{"id":66,"date":"2015-12-30T23:45:12","date_gmt":"2015-12-30T21:45:12","guid":{"rendered":"http:\/\/dictumest.ee\/IVO\/WP\/kiriklikvaatleja\/?p=66"},"modified":"2016-06-29T15:54:16","modified_gmt":"2016-06-29T13:54:16","slug":"piiskoppide-sinod-ja-halastuse-turannia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/piiskoppide-sinod-ja-halastuse-turannia\/","title":{"rendered":"Piiskoppide Sinod ja halastuse t\u00fcrannia"},"content":{"rendered":"

Michael Mateson Miller<\/strong><\/h4>\n

Catholic World Report<\/em><\/h4>\n

<\/p>\n

 <\/p>\n

Kui p\u00fcha Kirik v\u00f5tab vastu kardinal Walter Kasperi ettepanekud lahutatute kohta, v\u00f5ib abielu ees oodata kriis. Kui palju inimesi, kes muidu sellest ei m\u00f5tleks, hakkaks siis m\u00f5tlema lahutuse peale?<\/em><\/strong><\/p>\n

Piiskoppide sinodid t\u00f5mbavad endale harva nii suurt t\u00e4helepanu kui seda tegi viimane sinod. K\u00f5ige rohkem huvi tekitas loomulikult saksa kardinali Walter Kasperi sinodieelne ettepanek, mis puudutas lahutusi, uusi abielusid ning P\u00fchima Armulaua vastuv\u00f5tmist, mille propageerimisele aitas kaasa tema mitmesse keelde t\u00f5lgitud raamatu reklaamikampaania ning arvukad intervjuud enne sinodit ja selle v\u00e4ltel.<\/p>\n

Kardinal Kasperi ettepaneku keskmes seisab pastoraalne hool \u00fcmbritseda halastusega neid isikuid, kes peale lahutust astuvad tsiviilabiellu ning viia nende suhtes Kirikus sisse soojem \u00f5hkkond. Need on muidugi v\u00e4ga t\u00e4htsad k\u00fcsimused, millele tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Lahutatud ning j\u00e4rgnevalt tsiviilabielus p\u00fcsivad katoliiklased peavad saama p\u00fcsida Kirikus samamoodi nagu iga teine katoliiklane. Kuid t\u00f5est lahutatud ning ilma arukuseta kohaldatav halastus v\u00f5ib anda p\u00f5hjuse sellisteks julgustusteks ja motivatsioonideks, mis tekitavad palju kahju.<\/p>\n

Juba praegu on k\u00e4ttesaadavad suurep\u00e4rased kommentaarid, mis puudutavad seda fundamentaalset probleemi, mis tekib kardinal Kasperi ettepanekute alusel: see n\u00e4ib olevat vastuolus Evangeeliumites sisalduva Jeesuse Kristuse \u00fchem\u00f5ttelise \u00f5petusega abielust ning samuti Katoliku Kiriku traditsiooniga, mis n\u00f5uab P\u00fchimast Armulauast osasaajatelt p\u00fchitseva armu seisundit. Kuid see, millega ma tahaksin tegeleda, on k\u00e4sitleda neid hingehoiulisi tagaj\u00e4rgi, mis tulenevad kardinali ettepanekust ning seda, kuidas tema plaan hakkaks tegelikult toimima nii perekonna kui ka nende inimeste kahjuks, keda ta p\u00fc\u00fcab aidata.<\/p>\n

Kui ma vaatasin viimase sinodi ettevalmistavaid materjale, tuli mulle meelde tsitaat p\u00fcha Aquino Thomase kirjadest, mis r\u00e4\u00e4gib sellest, et eba\u00f5iglus ei l\u00e4htu mitte ainult v\u00f5imu omavate inimeste v\u00e4givallaaktidest, vaid ka arukuse puudumisest targa inimese juures. Meenutasin samuti Haiiti orbusid.<\/p>\n

Kui ma viibisin Haiitil, kohtasin ma seal ameeriklastest abielupaari Shelly ja Corrigan Clayd, kes saabusid sinna selleks, et adopteerida laps ja asutada Haiitil vaeslastekodu. Just nimelt siis, kui nad tahtsid l\u00f5pule viia lapsendamisprotsessi, k\u00fcsis neilt lastekodu direktor, kas nad soovivad tutvuda ka laste bioloogilise emaga. Nad olid sellest \u00fcllatunud, kuna arvasid eelnevalt, et laps oli maha j\u00e4etud. Vestluse k\u00e4igus emaga sai neile selgeks, et ema armastab oma last, mist\u00f5ttu nad k\u00fcsisid, miks ema otsustas lapse \u00e4ra anda. Ta \u00fctles, et ta ei saa endale lapse kasvatamist lubada. “See oli \u0161okk,” meenutas Shelly, “kuna mina pean maksma 20 tuhat dollarit, et lapsendada laps, keda tema enda ema nii v\u00e4ga tahab ja soovib… ning sellise olukorra eba\u00f5iglus l\u00f5i mind tugevasti”.<\/p>\n

