{"id":657,"date":"2016-07-04T00:16:13","date_gmt":"2016-07-03T22:16:13","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=657"},"modified":"2016-07-04T00:58:53","modified_gmt":"2016-07-03T22:58:53","slug":"brexit-ja-ohtumaa-allakaik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/brexit-ja-ohtumaa-allakaik\/","title":{"rendered":"BREXIT JA \u00d5HTUMAA ALLAK\u00c4IK"},"content":{"rendered":"

KATHOLISCHES<\/em>, \u00a0<\/strong>29. juuni 2016<\/strong><\/h4>\n

Roberto de Mattei *<\/strong><\/h4>\n

\"EU-Flag<\/a><\/p>\n

Poolde masti heisatud auguga EL-i lipp peale Brexitit<\/pre>\n
<\/h2>\n
Roberto de Mattei Brexiti, Euroopa Liidu, lagunemisn\u00e4htuste ja nende p\u00f5hjuste ning kristlaste lootuse kohta.<\/strong><\/em><\/p>\n
<\/h2>\n
Briti referendum 23. juunil (Brexit) kinnitas \u00fche m\u00fc\u00fcdi, nimelt rahvusriikide varemetele ehitatud “piirideta Euroopa” unistuse l\u00f5plikku kokkuvarisemist.<\/p>\n
Euroopa projekt, mis k\u00e4ivitati 1992. aastal Maastrichti lepinguga, sisaldas eneses juba seda lagundavaid algeid.\u00a0Oli t\u00e4iesti illusoorne ette kujutada, et on v\u00f5imalik teoks teha majandus- ja rahaliitu enne poliitilise liidu teokssaamist.\u00a0V\u00f5i veelgi hullem, eeldada, et on v\u00f5imalik kasutada rahalist integratsiooni poliitiline \u00fchinemise saavutamiseks. Ning lisaks, veelgi illusoorsem oli projekt j\u00f5uda poliitilise \u00fchtsuseni inimesi \u00fchise saatuse k\u00fclge siduvate vaimsete juurte v\u00e4ljarebimise l\u00e4bi.<\/p>\n
T\u00e4nane Euroopa Liit – kristliku korra koletu eitamise projekt<\/h6>\n
Euroopa Liidu p\u00f5hi\u00f5iguste harta,<\/em>\u00a0mis kuulutati\u00a0v\u00e4lja Euroopa \u00dclemkogu<\/em>\u00a0poolt 2000. aasta detsembris Nizzas ja omandas juriidilise j\u00f5u 2009. aastal, l\u00fckkab mitte ainult tagasi igasugused viited Euroopa religioossetele juurtele, vaid kannab endas ka loomuliku ja kristliku korra koletut eitamist.\u00a0Artikkel 21, mille j\u00f5ul viiakse sisse “seksuaalsete orientatsioonide” mistahes vormis diskrimineerimise keeld, sisaldab eos ka homofoobiaks nimetatava k\u00e4itumise kuriteoks kuulutamist ja homoseksuaalse pseudo-abielu legaliseerimist.<\/p>\n
P\u00f5hiseaduse projekt, mille aastatel 2002-2003 t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja Euroopa konvent<\/em>\u00a0(p\u00f5hiseaduslik konvent), l\u00fckati tagasi kahel rahvah\u00e4\u00e4letusel – 29. mail 2005. aastal Prantsusmaal ja 1. juunil 2005 Hollandis. Kuid eurokraadid ei loobunud.\u00a0P\u00e4rast kaks aastat kestnud “j\u00e4relem\u00f5tlemist” v\u00f5eti EL-i valitsusjuhtide poolt 13. detsembril 2007. aastal vastu nn. Lissaboni leping, mis tuli ratifitseerida ainu\u00fcksi parlamentaarsel teel. Ainsas riigis, milles siiski rahvah\u00e4\u00e4letus korraldati, nimelt Iirimaal, l\u00fckkas rahvas 13. juunil 2008 selle lepingu tagasi.\u00a0Kuna h\u00e4davajalik oli allakirjutavate riikide \u00fcksmeel, suruti Iirimaale peale teine rahvah\u00e4\u00e4letus, mis v\u00e4ga tugeva majandusliku ja meedia surve abil t\u00f5i l\u00f5puks soovitud positiivse tulemuse.<\/p>\n
EL on oma l\u00fchikese elu jooksul muutunud ideoloogiliseks teatrilavaks<\/h6>\n
