(Rooma) 16. jaanuaril 2014 avaldas Rahvusvaheline Paavstlik Teoloogiakomisjon mahuka ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse dokumendi pealkirja all “Kolmainus Jumal, inimeste \u00fchtsus. Kristlik monoteism v\u00e4givalla vastu”. See on viie aasta pikkuse t\u00f6\u00f6 tulemus, mis Usudoktriini Kongregatsiooni prefekti, hiljuti kardinaliks nimetatud Gerhard Ludwig M\u00fclleri poolt \u00fcle kontrolliti ja kinnitati. “Ma kardan, et ma teen kindla ennustuse, kui eeldan, et see pikk ja keeruline dokument leiab v\u00e4he lugejaid ning tagasihoidliku vastukaja meedias ja langeb seet\u00f5ttu kiiresti unustusse”, \u00fctleb tuntud religioonisotsioloog Massimo Introvigne. Ta j\u00e4tkab: “Sellest on t\u00f5esti kahju, sest see suur t\u00f6\u00f6, mida soovis Benedictus XVI ja milleks ta k\u00e4su andis ning mis n\u00fc\u00fcd paavst Franciscuse ajal l\u00f5pule viidi, on t\u00f5epoolest t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rse kvaliteediga. See s\u00fc\u00fcdistab valitsevat kirikuvaenulikku kultuuri tema puhul seni pretsedenditus agressiivsuses Kiriku vastu ning annab sellele punkt punkti haaval vastuse.”<\/p>\n
“Katoliiklik kristlus” kuulub selles v\u00f5itluses “alistamisele m\u00e4\u00e4ratud takistuste” hulka. Dokument n\u00e4itab, et mitte ainult \u00fclikoolides, vaid ka massiteabevahendites valitsev ilmalik meelsus, millele annavad tooni m\u00f5jukad raevukalt kirikuvaenulikud j\u00f5ud, kujutab Katoliku Kirikust endale vaenlase kuju.<\/p>\n
Kuidas on v\u00f5imalik Kirikut h\u00e4vitada? Niiviisi, et talle pannakse s\u00fc\u00fcks vastutus k\u00f5ikide ajaloo k\u00f5ige hullemate v\u00e4givallategude eest. Selle p\u00f5hjuseks olevat v\u00e4idetavalt Katoliku Kiriku pretensioon absoluutsele t\u00f5ele, mille tagajaks on Ainujumal-Looja. Kuid see on t\u00f5de, mida v\u00f5ib tuletada ka m\u00f5istuse abil looduse \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5eldes. See katoliiklusele eriomane relativismi eitamine ning tema kompromissitu monoteism olevat s\u00fc\u00fcdi tema fanatismis ja sallimatuses.<\/p>\n
Oma pretensiooni t\u00f5ttu absoluutse t\u00f5e omamisele on Kirik s\u00fc\u00fcdlane k\u00f5ikides inimkonna kuritegudes<\/strong><\/p>\n Dokument kinnitab, et t\u00e4ielik relativism n\u00f5uab k\u00f5igilt \u00fchesugust m\u00f5tteviisis, millele tuleb allutada k\u00f5ik inimesed ja kogu tegelikkus. See on m\u00f5tteviis, mis viib relativismi diktatuurini, mis r\u00fcndab iga\u00fcht, kes julgeb m\u00f5elda, et eksisteerib t\u00f5de. T\u00f5de k\u00e4sitletakse sellises m\u00f5tteviisis “otsese ja radikaalse \u00e4hvardusena subjekti autonoomiale” ning avatusena vabadusele. See kehtib k\u00f5ikidele, kuna igasugune pretensioon inimm\u00f5istusele k\u00e4ttesaadavale ja k\u00f5ikidele kehtivale objektiivsele ja universaalsele t\u00f5ele kutsub otsekohe esile m\u00f5ne subjekti v\u00f5i inimeste gruppide pretensiooni eksklusiivsele. Sellest tulenevat, nagu v\u00e4idavad kriitikud, \u00f5igustus v\u00f5imu omamisele teiste inimeste \u00fcle, mida aga ei saa olemas olla. T\u00f5de seostatakse niisiis lahutamatult v\u00f5imuga, seep\u00e4rast n\u00e4hakse t\u00f5es ja igas pretensioonis t\u00f5ele mudelit konfliktide ja v\u00e4givalla tekkimisele inimeste vahel.