{"id":616,"date":"2016-06-28T16:11:28","date_gmt":"2016-06-28T14:11:28","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=616"},"modified":"2016-06-28T17:58:38","modified_gmt":"2016-06-28T15:58:38","slug":"socci-kriitika-mis-teeb-paavstile-head","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/socci-kriitika-mis-teeb-paavstile-head\/","title":{"rendered":"SOCCI \u2013 KRIITIKA, MIS TEEB PAAVSTILE HEAD"},"content":{"rendered":"

KATHOLISCHES, <\/em><\/strong>10. m\u00e4rts 2016<\/strong><\/h4>\n

Roberto de Mattei *<\/strong><\/h4>\n

<\/p>\n

\"Lettera<\/a><\/p>\n

Paavst Franciscuse kiri tema kriitikule Antonio Soccile<\/pre>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Kiri<\/strong><\/a>, mille paavst Franciscus saatis m\u00f6\u00f6dunud 7. veebruaril Antonio Soccile, v\u00e4\u00e4rib samasugust t\u00e4helepanu nagu Socci raamat\u00a0La profezia finale. Lettera a papa Francesco sulla Chiesa in tempo di guerra<\/a><\/em><\/strong> (Viimne prohvetlik kuulutus. Kiri paavst Franciscusele s\u00f5jas viibiva Kiriku kohta, Rizzoli 2016).<\/p>\n
Sienast p\u00e4rit autori raamat on jagatud kaheks osaks: esimene osa sisaldab kogumiku vanadest ja noorematest prohvetlikest ettekuulutustest, mis kuulutavad maailmale ette raskeid katastroofe, kui see p\u00f6\u00f6rdu ja ei tee patukahetsust. Arvukates prohvetlikes ettekuulutustes nimetatud materiaalsed\u00a0h\u00e4vingud ilmnevad sealjuures tagaj\u00e4rgedena neile vaimsetele h\u00e4vingutele, mille keskel Kirik t\u00e4na asub. Paljude taevaste s\u00f5numite seas kuulutavad p\u00fcha Neitsi Maarja la Salette’is ja p\u00fcha Johannes Bosco n\u00e4gemus Rooma tuleviku kohta ette stsenaariumit trag\u00f6\u00f6diast ja lootusest, mis sarnanevad sellele, mida kuulutas Jumalaema 1917. aastal Fatimas.<\/p>\n
Teisi Socci poolt tsiteeritud privaatilmutusi v\u00f5ib pidada vastuolulisteks. Siiski seisneb Sienast p\u00e4rit autori teene selles, et ta tuletab meile meelde prohvetliku ja apokal\u00fcptilise m\u00f5\u00f5tme olemasolu, mis on lahutamatult seotud katoliku ajalooteoloogiaga.<\/p>\n
Teine osa raamatust “Avaliku kirja” kujul on paavst Bergoglio terav kriitika. Autor meenutab piinliku t\u00e4psusega tema tegusid ja s\u00f5nu alates tema pontifikaadi algusest, mis on usklikke nii v\u00e4ga segadusse ajanud, kurnanud ja m\u00f5nikord isegi skandaliseerinud, et nad esitavad endale k\u00fcsimuse, mis seisis ka enne paavsti Ameerika reisi n\u00e4dalalehe\u00a0Newsweek<\/em>\u00a0esikaanel Is the Pope Catholic?<\/em> (“Kas paavst on katoliiklik”?).<\/p>\n
Socci adresseerib paavstile j\u00e4rgmised tugevad s\u00f5nad:<\/p>\n
\u201e<\/em>Ma anun teid: M\u00f5telge j\u00e4rele kogu selle tee \u00fcle, mida m\u00f6\u00f6da Te senimaani k\u00e4inud olete ja v\u00e4ltige edasisi raskekaalulisi samme nagu sinodij\u00e4rgne kiri, mis avab end\u00a0<\/em>kardinal Kasperi ideedele (…).V\u00e4ltige eelk\u00f5ige uue Sinodi kokku kutsumist, mis <\/em>\u2013 <\/em>nagu on karta <\/em>\u2013 <\/em>isegi preesterliku ts\u00f6libaadi diskussiooni alla seab.<\/em>\u201c <\/em>(lk 221).<\/em><\/p>\n
