad selle kasuks. D\u017eihaadi kollektiivseks kohustuseks muutumine peegeldab arvatavasti hilisemaid arenguid, mis seotud \u00fchtse islamiriigi laienemise l\u00f5puga. Samas on k\u00f5ik islami \u00f5petlased \u00fchel n\u00f5ul, et d\u017eihaad on iga muslimi, sh. ka naiste ja laste, personaalne kohustus vaenlase r\u00fcnnaku puhul.[25]<\/a><\/p>\n
K\u00fcll aga kuskil ei ole defineeritud, mis asi on vaenlase r\u00fcnnak ning kindlasti ei piirdu see k\u00e4sitlus vaid otsese, f\u00fc\u00fcsilise r\u00fcnnakuga. Mitmed islami organisatsioonid on v\u00e4lja kuulutanud tingimusteta usus\u00f5ja ning fatwa<\/em> kogu l\u00e4\u00e4ne, kristliku tsivilisatsiooni vastu. Seda s\u00f5ltumata asjaolust, kas konkreetne riik ning selle inimesed on neid r\u00fcnnanud, mida keegi ilmselgelt ju pole teinud. Asi on selles, et muslimid tajuvad r\u00fcnnakuna k\u00f5ike, mis eirab (fundamentaalse) islami v\u00e4\u00e4rtusi, mida l\u00e4\u00e4nelik eluviis teeb.<\/p>\n
Majid Khadduri, kes on k\u00f5iki d\u017eihaadi klassikuid kokkuv\u00f5tva raamatu War and Peace in the Law of Islam<\/em> autor, j\u00e4rgi t\u00e4hendab d\u017eihaad “permanentset s\u00f5jaseisukorda, kuid mitte permanentset taplust”. Selles m\u00f5ttes, et kui hetkel ollakse n\u00f5rk, siis v\u00f5ib vaenlasega vaherahu v\u00e4lja kuulutada, kuni end kogutakse. Kusjuures, islam enda algallikate kohaselt, on veel nii s\u00f5jakas, et s\u00e4testab, et islamimaailma rahu d\u0101r al-harb<\/em>’iga saab olla vaid ajutise iseloomuga ning rahulepingud ei tohi \u00fcletada 10 aastat, aluseks on v\u00f5etud Muhamedi poolt 628. aastal s\u00f5lmitud Hudaibiyyah lepe Meka paganatega. Tingituna muslimite s\u00f5jalise edu l\u00f5ppemisest peale esimest v\u00f5idukat vallutuste sajandit, hakkas kehtima p\u00f5him\u00f5te, et seda ajutist rahu v\u00f5ib pikendada.[26]<\/a><\/p>\n
Klassikalise d\u017eihaaditeooria peamise teoreetiku Abu\u2019l-Hasan al-Mawardi (972-1058) teose Al-Ahk\u0101m as-sultaniyyah<\/em> (Valitsemise seadused) j\u00e4rgi kehtib uskmatute ja nende ahl al-kit\u00e2b<\/em>’i vastu, kes ei allu muslimitele, islami universalismist tingituna permanentne s\u00f5jaseisukord. Enamus d\u017eihaaditeoreetikuid n\u00f5ustub, et enne d\u017eihaadi v\u00e4ljakuulutamist tuleb vastasele, kui ta on ahl al-kit\u00e2b<\/em> hulgast, anda v\u00f5imalus islamisse astumiseks v\u00f5i dhimmi<\/em>ks (muslimite maksualune ja muslimite kaitse all oleva ahl al-kit\u00e2b<\/em>’i kogukonnaliige) saamiseks; paganatele aga esitatakse v\u00f5imalus astuda islamisse v\u00f5i v\u00f5idelda elu ja surma peale. T\u00e4nap\u00e4eva d\u017eihaaditeoreetikud on enamasti \u00fcksmeelel, et praeguseks on islamist k\u00f5ik inimesed maailmas kuulnud ning vahetult enne s\u00f5jalisi aktsioone uue kutse esitamine mittemuslimitele astumaks islami usku pole enam vajalik.[27]<\/a><\/p>\n
T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on d\u017eihaadi teoorias ka p\u00f5him\u00f5te, mille kohaselt peetakse Etioopiat neutraalseks alaks, mille r\u00fcndamine on muslimitele keelatud (ei ole d\u0101r al-harb<\/em>). Seda v\u00e4idetavalt Abbessiinia kristliku valitseja poolt pakutud kaitse ja peavarju t\u00f5ttu muslimitele islami tekkides. Ja \u0161iiitidel pole peale nende viimase imaami varjatud olekusse asumist 9. sajandil \u00fcldse v\u00f5imalik d\u017eihaadi v\u00e4lja kuulutada, sest selle v\u00e4ljakuulutamise \u00f5igus on vaid imaamil.[28]<\/a><\/p>\n
