{"id":53,"date":"2016-02-02T19:25:59","date_gmt":"2016-02-02T17:25:59","guid":{"rendered":"http:\/\/dictumest.ee\/IVO\/WP\/kiriklikvaatleja\/?p=53"},"modified":"2016-06-29T17:49:56","modified_gmt":"2016-06-29T15:49:56","slug":"uued-abielu-kehtimatuks-kuulutamise-protseduurid-jurist-annab-havitava-hinnangu-paavst-franciscuse-reformile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/uued-abielu-kehtimatuks-kuulutamise-protseduurid-jurist-annab-havitava-hinnangu-paavst-franciscuse-reformile\/","title":{"rendered":"UUED ABIELU KEHTIMATUKS KUULUTAMISE PROTSEDUURID. JURIST ANNAB H\u00c4VITAVA HINNANGU PAAVST FRANCISCUSE REFORMILE"},"content":{"rendered":"

Sandro Magister<\/strong><\/h4>\n

www.chiesa.espressonline.it<\/strong><\/em>
\n<\/h4>\n

<\/h2>\n

Tema nimi on professor Danilo Castellano, ta on \u00fcks juhtivamaid eksperte \u00f5iguse alal. Ta hindab reformi “vastuoluliseks ja ebaj\u00e4rjekindlaks”. Kuid kardinal Kasperile ei meeldi see samuti.<\/em><\/p>\n

<\/h6>\n

Rooma, 3. oktoober 2015 – vaid tunde enne perekonnateemalise Piiskoppide Sinodi avamist imestavad mitte v\u00e4hesed Sinodist osav\u00f5tjad, kas mitte m\u00f5ned palju vaieldud k\u00fcsimuste seas pole mitte juba faktiliselt \u00e4ra otsustatud paavst Franciscuse kahe motu proprioga, millega Franciscus reformis abielu kehtimatuks kuulutamise protseduurid:<\/p>\n

\n

Apostolic letter motu<\/a> proprio<\/a> Mitis<\/a> iudex Dominus Iesus<\/a><\/strong><\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

Lettera apostolica motu<\/a> proprio<\/a> Mitis<\/a> et<\/a> misericors<\/a> Iesus<\/a><\/strong><\/p>\n<\/blockquote>\n

Uuendajate juht kardinal Walter Kasper seevastu peaks neid kahte motu propriot vastu v\u00f5tma suhteliselt jahedalt, kui ta peaks ikka veel kinni pidama samadest seisukohtadest, mida ta v\u00e4ljendas kardinalide konsistooriumil 2014. aasta veebruaris peetud m\u00e4lestusv\u00e4\u00e4rses k\u00f5nes.<\/p>\n

Sel puhul n\u00f5ustus Kasper Jorge Mario Bergoglioga t\u00e4helepanekus, et “suur osa hingehoidjaid on veendunud selles, et paljud religioosses vormis s\u00f5lmitud abielud pole s\u00f5lmitud kehtival viisil.”<\/p>\n

Ning see t\u00e4helepanek ise v\u00f5ib juba \u00fcles t\u00f5sta palju k\u00fcsimusi, sest paljude abielude kehtimatuks pidamine usu puudumise t\u00f5ttu just nimelt nende poolt, kes muidu kalduvad otsima ja kiitma igat v\u00e4iksematki ja k\u00f5ige varjatumat usu m\u00e4rki “perifeerias” asuvate kristlaste masside puhul, v\u00e4ljendab nende puhul t\u00e4iesti\u00a0 ootamatut rigorismi.<\/p>\n

Kuid siis kardinal j\u00e4tkas:<\/p>\n

“Oleks v\u00e4\u00e4r otsida probleemidele lahendust ainu\u00fcksi abielu kehtetuks tunnistamise protseduuride suuremeelses laiendamises. See v\u00f5ib luua ohtliku mulje, et Kirik tegutseb ebasiiralt, kui ta lubab seda, mis tegelikkuses kujutab endast lahutust. Paljud lahutatud ei taha sellist (abielu) kehtimatuks kuulutamise deklaratsiooni.”<\/p>\n