Oma t\u00f6\u00f6 v\u00e4ltel lastekodus said nad teada, et seal viibivast 24-st lapsest 22-l oli v\u00e4hemalt \u00fcks vanem elus ning et see pole sugugi ebaharilik. Antropoloog selgitas neile, et Haiitil “orb olla on ihaldatav seisund, sest see t\u00e4hendab kooli, raamatuid ja v\u00f5ib-olla isegi v\u00e4lisviisat ja v\u00e4lismaale lapsendamist”. Haiiti valitsus raporteerib, et v\u00e4hemalt 80%-l Haiiti lastekodudes viibivatest lastest on v\u00e4hemalt \u00fcks vanematest elus. Corrigan \u00fctles mulle, et meie soov aidata orbusid tegelikult loob neid. Heategevus ilma arukuseta v\u00f5ib viia eba\u00f5igluseni.<\/p>\n

M\u00f5tleme hetkeks j\u00e4rele, millised tagaj\u00e4rjed saavad olema kardinal Kasperi ettepaneku elluviimisel, v\u00f5ttes arvesse miljoneid abielupaare, eriti neid, kes v\u00f5itlevad oma abielus raskustega. Maailmas on palju abielupaare, kelle kooselu on v\u00e4ga raske ning kes peavad palju pingutama, et olla koos; osa neist kannatab rahalisi raskusi, v\u00f5i on l\u00e4bi elanud mingisuguse trag\u00f6\u00f6dia, v\u00f5i on mingisuguses kriisiseisundis. Kuid hoolimata neist muredest teavad nad, et nende jaoks ei ole teist valikut. Nad annavad endile aru sellest, et nad andsid teineteisele ja Issandale Jumalale t\u00f5otuse j\u00e4\u00e4da kokku kuni elu l\u00f5puni ning just seet\u00f5ttu p\u00fc\u00fcavad nad v\u00f5ita k\u00f5ik raskused – mitte ilmtingimata seet\u00f5ttu, et nad nii v\u00e4ga teineteist armastavad, vaid just nimelt seet\u00f5ttu, et nad andsid t\u00f5otused. Sageli j\u00e4\u00e4vad nad kokku ka \u00fchel lihtsal p\u00f5hjusel: nimelt Issanda Jeesuse selge ja \u00fchem\u00f5ttelise \u00f5petuse p\u00e4rast abielu kohta. Mil viisil siis kardinal Kasperi “halastus” haaraks just nimelt selliseid inimesi?<\/p>\n

On kindlasti v\u00e4ga meelitav neile inimestele kaasa tunda – terve nende elu ja k\u00f5ik nende igatsused on ju armastuseta abiellu maha maetud! – ja kujutleda neid endale ette m\u00f5nest Graham Greene’i jutustusest p\u00e4rit traagiliste kujudena. Ah, kui nad v\u00f5iksid ennast k\u00fcll \u00fcletada ja leida endale t\u00f5elise armastuse! Kuid selline sentimentaalne l\u00e4henemine on saanudki p\u00f5hjuseks s\u00f5nulseletamatutele trag\u00f6\u00f6diatele mitte ainult loendamatute \u00f5nnetute abielupaaride, vaid ka miljonitele laste jaoks. Ning mida tagasihoidlikumad on nende majanduslikud tingimused, seda hullemas olukorras nad ennast leiavad. Neile saab nimelt ilmsiks, et igav v\u00f5i isegi \u00f5nnetu abielu on laste jaoks ikkagi parem lahendus kui abielu puudumine.<\/p>\n