Mis puudutab aga v\u00e4gagi radikaalseid islami r\u00fchmitusi nagu ISIS, kes peavad p\u00fcha s\u00f5da mitte ainult uskmatute vastu, vaid ka nende moslemite vastu, kes “ei ole piisavalt head”, siis ka neile pandi alus kohe islami algaastatel. Vaid paark\u00fcmmend aastat peale Muhamedi surma tekkis kharid\u017eiitide liikumine, mille olemuslik alus on pidev d\u017eihaad eelk\u00f5ige nende muslimite vastu, kes ei jaga nende arusaama islamist – ning j\u00e4rgneva paari sajandi jooksul hukkavad nad oma d\u017eihaadi k\u00e4igus valimatult muslimite mehi, naisi ja lapsi – k\u00f5iki, kes nendega \u00fchel meelel pole.[29]<\/a><\/p>\n
T\u00e4nasel p\u00e4eval v\u00f5ib aga d\u017eihaadi kui p\u00fcha s\u00f5da uskmatute vastu ning m\u00e4rtrisurma kui \u00fclimat v\u00e4\u00e4rtust lugeda osaks islamist juba ainu\u00fcksi selle pikaldase traditsiooni p\u00e4rast, mil ta on islamiga kaasas k\u00e4inud, alates islami esimestest vallutustest. N\u00e4iteks Al-Hakami teoses Fut\u016bh al-misr<\/em>, mis kirjeldab Egiptuse vallutamist aastail 640-642, toonitatakse korduvalt ka tavaliste s\u00f5jameeste indu surra Allahi eest: “Ja kui meid viimseni maha tapetakse, siis on see meile parim v\u00f5imalus j\u00f5uda Allahi palge ette ja paradiisi, ega ihale muud meie silmad ega s\u00fcda … Ega pole \u00fchteainsamatki meist, kes ei palvetaks hommikul ja \u00f5htul, et Allah kingiks temale m\u00e4rtrisurma … On Allah k\u00e4skinud meil s\u00f5dida islamist keeldujate vastu.”[30]<\/a><\/p>\n
Samasugust d\u017eihaadi indu v\u00f5ib kogeda ka peamisest Kaukaasia vallutamist k\u00e4sitlevast allikast, Al-Kufi t\u00f6\u00f6st Kit\u00e2b al-fut\u016bh<\/em>, milles korduvad motiivid “oma hinge p\u00fchendamine Allahile d\u017eihaadis”, \u00f5hutused “kiirustage paradiisi”, kirjeldused rahva seas tekkinud usupuhangutest uute v\u00e4gede kogumisel s\u00f5jak\u00e4iguks, v\u00e4ljendid nagu “polnud kedagi, kes poleks hobuse seljas lahingusse tormanud, et surres \u00f5nne otsida” jne.[31]<\/a><\/p>\n
Islami d\u017eihaadi kui kitsas t\u00e4henduses tingimusteta p\u00fcha s\u00f5da k\u00f5igi uskmatute vastu, soodustasid Iraani s\u00fcndmused islamirevolutsiooni p\u00e4evil. 1978\/9 a. l\u00e4ksid sajad tuhanded inimesed seal t\u00e4navatele valitsuse vastu protestima. Nn. islamirevolutsiooni taga seisid paljud r\u00fchmitused, sealhulgas radikaal-islamistlikud ja sotsialistlikud liikumised, kuid demonstrandid lootsid ennek\u00f5ike katastroofilise majandusolukorra paranemist. P\u00e4rast Iraani valitsuse kukutamist kuulutas revolutsiooni juht ajatolla Homeini v\u00e4ja islamivabariigi. Endisi seadusi hakkasid asendama ranged religioossed reeglid ja sisse seati islami \u00f5igus \u0161ariaat. V\u00f5im kuulus sellest alates moslemi vaimulikele.[32]<\/a><\/p>\n
1980. aastatel toimunud Iraani-Iraagi s\u00f5da pani aluse m\u00e4rtrisurma ideaalile, mille k\u00e4igus hakkasid Allahi nimel end ohverdama massiliselt inimesi. Iraan saatis massiliselt lapsi, kellele lubati surma korral teed paradiisi ning anti selletarbeks ka plastmassist v\u00f5ti n\u00f6\u00f6riga kaelas kaasa, \u00fcle miiniv\u00e4ljade enese\u00f5hkimisega regulaarv\u00e4gedele teed rajama.<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kida riigist, kes tahavad olla t\u00e4ielikult valitsetud islami p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi, siis see m\u00f5te kuulub prohvet Muhamedile (u. 570-632), kes aastal 622 asutas esimese khil\u0101fa<\/em> ehk kalifaadi – religioosne kogukond, mille eesotsas on usujuht. T\u00e4nap\u00e4eval kuuluvad kalifaadi p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rgivate riikide hulka Iraan (alates 1979 a. islamirevolutsioonist), Pakistan, Afganistan ja Saudi-Araabia. K\u00f5ik moslemid ei toeta islamiriigi ideed. M\u00f5ned islami vaimulikud v\u00e4idavad lausa, et see rikub \u00fcht islami printsiipidest: jumalikud ja poliitilised asjad ei tohi seguneda. Need vaimulikud on aga v\u00e4hemuses. Suurem osa arvab, et patt on islamiriiki mitte uskuda.[33]<\/a><\/p>\n
