{"id":570,"date":"2016-04-25T09:10:22","date_gmt":"2016-04-25T07:10:22","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=570"},"modified":"2016-04-25T20:33:59","modified_gmt":"2016-04-25T18:33:59","slug":"perekonnateemalise-sinodi-tulemused-ei-olnud-voitjaid-ainult-kaotajad-neist-esimesena-katoliku-moraal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/perekonnateemalise-sinodi-tulemused-ei-olnud-voitjaid-ainult-kaotajad-neist-esimesena-katoliku-moraal\/","title":{"rendered":"Perekonnateemalise Sinodi tulemused: Ei olnud v\u00f5itjaid, ainult kaotajad – neist esimesena katoliku moraal"},"content":{"rendered":"

KATHOLISCHES<\/strong>,<\/strong><\/em>\u00a027. oktoober 2015<\/strong><\/h4>\n

Roberto de Mattei *<\/h4>\n

<\/p>\n

\"Sinod<\/a><\/p>\n

Perekonnateemaline Sinod paavst Franciscuse juhtimisel<\/pre>\n
<\/h2>\n
(Rooma) XIV perekonna-teemalise Piiskoppide Sinodi j\u00e4rel tundub esmalt, et k\u00f5ik on sellest v\u00f5itnud.\u00a0V\u00f5itnud on paavst Franciscus, kuna tal \u00f5nnestus leida kompromisstekst vastandlike positsioonide vahel;\u00a0v\u00f5itsid progressistid, kuna vastu v\u00f5etud teksti lubab lahutatud ja uuesti abiellunud inimesed Armulauale;\u00a0v\u00f5itsid konservatiivid, kuna dokument ei maini kuskil s\u00f5naselgelt lahutatud ja uuesti abiellunute armulauaosadust ning l\u00fckkab tagasi “homoabielu” ja gender-teooria.<\/p>\n
Et paremini m\u00f5ista, kuidas asjad tegelikult toimusid, tuleb tagasi minna 22. oktoobri \u00f5htule, kui sinodiisadele esitati l\u00f5pparuande tekst, mille\u00a0keelte j\u00e4rgi jagatud t\u00f6\u00f6r\u00fchmade poolt esitatud muudatuste (modi<\/em>) alusel ad hoc<\/em>\u00a0redaktsioonikomisjon\u00a0Instumentum laboris<\/em>e<\/em> nime kandvaks tekstiks v\u00e4lja oli t\u00f6\u00f6tanud.<\/em><\/p>\n
Paavstlik l\u00f5pparuande projekt l\u00fckati tagasi<\/h6>\n
Sinodiisade suureks \u00fcllatuseks esitati neile neljap\u00e4eva \u00f5htul ainult \u00fcks itaaliakeelne tekst koos selges\u00f5naline keeluga edastada seda ajakirjandusele v\u00f5i selle \u00fcle 51 audiitoriga v\u00f5i \u00fclej\u00e4\u00e4nud sinodil osalejaga m\u00f5tteid vahetada.\u00a0Tekstis ei oldud \u00fcldsegi arvesse v\u00f5tnud neid 1355 muudatusettepanekut, mis esitati Sinodi kolme n\u00e4dalase t\u00f6\u00f6 jooksul.\u00a0Instrumentum laboris<\/em>\u00a0j\u00e4eti faktiliselt muutumatuks, sealhulgas need punktid, mis olid sinodisaalis p\u00f5rganud sinodiisade k\u00f5ige \u00e4gedamale vastuseisule: need, mis puudutasid homoseksuaalsust ja lahutatud ning uuesti abiellunuid.\u00a0Arutelu m\u00e4\u00e4rati j\u00e4rgmiseks hommikuks koos v\u00f5imalusega esitada veel muudatusettepanekuid, mis tuli \u00f6\u00f6sel l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada ja sisse viia teksti, mis oli koostatud keeles, mida ainult osa sinodiisasid t\u00f5esti piisavalt valdas.<\/p>\n