Antonio Socci on ajakirjanik, kes on harjunud sellise tempoga aktuaalsete \u00a0s\u00fcndmuste kohta seisukohta v\u00f5tma, nagu seda n\u00f5uab tema elukutse.\u00a0See v\u00f5ib m\u00f5nikord toimuda kahjuga vajalikule s\u00fcvenemisele. Kuna ta aga on kantud suurest kirest, on ta ka valmis seadma ennast ja oma veendumusi kahtluse alla, et v\u00f5idaks t\u00f5de ja ei miskit muud. Kes ei jaga m\u00f5nesid Socci teesidest, peab v\u00e4hemalt tunnistama seda tema omadust, mida ta on korduvalt t\u00f5estanud.<\/p>\n
On kindel, et Franciscus p\u00e4rast seda kui ta oli saanud Socci raamatu, Soccit ei ekskommunitseerinud, ei noominud ega ka mitte ignoreerinud. Selle asemel v\u00f5ttis ta paberi ja sulepea ning vastas k\u00e4sitsi kirjutatud kirjaga:<\/p>\n
Kallis vend,<\/em><\/p>\n
Ma sain k\u00e4tte Teie raamatu ja selle kaaskirja.<\/em>\u00a0<\/em>T\u00e4nan Teid selle \u017eesti eest. V\u00f5tku\u00a0<\/em>Issand Teile tasuda.<\/em>\u00a0\u00a0<\/em><\/p>\n
Ma hakkasin seda lugema ja ma olen kindel, et paljud selles sisalduvad mulle v\u00e4ga h\u00e4sti m\u00f5juvad.\u00a0Tegelikult aitavad meid ka kriitikad k\u00f5ndida \u00f5igel Issanda teel.
\nMa t\u00f5esti t\u00e4nan Teid v\u00e4ga Teie ja Teie pere palvete eest.\u00a0<\/em><\/p>\n
Ma luban Teile, et ma teie k\u00f5ikide eest palvetan ja palun Issandalt teid \u00f5nnistada ja Jumalaemalt teid kaitsta.<\/em>\u00a0<\/em><\/p>\n

\nTeie vend ja teenija Issandas, Franciscus<\/em><\/p>\n
Need paar rida lammutavad teatud laadi “papolaatria”, mis on levinud konservatiivsetes ringides. Paavst meenutab seda, et paavsti on lubatud mitte ainult kritiseerida, vaid et kriitika v\u00f5ib paavstile isegi “v\u00e4ga h\u00e4sti m\u00f5juda” ja aidata tal “k\u00f5ndida \u00f5igel Issanda teel”.<\/p>\n
M\u00f5iste “papolaatria” all m\u00f5istetakse paavsti isiku teatud laadi kohatut jumalikustamist, mis on hoopis midagi muud kui see k\u00e4stav austus ja vaga aukartus, mis me v\u00f5lgneme tema t\u00e4idetevale ametile. Avameelsus, sealhulgas ka kriitiline, nagu Socci m\u00e4rgib, v\u00f5ib olla paavstile kasulik, \u201eeriti kui valitsev mentaliteet liialdab \u00fclistamisega\u201c (lk. 92). Suur Dominikaani teoloog Melchior Cano \u00fctles:<\/p>\n
\u201e<\/em>Peetrus ei vaja meie valesid ja meie meelitusi. Need, kes pimesi ja valimatult kaitsevad iga paavsti otsust, on need, kes kahjustavad P\u00fcha Tooli autoriteeti: nad h\u00e4vitavad tema vundamente, selle asemel, et neid tugevdada<\/em>.\u201c<\/em><\/p>\n
Keegi v\u00f5iks \u00f6elda, et Franciscuse adresseeritud Soccile kirja eesm\u00e4rk seisneb selles, et “sulgeda” k\u00f5iki, alates progressistidest ja l\u00f5petades traditsionalistidega, ainsasse s\u00fcnkretistlikusse embusse. Kuid s\u00f5ltumata kavatsustest loevad faktid, ja fakt on antud juhul see tunnustus, mida avaldab paavst oma kriitikule.<\/p>\n
