{"id":488,"date":"2016-04-07T14:00:54","date_gmt":"2016-04-07T12:00:54","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=488"},"modified":"2016-04-07T14:03:47","modified_gmt":"2016-04-07T12:03:47","slug":"kuidas-heterodokssed-prelaadid-piiskoppide-sinodil-kiriku-opetust-muuta-puudsid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/kuidas-heterodokssed-prelaadid-piiskoppide-sinodil-kiriku-opetust-muuta-puudsid\/","title":{"rendered":"KUIDAS HETERODOKSSED PRELAADID PIISKOPPIDE SINODIL KIRIKU \u00d5PETUST MUUTA P\u00dc\u00dcDSID"},"content":{"rendered":"<h4><em>Voice of the Family<\/em>, 24.11. 2015<\/h4>\n<p><!--more--><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/02\/Voice-of-the-Family-logo.png\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" class=\"alignnone wp-image-375\" src=\"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/02\/Voice-of-the-Family-logo-279x300.png\" alt=\"Voice of the Family logo\" width=\"373\" height=\"401\" srcset=\"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/02\/Voice-of-the-Family-logo-279x300.png 279w, https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/02\/Voice-of-the-Family-logo.png 500w\" sizes=\"(max-width: 373px) 100vw, 373px\" \/><\/a><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><em>K\u00e4esolevas ettekandes, mis esitati organisatsiooni Catholic Voice poolt korraldatud konverentsil\u00a0<\/em><em>Faith of Our Fathers (Meie isade usk)<\/em><em>, k\u00e4sitleb <\/em>Voice of the Family<em> esindaja Matthew McCusker \u00a0korralisel sinodil ilmnenud \u201eprogressiivse\u201d strateegia kolme peamist elementi: ettepanekuid Kiriku keelekasutuse muutmiseks, moraalit\u00f5dede h\u00e4gustamist patuolukordade \u201epositiivsete aspektide\u201c r\u00f5hutamise kaudu ning \u00fcleskutsed doktrinaalse autoriteedi \u201edetsentraliseerimiseks\u201d piiskoppide konverentside kasuks. McCusker toob esile ka m\u00f5ned p\u00f5hiprobleemid, mis kerkisid esile sinodi l\u00f5ppettekandes. K\u00e4esolev ettekanne esitati Iirimaal Limerickis 21. novembril 2015.<\/em><\/p>\n<p><strong>\u00a0<a href=\"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/Matthew-McCusker.jpg\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" class=\"alignnone size-medium wp-image-489\" src=\"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/Matthew-McCusker-300x296.jpg\" alt=\"Matthew McCusker\" width=\"300\" height=\"296\" srcset=\"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/Matthew-McCusker-300x296.jpg 300w, https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/Matthew-McCusker-90x90.jpg 90w, https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/Matthew-McCusker-75x75.jpg 75w, https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/Matthew-McCusker.jpg 723w\" sizes=\"(max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><\/strong><\/p>\n<p>Matthew McCusker<\/p>\n<h2><\/h2>\n<h2><\/h2>\n<h5><strong>Sissejuhatus sinodil toimunusse<\/strong><\/h5>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Esindan t\u00e4nasel \u00fcritusel <em>Voice of the Family<\/em>\u2019d, kahtk\u00fcmmend kuut elu ja perekonda kaitsvat organisatsiooni \u00fchendavat koalitsiooni,\u00a0 mida juhib S\u00fcndimata Laste Kaitse \u00fching (<em>Society for the Protection of Unborn Children \u2013 SPUC<\/em>). <em>Voice of the Family<\/em> asutas SPUC 2014. aasta augustis, ajendatuna kasvavast murest perekonnateemasid k\u00e4sitleva erakorralise piiskoppide sinodi suhtes, mis m\u00f6\u00f6dunud aasta oktoobris Roomas aset leidis. Sinodi p\u00f5hiteemaks kujunes kardinal Walter Kasperi ettepanek, et lahutatud\u00a0 ja uue tsiviilabielu s\u00f5lminud katoliiklasi tuleks lubada Armulauale n\u00f5udmata, et nad oma eluviisi parandaksid.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><em>Voice of the Family<\/em> meeskond oli Roomas kohal nii 2014. aasta oktoobris aset leidnud erakorralisel kui ka 2015. aasta oktoobris toimunud korralisel sinodil. P\u00fc\u00fcdsime sealviibimise ajal olla sinodile kogunenud vaimulikele abiks perekonda puudutava katoliikliku \u00f5petuse kaitsmisel ning aidata laiemal publikul toimunust aru saada, pakkudes s\u00fcndmuste t\u00e4pseid kirjeldusi ja s\u00fcgavamaid anal\u00fc\u00fcse.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">M\u00f5lemad sinodid kutsuti kokku eesm\u00e4rgil arutada perekonna ees seisvaid probleeme ja tema missiooni kaasaegses maailmas.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kahjuks andsid m\u00f5lemal sinodil tooni katsed \u00f5\u00f5nestada v\u00f5i muuta Kiriku \u00f5petust, nii abielu, perekonda kui inimeste seksuaalsust puudutavate k\u00fcsimuste laial skaalal. M\u00f5lemal kogunemisel v\u00f5is t\u00e4heldada lahkmeelt katoliku \u00f5petust alal hoida soovivate ning seda \u00f5\u00f5nestada v\u00f5i muuta p\u00fc\u00fcdvate vaimulike vahel.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Vaatamata m\u00f5ningate sinodil osalenud vaimulike pingutustele algatada arutelu perekonna ees seisvatest tegelikest v\u00e4ljakutsetest, p\u00f6\u00f6rati neile ohtudele nii sinodi aruteludes kui selle kestel koostatud dokumentides v\u00e4ga v\u00e4hest t\u00e4helepanu.