Oma l\u00fchikese eluaja jooksul on Euroopa Liit, v\u00f5imetu m\u00e4\u00e4ratlema \u00fchist v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikat, muutunud ideoloogiliseks teatrilavaks, mis m\u00e4ratseb ennast v\u00e4lja mitmesugustes resolutsioonides ja direktiivides, millega sunnitakse riikide valitsusi likvideerima traditsioonilisi v\u00e4\u00e4rtusi ja perekonda.<\/p>\n
Euroopa Liidus on n\u00fc\u00fcd Suurbritannia \u00a0vajutanud pidurit, et peatada Prantsuse-Saksa kavatsus luua “Euroopa superriik”.\u00a0Samal ajal on aga seesama Suurbritannia vajutanud ka gaasipedaalile, et terves Euroopas l\u00e4bi suruda oma “kodaniku\u00fchiskonna saavutusi”, alates abordist eutanaasiani, homoseksuaalide lapsendamis\u00f5igusest kuni geneetilise manipulatsioonini.<\/p>\n
\"EU-Homo-Diktatur\"<\/a><\/p>\n
EL on homo-diktatuur<\/pre>\n
Selle moraalse aberratsiooniga on Inglismaal kaasnenud multikultuurilisuse hullus, mis kulmineerus esimese moslemist Londoni linnapea valimisega 2016. aasta mais.\u00a0Kuid juba 2009. aastal kutsus tollane konservatiivist linnapea Boris Johnson \u00fcles k\u00f5iki Londoni elanikke v\u00e4hemalt \u00fchel p\u00e4eval osalema islami paastukuu Ramadani p\u00fchitsemisel ning k\u00fclastama \u00f5htul mo\u0161eed.<\/p>\n
Hiljuti polemiseeris Briti peaminister David Cameron USA presidendikandidaadi Donald Trumpi vastu ning \u00fctles enda kohta \u201e…\u00a0proud of representing a country which is one of the most successful multi-racial, multi-faith, multi-ethnic countries in the world<\/em>\u201c \u2013 \u201e(olen) uhke, et esindan riiki, mis on \u00fcks edukamaid multi-rassilistest, mitmeusulistest, paljurahvuselistest riikidest maailmas<\/em>\u201c\u00a0(<\/em>HuffPost Politics,<\/em>\u00a015. mail 2016).<\/p>\n
Kes ei kaitse moraalseid piire, see kaotab \u00f5iguse kaitsta oma riigipiire<\/h6>\n
Brexit v\u00e4ljendab kindlasti teatud m\u00e4\u00e4ral pika ajaloo ja traditsioonidega rahva uhkust. Kuid iga rahva identiteedi ja vabaduse vundament p\u00f5hineb \u00a0jumaliku seaduse ja loomuseaduse austamisele ning mitte \u00fckski poliitiline samm ei suuda seda vabadust tagasi tuua maale ja rahvale, mis on selle kaotanud oma moraalse dekadentsi t\u00f5ttu. Euroopa Liidule \u00f6eldud EI oli protestiv\u00e4ljendus \u00fche oligarhia \u00fclbuse vastu, mis on usurpeerinud endale \u00f5iguse otsustada rahva arvamust k\u00fcsimata ja vastuolus rahvaga, millised on selle rahva huvid.\u00a0Tugevad v\u00f5imud, mis m\u00e4\u00e4ratlevad Br\u00fcsselis b\u00fcrokraatlikke reegleid, on needsamad v\u00f5imud, mis h\u00e4vitavad L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonna moraalseid reegleid.<\/p>\n
See, kes aktsepteerib LGBT-diktatuuri, kaotab \u00f5iguse n\u00f5uda oma\u00a0Independance Day<\/em>d<\/em>,<\/em>\u00a0kuna ta on juba loobunud oma identiteedist.\u00a0Kes on loobunud kaitsmast oma rahva moraalseid piire, see kaotab \u00f5iguse kaitsta oma riigipiire, kuna ta on juba omaks v\u00f5tnud “likviidse” k\u00e4sitluse globaalsest \u00fchiskonnast. Sellest vaatepunktist vaadates j\u00e4rgib Suurbritannia sedasama d\u00fcnaamikat, mida Brexit ei suuda peatada, pigem kujutab\u00a0see endast selles j\u00e4rjekordset etappi.<\/p>\n
2017 \u2013 Londoni Suurloo\u017ei, k\u00f5ikide loo\u017eide ema 300. aastap\u00e4ev<\/h6>\n