Sinodil: Ei v\u00f5itjaid, ainult kaotajad<\/h6>\n
23. oktoobri hommikul oli Franciscus, kes oli sinodi t\u00f6\u00f6d alati hoolikalt j\u00e4lginud, tunnistajaks komisjoni koostatud dokumendi ootamatule tagasil\u00fckkamisele.S\u00f5na v\u00f5tsid 51 sinodiisa, kellest enamus oli vastu paavst esitatud teksti vastuv\u00f5tmisele. Nende seas olid kardinalidest Piiskoppide Kongregatsiooni prefekt Marc Ouellet, Itaalia piiskoppide konverentsi president Angelo Bagnasco, Caracase peapiiskop Jorge Liberato Urosa Savino, Bologna peapiiskop Carlo Caffarra, Ameerika piiskoppide konverentsi president peapiiskop Joseph Edward Krutz ja Poola piiskoppide konverentsi president Stanis\u0142aw G\u0105decki, peale selle Varssavi-Praga piiskop Henryk Hoser, Riia peapiiskop Zbigniew Stankevi\u010ds, Minski peapiiskop Tadeusz Kondrusiewicz, Katiola (Elevandiluurannik) piiskop Stanis\u0142aw Bessi Dogbo; B\u00fctsantsi riituse ukrainlaste piiskop Hlib Boris Svjatoslav Lonchyna Inglismaalt ja paljud muud.\u00a0K\u00f5ik kritiseerisid erinevates toonides teksti.<\/p>\n
Otsiti kompromissi, et v\u00e4ltida s\u00fcgavat l\u00f5het Kirikus<\/h6>\n
Dokumenti ei saanud 24. oktoobril uuesti h\u00e4\u00e4letamiseks esitada, ilma t\u00f5sise ohuta, et sinodi enamus selle maha v\u00f5iks h\u00e4\u00e4letada ning et niiviisi tekkida Kirikus t\u00f5sine l\u00f5he.\u00a0Kompromisslahendus tuli saksa teoloogidelt\u00a0Circulus<\/em> Germanicusest,<\/em>\u00a0millesse kuulusid nii progressismi ikoon kardinal Kasper kui ka Usudoktriini Kongregatsiooni prefekt kardinal M\u00fcller.\u00a0Komisjonile tehti \u00fclesandeks reede p\u00e4rastl\u00f5una ja laup\u00e4eva hommiku vahel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada uus tekst, mida tuli sinodiisadele esitleda 24. oktoobri hommikul aulas ja mille \u00fcle tuli h\u00e4\u00e4letada p\u00e4rastl\u00f5unal.\u00a0See tekst sai k\u00f5igi oma 94 punkti jaoks vajaliku kahekolmandikulise h\u00e4\u00e4lteenamuse ehk selle poolt h\u00e4\u00e4letas v\u00e4hemalt 177 kokku 265-st sinodiisast.<\/p>\n
Igap\u00e4evaselt kell 13 toimunud pressikonverentsil kuulutas kardinal Sch\u00f6nborn juba tulemust k\u00f5ige vastuolulisema punkti puhul, mis puudutas lahutatud ja uuesti abiellunud isikuid:<\/p>\n
\u201eSelle \u00fcle r\u00e4\u00e4gitakse, sellest r\u00e4\u00e4gitakse suure t\u00e4helepanuga, kuid v\u00f5tmes\u00f5naks on “eristamine” ning ja ma kutsun k\u00f5iki \u00fcles m\u00f5tlema selle \u00fcle, et ei olemas lihtsalt musta ja valget, lihtsat jah’i v\u00f5i ei’d, selle \u00fcle, et on vaja eristada, ning see on t\u00e4pselt see s\u00f5na, mida kasutab p\u00fcha Johannes Paulus II oma \u00fcleskutses\u00a0Familiaris Consortio:<\/em>\u00a0kohustus praktiseerida eristamist, kuna olukorrad on erinevad ja seda vajadust vahet teha on paavst Franciscus kui hea jesuiit \u00f5ppinud juba oma nooruses: eristamine t\u00e4hendab p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista, milline on selle perekonna v\u00f5i selle inimese olukord\u201c.<\/p>\n