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">K\u00f5rvale j\u00e4etud v\u00f5i ebapiisavat t\u00e4helepanu saanud teemade seas olid abort, kehav\u00e4line (<em>in vitro<\/em>) viljastamine, katsetused embr\u00fcodega, eutanaasia, abistatud enesetapp, elu- ja perekonnavaenulik seksuaalharidus, r\u00fcnded vanemlike \u00f5iguste vastu ning \u00fcha suurenev oht nende paljude l\u00e4\u00e4neriikide kodanikke kodanikuvabaduste piiramiseks, kes soovivad elada ustavuses katoliku usule ja j\u00e4rgida loomuseadust.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Nagu eelpool mainitud, koondus suur osa arutelust ja meediahuvist &#8220;lahutatud ja uuesti abiellunud&#8221; katoliiklaste Armulaua vastuv\u00f5tmise k\u00fcsimuse \u00fcmber. \u00a0Paraku ei j\u00e4\u00e4nud see ainsaks k\u00e4sitletud teemaks, mida nn sinodil osalenud nn &#8220;progressiivsed&#8221; vaimulikud olid otsustanud l\u00e4bi suruda.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">2015.\u00a0aasta oktoobris toimunud korralise sinodi arutelud viidi l\u00e4bi vastavalt sinodi t\u00f6\u00f6dokumendi <em>Instrumentum Laboris<\/em> sisukorrale. <em>Voice of the Family<\/em> anal\u00fc\u00fcsis seda dokumenti p\u00f5hjalikult ning tuli j\u00e4reldusele, et see kujutab endast t\u00f5sist ohtu katoliku \u00f5petuse terviklikkusele.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Me esitasime oma anal\u00fc\u00fcsis v\u00e4ite, mille v\u00f5ib leida ka meie kodulehek\u00fcljelt, et v\u00f5tme<em> Instrumentum Laborise<\/em> ja seel\u00e4bi ka sinodil toimunud laiemate arutelude m\u00f5istmiseks v\u00f5ib leida j\u00e4rgmisest m\u00f5tteavaldusest: \u201esinodi kogemust kirjeldavaks ja tema ees seisvatele \u00fclesannetele viitavaks\u201d p\u00f5him\u00f5tteks on \u201elugeda nii Jumala kui ka inimkonna ajaloo m\u00e4rke kahekihilises, kuid siiski \u00fchtses ustavuses (<em>unique faithfulness<\/em>), mida selline lugemine endaga kaasa toob.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Selles m\u00f5tteavalduses v\u00e4idetakse, et sinodi \u00fclesandeks on olla ustav kahele autoriteediallikale: \u00fchelt poolt \u201eJumala m\u00e4rkidele\u201d ja teiselt poolt \u201einimkonna ajaloole.\u201d Selline arusaam teeb inimkonna ajaloost ehk inim\u00fchiskonnas toimuvatest muutustest <em>ustavuse objekti,<\/em> millele tuleks Jumalale ustavaks j\u00e4\u00e4mise k\u00f5rval samamoodi alluda.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Selle p\u00f5him\u00f5tte alusel saame v\u00e4ita, et <em>Instrumentum Laboris<\/em> ja paljud sinodil osalenud vaimulikud p\u00fc\u00fcdlevad selle poole, et viia Kirik vastavusse (<em>conformity<\/em>) kaasaegse maailmaga.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kui inimene peab olema ustav nii \u201eJumala m\u00e4rkidele kui inimkonna ajaloole,\u201d siis j\u00e4reldub sellest, et iga kord, kui nende n\u00f5uete vahel tekib vastuolu, tuleb leida kompromiss. Sellise l\u00e4henemisviisi omaksv\u00f5tmisel ei n\u00e4htaks loomulikku moraaliseadust enam muutumatuna, vaid pigem aja jooksul toimuvatele muutustele alluva subjektina.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sellest j\u00e4reldub, et\u00a0<em>Instrumentum Laboris,<\/em> korralise sinodi t\u00f6\u00f6 alusdokument, ohustab abielu, perekonda ja inimese seksuaalsust puudutavat katoliku \u00f5petuse struktuuri, tehes seda j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n<ul style=\"text-align: justify;\">\n<li>\u00f5\u00f5nestades ringkirja <em>Humanae Vitae<\/em><em>\u00a0<\/em>doktriini, esitades v\u00e4\u00e4rarusaama s\u00fcdametunnistuse ja loomuseaduse vahelise suhte kohta (paragrahv137);<\/li>\n<li>arutledes kunstliku viljastamise meetodite \u00fcle, andmata neile meetoditele moraalset hinnangut ning viitamata kordagi sellele, milliseid tohutud inimelude kaotused nendega kaasnevad (paragrahv 34);<\/li>\n<li>rajades tee \u201elahutatute ja taasabiellunute\u201d lubamiseks Armulauale, esitamata n\u00f5udmist, et nad oma eluviisi muudaksid (paragrahvid 120-125);<\/li>\n<li>abielu lahutamatuse p\u00f5him\u00f5tte taandamisega \u201eideaalolukorra\u201d tasemele (paragrahv 42);<\/li>\n<li>m\u00f6\u00f6ndusega, et vabaabielul on \u201epositiivseid aspekte\u201d ning et seda saab, teatud piirini, k\u00e4sitleda legitiimse kooseluvormina (paragrahvid 57, 61, 63, 99, 102);<\/li>\n<li>valmistades pinnast samasooliste inimeste vaheliste liitude aktsepteerimiseks seel\u00e4bi, et t\u00e4heldatakse vajadust \u201eselliste \u00fchiskonnas esinevate liitude spetsiifilise iseloomu\u201c defineerimiseks (paragrahv 8);<\/li>\n<li>v\u00f5ttes omaks kaasaegseid sekulaarseid arusaamu \u201esugude v\u00f5rdsusest\u201d (<em>gender equality<\/em>) ja n\u00f5ustudes vajadusega \u201eabikaasade kohustuste \u00fcmberm\u00f5testamiseks,\u201d andes sellega t\u00f5uke traditsiooniliste perestruktuuride lagundamisele (paragrahv 30);<\/li>\n<li>ning viimaks, eitades vanemate t\u00e4it \u00f5igust olla oma lastele esmasteks hariduse andjateks (paragrahv 86).