See aga on t\u00e4pselt see, mis juhtuski paavst Franciscuse poolt v\u00e4ljakuulutatud motu propriote tulemusena: “nii abielu kehtimatuks kuulutamise protseduuride suuremeelne laiendamine”, kui ka laialt leviv mulje, et tegemist on abielulahutustega. Seda uuendajate ja eelk\u00f5ige nende k\u00f5ige radikaalsemate uuendajate nagu Kasper, suureks pettumuseks, kes ei suuda taluda, et nende ettepanekud Kiriku abieludoktriini ja praktika muutmiseks taandatakse ainult kirikukohtute rohkendamisele ja nende volituste tugevdamisele. Eelk\u00f5ige aga tekitas see \u00fcle\u00fcldist meeleh\u00e4rmi piiskoppidele ja kanonistidele: esimeste \u00f5lule seati ootamatult koorem tegeleda ainuisikulise kohtuniku rollis neile tulevikus kaelalangeva l\u00fchendatud annulleerimisprotseduuride laviiniga, teised aga peavad toime tulema abieluprotseduuride uue s\u00fcsteemi pihta avatud kriitikatulvaga.<\/p>\n

\n

On keelatud nimetada seda abielulahutuseks. Kuid kindlasti n\u00e4eb ta sedamoodi v\u00e4lja<\/strong><\/a><\/p>\n<\/blockquote>\n

Paavsti motu propriote suhtes v\u00e4ljendatud kriitikale, mis siiamaani on tulnud pigem organisatsioonide kui isikute poolt, tuleb l\u00e4himate p\u00e4evade ja n\u00e4dalate jooksul kindlasti lisa, nii Sinodi saalis kui v\u00e4ljaspool seda.<\/p>\n

J\u00e4rgnev kujutab endast l\u00fchikokkuv\u00f5tet sellest, mida selles kohta on \u00f6elda \u00fchel juhtival eksperdil kiriku\u00f5iguse valdkonnas.<\/p>\n

Intervjueeritav jurist Danilo Castellano on v\u00e4ljapaistva katoliikliku filosoofi Augusto del Noce kunagine \u00f5pilane, poliitilise filosoofia \u00f5ppej\u00f5ud Udine \u00dclikoolis ning ajakirja Instaurare omnia in Christo<\/em> toimetaja.<\/p>\n

Ta on ka ainus itaallane nende kaheksast rahvusest p\u00e4rit \u00fcheksa v\u00e4ljapaistva juristi ja \u00f5petlase seas, kes m\u00f6\u00f6dunud kuul, pidades silmas Piiskoppide Sinodit, avaldasid raamatu pealkirjaga De matrimonio<\/em>, mille Rahvusvahelise Katoliiklike Juristide Liidu algatusel kirjastas Madriidis Marcial Pons ja toimetas professor Miguel Ayuso Torres:<\/p>\n

\n

Nove giuristi di fama mondiale bussano alla porta del sinodo<\/strong><\/a><\/strong><\/p>\n<\/blockquote>\n

<\/h2>\n

Professor Castellanolt v\u00f5ttis intervjuu Silvio Brachetta, diplomaat Triesti Religioossete Teaduste Instituudis ning p\u00fcha Bonaventura teoloogia spetsialist Bagnoregiost.<\/em><\/p>\n

<\/h2>\n
\u00dcKS “VASTUOLULINE JA EBAJ\u00c4RJEKINDEL” REFORM<\/strong><\/h5>\n
Intervjuu Danilo Castellanoga<\/strong><\/h6>\n

<\/h2>\n

K: Professor Castellano, kas menetluse kiirendamine on \u00fcldjoontes positiivne v\u00f5i negatiivne asi?<\/em><\/strong><\/p>\n

V: Menetluse l\u00fchidust n\u00f5uab kindlasti \u00f5iglus. Kuid menetluse l\u00fchidus ei tohi siiski tulla t\u00f5e p\u00f5hjaliku otsimise p\u00fc\u00fcdluse arvelt, see ei tohi kahtluse alla seada seaduse kindlust ja see ei tohi olla kantud eelarvamustest selle menetluse osapoolte \u00f5iguste suhtes.<\/p>\n