\u0160otimaa on juba \u00e4hvardanud uue referendumiga Suurbritannia koosseisust lahkumise k\u00fcsimuses ja P\u00f5hja-Iiri v\u00f5ib talle selles j\u00e4rgneda.\u00a0Kui ka selle\u00a0peale 90-aastane kuninganna tagasi astub, siis pole v\u00f5imatu, et m\u00f5ned\u00a0Commonwealth<\/em>i<\/em>\u00a0riigid v\u00f5ivad kuulutada end iseseisvateks.\u00a0Keegi juba \u00fctles, et kuninganna Elizabeth II krooniti k\u00fcll\u00a0Briti impeeriumi <\/em>keisrinnaks, <\/em>kuid\u00a0ta v\u00f5ib surra Little England <\/em>riigipeana.\u00a0Sellise poliitilise lagunemise l\u00f5pptulemus v\u00f5ib olla Inglismaa vabariigiks kuulutamine.<\/p>\n
\"Der-Gro\u00dfe-Tempel-der-Gro\u00dfloge-von-London\"<\/a><\/p>\n
Inglise Suurloo\u017ei Suur Tempel<\/pre>\n
2017. aastal t\u00e4histab oma asutamise 300. aastap\u00e4eva Grand Lodge of London <\/em>(Londoni Suurloo\u017e), kaasaegse vabam\u00fc\u00fcrluse ema. Vabam\u00fc\u00fcrlus, mis 18. ja 19. sajandil kasutas protestantlikku ja deistlikku Inglismaad oma revolutsioonilise programmi levitamiseks maailmas, n\u00e4ib t\u00e4nap\u00e4eval olevat otsustanud\u00a0p\u00f5hja lasta Inglise monarhia, mis kujutab endast \u00fcht viimast siiamaani \u00fcleelanud keskaegse korra s\u00fcmbolitest.<\/p>\n
NATO eks-\u00fclemjuhataja kuulutab romaani kujul 2017. aastaks ette tuumas\u00f5da<\/h6>\n
P\u00e4rast Brexitit v\u00f5ivad majandusliku ja sotsiaalse kriisi tulemusena puhkeda lagunemise ilmingud Kreekas;\u00a0samuti Prantsusmaal, mille \u00e4\u00e4relinnu \u00e4hvardab d\u017eihaadina motiveeritud kodus\u00f5da;\u00a0samuti Itaalias pidurdamatu immigratsiooni t\u00f5ttu;\u00a0kuid ka Ida-Euroopas, kus Putin on valmis \u00e4ra kasutama Euroopa institutsioonide n\u00f5rkust, et v\u00f5tta kontroll Ida-Ukraina \u00fcle ja avaldada s\u00f5jalist survet Balti riikidele.<\/p>\n
\"Richard-Shirroff-1917-War-with-Russia\"<\/a><\/p>\n
NATO Euroopa liitlasv\u00e4gede \u00fclemjuhataja Richard Shirreffi romaan<\/pre>\n
Briti kindral Sir Alexander Richard Shirreff, viimati kuni 2014. aastani\u00a0NATO\u00a0<\/em>Euroopa liitlasv\u00e4gede \u00fclemjuhajata \u00a0<\/em>(SACUER), kuulutab romaani vormis pealkirja all 2017. War with Russia<\/em>.\u00a0An Urgent Warning From Senior Military Command <\/em>(<\/em>Kirjastus Coronet,<\/em> London 2016) ette 2017. aasta mais tuumas\u00f5ja puhkemist Venemaa ja L\u00e4\u00e4ne vahel, \u00fchel kuup\u00e4eval, mis peab katoliiklastele \u00a0meenutama\u00a0midagi v\u00e4ga konkreetset. Kuidas saab Fatima ilmutuse 100-ndal aastap\u00e4eval unustada Neitsi Maarja s\u00f5nu selle kohta, et paljud rahvad h\u00e4vitatakse ning et\u00a0Venemaa on vahend, mida Jumal kasutab pattu mitte kahetseva inimkonna karistamiseks?<\/p>\n
\"100-Jahre-Fatima-1917\"<\/a><\/p>\n
1917-2017: 100 aastat Fatima Ilmutusest<\/pre>\n
Lahkarvamused EL-i suhtes kriitiliste parteide vahel<\/h6>\n
Selliste v\u00e4ljavaadete ees on l\u00f5henenud ka Euroopa konservatiivsed parteid .<\/p>\n
Sellal kui Marine Le Pen Prantsusmaal, Geert Wilders Hollandis ja Matteo Salvini Itaalias n\u00f5uavad oma riikide v\u00e4ljaastumist Euroopa Liidust ja usaldavad Putinit, on Kesk-Euroopa riikide seisukohad neist erinevad.<\/p>\n
Ungari peaminister Viktor Orban ning kunagine Poola peaminister ja praegune hall kardinal Jaroslaw Kaczynski n\u00f5uavad k\u00fcll teistsugust EL-i, kuid nii n\u00e4evad EL-is ja NATO-s kilpi Venemaa ekspansionismi vastu.<\/p>\n
Spengleri determinism on vastuolus p\u00fcha Augustinuse s\u00f5numiga<\/h6>\n