<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify;\">Nagu juba \u00f6eldud, oli see dokument korralisel sinodil toimunud arutelu aluseks. Just selline l\u00e4henemisviis ilmnes ka paljude kardinalide ja piiskoppide tegevuses, kes pingutasid selle nimel, et viia katoliku \u00f5petus vastavusse kaasaegses ilmalikus l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnas tooni andvate p\u00f5him\u00f5tetega. T\u00f5si, osa sinodil osalenud vaimulikest, eesk\u00e4tt Aafrika ja Ida-Euroopa riikidest p\u00e4rit p\u00fchad isad, avaldasid neile seisukohtadele siiski tugevat vastupanu ning v\u00f5tsid eesm\u00e4rgiks Kiriku muutumatute \u00f5petuste kaitsmise.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Heterodokssete vaadete esindajad olid seet\u00f5ttu sunnitud kasutusele v\u00f5tma erinevaid Kiriku \u00f5petuse muutmisele suunatud strateegiaid, p\u00fc\u00fcdes samas j\u00e4tta muljet, et \u00f5petus j\u00e4\u00e4b puutumata. Sooviksin arutleda neist strateegiatest kolme k\u00f5ige ohtlikuma \u00fcle. Alustan kavatsusest muuta keelekasutust, mida Kirik oma \u00f5petuste v\u00e4ljendamisel kasutab.<\/p>\n<h2><\/h2>\n<h5><strong>1. Keelekasutuse muutmine<\/strong><\/h5>\n<h5><\/h5>\n<h2 style=\"text-align: justify;\"><\/h2>\n<p style=\"text-align: justify;\">See argument p\u00f5hineb v\u00e4itel, et keelepruugist, mida Kirik praegu kasutab, ei saa suurem osa inimestest aru, kuna see on liiga spetsiifiline v\u00f5i liialt \u201ekohutm\u00f5istev\u201c. Seet\u00f5ttu tuleks see asendada \u201easjakohase\u201d, \u201epastoraalse\u201d ja eelk\u00f5ige \u201earmastava\u201d keelekasutusega.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00dcks prominentsemaid eestk\u00f5nelejaid, kes sinodil kiriku keelekasutust radikaalselt muutma kutsus, oli Thomas Rosica \u2013 P\u00fcha Tooli pressiesindaja ingliskeelses meedias.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sinodi esimesel p\u00e4eval tegi isa Thomas Rosica pressibriifingu ajal j\u00e4rgmise kirgliku \u00fcleskutse:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201eT\u00f5rjuvale ja v\u00e4listavale k\u00f5neviisile peab tulema l\u00f5pp. Halastuse aasta n\u00f5uab ka uut keelekasutust, nii avalikus kui privaatses suhtluses. [See] n\u00f5uab halastuse keelt\u2026 Me peame k\u00f5nelema kaasamise keeles, mis arvestab alati pastoraalsete ja kanooniliste v\u00f5imaluste ja lahendustega.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kindlasti oleks selle l\u00f5igu kohta v\u00f5imalik paljugi \u00f6elda, eelk\u00f5ige ideoloogilist keelekasutust peegeldavate v\u00e4ljendite \u201et\u00f5rjumine\u201d ja \u201ekaasamine\u201d kasutamise kohta, kuid ma sooviksin keskenduda v\u00e4itele, et Kirik vajab \u201euut laadi keelt.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sooviksin juhtida teie t\u00e4helepanu kahele m\u00f5istele, mida prominentsete sinodil osalenud vaimulike meelest ei peaks enam Kirikus kasutama. Nendeks on \u201eseesmiselt korratu\u201d (<em>intrinsically disordered<\/em>), mida kasutatakse peamiselt homoseksuaalsusest k\u00f5neldes ning \u201elahutamatus.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Need m\u00f5isted olevat kaasajal sobimatud ning vajaksid asendamist \u201epastoraalset\u201d ja \u201ehalastavat\u201d keelepruuki v\u00e4ljendavate terminitega, ilma, et muudetaks nende aluseks olevaid \u00f5petusi.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kuid kas asi on ainult selles?<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Keele eesm\u00e4rgiks on t\u00e4henduste edasiandmine. Et kuulaja v\u00f5i lugeja s\u00f5nadest aru saaks, peavad need endas kandma selget t\u00e4hendust, mis on eriti t\u00e4htis Kirikus, mille kohuseks on usuvaramu edasiandmine v\u00f5imalikult puutumatuna, sellisena, nagu see \u201ep\u00fchadele kord antud\u201d (Jd 1:3) on. Et p\u00fcha ilmutuse sisu muutumatult edasi anda, peab selle juures kasutama selget ja t\u00e4pset terminoloogiat, mille t\u00e4hendused peavad s\u00e4ilima stabiilsetena.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">V\u00e4idan siinkohal, et muutused keelekasutuses viiksid t\u00f5epoolest ka muutusteni Kiriku \u00f5petuses, ning just seda neid muutusi soovitanud vaimulikud tegelikult tahavadki.<\/p>\n<h6 style=\"text-align: justify;\"><strong>\u201eSeesmiselt korratu\u201d<\/strong><\/h6>\n<p style=\"text-align: justify;\">Fraasi \u201eseesmiselt korratu\u201d kohta on Brisbane\u2019i (Austraalia) peapiiskop Mark Coleridge \u00f6elnud j\u00e4rgmist:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201eKui me \u00fctleme, et \u00fcks v\u00f5i teine tegu on \u201eseesmiselt korratu\u201d v\u00f5i kuri, \u00fctleme sellega, et selle teo teinud inimene on \u201eseesmiselt korratu\u201d v\u00f5i kuri. Seksuaalsust ei n\u00e4hta enam sellena, mida inimene teeb, vaid sellena, milline see inimene on\u2026 Seega ei saa me enam hukka m\u00f5ista pattu, m\u00f5istmata hukka ka patust.