Menetlus, eelk\u00f5ige kanooniline menetlus, peab olema rohkem “\u00f5igust\u00fctlev” (it. k. giusdicente<\/em>) kui kohtulik. “\u00d5igust\u00fctlev” t\u00e4hendab seda, et kohtuprotsess peab oma tulemusena \u00fctlema, mis on seadus iseeneses ja iseenesest, see t\u00e4hendab, mis on \u00f5iglane, mitte aga see, mis peetakse \u00f5igeks vastavuses positiivse normiga v\u00f5i mis on lihtsalt legaalne. See ei saa rahulduda niinimetatud protseduurilise t\u00f5ega; see peab kindlaks tegema ja v\u00e4lja kuulutama faktilise t\u00f5e ja vormima selle kohtuotsuses, mis hoiab kinni sellest t\u00f5est.<\/p>\n

Mis puutub abieluga seonduvatesse kohtuasjadesse, siis n\u00f5uab menetluse l\u00fchidust moraalne h\u00e4davajadus. Kui abielu on kehtimatu, siis on “abikaasade” kooselu tegelikkuses konkubinaat, millest tuleb loobuda nii kiiresti kui v\u00f5imalik.<\/p>\n

K: Kuidas te siis n\u00e4ete protsessi l\u00fchiduse olevat lahendatud k\u00e4esolevas reformis?<\/em><\/strong><\/p>\n

V: Kui mingit reformi tahetakse ellu viia,, tuleb kindlasti arvestada sellega, milliseid tulemusi see endaga kaasa toob ning kuidas need vastu v\u00f5etakse. Uuendused n\u00f5uavad hoolikat ja arukat hinnangut, et mitte luua eba\u00f5iglust ja mitte saata v\u00e4lja v\u00e4\u00e4riti m\u00f5istetud s\u00f5numeid, nii nagu see on v\u00f5imalik paavst Franciscuse motu proprio Mitex Iudex Dominus Iesus<\/em> puhul, mis on v\u00e4lja kuulutatud \u00f5petuslikult ebakindlas ja sotsiaalselt raskes kultuurikontekstis.<\/p>\n

K: Franciscuse reformis on k\u00f5rvuti korralise protsessiga sisse viidud “kiirem” protsess. Miks? Ning mida teha nende “eriti ilmsete argumentidega”, mis lubavad asja lahendada kiirprotsessi korras?<\/em><\/strong><\/p>\n

V: Paavst Franciscuse tehtud reformi heasoovlik t\u00f5lgendus peab iga\u00fche juhtima v\u00e4iteni, et protsessi l\u00fchidus on dikteeritud t\u00f5etaotluse n\u00f5udest: abielu, mis pole kindlasti kehtiv, tuleb kuulutada selliseks nii kiiresti kui v\u00f5imalik. L\u00fchidus selliste juhtumite puhul v\u00f5imaldab – v\u00f5i peaks v\u00f5imaldama – seda, et korralise protsessi tulemused saavutatakse ilma kasutute formaalsete koormisteta. Heasoovlik t\u00f5lgendus pole selle reformi puhul kahjuks siiski ainus v\u00f5imalik t\u00f5lgendus.<\/p>\n

K: Kas te saaksite selgitada, mis on piiskoppide jurisdiktsiooni meelevald. Millistel juhtudel, peale kanoonilise abieluprotsessi uue vormi, piiskop seda meelevalda teostab?<\/em><\/strong><\/p>\n