S\u00f5nad, mis paavst Franciscus Soccile adresseeris, kehtivad k\u00f5ikide kohta, kes viimastel aaastatel on kritiseerinud uut pontifikaati: alates Alessandro Gnocchist ja Mario Palmarost \u00fcle Ross Douhati New York<\/em> Times<\/em>is ja l\u00f5petades <\/em>2015. aasta 8. detsembri The Remant<\/em>is avaldatud petitsiooni katoliikliklastest autorite grupiga.<\/p>\n
Franciscus tuletab meile meelde, et paavsti mitte-eksimatuid tegusid v\u00f5ib alati kritiseerida, eriti kui see puudutab tema poliitilisi ja pastoraalseid otsuseid, tingimusel, et see kriitika on lugupidav ja kehtib isiku vigade, mitte aga paavstluse autoriteedi kohta.<\/p>\n
Katoliku poliitilise klassi reeturlikkusega on alati kaasas k\u00e4inud ajaloolise Kiriku juhtkonna reeturlikkus.\u00a0Aga pole veel kunagi juhtunud, et \u00fcks paavst\u00a0oleks valinud usaldusisikuks kedagi nagu seda on Eugenio Scalfari<\/strong><\/a>\u00a0ning oleks nimetanud kaasaja Itaalia “suurkujudeks”<\/strong><\/a> kedagi nagu Emma Bonino ja Giorgio Napolitano, samas kui tal ei leidunud ainsatki julgustavat v\u00f5i ergutavat s\u00f5na v\u00f5i isegi lihtsat \u00f5nnistust sadadele tuhandetele Perekonna p\u00e4evale (Family Day) <\/em>kogunenud katoliiklastele.<\/em><\/p>\n
Sellal kui Itaalia Senat v\u00f5ttis vastu Cirinn\u00e0-seaduse, mis seadustas homoseksuaalsed partnerlussuhted, vaikis Franciscus ka Itaalia puhul, nii nagu ta oli vaikinud Iirimaa puhul, ning v\u00f5ttis sellega enda peale suure vastutuse.<\/p>\n
\u201e<\/em>Miks, P\u00fcha Isa, olete te lakanud vastu seismast surmavale r\u00fcnnakule perekonna vastu, mida maailm juba aastaid peab?<\/em> \u201c, <\/em>k\u00fcsib Socci paavstilt (lk 127).<\/p>\n
6. m\u00e4rtsil 2016 kritiseeris Socci p\u00e4evalehes Libero <\/em>kaalukatel p\u00f5hjustel uue katoliikliku partei moodustamise katset p\u00e4rast Family Day <\/em>kogemusi.<\/p>\n
Idee kujundada usuliselt inspireeritud \u00fchendused millekski poliitiliseks on minevikus alati eba\u00f5nnestunud, nagu Socci n\u00e4itab. Viga puudutab mitte ainult aega ja viisi, millal ja kuidas selline selline algatus v\u00e4lja kuulutati, pigem tuleb tagasi l\u00fckata juba ainu\u00fcksi idee katoliiklikust parteist, mis on sunnitud tunnistama relativistliku demokraatia m\u00e4ngureegleid. Maailmavaatelised liikumised seevastu on v\u00f5imelised m\u00f5jutama poliitikat m\u00e4rksa t\u00f5husamal viisil kui parteid. Nii Itaalias kui ka mujal on viimastel aastatel kujunenud v\u00e4lja lai vastupanuliikumine asetleidva sekulariseerumise protsessi vastu.\u00a0Selle liikumise alguses asetseb salap\u00e4rane, kuid reaalne armu akt, kuid ka paljude katoliiklaste t\u00f6\u00f6, kes juba aastak\u00fcmneid oma kultuurilise ja moraalse panuse andmise muudes vormides sellele protsessile vastu seisavad.<\/p>\n