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">N\u00fc\u00fcd v\u00f5iks ju keegi k\u00fcsida, kas peapiiskop Coleridge\u2019i arvamus selle kohta, millisena seksuaalsust praegu n\u00e4hakse v\u00f5i ei n\u00e4hta, on t\u00e4pne, kuid tema suhtumine on niigi selge. Kordan tema peamist m\u00f5tet:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201eSeksuaalsust\u00a0<em>ei n\u00e4hta enam<\/em>\u00a0sellena, mida inimene teeb;\u00a0<em>vaid sellena,<\/em>\u00a0milline see inimene on\u2026\u00a0<em>Seega ei saa me enam<\/em>\u00a0hukka m\u00f5ista pattu, m\u00f5istmata hukka ka patust.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ehk teisis\u00f5nu: kuna ilmalik maailm on muutnud oma vaateid seksuaalsusele, peab ka Kirik muutma oma keelekasutust, et kaasaegsete trendidega sobida. Seega, kuna paljud inimesed m\u00e4\u00e4ratlevad ennast homoseksuaalidena ning peavad seda normaalseks ja loomulikuks identiteediks, peaks Kirik, nagu Coleridge seda k\u00e4sitleb, sellega n\u00f5ustuma ning mitte enam nimetama homoseksuaalsust \u201eseesmiselt korratuks.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Seega pole see, mis siin tegelikult toimub, mitte Kiriku keelekasutuse muutmine \u201epastoraalsemaks\u201d, vaid pigem Kiriku \u00f5petuse mugandamine kaasaja \u00fchiskonnas levinud ideedele.<\/p>\n<h6 style=\"text-align: justify;\"><strong>\u201eLahutamatus\u201d<\/strong><\/h6>\n<p style=\"text-align: justify;\">Teine m\u00f5iste, mida ma sooviksin l\u00e4hemalt vaadelda, on \u201elahutamatus.\u201c Nagu me teame, \u00f5petab Katoliku Kirik,\u00a0 et mitte \u00fchelgi maapealsel autoriteedil ei ole v\u00f5imu lahutada s\u00f5lmitud ja teoks tehtud sakramentaalset abielu. Selline abielu saab l\u00f5ppeda ainult \u00fche abikaasa surmaga. Seep\u00e4rast nimetataksegi sellist abielu \u201elahutamatuks.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Paljud sinodiisad v\u00e4ljendasid veendumust, et sellist m\u00f5istet ei peaks enam kasutama. Chicago peapiiskop Blaise Cupich leiab, et see m\u00f5iste on \u201eliiga juriidiline\u201d ja paljude jaoks \u201eliiga raskesti m\u00f5istetav\u201c. See tekitavat arusaama, et \u201eabielu ei t\u00e4henda mitte lahutamatut sidet, vaid k\u00e4eraudu\u201c. Alternatiivina pakkus ta v\u00e4lja m\u00f5iste \u201eelukestev truudus.\u201d Seda m\u00f5tet toetas ka Dublini peapiiskop Diarmuid Martin: \u201eEnamus perekondi ei tunne, et nad oleksid lahutamatud\u201c, \u00fctles ta, \u201evaid nad lihtsalt elavad truuduses ja l\u00e4heduses ning \u00fcksteise eest hoolitsedes\u201c.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Veel kolmaski sinodiisa, Westminsteri peapiiskop kardinal Vincent Nichols, k\u00f5rvutas kontrastselt neid kahte m\u00f5istet, lausudes, et \u201elahutamatust\u201d v\u00f5idakse n\u00e4ha millegi \u201eebaatraktiivse ja objektiivsena\u201c, samas kui \u201etruudus\u201d on \u201eelul\u00e4hedane\u201d m\u00f5iste. Ta r\u00f5hutas, et t\u00e4htis on kasutada m\u00f5isteid, millest k\u00f5ik inimesed aru saaksid.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Seega soovitasid sinodiisad selle m\u00f5iste asendamist, p\u00f5hjendades seda suurema selgusega.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Paraku annaks see vastupidise tulemuse, sest \u201elahutamatus\u201d ja \u201etruudus\u201d v\u00f5i \u201eustavus\u201d ei t\u00e4henda kindlasti \u00fchte ja sama.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Abielusideme lahutamatus kestab \u00fche abikaasa surmani, samas kui abielutruudus kas on v\u00f5i ei ole. Abielu j\u00e4\u00e4b lahutamatuks s\u00f5ltumata sellest, kas abikaasad on abielu kestel teineteisele truud v\u00f5i mitte.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Seega ei saa m\u00f5istet \u201elahutamatu\u201d niisama lihtsalt \u201etruudusega\u201d asendada. Ja kui see nii ka oleks, looks see arusaama, et abielu kestab v\u00f5i kehtib ainult senikaua, kuni abikaasad on teineteisele truud. See on olnud ka m\u00f5ningate Idakiriku teoloogide seisukohaks, kes on sellega \u00f5igustanud teise abielu s\u00f5lmimise praktikat.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Seega ei vasta t\u00f5ele v\u00e4ide, et \u201elahutamatuse\u201d m\u00f5iste asendamine \u201etruuduse\u201d m\u00f5istega muudaks Kiriku \u00f5petuse katoliiklastele arusaadavamaks \u2013 tegelikult t\u00e4hendaks see \u00f5petuse sisu muutmist.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Et muudatused keelekasutuses viiksid Kiriku Traditsiooni m\u00f5ranemiseni, tunnistas avameelselt Genti piiskop Lucas Van Looy, \u00f6eldes Vatikani pressibriifingul j\u00e4rgmist: \u201eSee oleks uue Kiriku algus\u201d \u00fctles ta, \u201ening sellise Kiriku l\u00f5pp, mis iga olukorra kohta otsuse langetab\u201d.<\/p>\n<h2 style=\"text-align: justify;\"><\/h2>\n<h5 style=\"text-align: justify;\"><strong>2. Absoluutsete moraalit\u00f5dede eitamine<\/strong><\/h5>\n<h2 style=\"text-align: justify;\"><\/h2>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00dcleskutsega m\u00f5istete muutmiseks on l\u00e4hedalt seotud ka j\u00e4rgmine \u201cprogressiivse\u201d strateegia element, mida ma k\u00e4sitleda sooviksin, nimelt katse efektiivselt kaotada arusaam, et teatud teod on seesmiselt kurjad \u2013 selleni p\u00fc\u00fctakse j\u00f5uda objektiivselt patuste tegude positiivsete aspektide r\u00f5hutamise kaudu.