1918. aastal ilmus Oswald Spengleri (1880-1936) raamat “\u00d5htumaa allak\u00e4ik”.\u00a0Sada aastat hiljem n\u00e4ib Saksa ajaloofilosoofi ennustus olevat t\u00e4ide l\u00e4inud.\u00a0Nn “\u00d5htumaa” t\u00e4histab eelk\u00f5ige mitte L\u00e4\u00e4ne geograafilist ruumi, vaid L\u00e4\u00e4ne tsivilisatsiooni. See tsivilisatsioon on kristlik kultuur, klassikalise kreeka-rooma kultuuri p\u00e4rija, mis levis Euroopast Ameerikasse ning Aasia ja Aafrika \u00e4\u00e4rteni. See s\u00fcndis sel \u00f6\u00f6l, mil apostel Paulus \u00fches n\u00e4gemuses sai Jumalalt \u00fclesande p\u00f6\u00f6rata selg Aasiale ja minna \u00fcle Makedooniasse, et \u201eneile evangeeliumi kuulutada\u201c (Ap 16:9-10).\u00a0Rooma oli apostlite Peetruse ja Pauluse m\u00e4rtrisurma koht ning see sai uue tsivilisatsiooni keskuseks.<\/p>\n
\u00a0\"Spengler-Der-Untergang-des-Abendlandes\"<\/a><\/p>\n
Oswald Spengler, Untergang des Abendlandes<\/em> (\u00d5htumaa allak\u00e4ik), <\/em>1918-1922<\/pre>\n
Spengler, olles veendunud L\u00e4\u00e4ne paratamatus languses, meenutab Seneca lauset:\u00a0Ducunt volentem fata, nolentem trahunt<\/em>\u00a0(\u201eSaatuse otsused tahtjat juhivad, mittetahtjat tirivad\u201c). Spengleri relativistlikule ja deterministlikule vaatele seame meie vastu p\u00fcha Augustinuse, kes sellal kui ariaanlikud vandaalid piirasid Hippot, kuulutas alati Jumalikust Ettehooldusest juhitud Jumala riigi v\u00f5itu ajaloos.<\/p>\n
\"Hippo-Regius-Augustinus\"<\/a><\/p>\n
Hippo Regius, kus p\u00fcha \u00a0Augustinuse piiskopikiriku varemete k\u00f5rval k\u00f5rgub t\u00e4na katoliku basiilika<\/pre>\n
Inimene on oma enda saatuse sepp ning Jumala abiga v\u00f5ib ta \u00fche kultuuri allak\u00e4igu muuta \u00fclest\u00f5usmise koiduks. Rahvad on surelikud, kuid Jumal on surematu ning Tema Kirik ei hukku.<\/p>\n
<\/h2>\n
* Roberto de Mattei<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0 ajaloolane, viie lapse isa, uusima ajaloo ja kristluse ajaloo professor Rooma Euroopa \u00dclikoolis, Lepanto Sihtasutuse president, kuukirja Radici Cristiane ja online uudisteagentuuri Corrispondenza Romana toimetaja, arvukate raamatute autor, viimati ilmunud: Vicario di Cristo. Il primato di Pietro tra normalit\u00e0 ed eccezione (Kristuse asemik. Peetruse esmaseisus normaalsuse ja erandi vahel), Verona 2013.<\/em><\/p>\n
\u00a0<\/em><\/h2>\n
<\/h2>\n
T\u00f5lge itaalia keelest saksa keelde: Giuseppe Nardi<\/p>\n
Pilt: CR\/antiqbook\/querty\/Freimaurer-Wiki\/Verlag\/Wikicommons (Screenshots)<\/p>\n
<\/h2>\n
Portaalist Katholisches<\/a> saksa keelest t\u00f5lkinud isa Ivo \u00d5unpuu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
KATHOLISCHES, \u00a029. juuni 2016 Roberto de Mattei *<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[279,239,295,286,108,292,294,293,291,244],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/657"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=657"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/657\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":673,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/657\/revisions\/673"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=657"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=657"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=657"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}