V: Di\u00f6tsesiaalpiiskopile kuuluvad \u00f5petamise, valitsemise ja jurisdiktsiooni kohustused, mida ta peab teostama kompetentselt ja p\u00fc\u00fcdlikult hingede h\u00fcveks, see t\u00e4hendab, nende p\u00fchitsemiseks. Teatud ajalooperioodidel on piiskopid t\u00e4itnud oma kohustusi ainult osaliselt. M\u00f5nedel juhtudel on nad teostanud rohkem b\u00fcrokraatlikke funktsioone kui apostlite ametij\u00e4rglastele kuuluvat meelevalda ja sellest tulenevaid kohustusi. Nad on k\u00e4sitlenud ennast ka puhtalt P\u00fcha Tooli “funktsion\u00e4\u00e4ridena”, mitte aga korralise, kuid t\u00e4iem\u00f5\u00f5dulise ja vahetu meelevalla omanikena, mida nad peavad teostama koosk\u00f5las Rooma paavstile omase universaalse meelevallaga.<\/p>\n

Peale piiskoppide konverentside institutsiooni sisseseadmist on piiskopid ennast sageli peitnud “kollegiaalsuse” taha, mis v\u00f5ib olla kasulik ja oludele vastav, kuid kui see muutub \u00fche piiskopi tegude ja otsuste ainsaks kriteeriumiks, siis see moonutab tema ametifunktsioone, v\u00e4hendab tema v\u00f5imu ja v\u00f5ib teda juhtida s\u00fcdametunnistuses lubamatutele kompromissidele.<\/p>\n

Kui tulla jurisdiktsiooni puudutava aspekti juurde, siis paavst Franciscuse motu proprio Mitis Iudex Dominus Iesus <\/em>“taastab” piiskopile kuuluvate funktsioonide t\u00e4iuse. Kuid selles “tagastamises” peituvad ka teatud varjatud ohud, mis on seda raskemad, kui piiskop ei ole adekvaatselt ette valmistatud, v\u00f5i on segaduses, v\u00f5i mis veel hullem, kui ta kuritarvitab oma ametikohustusi ideoloogilisel viisil ning seet\u00f5ttu ilma vajaliku austuseta t\u00f5e suhtes ning vahetevahel isegi t\u00f5e vastu. Neil puhkudel – ja kaasajal selliseid juhtumeid pole v\u00e4he – kasutab piiskop oma v\u00f5imu meelevaldselt.<\/p>\n

K: Uued kaanonid 1675 ja 1361, vastavalt Ida ja L\u00e4\u00e4ne kirikute \u00f5iguse koodeksis, \u00fctlevad, et “kohtunik, enne kui ta v\u00f5tab asja menetlusse, peab olema kindel selles, et abielu on parandamatult nurjunud, sel viisil, et v\u00f5imatu on taastada abielulist kooselu.” Kas see s\u00f5nastus ei v\u00f5rdsusta abielu nurjumist lubamatul moel selle kehtimatusega?<\/em><\/strong><\/p>\n

V: Lugedes tsiteeritud uusi kaanoneid, v\u00f5ib saada h\u00e4iritud: kehtimatu abielu ei ole nurjunud abielu. Kehtimatus on deklaratsioon, et abielu ei ole olemas olnud. Nurjunud abielu ei ole kehtimatu iseeneses ja iseendast. Tsiteeritud kaanonid on vastur\u00e4\u00e4kivad isegi motu proprio Mitis Iudex Dominus Iesus <\/em>sissejuhatusele.<\/p>\n

K: Ning peale selle: kui nurjumine tuleneb abikaasade vabast tahtest, kas siis v\u00e4line inimlik v\u00f5im v\u00f5ib otsustada, mis isikute s\u00fcdametunnistuse s\u00fcgavuses on p\u00f5hjustanud nurjumise?<\/em><\/strong><\/p>\n

V: Isegi kui abielu nurjumine on p\u00f5hjustatud abikaasade otsustest, ei saa seda keegi kuulutada kehtetuks, kuna see ei ole kehtetu. Isegi paavstil pole sellist meelevalda. Vastupidi, kui vastutus nurjumise eest lasub abikaasadel, siis peab see endast kujutama hoopiski lisategurit, et mitte h\u00f5lbustada neile otseteesid vabastamaks neid endile vabalt v\u00f5etud kohustustest. Nurjumine saab olla s\u00fcdametunnistuse t\u00f5siasi ainult moraalse vastutuse kontekstis. Sel pole mitte mingit t\u00e4htsust mingites muudes aspektides ja seda ei saa abiks kutsuda abielu kehtimatuse deklareerimiseks v\u00f5i t\u00fchistamiseks.<\/p>\n