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Nii n\u00e4iteks r\u00f5hutatakse sinodi l\u00f5ppraportis\u00a0<em>Instrumentum Laboris<\/em><em>\u00a0<\/em>erinevate kooseluvormide nn \u201epositiivseid aspekte\u201d, esitamata selget seisukohta, et abieluv\u00e4lised seksuaalaktid on oma olemuselt patused ning tekitavad kahju nii \u00fcksikisikutele kui \u00fchiskonnale.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Tegelikult minnakse dokumendi paragrahvis 102 koguni niikaugele, et kodanlikku abielu <em>ja<\/em> vaba kooselu kirjeldatakse \u201ekestva ja stabiilse, elule avatud liiduna\u201d ning sakramentaalset abielu \u201ev\u00f5imaliku h\u00fcvena, millest tuleb k\u00f5nelda kui pereelu rikastavast ja tugevdavast kingitusest\u201d.\u00a0 Sellega antakse selge vihje, et tsiviilabielud, mida Kirik ei tunnista kehtiva abieluna, ning koguni vabaabielu, on aktsepteeritavad pereelu vormid.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sellele viitab ka paragrahv 99, milles k\u00f5neldakse kooselu positiivsete aspektide v\u00e4\u00e4rtustamisest enne kui \u201ev\u00f5idakse j\u00f5uda sakramentaalse liidu t\u00e4iuseni\u201c, justkui oleks abieluv\u00e4lises seksuaalsuhtes juba teatav annus legitiimsust.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">See, milleni patuste kooseluvormide \u201epositiivsete aspektide\u201d kiitmisega tegelikult j\u00f5utakse, on nendega kaasnevate patuste tegude olemusliku kurjuse h\u00e4gustamine v\u00f5i isegi eitamine.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sellegipoolest olid paljud sinodiisad t\u00e4is otsustavust sellist l\u00e4henemisviisi j\u00e4rgida. \u00dcks kardinalidest, Vincent Nichols, l\u00e4ks isegi niikaugele, et kritiseeris avalikult sinodil vastandlikku seisukohta v\u00e4ljendanud vaimulikke. Ajakirjale <em>America<\/em> antud intervjuus \u00fctles ta, et sinodil osales piiskoppe, kelle jaoks \u201eoli v\u00e4ga raske \u00fchelgi viisil tunnistada, et headuse seemneid v\u00f5ib ilmselgelt n\u00e4ha ka olukordades, mida nemad sooviksid liigitada lihtsalt ebamoraalseteks.\u201d Ta j\u00e4tkas selliste piiskoppide s\u00fc\u00fcdistamist v\u00e4ites, et nende motiivideks on \u201ehirm ja \u00e4revus.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Selliste vaadete aluseks olevat\u00a0 absoluutsete moraalit\u00f5dede eitamist v\u00e4ljendab ka M\u00fcncheni ja Freisingi peapiiskopi, paavst Franciscus I \u00fcheksast kardinalist koosnevasse siseringi n\u00f5ukogusse kuuluva kardinal Reinhard Marxi avaldus:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201eKuidas saavad inimesed ennast meie hulka kuuluvatena tunda, kui meie hinnangul elavad nad surmapatu seisundis?\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ta j\u00e4tkas:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201eOn k\u00fcsitav, kas teises, tsiviilabielus toime pandud seksuaalaktide \u00fcle on v\u00f5imalik otsustada ilma elulisi olukordi arvestamata. Kas me saame k\u00f5iki teise abielu seksuaalakte k\u00e4sitleda abielurikkumistena?\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Vastuse kardinal Marxi k\u00fcsimusele leiab Kiriku muutumatust \u00f5petusest, mida v\u00e4ljendas paavst Johannes Paulus II oma ringkirjas <em>Veritatis Splendor <\/em>j\u00e4rgmiste s\u00f5nadega:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201eM\u00f5istus tunnistab, et on olemas inimese tegevuses selliseid objekte\u2026 mida Kiriku moraali\u00f5petuse traditsioonis on nimetatud \u2018olemuslikult kurjadeks\u2019: nad on sellised\u00a0<em>alati ja per se,\u00a0<\/em>ehk teisis\u00f5nu, nad on seda tulenevalt oma objektist, s\u00f5ltumatult tegutseja varjatud eesm\u00e4rkidest ja v\u00e4listest asjaoludest.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kardinal Marxi m\u00f5tteavaldus on vaid \u00fcks n\u00e4ide paljudest, kuidas mitmed juhtivad prelaadid avalikult katoliku \u00f5petuse tagasi l\u00fckkasid; mist\u00f5ttu pole ka \u00fcllatav, et Astana peapiiskop P\u0119ta Kasahstanist pidas sinodil vajalikuks \u00fctelda, et paljude osalejate s\u00f5nav\u00f5ttudest levib \u201ep\u00f5rgulehka\u201d.<\/p>\n<h2 style=\"text-align: justify;\"><\/h2>\n<h5 style=\"text-align: justify;\"><strong>3. \u00dcleskutse \u201edetsentraliseerimisele\u201d<\/strong><\/h5>\n<h2 style=\"text-align: justify;\"><\/h2>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kardinal Reinhard Marx varustab meid hea sissejuhatusega \u201eprogressiivse\u201d strateegia kolmanda aspekti k\u00e4sitlemisse. 2015. aasta veebruaris \u00fctles kardinal Marx Saksamaa kirikule viidates:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201eMe ei ole Rooma filiaal. Iga piiskoppide konverents vastutab pastoraalse t\u00f6\u00f6 eest oma kultuurikontekstis ning peab Evangeeliumit kuulutama omamoodi. Me ei saa j\u00e4\u00e4da ootama sinodi arvamust selle kohta, kuidas me abielu ja perekonda puudutavat pastoraalset hoolitsust kujundama peaksime.