Eristamine ja integratsioon on ka punktide 84, 85 ja 86 pealkiri. K\u00f5ige vastuolulisem punkt nr. 86 sisaldab avaust lahutatud ja uuesti abiellunud isikute suunas ja v\u00f5imalust avada neile ligip\u00e4\u00e4s\u00a0 sakramentidele, kuigi armulauaosadust pole selles selges\u00f5naliselt mainitud.\u00a0See punkt v\u00f5eti vastu 178 poolth\u00e4\u00e4lega, 80 vastuh\u00e4\u00e4le ja 7 erapooletu juures.\u00a0\u00dcksainus h\u00e4\u00e4l rohkem kui n\u00f5utav kahe kolmandikuline h\u00e4\u00e4lteenamus.<\/p>\n
Paavst lahkub sinodilt n\u00f5rgemana<\/h6>\n
Kujutlus Franciscusest ei lahku piiskoppide sinodilt mitte tugevdatuna, vaid n\u00f5rgestatu ja halvatuna.\u00a0Ta otsis vastasseisu ning esitas sinodiisadele vastupidiselt k\u00f5ikidele teistmoodi k\u00f5lanud avaldustele ning sinodiisade esitatud muudatusettepanekutele teksti, mille sinodi enamus 23. oktoobri hommikul avalikult tagasi l\u00fckkas ning muutis selle niiviisi endale “mustaks p\u00e4evaks”.\u00a0Paavst Bergoglio l\u00f5puk\u00f5ne ei kiirga erilist entusiasmi Relatio finalis<\/em>e<\/em>\u00a0suhtes, k\u00fclla aga sisaldab korduvaid noomitusi nende sinodiisade suhtes, kes kaitsesid traditsioonilisi seisukohti.\u00a0Neile heitis paavst laup\u00e4eva \u00f5htul muuhulgas ette j\u00e4rgmist:<\/p>\n
\u201eSee t\u00e4hendab ka seda, et paljastatud said suletud s\u00fcdamed, mis sageli peidavad end isegi Kiriku \u00f5petuste v\u00f5i heade kavatsuste taha, et istuda Moosese toolil ning \u2013 m\u00f5nikord \u00fcleolevalt ja pealiskaudsuselt \u2013 kohut m\u00f5ista raskete juhtumite ja vigastud perede \u00fcle.\u00a0[…] See t\u00e4henda proovida valgustada horisonte, et \u00fcletada igasugune konspiratiivne hermeneutika v\u00f5i vaatenurkade suletus, et kaitsta Jumala laste vabadust ja vahendada kristliku uudsuse ilu, mis vahel on kaetud arhailise v\u00f5i lihtsalt arusaamatu keele roostega.\u201c<\/p>\n
Need on karmid s\u00f5nad, mis v\u00e4ljendavad kibestumist ja rahulolematust, kindlasti aga ei iseloomusta v\u00f5itjat.<\/p>\n
Kuid l\u00fc\u00fca said ka edumeelsed, kuna mitte ainult ei k\u00f5rvaldatud k\u00f5iki nende taotletud positiivset viidet homoseksuaalsusele, vaid ka avanemine lahutatud ja uuesti abiellunud isikute suunas sai suuresti n\u00f5rgemaks muudetud.<\/p>\n
Punktis 86 peituv m\u00fcrk<\/h6>\n
Siiski, konservatiivid ei saa ennast v\u00f5itjana n\u00e4ha.\u00a0Kui 80 sinodiisa, \u00fcks kolmandik sinodaalse assambleest, h\u00e4\u00e4letas punkt 86 vastu, t\u00e4hendab see seda, et nad peavad seda mitterahuldavaks.\u00a0Asjaolu, et see v\u00f5eti \u00fcheainsa h\u00e4\u00e4lega vastu, ei t\u00e4henda, et seet\u00f5ttu selles sisalduv m\u00fcrk neutraliseeritud sai.<\/p>\n