Cirinn\u00e0 seaduse vastu suunatud Family Day<\/em> on selle liikumise Itaalias paljudele n\u00e4htavaks teinud. Hetkel, mil katoliku maailm on Family Day<\/em> l\u00e4bi n\u00e4idanud oma suurt j\u00f5udu, on ta n\u00e4idanud ka oma \u00e4\u00e4rmist n\u00f5rkust.\u00a0Tugevus on see, mis tuleneb alusp\u00f5hjast.\u00a0N\u00f5rkus on see, mis tuleneb liikumise peast, mis m\u00f5ned n\u00e4dalad p\u00e4rast Family Day<\/em> lahkhelide t\u00f5ttu l\u00f5henes.<\/p>\n
Selline killustatus ei peaks tulema \u00fcllatusena.\u00a0Nagu \u00fcleujutuse korral ilmuvad alati v\u00e4lja need, kes tahavad k\u00f5iki teisi \u00fcle trumbata ja seada end \u00fche liikumise etteotsa, mida nad pole ei \u00fcles ehitanud ega mida nad ei esinda.\u00a0Soccil on \u00f5igus, kui ta m\u00e4rgib, et katoliiklastel on t\u00e4nap\u00e4eval muid asju teha.\u00a0L\u00f5pp igasuguste teema-parteidega.\u00a0Nende esmane mure olema, kuidas takistada Kiriku ja \u00fchiskonna eneseh\u00e4vitust.\u201c<\/p>\n
Kui sinodij\u00e4rgne kiri, mille paavst Franciscus 19. m\u00e4rtsil alla kirjutab, saab olema j\u00e4rjekordne samm selles eneseh\u00e4vituse protsessis?\u00a0Kas see kinnitab Kiriku \u00f5petust v\u00f5i eemaldub see m\u00f5nedes punktides j\u00e4rjepidevast \u00d5petusametist?\u00a0Ning kuidas peaksid katoliiklased sellisel juhul k\u00e4ituma?\u00a0Need on teravad k\u00fcsimused, mis t\u00e4na laual on. Need on k\u00fcsimused, mis n\u00f5uavad kogu t\u00e4helepanu nendelt, kes on v\u00f5imelised armust valgustatud m\u00f5istuslikeks aktideks.<\/p>\n
<\/h2>\n
* Roberto de Mattei<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0 ajaloolane, viie lapse isa, uusima ajaloo ja kristluse ajaloo professor Rooma Euroopa \u00dclikoolis, Lepanto Sihtasutuse president, kuukirja Radici Cristiane ja online uudisteagentuuri Corrispondenza Romana toimetaja, arvukate raamatute autor, viimati ilmunud: Vicario di Cristo. Il primato di Pietro tra normalit\u00e0 ed eccezione (Kristuse asemik. Peetruse esmaseisus normaalsuse ja erandi vahel), Verona 2013.<\/em><\/p>\n
\u00a0<\/em><\/h2>\n
T\u00f5lge itaalia keelest saksa keelde: Giuseppe Nardi
\nPilt: Corrispondenza Romana<\/em><\/p>\n
 <\/p>\n
<\/h2>\n
Portaalist Katholisches<\/a><\/em> saksa keelest t\u00f5lkis isa Ivo \u00d5unpuu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
KATHOLISCHES, 10. m\u00e4rts 2016 Roberto de Mattei *<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[277,266,275,276],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/616"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=616"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/616\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":623,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/616\/revisions\/623"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=616"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=616"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=616"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}