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sarnaseid \u00fcleskutseid \u00f5petusliku autoriteedi \u00fcleandmiseks piiskoppide konverentsidele v\u00f5is sinodil sageli kuulda. Abt Jeremias Schr\u00f6der Saksamaalt, kes osales sinodil Ordude \u00dclemjuhtide Liidu (<em>Union of Superiors General<\/em>) esindajana, lausus Vatikanis peetud pressikonverentsil j\u00e4rgmist:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201ePaljudes \u00fcldarutelude ajal peetud k\u00f5nedes mainiti v\u00f5imalust lahendada k\u00fcsimusi kohalikust kultuurikontekstist l\u00e4htuvalt.\u00a0Ma \u00fctleksin, et sinodil v\u00f5is kuulda umbes kahtk\u00fcmmet k\u00f5net, ning ainult kahel v\u00f5i kolmel korral v\u00e4ideti, et v\u00f5imu \u00fcleandmist ei tohiks lubada, kuna sel oleks Kiriku \u00fchtsusele hukatuslikud tagaj\u00e4rjed&#8230; Mina, n\u00e4iteks, olen sakslane ja mulle n\u00e4ib, et lahutuste ja kordusabielude k\u00fcsimus on Saksamaal v\u00e4ga tugevalt ja laialdaselt tajutav, rohkem, kui kusagil mujal. See on valdkond, kus v\u00f5iks olla ruumi originaalsete pastoraalsete ideede jaoks, niisamuti nagu ka homoseksuaalsust puudutavas, kuna see on teema, mis kultuuriti v\u00e4ga varieerub.\u00a0Rahvuslikud piiskoppide konverentsid peaksid saama loa pastoraalsete lahenduste otsimiseks, mis oleksid koosk\u00f5las iga\u00fche spetsiifilise kultuurikontekstiga.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sama abti s\u00f5nu tsiteeritakse ka \u00fches Saksamaa ajalehes:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201eMe ei vaja igale probleemile \u00fchtset, kogu Kirikut h\u00f5lmavat lahendust, mis oleks vastu v\u00f5etud Roomas.\u00a0Kirik peaks j\u00f5udma kokkuleppele t\u00f5siasjas, et maailma erinevates regioonides ja \u00fchiskondades v\u00f5iks lubada erinevaid k\u00e4sitlusi perekonna kui eriti keeruka ainese osas.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ehk teisis\u00f5nu: Kiriku erinevad osad v\u00f5iksid moraalik\u00fcsimustes omaks v\u00f5tta erinevad k\u00e4sitlusviisid.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00d5petusliku autoriteedi detsentraliseerimisele andis hoogu paavst Franciscus I oma 17. oktoobril 2015 tehtud p\u00f6\u00f6rdumises, milles ta \u00fctles: \u201etunnen vajadust j\u00e4tkata v\u00f5imu eluterve detsentraliseerimisega &#8220;piiskoppide konverentsidele.\u201c<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">See kordab \u00fcleskutset, mille ta juba varem oli esitanud apostellikus \u00fcleskutses <em>Evangelii Gaudium<\/em><em>:<\/em><em>\u00a0<\/em>piiskoppide konverentsidele tuleks anda \u201c<em>ehtne \u00f5petuslik autoriteet<\/em>\u201d.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">S\u00e4\u00e4rased \u00fcleskutsed on murettegevad, eriti arvestades asjaolu, et autoriteedi \u00fcleandmist innukalt toetavad prelaadid, nagu kardinal Marx, on needsamad, kes sammuvad Katoliku Kiriku \u00f5petusega vastuollu viival rajal, tunnistades n\u00e4iteks, et \u201elahutatud ja tsiviilabielu s\u00f5lminud\u201d inimesed v\u00f5iksid saada p\u00fcha Armulauda ilma et nad oma eluviisi muudaksid.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Elava kujutluspildi sellest, milline detsentraliseeritud Kirik v\u00e4lja v\u00f5iks n\u00e4ha, pakkus meile Chicago peapiiskop Cupich, kes k\u00f5neles Roomas ettevalmistamatult korraldatud pressikonverentsil, et P\u00fchale Armulauale v\u00f5iks lisaks \u201elahutatud ja taasabiellunud inimestele\u201d lubada ka homoseksuaalse elustiili harrastajaid.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kui seda teed m\u00f6\u00f6da edasi minnakse, v\u00f5ime peagi n\u00e4ha, et praktikat, mis \u00fches maailma otsas peetakse surmapatuks, n\u00e4hakse mujal t\u00e4iesti aktsepteeritavana.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Selline l\u00e4henemisviis on kahtlemata t\u00e4ielikus vastuolus ortodoksse arusaamaga Katoliku Kiriku olemusest, sellisest Kirikust, mida p. Robert Bellarminus defineeris kui \u201einimeste kogu, keda liidab omavahel \u00fche ja sama kristliku usu tunnistamine ning samadest sakramentidest osasaamine seaduslike hingekarjaste, eesk\u00e4tt Rooma paavsti juhtimisel, kes on Kristuse ainus asemik maa peal\u201d.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kirikul ei ole lihtsalt v\u00f5imalik \u00f5petada erinevates maailmapiirkondades usu ja moraali k\u00fcsimusi erineval viisil ning j\u00e4\u00e4da samas Katoliku Kirikuks.<\/p>\n<h2 style=\"text-align: justify;\"><\/h2>\n<h5 style=\"text-align: justify;\"><strong>4. Vanemate \u00f5igused lastele esmase hariduse andjatena<\/strong><\/h5>\n<h2 style=\"text-align: justify;\"><\/h2>\n<p style=\"text-align: justify;\">Korraline sinod l\u00f5ppes 24. oktoobril l\u00f5ppraporti koostamisega. On m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et see l\u00f5ppdokument on seniajani k\u00e4ttesaadav ainult itaaliakeelsena. Lasime sellest t\u00f5lkida erinevaid katkendeid ning loetu tekitas meis suurimat murelikkust. Paragrahvid 84-86 sisaldavad mitmeid viiteid \u201elahutatute ja taasabiellunute\u201d lubamisest P\u00fchale Armulauale. Teistes paragrahvides, n\u00e4iteks paragrahvis 71, on ekslikult r\u00f5hutatud patuste kooseluvormide \u201epositiivseid aspekte,\u201d mida me eelpool k\u00e4sitlesime.