K: Reform n\u00e4ib olevat suunatud nende abikaasade vaevale, kes viibivad laastavas kriisis. Kuid kas poleks sobilik v\u00f5tta arvesse ka laste vaeva?<\/em><\/strong><\/p>\n

V: Selles pole kahtlustki, et on olemas abielud, mis l\u00e4bivad valulikke olukordi. Selle p\u00f5hjuseks on sageli inimlik armetus ja n\u00f5rkus; abikaasade n\u00f5rk ettevalmistus abieluks (ettevalmistus ja k\u00fcpsemine ei s\u00f5ltu ainu\u00fcksi abieluettevalmistuse kursusel edastatud informatsioonist); v\u00e4hene v\u00f5i olematu kannatlikkus, mida niinimetatud “\u00f5iguste tsivilisatsioonis” on raske harjutada; kaasaja L\u00e4\u00e4ne tsivilisatsioonis propageeritav eluviis, mis ei tee kergeks \u00fchist elu; individuaalsed n\u00f5udmised ja p\u00fc\u00fcdlused, mis nende teostamise puhul viivad perekonna ohverdamiseni ja oma perekondlike kohustuste hooletussej\u00e4tmiseni.<\/p>\n

Paljud abielud seisavad kriisis osaliselt sellise “katoliikliku” kultuuri jutlustamise tulemusena viimastel aastak\u00fcmnetel, mis on \u00fclistanud individualismi ja mille v\u00e4ljenduseks on olnud mitmetes riikides sisse viidud niinimetatud perekonna uued \u00f5igused. Sedalaadi “katoliiklik” kultuur on jutlustanud Valgustusajastu stiilis v\u00f5rdsust ja “emantsipatsiooni” perekonnas, mis likvideerib erinevuse abikaasade soorollides ja perekonnasisestes funktsioonides.<\/p>\n

Sellele k\u00f5igele tuleb lisada tarbimiskultus kui naudingu taotlemine naudingu enda ja sageli pahe enda p\u00e4rast. See on viinud ohvri idee ja eelk\u00f5ige ennastohverdava armastuse idee enda k\u00f5rvaleheitmiseni, mille all abielus kannatavad eelk\u00f5ige lapsed. Lapsed on muutunud m\u00e4nguasjadeks; abielulahutuse puhul trumpideks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel. Nende \u00f5igusi tallatakse jalge alla, isegi kui samal ajal kuulutatakse, et need on olemas ja et neid respekteeritakse.<\/p>\n

Sellises kultuurilises ja sotsiaalses kliimas on eriti raske m\u00f5elda laste peale, oma kohustuste peale nende suhtes, valu ja kahju peale, mida eraldumine ja lahutus provotseerib inimolendites, kes pole veel v\u00f5imelised autonoomiaks ja kes seet\u00f5ttu oma vanemate vastutustundetute otsuste t\u00f5ttu saavad eriti traumatiseeritud.<\/p>\n

K: Sandro Magister on reformi puhul v\u00e4lja toonud kaks kriitikaalust punkti. Korralise protsessi puhul on selleks osapoolte tunnistusi puudutav uuendus, mis v\u00f5ib neile anda “t\u00e4ieliku t\u00f5estuse” v\u00e4\u00e4rtuse. Mis puudutab kiirprotsessi, siis on selleks segane loetelu “asjaoludest, mis v\u00f5ivad lubada menetluse algatamist t\u00fchiseks tunnistamise asjus”. Mida teie sellest arvate?<\/em><\/strong><\/p>\n