Vastavalt\u00a0Relatio finalis<\/em>ele<\/em>\u00a0v\u00f5ib lahutatud ja uuesti abiellunud inimeste osalemine kiriklikus elus leida v\u00e4ljenduse “erinevates teenistustes”.\u00a0Seet\u00f5ttu on vaja \u201eeristada, milliseid praegu liturgilises, hingehoiulises, hariduslikus- ja institutsionaalses valdkonnas praktiseeritud v\u00e4ljaj\u00e4tmise vorme saab \u00fcletada.\u00a0Nad mitte ainult et ei pea end tundma osadusest v\u00e4ljaj\u00e4etutena, vaid v\u00f5ivad elada ja k\u00fcpseda Kiriku elavate liikmetena\u201c (nr. 84).\u00a0\u201cSaatmise ja eristamise teekond suunab need usklikud nende olukorra teadvustamisele Jumala ees.\u00a0Sisemisel foorumil (forum internum<\/em>) toimuv vestlus preestriga gteenib eesm\u00e4rki kujundada \u00f5ige otsus selle kohta, mis takistab v\u00f5imalust t\u00e4ielikuks osalemiseks Kiriku elus ning sammude kohta, mis v\u00f5ivad seda edendada ja kasvada lasta\u201c (nr. 86).<\/p>\n
Mida aga muud t\u00e4hendab v\u00e4ljend Kiriku “elavad liimed”, kui mitte viibimist p\u00fchitseva armu seisundis ja v\u00f5imalust vastu v\u00f5tta P\u00fcha Armulauda?\u00a0Ning kas “t\u00e4ielik osalemine Kiriku elus” ei t\u00e4henda ilmiku jaoks P\u00fchima Altarisakramendi vastuv\u00f5tmist?\u00a0\u00d6eldakse, et harjutada liturgilises, hingehoiulises, hariduslikus- ja institutsionaalses valdkonnas v\u00e4ljaj\u00e4tmise vormid tuleb \u00fcletada, “juhtumilt juhtumile”, seel\u00e4bi, et j\u00e4rgitakse “via discretionis<\/em>t” (eristamise teed).\u00a0Kas v\u00e4ljaj\u00e4tmise sakramentaalselt armualauaosaduselt v\u00f5ib samuti \u00fcletada?\u00a0Tekst seda ei v\u00e4ida, kuid see ka ei v\u00e4lista seda. Ust ei l\u00fckatud kinni, kuid on j\u00e4etud vahe, mist\u00f5ttu ei saa ka eitada, et see on avatud.<\/p>\n
Relatio<\/em>\u00a0ei kinnita \u00f5igust abielurikkumisele, k\u00fcll aga vabadust sunnist moraalsetes k\u00fcsimustes<\/h6>\n
Relatio<\/em>\u00a0ei v\u00e4ida, et lahutatud ja uuesti abiellunutel oleks \u00f5igus saada osa Armulauasakramendist (ja seega ka \u00f5igus abielurikkumisele).\u00a0Kuid ta eitab de facto<\/em> Kiriku \u00f5igust kirjeldada avalikult uuesti abiellunud lahutatute olukorda abielurikkumisena, asetades vastutuse olukorra hindamiseks \u00fcksikute karjaste ning isegi lahutatud ja uuesti abiellunute endi s\u00fcdametunnistusele.\u00a0Et \u00f6elda seda Dignitatis Humanae<\/em> keeles:<\/em>\u00a0<\/em>Tegemist ei ole \u00f5igusega, mis kinnitaks abielurikkumist, vaid “negatiivse” \u00f5igusega mitte saada takistatud selle praktiseerimisel, v\u00f5i muudmoodi \u00f6elduna, \u00f5igusega olla “vaba sunnist” moraali k\u00fcsimustes.\u00a0Nii nagu\u00a0Dignitatis Humanae<\/em>\u00a0puhul, nii ka siin kustutatakse p\u00f5him\u00f5tteline erinevus \u00fcksiku uskliku igavest \u00f5ndsust puudutava “sisemise foorumi” (forum internum<\/em>) ja usklike kogukonna \u00fchist h\u00fcve puudutava “v\u00e4lise foorumi” (forum externum<\/em>) vahel.