{"id":501,"date":"2016-04-05T23:43:32","date_gmt":"2016-04-05T21:43:32","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=501"},"modified":"2016-04-06T13:15:50","modified_gmt":"2016-04-06T11:15:50","slug":"meie-aja-variserid-ja-saduserid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/meie-aja-variserid-ja-saduserid\/","title":{"rendered":"MEIE AJA VARISERID JA SADUSERID"},"content":{"rendered":"

Roberto de Mattei*
\n<\/h4>\n

\"jesus-christ-and-pharisees\"<\/a><\/p>\n

Variserid ja saduserid l\u00fckkasid Jeesuse tagasi<\/pre>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Kriitikat “variseride” suhtes v\u00f5ime paavst Franciscuse s\u00f5nades sageli leida. Paljudes oma s\u00f5nav\u00f5ttudes aastate 2013 ja 2015 vahel on ta r\u00e4\u00e4kinud ” variseride haigusest” (7. september 2013), kes s\u00fc\u00fcdistasid “Jeesust selles, et ta ei austa hingamisp\u00e4eva” (1. aprill 2014) ning “isepiisavuse ja kirikumeelsuse kiusatusest, sellest usu, eeskirjade ja juhiste kodifitseerimisest, nagu seda tegid kirjatundjad, variserid ja k\u00e4suseaduse tundjad Jeesuse ajal” (19. september 2014).\u00a030. augustil 2015 Angelus<\/em>e <\/em>palve ajal ta \u00fctles: “Nii nagu varisere omal ajal, on ka meid varitsemas oht, et me peame ennast “korras” olevateks, v\u00f5i mis veelgi hullem, paremateks kui teised ja seda \u00fcksnes selle asjaolu alusel, et me j\u00e4rgime teatud reegleid ja tavasid, isegi kui me ei armasta oma ligimest, oleme k\u00f5va s\u00fcdamega, uhked ja k\u00f5rgid”. 8. novembril 2015 seadis ta “v\u00e4ljat\u00f5rjumisele” p\u00f5hinevale kirjatundjate ja variseride suhtumisele vastu “kaasamisele” p\u00f5hineva Jeesuse suhtumise.\u00a0Viide variseridele ilmnes ka k\u00f5nes, millega paavst l\u00f5petas 24. oktoobril XIV korralise perekonnateemalise Piiskoppide Sinodi.\u00a0Kes siis veel peavad olema need “suletud s\u00fcdamed, mis end sageli isegi Kiriku \u00f5petuste v\u00f5i heade kavatsuste taha peidavad, et Moosese toolile istuda ning – sageli \u00fcleolevalt ja pealiskaudselt – raskete juhtumite ja vigastatud perekondade \u00fcle kohut m\u00f5ista”, kui mitte “variserid, kes tegid religioonist l\u00f5pmatu k\u00e4skude ahela” (26. juunil 2014)?\u00a0Variser tundub olema iga\u00fcks, kes kangekaelse uhkusega kaitseb Kiriku absoluutsete ja \u00fcmberl\u00fckkamatute k\u00e4skude, seaduste ja reeglite olemasolu.<\/p>\n
\n
Kes olid variserid tegelikult?<\/h5>\n
\n
Kes aga olid variserid tegelikult?\u00a0Kui Jeesus alustas oma avaliku \u00f5petamise aastaid, jagunes juutide maailm erinevatesse vooludesse, millest annavad tunnistust evangeeliumid ja ajaloolaste seas Flavius Josephus (3 -100 A. D.) oma t\u00f6\u00f6des Antiquitates Judaicae<\/em> ja De bello judaico<\/em>.\u00a0Peamised sektid olid variserid ja saduserid.\u00a0Variserid pidasid \u00fcksikasjaliselt kinni religioossetest ettekirjutustest, kuid olid kaotanud t\u00f5e vaimu.\u00a0Nad olid \u00fclbed mehed, kes v\u00f5ltsisid ettekuulutusi Messia kohta ja t\u00f5lgendasid jumalikku seadust vastavalt oma arvamustele.\u00a0Saduserid \u00f5petasid veelgi \u00a0t\u00f5sisemaid eksi\u00f5petusi.\u00a0Nad kahtlesid hinge surematuses ja l\u00fckkasid tagasi enamuse p\u00fchadest kirjadest.\u00a0M\u00f5lemad v\u00f5itlesid v\u00f5imu p\u00e4rast Sanhedrini \u00fcle, mida sellal, kui Jeesus surma m\u00f5isteti, juhtisid saduserid.<\/p>\n