Kontrastina “elut\u00e4iust t\u00e4is elu” eksitavale narratiivile n\u00e4eb tegelikkus v\u00e4lja hoopis teistsugusena. Uurimuste andmed n\u00e4itavad \u00fcha selgemalt, et just nimelt need, kes on v\u00f5itnud raskused ning j\u00e4\u00e4nud abiellu p\u00fcsima, v\u00f5ivad r\u00f5\u00f5mu tunda parema tervise, eneseteostuse, ametikarj\u00e4\u00e4ri ning ka pikema eluea \u00fcle – r\u00e4\u00e4kimata sellises seisundis peituvatest rohketest eelistest laste jaoks. Lahutuse tagaj\u00e4rjel ei saavutata enamasti isegi seksuaalse rahulduse p\u00fcha Graali. See auhind langeb nimelt osaks stabiilsetes abieludes elavatele vagadele naistele, kelle puhul m\u00e4rgitakse uurimustes \u00e4ra k\u00f5ikidest uuritud naistest k\u00f5ige k\u00f5rgemat seksuaalse rahuldatuse m\u00e4\u00e4ra. Milliseks \u0161okiks k\u00f5ikidele Ameerika \u00dchendriikide m\u00f5lema ranniku ilmalikele ja “valgustatud” naistele peab olema avastus, et just nimelt armetuks olevuseks peetav kodune ema Kesk-L\u00e4\u00e4nest, kes p\u00e4evast p\u00e4eva tegeleb kodus oma laste kodukoolitusega, on k\u00f5ikide selliste seksuaalsete naudingute auhinnasaaja, mille kohta nemad v\u00f5ivad ainult Twitteris s\u00e4utsuda.<\/p>\n

Sellisele asjade seisule on palju p\u00f5hjuseid, millest osa k\u00e4sitles p\u00fcha Johannes Paulus II oma “ihu teoloogias” ning paavsti-eelsel perioodil kirjutatud raamatus “Armastus ja vastutus”. Esimene ilmselge p\u00f5hjus (v\u00f5i p\u00f5hjus, mis peab olema ilmselge) on see s\u00fcgava usalduse tunne, mis tuleneb avalikust ja definitiivsest endale kohustuste v\u00f5tmisest, mille l\u00e4bi m\u00f5lemad abielupartnerid tunnetavad kindlust, mis tuleneb teadmisest, et \u00fcksk\u00f5ik, mis ka ei juhtuks, nende abielu j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima.<\/p>\n

Kui kardinal Kasperi ettepanek peaks vastu v\u00f5etama, oleks naiivne arvata, et sellel oleks v\u00e4ike m\u00f5ju v\u00f5i poleks sellel \u00fcldse mingit m\u00f5ju raskustega v\u00f5itlevatele abielupaaridele. Kujutame ette, kui Kirik hakkaks \u00f5petama midagi sellist nagu: “Lahutust ja uut abielu ei saa muidugi heaks kiita, kuid meie, vaimulikud, m\u00f5istame, et vahel ei saa lihtsalt teistmoodi ning me teame, et on v\u00e4ga raske olla \u00fcksi ning ka see, et sa proovid elada kellegagi koos nagu vend ja \u00f5de, pole tavalisele kristlasele mingi j\u00f5ukohane lahendus, vaid sobib ainult \u00fcksikutele kangelaslikele isikutele. Et sa ei tunneks ennast v\u00e4ljat\u00f5ugatuna, pead sa seep\u00e4rast saama ka v\u00f5imaluse vastu v\u00f5tta P\u00fchimat Armulauasakramenti”. Kas kardinal Kasper t\u00f5epoolest arvab, et selline m\u00f5tteviis ei saa p\u00f5hjuseks, miks \u00fcha rohkem inimesi hakkab m\u00f5tlema lahutuse ja uue abielu peale?<\/p>\n

Ei saa j\u00e4tta meenutamata ka neid paljusid mehi ja naisi, kes peale lahutust pole kunagi astunud uude abieluliitu, mitte sellep\u00e4rast, et nad oleksid \u00f5nnelikud \u00fcksi elades, vaid lihtsalt ustavusest Jeesuse Kristuse \u00f5petusele. Millisel muul p\u00f5hjusel oleksid nad pidanud seda tegema? Nad p\u00fchendavad ja ohverdavad oma \u00fcksinduse Jumalale, selleks, et neil oleks v\u00f5imalik osa saada Jeesuse Kristuse Ihust ja Verest. Lahus elavad inimesed, kes ei astu uutesse abieluliitudesse, annavad tunnistust niih\u00e4sti abielu ilust ja lahutamatust iseloomust kui ka Jumala kohalolust ja p\u00fchadusest P\u00fchimas Altarisakramendis. Kas nende p\u00fchendumine ja tunnistus ei oma mingit v\u00e4\u00e4rtust? V\u00f5i kas sellel oli v\u00e4\u00e4rtus kunagi varasemal ajal, n\u00fc\u00fcd aga ei maksa see enam midagi?<\/p>\n