\u00a0Armulauaosadus pole lihtsalt mingi individuaalne akt, vaid see on ka avalik toiming, mis pannakse toime kogu usklike kogukonna avalikkuse ees.\u00a0Kirik, sisenemata\u00a0sisemisele foorumile,<\/em>\u00a0on lahutatud ja uuesti abiellunute armulauaosaduse alati keelanud seet\u00f5ttu, kuna sel puhul on tegemist avaliku patuga, mis on toime pandud\u00a0v\u00e4lisel <\/em>foorumil.<\/em>\u00a0Moraaliseadus \u00fcletatakse n\u00fc\u00fcd s\u00fcdametunnistuse poolt, millest saab uus, mitte ainult teoloogiline ja moraalne, vaid ka kanoonilise suurus.\u00a0Relatio finalis<\/em>t<\/em>\u00a0saab sellest vaatepunktist h\u00e4sti \u00fchendada paavst Franciscuse kahe Motuproprioga<\/em>\u00a0, mille t\u00e4htsust [progressiivse] “Bologna kooli” ajaloolane [Alberto Melloni] t\u00f5stab esile\u00a023. oktoobri Corriere della Sera<\/em>s:<\/em> \u201eSeel\u00e4bi, et ta annab <\/em>piiskoppidele tagasi otsustus\u00f5iguse abielu t\u00fchisuse \u00fcle, pole Bergoglio muutnud lahutatute staatust, vaid on vaikides toime pannud paavstluse suure reformi\u201c.<\/p>\n
“Juhtumilt juhtumile moraal” seisab vastuolus absoluutse ja universaalse moraaliseadusega<\/h6>\n
Di\u00f6tsesiaalpiiskopile volituste andmisele algatada \u00fcksikult tegutseva kohtunikuna oma \u00e4ran\u00e4gemise kohaselt l\u00fchiprotsessi ja j\u00f5uda selles kohtuotsuseni vastab analoogia alusel volituste andmine lahutatud ja uuesti abiellunuid puudutavate moraalsete tingimuste eristamise valdkonnas \u00a0di\u00f6tsesiaalpiiskopile.\u00a0Kui kohalik piiskop j\u00f5uab j\u00e4reldusele, et uues \u00fchenduses elava isiku vaimse kasvamise ja s\u00fcvenemise tee on l\u00f5pule j\u00f5udnud, v\u00f5ib ta saada osa Armulauast. Paavst Franciscuse 17. oktoobril sinodil peetud k\u00f5ne nimetatas “detsentraliseerimist” “juhtumilt juhtumile moraali” projektsiooniks.\u00a0Paavst \u00fctles oma 24 oktoobri l\u00f5puk\u00f5nes:<\/p>\n
\u201eNing \u2013 v\u00e4ljaspool Kiriku \u00d5petusameti poolt t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud dogmaatilisi k\u00fcsimusi \u2013 oleme me ka n\u00e4inud, et mis \u00fche kontinendi \u00fchele piiskopile tundub normaalsena, see v\u00f5ib teise mandri teisele piiskopile tunduda kummalisena, peaaegu et skandaalsena;\u00a0see, mida \u00fches \u00fchiskonnas peetakse seaduserikkumiseks, v\u00f5ib teises \u00fchiskonnas olla iseenesestm\u00f5istetav ja puutumatu reegel;\u00a0mis \u00fchele on s\u00fcdametunnistuse vabadus, see v\u00f5ib teisele t\u00e4hendada ainult segadust.\u00a0T\u00f5epoolest on kultuurid omavahel v\u00f5rreldes v\u00e4ga erinevad ja igasugune \u00fcldise iseloomuga p\u00f5him\u00f5te \u2013 \u00a0nagu ma \u00fctlesin, v\u00e4ljaspool Kiriku \u00d5petusameti poolt t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud dogmaatilisi k\u00fcsimusi \u00a0\u2013 tuleb allutada inkultureerimisele, kui tahetakse, et teda rakendama ja j\u00e4rgima hakatakse.\u201c<\/p>\n