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Oma t\u00e4nase k\u00f5ne l\u00f5petuseks suunaksin aga teie t\u00e4helepanu hoopiski paragrahvile 58, mis k\u00e4sitleb seksuaalharidust. Selles on \u00f6eldud:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201ePerekond, s\u00e4ilitades k\u00fcll hariduses primaarse positsiooni (vt.\u00a0<em>Gravissimum Educationis<\/em>, 3), ei saa olla ainsaks seksuaalhariduse andjaks\u201d.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Et aru saada, miks see l\u00f5ik endast vanemlikele \u00f5igustele t\u00f5sist ohtu kujutab, peame esmalt vaatlema kahte asja: esmalt ohte, millesse vanemad ja lapsed on seadnud riikide valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid ning teiseks Kiriku traditsioonilist reaktsiooni sellistele ohtudele.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Esmalt peame aru saama sellest, et maailma k\u00f5ige v\u00f5imsamate poliitikute, nii riikide kui rahvusvaheliste organisatsioonide nagu \u00dcRO juhid on v\u00f5tnud kindla suuna takistada vanemate kui oma laste esmaste hariduseandjate \u00f5iguste teostamist.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Vaatamata faktile, et Inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsiooni 26. artiklis on \u00f6eldud, et \u201eVanematel on oma lastele antava hariduse liigi valimisel ees\u00f5igus\u201c, on \u00dcRO Lapse \u00f5iguste konventsiooni j\u00e4relevalvekomitee asunud riikidele, eesk\u00e4tt Aafrika riikidele survet avaldama, et anda lastele alates 12. eluaastast juurdep\u00e4\u00e4su\u00f5igus rasestumisvastastele vahenditele ja abordile ilma nende vanemate teadmise ja n\u00f5usolekuta.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Lisaks sellele propageerivad ja edendavad UNESCO ja Maailma Terviseorganisatsioon eluvastaseid ja pornograafilisi seksuaalhariduse programme, mis kompavad v\u00f5imalusi, kuidas t\u00fchistada vanemate rolli oma laste esmaste harijate ja kaitsjatena.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">L\u00e4\u00e4neriikide lapsevanemad on ilma j\u00e4etud \u00f5igusest kontrollida oma laste koolides, sealhulgas katoliiklikes koolides, antavat seksuaalharidust. N\u00e4iteks Inglismaal ja Walesis on lastele v\u00f5imaldatud ligip\u00e4\u00e4s rasestumisvastastele vahenditele ja abordile ilma vanemate teadmata, ning Inglismaa ja Walesi piiskoppide konverentsi otsuse alusel on selline v\u00f5imalus olemas ka katoliiklikes koolides \u00f5ppivatel lastel. Lisaks sellele korraldab Briti algkoolide \u00f5petajatele koolitusi s\u00f5jakas homo\u00f5iguslaste organisatsioon <em>Stonewall<\/em> \u2013 nende eesm\u00e4rgiks on \u00f5petada lastele, et suureks saades v\u00f5ivad nad abielluda ka samast soost inimesega. \u00a0<em>Stonewall<\/em>i koolitused toimuvad kohalike katoliku piiskoppide loal ka katoliiklikes algkoolides.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kuidas Kirik sellistele ohtudele varem on reageerinud?<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Paavst Johannes Paulus II kordas Kiriku senist \u00f5petust oma apostellikus kirjas\u00a0<em>Familiaris Consortio<\/em>, s\u00f5nades j\u00e4rgmist:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201eSeksuaalhariduse andmist, mis on lapsevanemate p\u00f5hi\u00f5igus ja kohustus, tuleb alati l\u00e4bi viia nende t\u00e4helepanelikul j\u00e4lgimisel kodudes v\u00f5i vanemate poolt valitud ja kontrollitavates haridusasutustes.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">V\u00f5rrelge seda seisukohta j\u00e4rgmisega. Sinodi seisukoht k\u00f5lab:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201ePerekond\u2026 ei saa olla ainus seksuaalhariduse andmise koht.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kuid Johannes Paulus II \u00f5petas, et see on t\u00e4ielikult vanemate otsustada, kas nad kaasavad sellesse institutsioone v\u00e4ljastpoolt perekonda ning kui nad selle valiku teevad, siis peavad sellised institutsioonid olema vanemate poolt kontrollitavad ning lapsed peavad j\u00e4\u00e4ma \u201evanemate t\u00e4helepaneliku j\u00e4lgimise alla.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Paavst Leo XIII v\u00e4ljendas sama \u00f5petust oma ringkirjas <em>Sapientiae Christianae<\/em>:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201eVanematel on loomup\u00e4rane \u00f5igus oma lapsi \u00f5petada, kuid sellele lisandub kohustus, et lapse harimine ja juhendamine peavad olema koosk\u00f5las l\u00f5ppeesm\u00e4rgiga, mille jaoks laps Jumala \u00f5nnistusel s\u00fcndis. Seet\u00f5ttu on vanemate kohustuseks teha k\u00f5ik neist olenev, et v\u00e4ltida \u00a0sekkumist nende \u00f5igustesse selles k\u00fcsimuses ning olla t\u00e4iesti kindlad, et nende laste haridus j\u00e4\u00e4b nende kontrolli alla ja aitab kaasa nende kristliku kohustuse t\u00e4itmisele.