Selline oli siis l\u00fchike, ja nii konkreetne kui v\u00f5imalik, kokkuv\u00f5te isalmist ja d\u017eihaadist. Kuna d\u017eihaad on islamiga nii l\u00e4bi p\u00f5imunud, olles selle oluline osa, ei ole v\u00f5imalik temast \u00fcksinda r\u00e4\u00e4kida vaid alati tuleb juttu teha ka islamist \u00fcldiselt. Nagu n\u00e4ha oli, siis konkreetset vastust ja ammendavat \u00fclevaadet d\u017eihaadist anda on v\u00e4ga raske, kui mitte v\u00f5imatu, sest nagu alguseski \u00f6eldud, kuna koraan seda \u00fcheselt ei defineeri, siis v\u00f5ibki iga\u00fcks seda terminit nii kasutada nagu talle meeldib.<\/p>\n
K\u00fcll aga selgelt joonistuvad v\u00e4lja aspektid, mida ei saa ega tohi eirata:<\/p>\n
1.\u00a0D\u017eihaad on nii islami kui koraani lahutamatu, v\u00e4ga oluline osa.<\/p>\n
2. D\u017eihaad t\u00e4hendab permanentset s\u00f5jaseisukorda (d\u0101r al-isl\u0101m<\/em> vs. d\u0101r al-harb<\/em>) mitte-muslimite (ahl al-kit\u00e2b<\/em>) vastu.<\/p>\n
3. d\u017eihaad on on muslimite kollektiivne kohustus, viie personaalse usualuse k\u00f5rval kuues, mitteametlik usualus.<\/p>\n
4. Muslimite usu kohaselt on islam universaalne usk ning peab h\u00f5lmama kogu Universumit, ja kui vaja, siis peab see h\u00f5lmamine toimuma j\u00f5udu kasutades.<\/p>\n
5. Islam on kollektiivne religioon, mis seisab (\u0161ariaadi n\u00e4ol) kogukondlike huvide eest, \u00fcksikindiviidi kaitseb ta vaid niipalju, kui selline teguviis \u00fchildub kogukondlike, st. islami huvidega. See omakorda t\u00e4hendab, et islami eesm\u00e4rk on luua pime k\u00e4sut\u00e4itjate \u00fchiskond, kelle ainukene elu m\u00f5te on islami levitamine.<\/p>\n
6. V\u00e4givaldne d\u017eihaad ning m\u00e4rtri surm on ainu\u00fcksi oma pikaldase ajaloolise traditsiooni p\u00e4rast t\u00e4naseks p\u00e4evaks saanud osaks islamist, k\u00fcll aga toetavad seda ka mitmed islami algallikad.<\/p>\n
Iga muslim kannab endas islami kollektiivset eesm\u00e4rki: maailm islamiseerida. Ja seda viivad ellu ka s\u00f5bralikud muslimid – nad k\u00f5ik kummardavad sama prohvetit, kasutavad sama koraani ja sama mo\u0161eed, ka need, “kes ei ole sellised”. Islam ja radikaalne islam on omavahel niiv\u00f5rd l\u00e4bi p\u00f5imunud, et nende eristamine ei olegi v\u00f5imalik, sest m\u00f5lemil on \u00fcks eesm\u00e4rk – \u0161ariaadil p\u00f5hinev universaalriik – seega “s\u00f5bralik” islam toetab alati radikaalset islamit.<\/p>\n
See on k\u00f5ige olulisem asi, millest Euroopa valija aru peab saama, kui tahab oma \u00fchiskonda s\u00e4ilitada. Meie senine, vasak-ideoloogiast l\u00e4bi loputatud \u00fchiskond, on seda t\u00f5siasja aastak\u00fcmneid eiranud ning “solidaarsuse” egiidi all ise ellu viinud d\u017eihaadi enda vastu.<\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Kui soovid panna oma panuse Eesti ja Euroopa islamiseerumise v\u00e4ltimiseks, siis toeta\u00a0MT\u00dcd International SIS<\/a><\/u>, mis on selleks loodud ning millel on koost\u00f6\u00f6 partnerid juba mitmes Euroopa riigis.\u00a0<\/em><\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Artikkel ilmus esmalt\u00a0Georg<\/a> Kirsbergi blogis<\/a><\/strong><\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
M\u00c4RKUSED<\/h6>\n
[1]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[2]<\/a> Arp, R (toim.). 1001 ideed, mis on muutnud meie m\u00f5tlemist. Kirjastus Varrak 2014. Lk. 273.<\/p>\n
[3]<\/a> Arp, R (toim.). 1001 ideed, mis on muutnud meie m\u00f5tlemist. Kirjastus Varrak 2014. Lk. 273;<\/p>\n
Reuter, C. Minu elu on relv. Tallinn 2003. Lk. 23.<\/p>\n