Sadusere mainib korra Markus ja kolmel korral Matteus, samas kui varisere mainitakse Markuse ja Matteuse evangeeliumides korduvalt.\u00a0 Matteuse evangeeliumi 23. peat\u00fckk on avalik s\u00fc\u00fcdistus nende vastu: “H\u00e4da teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate k\u00fcmnist m\u00fcndist ja tillist ja k\u00f6\u00f6mnest ning j\u00e4tate k\u00f5rvale kaalukama osa Seadusest – \u00f5igluse ja halastuse ja ustavuse! \u00dcht tuleb teha, kuid teist ei tohi j\u00e4tta k\u00f5rvale”.<\/p>\n
P\u00fchad Aquino Thomas, Augustinus ja Bonaventura variseride kohta<\/h5>\n
P\u00fcha Aquino Thomas selgitab oma kommentaaris selle Matteuse evangeeliumi kirjakoha kohta, et varisere ei noominud Issand mitte sellep\u00e4rast, et nad maksavad k\u00fcmnist, vaid “ainult sellep\u00e4rast, et alahindasid suuremat, nimelt vaimulikke ettekirjutusi.\u00a0Aga [k\u00fcmnise maksmise] praktikat n\u00e4ib Ta heaks kiitvat, \u00f6eldes: “neid asju tuleb teha” (haec oportuit facere<\/em>) vastavalt seadusele, nagu Chrysostomos lisab” (Summa Theologica<\/em>, IIa-IIae, q. 87, a. 2 ad 3).<\/p>\n
P\u00fcha Augustinus \u00fctles variseri kohta, kellest kirjutab p. Luukas (18:10-14), et ta pole mitte oma tegude p\u00e4rast hukka m\u00f5istetud, vaid sellep\u00e4rast, et ta hooples oma v\u00e4idetava p\u00fchadusega \u00a0(Epistola <\/em>121,1,3).\u00a0Seesama p. Augustinus selgitab oma kirjas Casulanusele et variseri ei m\u00f5istetud hukka mitte sellep\u00e4rast, et ta paastus (Lk 18:11 jj.), vaid sellep\u00e4rast, “et ta end oma uhkuses \u00fcle t\u00f6lneri t\u00f5stis” (Epistola<\/em> 36,4,7).\u00a0Sest on “inimesele viljatu, kaks korda n\u00e4dalas paastuda sedamoodi nagu tegi variser, seevastu on see religiooni praktiseerimine alandlikult uskliku v\u00f5i uskliku alandliku puhul, kuna P\u00fchakiri ei \u00fctle ju, et variser oleks hukka m\u00f5istetud, vaid \u00fctleb pigem seda, et t\u00f6lner sai \u00f5igeks m\u00f5istetud”(Epistola<\/em> 36,4,7).<\/p>\n
\u00a0Variseri m\u00f5iste napima definitsiooni v\u00f5ib leida p\u00fchalt Bonaventuralt:<\/p>\n
Pharisaeus significat illos qui propter opera exteriora se reputant bonos;<\/em>\u00a0<\/em>et ideo non habent lacrymas compunctionis<\/em>\u00a0(De Santa Maria Magdalena Sermo I: Opera omnia, ad Claras Aquas,<\/em>\u00a0Florenz, 2001, Vol IX, col 556b) – “M\u00f5iste variser t\u00e4histab neid, kes peavad end headeks oma v\u00e4liste tegude p\u00e4rast ja seet\u00f5ttu ei ole neil meeleparanduse pisaraid”.<\/p>\n
Variserid olid uhked konservatiivid, saduserid uskmatud liberaalid<\/h5>\n
\"Pharisees<\/a><\/p>\n
Sanhedrin oli Jeesuse ajal saduseridest ja variseridest koosnev kogu<\/pre>\n
\n