<\/p>\n Relativismi diktatuuri k\u00e4sitluse kohaselt on Kirik selle v\u00e4givalla peas\u00fc\u00fcdlane, kuna ta \u00f5petab monoteismi. Kuna on \u00fcksainus Jumal, on olemas ka \u00fcksainus t\u00f5de. Kui aga on palju jumalaid, on olemas ka palju erinevaid t\u00f5desid. Seega ainult pol\u00fcteism garanteerivat relativismi. Uus ideoloogia kujutab endast seega radikaalset \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramist v\u00f5rreldes senise religiooniajalooga isegi tema ilmalikus ja ateistlikus vormis, mis siiamaani oli monoteismi k\u00e4sitlenud pol\u00fcteismiga v\u00f5rreldes progressina. See “\u00fcmberp\u00f6\u00f6ramine kaasaegsetes raamides toimub ootamatult: n\u00fc\u00fcd tuleb monoteismi pidada arhailiseks ja despootlikuks, pol\u00fcteismi aga kreatiivseks ja tolerantseks”.<\/p>\n Teoloogiline Komisjon l\u00fckkab judaismi, kristluse ja islami v\u00f5rdsustamise tagasi <\/strong><\/p>\n Kindlasti on ka kristlased ajaloo jooksul allunud v\u00e4givalla kasutamise kiusatusele, kuid m\u00e4rgatavalt v\u00e4hem kui teised ning eelk\u00f5ige m\u00e4rgatavalt v\u00e4hem kui antikristlike ideoloogiate pooldajad. Et aga sellest hoolimata oleks v\u00f5imalik kristlasi teha kaass\u00fc\u00fcdlasteks nende massikuritegude eest, mis on toime pandud teiste religioonide esindajate poolt, haaratakse appi religiooniajaloos viimasel ajal vaidluse aluseks olev “kolme suure monoteistliku religiooni” kategooria. See kategooria v\u00e4ljendab k\u00fcll midagi t\u00f5elist, kuid ta k\u00e4sitleb judaismi, kristlust ja islamit \u00fchtse tervikuna, samas kui nad on kolm \u00fcksteisest t\u00e4iesti erinevat tegelikkust. Relativismi diktatuur aga heidab nad m\u00e4rks\u00f5na “monoteism” all \u00fchtekokku. Isegi islamistlikke enesetaputerroriste annab\u00a0 niiviisi dialektiliselt kristlusega seostada.<\/p>\n Uue dokumendi eriliste teenete hulka kuulub see, et ta l\u00fckkab tagasi judaismi, kristluse ja islami \u00fcldistava klassifitseerimise kolme suure “monoteistliku religiooni”\u00a0 alla. See on eriline teene, kuna taoline vahettegemata v\u00f5rdsustamine on laialt levinud ka katoliikliku maailma osades.<\/p>\n Eesm\u00e4rk, milleks uus radikaalne sekularism selle vana teooria uues vormis \u00fcles \u00e4ratab, pole mitte religioonidevaheline dialoog, mida see esialgselt teenima pidi, vaid r\u00fcnnak religiooni vastu, mille peaeesm\u00e4rk omakorda on r\u00fcnnak kristluse ja t\u00e4psemalt v\u00e4ljendudes, katoliku Kiriku vastu. “Me ei saa ignoreerida t\u00f5siasja, et meie L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonna \u00fche intellektuaalselt m\u00f5juv\u00f5imsa osa agressiivsus, millega see “teoreem” esile tuuakse, keskendub peamiselt sellele, et esitada radikaalne s\u00fc\u00fcdistus kristluse vastu”, mainitakse dokumendis. “Katoliikliku kristluse sihip\u00e4rane identifitseerimine alistamisele kuuluva takistusena v\u00f5itluses maailmas religioosset v\u00e4givalda levitava monoteismi vastu” tekitab sellegipoolest mitte v\u00e4he imestust.