V: Magister on oma s\u00f5rme asetanud reformi paarile hellale kohale. See t\u00f5estus on kujutab endast delikaatset probleemi, seda eriti kaasajal, mil t\u00f5estused aetakse sageli segamini arvamustega, viitavate m\u00e4rkidega ja teooriatega. See ei puuduta mitte ainult kanoonilist protsessi,\u00a0 vaid ka kiirprotsessi. \u00dcks lugu v\u00f5ib anda kujutust sellest segadusest ja vahel t\u00f5estuste p\u00e4he v\u00f5etavate pseudo-t\u00f5estuste ebasobivast kasutamisest. M\u00f5ned aastad tagasi, \u00fche abielu kehtimatuse k\u00fcsimuses peetud kohtuasja puhul, sisendasid m\u00f5ned kirikutegelased “abikaasadele”, et nad teeksid sellised avaldused, mis oleksid olnud ideaalselt sobivad neid puudutava kohtuasjas “takistuste eemaldamiseks” selle lahendamise eest. \u00dcks pooltest keeldus sellest, kuna ta v\u00e4itis \u00f5ieti, et k\u00fcsimus polnud formaalne, vaid sisuline: kehtetuks tunnistamise otsust taotleti eelk\u00f5ige moraalsetel p\u00f5hjustel.<\/p>\n

Paavst Franciscuse motu proprio Mitis Iudex Dominus Jesus<\/em> kehtestab, et poolte kohtulikku tunnistust ja \u00fctluseid tuleb tunnistada “t\u00e4ieliku t\u00f5endusena”. See kirjutab ette, et nende puhul ei pruugi mitte alati vajalikuks osutuda ka tunnistajate kinnitus. See t\u00e4hendab absurdselt, justkui nad kujutaks endast “t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikke t\u00f5estusi” iseendas ja iseenda j\u00f5ul. Enamgi veel. Kohtunik peab omistama t\u00f5estuse v\u00e4\u00e4rtuse ka “viitavatele m\u00e4rkidele”, mis ei ole “t\u00e4ielikud t\u00f5endused”. Selles peitub oht julgustada sel viisil k\u00f5ikelubatavust, mille kohta paavst k\u00fcll \u00fctleb, et ta kardab seda, kuid millele ta ise avab p\u00e4rani uksed uue kaanoniga 1678.<\/p>\n

Etcetera<\/em> (ld k. ja nii edasi”), mis motu proprios on menetluse reeglite14. artiklis lisatud “kehtimatuse kohtuasjas menetluse algatamist lubavate asjaolude” loetelu l\u00f5ppu, on samuti v\u00e4ga huvitav k\u00fcsimus.<\/p>\n

See etcetera<\/em> v\u00f5ib soodustada – ja tegelikkuses hakkabki soodustama – selliste asjaolude ja faktide tunnistamist abielu kehtimatuse kasuks, mis nende sisseviimise korral abielu kehtimatuks tunnistamise kiirprotsessis viib juriidilis-eetilise k\u00f5ikelubatavuseni, mille puhul on oodata rohkelt kehtivate abielude t\u00fchiseks kuulutamist.<\/p>\n

Kuigi t\u00f5estuste absoluutselt siduva iseloomu printsiip on k\u00e4ibiv kohtumenetluses, ei ole see kasutatav menetluses, mille eesm\u00e4rgiks pole mitte kohaldada seadust, vaid selgitada v\u00e4lja seaduse sisu. On oluline meeles pidada, et juriidiline fakt ei s\u00fcnni normatiivaktist, vaid faktid ise omandavad juriidilise t\u00e4henduse. Sedasi avab motu proprio tee positiivse \u00f5iguse vaimuga vastuolus olevale \u201cavatusele\u201d, mis ei m\u00f5juta \u00fcksnes seda kuidas seadust menetletakse, vaid ka seda, mis t\u00e4hendust seadus \u00fcldse omab.<\/p>\n

K: Kas te usute, et on \u00f5ige “usu puudumine” l\u00fclitada “asjaoluna” kanoonilise \u00f5iguse valdkonda, mis lubab alustada menetlust abielu kehtetuks tunnistamise asjus? Kas on olemas teisi olukordi, milles see juhtub?<\/em><\/strong><\/p>\n