Jeesus m\u00f5istis variserid hukka, kuna Ta tundis nende s\u00fcdant: nad olid patused, kuid pidasid ennast p\u00fchadeks.\u00a0Issand tahtis oma j\u00fcngritele \u00f5petada, et heade tegude v\u00e4lisest t\u00e4itmisest ei piisa. See, mis teeb \u00fche teo heaks, pole mitte ainult tema objekt, vaid ka kavatsus.\u00a0Sellest hoolimata: nii kui on t\u00f5si, et headest tegudest ei piisa, kui puudub hea kavatsus, nii on ka t\u00f5si, et headest kavatsustest ei piisa, kui neile ei kaasne head teod.\u00a0Variseride partei, kelle hulka kuulusid Gamaliel, Nikodeemus, Joosep Arimatheast (Antiquitates Judaicae<\/em>, 20.9.1) ja isegi p\u00fcha Paulus (Ap 23:6), oli siiski parem kui saduseride oma, nimelt seet\u00f5ttu, et vaatamata oma silmakirjalikkusele pidasid nad au sees k\u00e4suseadust, samas kui saduserid, kelle ridadest tulid \u00fclempreestrid Annas ja Kaifas (Antiquitates Judaicae<\/em>, 18.35.95) ei austanud ka seda.<\/p>\n
Variserid olid uhked konservatiivid, saduserid uskmatud liberaalid.\u00a0Aga m\u00f5lemat \u00fchendas Jeesuse jumalikku missiooni tagasil\u00fckkamine (Mt 3:7-10).<\/p>\n
Kes on meie aja variserid ja saduserid?\u00a0Sellele saame rahuliku kindlusega vastuse anda.\u00a0Need on k\u00f5ik, kes on p\u00fc\u00fcdnud enne sinodit, selle ajal ja p\u00fc\u00fcavad p\u00e4rast seda muuta Kiriku praktikat ning praktika muutmise kaudu tema \u00f5petust perekonna ja abielu kohta.<\/p>\n
Variserid ja saduserid l\u00fckkasid tagasi Jeesuse jumaliku \u00f5petuse<\/h5>\n
Jeesus kuulutas abielu lahutamatust, nagu Jumal oli kavatsenud algusest peale ja p\u00f5hjendas seda loomu\u00f5iguse taasj\u00f5ustamisega, millest juudid olid eemaldunud, ning tugevdas seda abielusideme \u00fclendamisega sakramendiks. Variserid ja saduserid l\u00fckkasid selle \u00f5petuse tagasi, eitades Jeesuse jumalikku s\u00f5na ja sellele omaenda arvamust vastu seades. Nad viitasid eba\u00f5igel viisil Moosesele, nii nagu kaasaja uuendajad tuginevad esimeste sajandite v\u00e4idetavale traditsioonile, v\u00f5ltsides Kiriku ajalugu ja \u00f5petust.<\/p>\n
Sel p\u00f5hjusel r\u00e4\u00e4gib \u00fcks vapper piiskop ja t\u00f5elise usu kaitsja, monsenj\u00f6\u00f6r Athanasius Schneider “neomosaistlikust praktikast”:<\/p>\n
“Uued Moosese j\u00fcngrid ja uued variserid maskeerisid Piiskoppide Sinodi viimase kahe \u00fcldkogu (2014 ja 2015) oma abielu lahutamatuse praktilise eitamise ja kuuenda k\u00e4su kehtivuse peatamise tahet iga \u00fcksiku juhtumi puhul halastuse k\u00e4sitluse kattevarju taha, kasutades selliseid v\u00e4ljendeid nagu: “aruka eristamise tee”, “hingehoiulik saatmine”, “piiskopi suundumused”, “dialoog preestriga”, “seesmine foorum”, “veelgi t\u00e4ielikum l\u00f5imumine Kiriku ellu”, et k\u00f5ikv\u00f5imalikul viisil p\u00e4rssida inimesele s\u00fc\u00fc omistamist irregulaarses kooselus p\u00fcsimise t\u00f5ttu (vrd\u00a0l\u00f5pparuanne,<\/em>\u00a0nn. 84-86).”<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eva variserid ja saduserid<\/h5>\n