<\/p>\n Relativistide etteheited l\u00fckatakse punkt punkti haaval tagasi<\/strong><\/p>\n Dokument l\u00fckkab k\u00f5ik relativistide etteheited punkt punkti haaval tagasi. Nende alla kuulub ka teatud Vanas Testamendis kirjeldatud s\u00f5jakate ja veriste s\u00fcndmuste t\u00f5lgendamine. Nende puhul tuuakse t\u00f5enduseks, et nad asetuvad oma ajastu spetsiifilisse ajaloolisesse konteksti, et neid tuleb lugeda ja m\u00f5ista Saatana ja moraalse kurja vastu peetava vaimse v\u00f5itluse metafooridena ning eelk\u00f5ige see, et nad on Evangeeliumi s\u00f5numi l\u00e4bi \u00fcletatud ja v\u00f5idetud.<\/p>\n \u00dches selle dokumendi mitte eriti kergelt loetavas osas, mis j\u00e4rgib Benedictus XVI \u00f5petusametit, viidatakse sellele, et just nimelt kristlus v\u00f5imaldas ajaloos esimest korda l\u00e4bi viia eristamise religiooni ja poliitika vahel, misl\u00e4bi pandi alus poliitika autonoomiale ja \u00fcletati teokraatia kiusatus.<\/p>\n Peale selle l\u00fckkab dokument tagasi v\u00e4ite, et pol\u00fcteism olevat tolerantne. Pol\u00fcteistlike religioonide kujundatud kultuurilises kliimas on toime pandud k\u00f5ige hullemaid massim\u00f5rvu teiste religioonide tunnistajate suhtes. Pol\u00fcteismi v\u00f5rdsustamine tolerantsiga k\u00f5lab naeruv\u00e4\u00e4rsena. Isegi “Rooma keisririigi pol\u00fcteistlik religioon, hoolimata erakordsest modernsusest oma kodanikusuhete ja -\u00f5iguste k\u00e4sitluse puhul ning oma multietnilisest ja multireligioossest vormist, j\u00e4litas erilise karmusega kristlust, millele ainsaks s\u00fc\u00fcks seati keeldumine osutada keisrile suitsutamise l\u00e4bi jumalikku religioosset austust”. Kristlaste vastus j\u00e4litamisele oli usu v\u00e4givallatu tunnistamine ning valmisolek m\u00e4rtrisurma vastuv\u00f5tmiseks, nagu dokument meelde tuletab.<\/p>\n Kaasaja v\u00e4givaldsed ideoloogiad on t\u00e4nap\u00e4eval asunud pol\u00fcteismi asemele<\/strong><\/p>\n Veelgi suuremal m\u00e4\u00e4ral on “m\u00f5juv\u00f5imu kasvatava ning murettekitava elustiili ja k\u00e4itumisviisi” kandjateks saanud kaasaegsed ideoloogiad, mida iseloomustab “spontaanne, \u00e4kiline ja destruktiivne v\u00e4givald”. See on v\u00e4givald, mis on \u00fcha v\u00e4hem teadlik iseenda v\u00e4givaldsusest ning mida isegi seaduste l\u00e4bi “eetiliselt \u00f5igustatakse” ja heaks kiidetakse. Ideoloogiad, eelk\u00f5ige XX sajandi destruktiivsed ideoloogiad, kujutavad endast tegelikkuses uusi pol\u00fcteistlikke s\u00fcsteeme, milles “oma hea Jumal-Looja suhtes vaenulikult meelestatud inimene oma seestunud kavatsuses saada Jumala sarnaseks”, muutub oma ligimeste suhtes v\u00f5imu kuritarvitavaks “perversseks jumaluseks”. Nende uusnatslike “perversse Jumala” austajate pol\u00fcteismist, mis on p\u00e4rispatu tagaj\u00e4rg, ei saa inimestevahelisele rahulikule kooselule midagi head tulla, kinnitatakse dokumendis.