V: Ei. Selline sissel\u00fclitamine on vastuv\u00f5etamatu, nagu seda on demonstreerinud m\u00f5jukas abieluasjade advokaat Buenos Aireses ja kohtunik kirikukohtutes, Luis Maria de Ruschi oma viimases essees, mis sisaldub hiljuti Madriidis Marcial Ponsi kirjastatud raamatus De matrimonio<\/em>. See on vastuv\u00f5etamatu eelk\u00f5ige sellep\u00e4rast, et see muudab abielu kui loomukohase institutsiooni s\u00f5ltuvaks usust.<\/p>\n

K: Milline on teie \u00fcldhinnang sellele reformile? Millised on selle positiivsed ja negatiivsed k\u00fcljed?<\/em><\/strong><\/p>\n

V: Reform on tormakalt tehtud. See viidi kanoonilisse s\u00fcsteemi sisse v\u00e4ga ebasobival ajal, seda nii sellep\u00e4rast, et Kirik ise on praegu vaidlemas selle k\u00fcsimuse \u00fcle, mida esitletakse k\u00fcll hingehoiulisena, kuid mis tegelikult on \u00f5petuslik, kui ka sellep\u00e4rast, et tsiviil\u00fchiskonnas valitseb hegemoonina liberaal-radikaalse suunitlusega kultuur, mis paljusid juhib seda reformi k\u00e4sitlema Kiriku vastutulekuna maailmale, mis tuleb niikuinii liialt hilja.<\/p>\n

Peale selle, see reform oli tormakalt tehtud ka sellep\u00e4rast, et on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud\u00a0k\u00fcsitava v\u00e4\u00e4rtusega vaadete alusel (mis v\u00e4ljendus n\u00e4iteks selles, et komisjon peab usu puudumist asjakohaseks t\u00f5endiks abielu kehtimatuse kohta) ning k\u00fcsitava v\u00e4\u00e4rtusega valikute alusel, mille puhul oleks tulnud anda aega nende selgitamiseks ja j\u00e4relekaalumiseks.<\/p>\n

Uute kaanonite s\u00f5nastused on teoreetiliselt vastur\u00e4\u00e4kivad ja vastuolus motu proprio enda sissejuhatusega. J\u00e4\u00e4b mulje, et selle l\u00e4biviimisel on tegemist “klerikaalse” meetodi diktaadiga, see t\u00e4hendab, et on kasutatud sellist metodoloogiat, mis p\u00fc\u00fcab pidevalt otsida kokkulepet maailmaga, mida Kirik on kutsutud hoopiski valgustama ja kui h\u00e4davajalik, siis temale ka vastu vaidlema.<\/p>\n

Sellest hoolimata esindab reform ka m\u00f5ningaid positiivseid elemente – n\u00e4iteks, nagu juba \u00f6eldud, kohtuasja l\u00fchidus, t\u00e4ielik v\u00f5i peaaegu t\u00e4ielik maksumuse puudumine, piiskopi kohtunikuv\u00f5imu tunnustamine v\u00f5i taastamine. Neid positiivseid aspekte v\u00f5ib aga sellegi poolest – nagu see praeguses kontekstis sageli on juhtunud ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka juhtuma hakkab – hakata \u00e4ra kasutama kanoonilise \u00f5iguse ja Kiriku \u00f5petuse eesm\u00e4rkidega vastuolus oleval viisil ning hingede kahjuks. Kui tuua n\u00e4ide: kohtuprotsessi l\u00fchidus, kui seda viiakse l\u00e4bi uue t\u00f5estuste s\u00fcsteemi alusel, l\u00f5peb \u00fclekaalukal enamusel juhtudest otsustega kehtivate abielude “l\u00f5petamise” kohta; abielu kehtimatus usu puudumise t\u00f5ttu muutub teatud laadi “abielu amnestiaks” ja nii edasi.<\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

Inglise keelest t\u00f5lkinud Isa Ivo \u00d5unpuu<\/em><\/p>\n

ALLIKAS: Chiesa.espressonline.it<\/a><\/em><\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sandro Magister www.chiesa.espressonline.it<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16,6],"tags":[17,19,20,18,120,119,117,121,33,26,122],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":634,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53\/revisions\/634"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}