Inkulturatsioonile allutatud, see “juhtumilt juhtumile” moraal, relativeerib ja lahustab laiali moraaliseaduse, mis oma definitsiooni alusel on absoluutne ja universaalne. Pole olemas head kavatsust ega kergendavaid asjaolusid, mis v\u00f5iksi muuta hea teo kurjaks v\u00f5i vastupidi, kurja teo heaks.\u00a0Katoliku moraali ei tunne mingeid erandeid: ta on kas absoluutne ja universaalne v\u00f5i ei ole ta mingi moraaliseadus.\u00a0Need massiteabevahendid v\u00e4idavad t\u00e4iesti eksides, kui nad kajastavad Relatio finalis<\/em>t j\u00e4rgmise <\/em>pealkirja all nagu j\u00e4rgmine: \u201eT\u00e4ielik armulauaosaduse keeld uuesti abiellunud lahutatutele kukub\u201c.<\/p>\n
\"Pope<\/a><\/p>\n
Paavst Franciscus mures<\/pre>\n
L\u00f5ppj\u00e4reldus: ei ole v\u00f5itjaid, on vaid kaotajad, neist esimene katoliku moraal<\/h6>\n
L\u00f5ppj\u00e4reldus on, et me seisame silmitsi kahem\u00f5ttelise jah vastuolulise dokumendiga, mis v\u00f5imaldab k\u00f5igile pidada ennast v\u00f5itjaks, isegi siis kui keegi v\u00f5itnud ei ole.\u00a0K\u00f5ik said v\u00f5idetud, eelk\u00f5ige aga katoliku moraali, mis v\u00e4ljub alates 24 oktoobril l\u00f5ppenud perekonnateemaliselt sinodilt s\u00fcgavalt alandatuna.<\/p>\n
<\/h2>\n
* Roberto de Mattei<\/em><\/strong>\u00a0–\u00a0 ajaloolane, viie lapse isa, uusima ajaloo ja kristluse ajaloo professor Rooma Euroopa \u00dclikoolis, Lepanto Sihtasutuse president, kuukirja Radici Cristiane ja online uudisteagentuuri Corrispondenza Romana toimetaja, arvukate raamatute autor, viimati ilmunud: Vicario di Cristo. Il primato di Pietro tra normalit\u00e0 ed eccezione (Kristuse asemik. Peetruse esmaseisus normaalsuse ja erandi vahel), Verona 2013.<\/em><\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
T\u00f5lge itaalia keelest saksa keelde: Giuseppe Nardi<\/p>\n
Pilt: Corrispondenza Romana<\/em><\/p>\n
<\/h2>\n
Veebilehelt\u00a0Katholisches.info<\/a>\u00a0saksa keelest t\u00f5lkinud isa Ivo \u00d5unpuu<\/p>\n
<\/h2>\n
 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
KATHOLISCHES,\u00a027. oktoober 2015 Roberto de Mattei *<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[17,93,20,18,22,196,249,26,27],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/570"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=570"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/570\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":576,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/570\/revisions\/576"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=570"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=570"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=570"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}