[4]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[5]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[6]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[7]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[8]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[9]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[10]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[11]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[12]<\/a> Ahl al-kit\u00e2b<\/em>: otset\u00f5lkes “raamaturahvas”, kristlased, juudid, zoroastristid – need, kellele Jumal on p\u00fchakirja ilmutanud.<\/p>\n
[13]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[14]<\/a> “Wir werden Europa erobern und jeden t\u00f6ten, der nicht zum Islam konvertiert”. Focus. 14.01.2015.<\/p>\n
http:\/\/www.focus.de\/politik\/ausland\/islamischer-staat\/deutscher-dschihadist-im-rtl-interview-wir-werden-europa-erobern-und-jeden-toeten-der-nicht-zum-islam-konvertiert_id_4405915.html<\/p>\n
[15]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[16]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[17]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[18]<\/a> Peeter Espak: iseenda m\u00f5rvariga dialoogi astumine ei ole \u00f5ige. ERR. 12.01.2015.<\/p>\n
http:\/\/uudised.err.ee\/v\/valismaa\/2a94ce14-e610-494f-868a-7cf5cda003af<\/p>\n
[19]<\/a> Taheri, A. Politik und Religion im Iran. Die Zeit. 06.04.1984.<\/p>\n
http:\/\/www.zeit.de\/1984\/15\/politik-und-religion-im-iran<\/p>\n
[20]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[21]<\/a> Esposito, J.L. Unholy War. Terror in the Name of Islam<\/em>. Oxford University Press, 2002. Lk. 67.<\/p>\n
[22]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[23]<\/a> \u00a0Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[24]<\/a> \u00a0Suura ja ajaat: Koraan on jaotatud suuradeks, suura eestikeelne vaste on “peat\u00fckk” (pikemad) v\u00f5i “salm” (l\u00fchemad). Neid suurasid on meieni j\u00f5udnud Koraanis 114. Suurad jaotuvad ajaatideks, mida eestip\u00e4raselt v\u00f5ime v\u00e4rsiks nimetada. Pikimas suuras on \u00fcle 6000 ajaadi, l\u00fchimas vaid 3 ajaati.<\/p>\n
[25]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[26]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[27]<\/a> \u00a0Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[28]<\/a> \u00a0Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[29]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[30]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[31]<\/a> Peterson, \u00dc. D\u017eihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)<\/p>\n
http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id_article=404<\/p>\n
[32]<\/a> \u00a0Sch\u00e4uble, M.\/Flub, N. Iisraellaste ja palestiinlaste lugu<\/em>. Kirjastus Koolibri 2012. Lk. 80.<\/p>\n
[33]<\/a> Arp, R (toim.). 1001 ideed, mis on muutnud meie m\u00f5tlemist<\/em>. Kirjastus Varrak 2014. Lk. 276.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Georg Kirsberg 22. veebruar 2016<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[200,66,203,206,89,207,205,202,204,208,201],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/457"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=457"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/457\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":462,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/457\/revisions\/462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=457"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=457"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=457"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}