Saduserid on uuendajad, kes avalikult kinnitavad Kiriku senise \u00f5petuse ja praktika \u00fcletamise taotlust.\u00a0Variserid aga on need, kes k\u00fcll suuga abielu lahutamatust tunnistavad, kuid eitavad seda silmakirjalikult oma tegudega, tehes ettepanekuid moraaliseadusest \u00fcleastumiseks “konkretsetel \u00fcksikjuhtudel”.<\/p>\n
T\u00f5elised Jeesuse Kristuse j\u00fcngrid ei kuulu ei neo-variseride ega neo-saduseride parteisse, mis m\u00f5lemad on modernistlikud, vaid j\u00e4rgivad Ristija Johannese koolkonda, kes kuulutas oma aja vaimses k\u00f5rbes.\u00a0Johannes oli see, kes “r\u00e4stikute soona” (Mt 3:7) m\u00f5istis hukka nii variserid kui saduserid ja manitses Heroodes Antipast tema abielurikkumise p\u00e4rast – mitte s\u00fcdame kalkuse p\u00e4rast, vaid armastusest Jumala ja hingede vastu.\u00a0Silmakirjatsejad ja kalgi s\u00fcdamega olid Heroodes Antipase n\u00f5unikud, kes p\u00fc\u00fcdsid tema patust ja kahetsematut eluviisi \u00a0P\u00fchakirjaga koosk\u00f5lla s\u00e4ttida.\u00a0Heroodes lasi Ristija Johannese hukata, et t\u00f5e h\u00e4\u00e4lt vaikima sundida, kuid Jeesuse eelk\u00e4ija h\u00e4\u00e4l on veel 20 sajandit hiljem kuuldav.\u00a0Kes kaitseb avalikult hea \u00f5petust, see ei j\u00e4rgi variseride ja saduseride eeskuju, vaid Ristija Johannese ja Meie Issanda eeskuju.<\/p>\n
<\/h2>\n
*<\/strong>\u00a0Roberto de Mattei on kaasaja ajaloo professor Cassino \u00dclikoolis, kristluse ja kirikuajaloo lektor Euroopa \u00dclikoolis Roomas. Viimases on ta ka teaduslike kraadide jagamise komisjoni koordinaator ajaloo valdkonnas. Ta on Lepanto Fondi president ja Itaalia Rahvusliku Teadusuuringute N\u00f5ukogu direktorite kolleegiumi liige, New Yorgi Columbia \u00dclikooli Itaalia Akadeemia teadusn\u00f5ukogu liige ja Itaalia Uusaja ja Kaasaegse Ajaloo Instituudi direktorite n\u00f5ukogu liige. Aastatel 2002-2006 oli ta Itaalia valitsuse v\u00e4lispoliitika n\u00f5unik. Arvukate raamatute ja publikatsioonide autor. Ta on ajalooteemalise ajakirja <\/em>Nova Historica ja ajakirja <\/em>Radici Cristiane peatoimetaja. Tema tegevuse eest katoliku Kiriku ja kristliku tsivilisatsiooni kaitsel on talle P\u00fcha Tooli poolt omistatud P\u00fcha Gregoorius Suure r\u00fc\u00fctliorden.<\/em><\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Veebiportaalist<\/a> Katholisches.info<\/a> saksa keelest t\u00f5lkinud isa Ivo \u00d5unpuu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Roberto de Mattei*<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[17,19,177,219,218,220,100,217],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/501"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=501"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/501\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":514,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/501\/revisions\/514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=501"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=501"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=501"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}