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Paavst Pius XI m\u00e4rkis oma ringkirjas\u00a0<em>Divini Illius Magistri<\/em>\u00a0j\u00e4rgmist:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201eAjalugu tunnistab, kuidas \u2013 eriti n\u00fc\u00fcdisajal \u2013 riik on tarvitanud ja tarvitab v\u00e4givalda \u00f5iguste kallal, mille Jumal on perekonnale andnud. Samal ajal n\u00e4itab see suurep\u00e4raselt, kuidas Kirik on neid \u00f5igusi alati kaitsnud. Parim t\u00f5end selle kohta on eriline usaldus, mida lastevanemad katoliku koolide vastu tunnevad.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kahjuks ei saaks Pius XI neid s\u00f5nu t\u00e4nap\u00e4eval enam \u00f6elda, kuna katoliiklastest vanemate usaldust katoliiklike koolide suhtes on s\u00fcstemaatiliselt rikutud.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal korraldas Paavstlik Teaduste Akadeemia seminari, mille teemana kuulutati v\u00e4lja arutelu, kuidas kasutada lapsi \u201emuutuste k\u00e4ivitajatena\u201d j\u00e4tkusuutliku arengu tagamisel. Seminarile olid kutsutud mitmed rahvusvahelise rahvastikukontrolli juhtivad arhitektid, teiste seas \u00dcRO peasekret\u00e4ri Ban Ki-Mooni erin\u00f5unik Jeffrey Sachs.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Jeffrey Sachs on innukas rahvastikukontrolli toetaja, kes on v\u00f5tnud oma eriliseks hooleks s\u00fcndivusm\u00e4\u00e4ra drastilise alandamise Aafrikas rasestumisvastaste vahendite kasutamise suurendamisele suunatud riiklike programmide abil. Oma 2008. aastal ilmunud raamatus\u00a0<em>Common Wealth: Economics for a Crowded Planet <\/em><em>(\u201e\u00dchine heaolu: Majandus \u00fclerahvastatud planeedil\u201c)<\/em>\u00a0loetleb ta muuhulgas \u00fcles positiivseid efekte, mida tema hinnangul on riikide rahvastikutasemele avaldanud abordi legaliseerimine.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Tema ettekande l\u00fchikokkuv\u00f5ttest leiab v\u00e4ite, et lapsi ohustavad teadusevastaste vaadetega \u00a0\u201evanemad\u201d ja \u201ereligioossetele p\u00f5him\u00f5tetele tuginevad asutused\u201d.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Samast kokkuv\u00f5ttest leiab ka hinnangu, et katoliiklikud koolid peaksid \u201eomaks v\u00f5tma \u00dcRO s\u00e4\u00e4stva arengukava eesm\u00e4rgid\u201d \u2013 needsamad eesm\u00e4rgid, mille teostamiseks kutsutakse \u00fcles \u201ereproduktiivse tervise\u201d (<em>reproductive health<\/em>) ehk teisis\u00f5nu, abordi ja rasestumisvastaste vahendite \u00fcle\u00fcldisele k\u00e4ttesaadavaks tegemisele.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sellega seonduvalt on eriti h\u00e4iriv, et ringkirja <em>Laudato Si<\/em>\u00a0paragrahvides 209-215 k\u00e4sitletakse haridust environmentalismi v\u00f5tmes, viitamata sealjuures kordagi lapsevanematele ja nende rollile.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Selles kontekstis demonstreerib asjaolu, et korralise sinodi l\u00f5ppraporti paragrahvi 58 kiitis heaks 94% sinodil osalenud vaimulikest, kirikujuhtide poolset v\u00e4ga t\u00f5sist eksimust nende ohtude tunnistamisel, millega lapsevanemad kaasajal silmitsi seisavad.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sooviksin l\u00f5petada tsitaadiga \u00fchelt varasemalt paavstilt, Pius XII-lt, kes juba 1946. aastal tundis muret kriisi p\u00e4rast, millega me t\u00e4na silmitsi seisame. K\u00fcsimuse, mille tema tookord esitas, peaksime endile esitama ka t\u00e4na. Ta \u00fctles:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; padding-left: 30px;\">\u201eSellel teemal on palju k\u00f5neldud, kuid ilma h\u00e4davajaliku m\u00f5istelise selguseta j\u00e4\u00e4b \u201euus teoloogia\u201d millekski, mis peab olema pidevas muutumises, j\u00e4rgides k\u00f5ikide teiste maailma asjade eeskuju, mis on pidevas muutumises ja liikumises, j\u00f5udmata iial l\u00f5pule. Kui me aktsepteeriksime sellist kontseptsiooni, siis mis saaks katoliku usu muutumatutest dogmadest ning usu \u00fchtsusest ja stabiilsusest?\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">T\u00e4na tuleb meil rohkem kui eales varem ustavaks j\u00e4\u00e4da Katoliku kiriku muutumatutele \u00f5petustele.<\/p>\n<h2 style=\"text-align: justify;\"><\/h2>\n<h2><\/h2>\n<p style=\"text-align: justify;\"><em><a href=\"http:\/\/Voice\/\">Voice<\/a><a href=\"http:\/\/voiceofthefamily.com\/how-did-heterodox-prelates-try-to-change-doctrine-at-synod\/\"> of the Family kodulehelt<\/a><\/em> <em>inglise keelest t\u00f5lkis Marju \u00d5unpuu <\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Voice of the Family, 24.11. 2015<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[17,19,20,44,22,106,41,25,26,193,43,45,216,27,215,214],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/488"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=488"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/488\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":493,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/488\/revisions\/493"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=488"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=488"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=488"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}