<\/p>\n Eesm\u00e4rgiks on vabaduse nimel Jumala k\u00f5rvaldamine ning vabaduse eitamine <\/strong><\/p>\n Katoliku Kiriku ja kristlaste vastu suunatud agressiivsus p\u00f5hineb “ratsionalistlikule m\u00f5tlemisviisile t\u00fc\u00fcpilisele eelarvamusele, mille kohaselt eksistentsiaalsel ja \u00fchiskondlikul tasemel eksisteerivat \u00fcksainus vorm t\u00f5e kindlustamiseks: kas vabaduse eitamine v\u00f5i vastase k\u00f5rvaldamine.” Sellest tulenebki, et eesm\u00e4rgiks seatakse Jumala k\u00f5rvaldamine ning ateismi vahel vaikselt hiiliv, vahel aga v\u00e4givaldne sisseseadmine, l\u00f5pptulemusena aga vabaduse eitamine.<\/p>\n Jumala k\u00f5rvaldamine “naturalistlikult” m\u00f5istetud m\u00f5istuse n\u00f5uete alusel seondub sageli “bioloogilise” lahenduse pakkumisega inimliku vabadusele. Selle k\u00e4sitluse kohaselt on Jumal ainult \u00fcks meie ajus tekkinud ettekujutlus. See on protsess, mis on seotud teatud “evolutsiooni etapiga”.<\/p>\n K\u00f5rvaldada religioon kui “patoloogia”, et teha ruumi “perverssele jumalusele” <\/strong><\/p>\n Religioon olevat selle k\u00e4sitluse kohaselt k\u00f5rvaldamisele kuuluv patoloogia. Tulevik, mille ideoloogiad inimkonnale ette valmistavad, on v\u00e4givalda ja surma sisaldav tulevik. “Juba praegu”, v\u00f5tab dokument kokku, “elame Kiriku tagakiusamise ajastul”. See tagakiusamine tuleb \u00e4ra kannatada ootuses “k\u00f5ikide p\u00f6\u00f6rdumisele”.\u00a0 Selle katsumuse v\u00f5itmiseks h\u00e4davajaliku kannatlikkuse eest oleme me t\u00e4nu v\u00f5lgu paljudele \u00f5dedele ja vendadele, kes oma kristliku usu t\u00f5ttu juba kannatasid v\u00f5i kannatavad. Nemad annavad otsustava vastuse kristliku misjoni m\u00f5ttekuse kohta k\u00f5ikidele. Oma julgusega avavad nad tee teistsugusele tulevikule, mis puudutab religiooni ja v\u00e4givalla vahel valitsevat suhet inimeste seas.<\/p>\n Dokument viitab ka h\u00e4davajadusele kutsuda eestpalves erilisel viisil appi\u00a0 Jumalaema Maarjat, sest tema on asendamatul viisil uue ajastu ja tema vaimulike viljade hoidja ja tagaja.<\/p>\n <\/p>\n Saksa keelest t<\/em>\u00f5lkinud isa Ivo \u00d5unpuu<\/em><\/p>\n ALLIKAS: 20. I 2014,\u00a0Katholisches<\/em>:<\/strong><\/p>\n http:\/\/www.katholisches.info\/2014\/01\/20\/das-spiel-des-relativismus-relativisten-gegen-christen\/<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[101,65,104,102,105,53,103],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":65,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61\/revisions\/65"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}