\u00dcks kaasaja demokraatlikule \u00fchiskonnale iseloomulikest joontest on veendumus, et kui k\u00f5ik j\u00f5uavad mingis k\u00fcsimuses \u00fcksmeelele ja kokkuleppele, siis sellega me lahendame k\u00f5ik selle k\u00fcsimusega seonduvad probleemid. Kui me k\u00f5ik n\u00f5ustume tegema n\u00e4o, et see, mida kunagi varem peeti kurjaks ja kahjulikuks, seda enam pole, siis on k\u00f5ik korras. Demokraatliku \u00fchiskonna kultuuris toimivad kalduvused m\u00f5istavad igasuguseid stigmatiseerimisi ekslikult ainult kunstlikest \u00fchiskondlikest normidest l\u00e4htuvate hoiakutena ja eraldavad need konkreetsest k\u00e4itumisest tulenevast t\u00f5elisest isiklikust ja \u00fchiskondlikust kahjust. Sellest tuleneb veendumus, et lahutus ja uus abiellumine on kahjulikud ainult sellep\u00e4rast, et meie neid kahjulikeks peame, mitte aga sellep\u00e4rast, et nad t\u00f5epoolest kahjulikud on. Seega, kui me tahame selle probleemi lahendada, peame lihtsalt muutma konsensust ja tunnistama, et see on normaalne ja isiklikuks arenguks h\u00e4davajalik.<\/p>\n

See, mida pakub v\u00e4lja kardinal Kasper, on samav\u00e4\u00e4rne “katoliikliku lahutusega ilma s\u00fc\u00fc tuvastamiseta”. Olen veendunud, et kardinal Kasperi ettepaneku vastuv\u00f5tmine viib k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt lahutuste ja uute abielude arvu kasvamiseni katoliiklaste seas. Kasul\u00f5ikajateks sellisest olukorrast saavad eelk\u00f5ige keskmises elueas mehed, ning peamisteks kahjukannatajateks j\u00e4\u00e4vad naised ja lapsed.<\/p>\n

Kuid negatiivsed tagaj\u00e4rjed ei piirdu abielu ja perekonnaga. Need tagaj\u00e4rjed laienevad ka sellele, kuidas inimesed m\u00f5istavad Euharistiat. Kui kardinali ettepanek v\u00f5etakse vastu ja raske patu seisundis viibivad isikud v\u00f5ivad vastu v\u00f5tta P\u00fchimat Armulauasakramenti, siis miks teised, kes viibivad mingis muus kangekaelse avaliku patu seisundis, ei tohi Armulauda saada? Miks me siis peaksime pahameelt tundma aborti pooldavate poliitikute peale? Ning miks ei tohi me lubada P\u00fchimat Armulauda vastu v\u00f5tta ka teistel, mittekatoliiklikel kristlastel? Kas teised surmapatud ei n\u00f5ua mitte pihti (ilma milleta nad on takistuseks Armulaua saamisele), kas see kehtib ainult abielurikkumise teatud vormide kohta? Kui P\u00fchima Armulauasakramendi vastuv\u00f5tmist puudutavad reeglid ei kehti enam \u00fcht teatud laadi usklike jaoks, siis oleks imelik, miks peaksid nad kehtima k\u00f5ikide nende teiste usklike suhtes, kes panevad toime teist laadi raskeid patte?<\/p>\n

Oleks ekslik arvata, et kardinal Kasperi ettepanek pole vastuv\u00f5etav ainult \u00f5petuslikel ja Piibliga seotud p\u00f5hjustel. See kukub l\u00e4bi ka pastoraalsel tasandil. Miks? Kuna halastus, armastus ja hingehoiuline hoolitsemine on efektiivsed ainult siis, kui nad on juurdunud t\u00f5es. “Ilma t\u00f5eta,” tuletab meile meelde Benedictus XVI, “armastus degenereerub ja muutub sentimentalismiks”, ning see, mille me saame l\u00f5pptulemuseks, pole mitte halastus, vaid “armsaksolemise t\u00fcrannia”.<\/p>\n

<\/h2>\n

<\/h2>\n

Inglise keelest: Catholic World Report The tyranny of mercy<\/a> t\u00f5lkis isa Ivo \u00d5unpuu<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Michael Mateson Miller Catholic World Report<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16,6],"tags":[17,93,20,18,22,76,26,96,100],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":625,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66\/revisions\/625"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}