{"id":721,"date":"2016-08-04T23:00:16","date_gmt":"2016-08-04T21:00:16","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=721"},"modified":"2016-08-04T23:08:54","modified_gmt":"2016-08-04T21:08:54","slug":"paavst-franciscus-eirab-reaalsust-juba-1999-aastal-hoiatas-turgi-piiskop-oma-kirjas-islamiohu-eest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/paavst-franciscus-eirab-reaalsust-juba-1999-aastal-hoiatas-turgi-piiskop-oma-kirjas-islamiohu-eest\/","title":{"rendered":"PAAVST FRANCISCUS EIRAB REAALSUST. JUBA 1999. AASTAL HOIATAS T\u00dcRGI PIISKOP OMA KIRJAS ISLAMIOHU EEST"},"content":{"rendered":"

Rorate Caeli Blogspot<\/em>, 1. august 2016<\/h4>\n

\"Moslemid-religioonis-on-j\u00f5ud\"<\/a><\/p>\n

Palvetavad moslemid<\/pre>\n
<\/h2>\n
\u201eMinu arvates ei ole \u00f5ige islami ja v\u00e4givalla vahele v\u00f5rdusm\u00e4rki panna,\u201d \u00fctles paavst Franciscus oma Poola-visiidilt naastes (31. juulil) ajakirjanikele.<\/p>\n
Paavst Franciscus kaitses oma otsust mitte nimetada islamit, kui ta m\u00f5istis hukka brutaalse d\u017eihadistliku m\u00f5rva, mille ohvriks viimase islamiriigi (ISIS<\/em>e) r\u00fcnnakutelaine k\u00e4igus langes Prantsusmaal katoliku preester.<\/p>\n
\u201ePeaaegu iga religiooni juurde on alati kuulunud v\u00e4ike seltskond fundamentaliste. Ka meil on nad olemas,\u201d \u00fctles ta.<\/p>\n
\u201eKui ma peaksin r\u00e4\u00e4kima moslemite v\u00e4givallast, siis peaksin r\u00e4\u00e4kima ka kristlaste v\u00e4givallast. Iga p\u00e4ev v\u00f5in ma Itaalia ajalehtedest lugeda, kuidas keegi tappis oma t\u00fcdruks\u00f5bra, keegi oma \u00e4mma \u2013 ja need inimesed olid ristitud katoliiklased.\u201d [Viide<\/a>]<\/p>\n
T\u00f5esti v\u00f5i…? Katoliiklase k\u00e4e l\u00e4bi toimunud tavap\u00e4rane kuritegu, nagu neid igas \u00fchiskonnas esineb, on sama, mis preestri islamistliku inimohvrina m\u00f5rvamine kristlikul missal… T\u00e4pselt sama…? See on midagi enamat kui silmakirjalikkus, see on otsene n\u00e4kkuvaletamine!<\/p>\n
<\/h2>\n
* * *\u00a0\u00a0 * * *\u00a0\u00a0 * * *<\/strong><\/p>\n
<\/h2>\n
Praegu kutsutakse k\u00f5ikjal \u00fcle Itaalia moslemeid kirikutesse v\u00e4ljendama \u201csolidaarsust\u201d isa Jacques Hameli m\u00e4rtrisurmaga. 1999. aastal selgitas Sm\u00fcrna (T\u00fcrgis) katoliku peapiiskop, Giuseppe Germano Bernardini, oma sisendusj\u00f5ulises kirjas paavstile ja kardinalidele, miks ei saa ega tohi moslemeid kirikutesse palvetama kutsuda \u2013 sellisel tegevusel oleks moslemite k\u00e4sitluses t\u00f5sised \u00f5iguslikud tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
MOSLEMEID EI TOHI KUNAGI KIRIKUTESSE PALVETAMA LUBADA! NENDE JAOKS ON SEE M\u00c4RK, ET MEIE OLEME OMA USUST TAGANENUD<\/strong><\/h4>\n
<\/h2>\n
Piero La Porta,<\/p>\n
Il Timone,\u00a0<\/em>31. juulil 2016<\/p>\n
<\/h2>\n
Sm\u00fcrna peapiiskop Germano Bernardini adresseeris selle p\u00f6\u00f6rdumise Euroopa piiskoppide teisele sinodile 13.oktoobril 1999. Islamiohtu k\u00e4sitleva p\u00f6\u00f6rdumise kirjalik tekst anti \u00fcle sinodi sekret\u00e4rile. Esitame siinkohal tervikteksti.<\/p>\n
<\/h2>\n
\u201eP\u00fcha Isa, Teie Eminentsid,<\/p>\n
Olen elanud nelik\u00fcmmend kaks aastat T\u00fcrgis, riigis, mille elanikkonnast 99,9 % on islamiusulised, ning olnud sellest kuusteist aastat Izmiri (V\u00e4ike-Aasia) peapiiskop. Minu sekkumise teema on seet\u00f5ttu etteaimatav: islamiprobleem Euroopas praegu ja l\u00e4hitulevikus. Ma t\u00e4nan piiskop Palatret ja k\u00f5iki teisi, kes on praegusel k\u00f5rgetasemelisel kohtumisel sel teemal juba k\u00f5nelnud \u2013 t\u00e4nu neile ei pea ma esitama pikemaid selgitusi ega nendega seonduvaid t\u00f5lgitsusi.<\/p>\n
Minu sekkumise eesm\u00e4rgiks on esitada P\u00fchale Isale alandlik palve. L\u00fchiduse ja selguse huvides viitaksin esmalt kolmele juhtumile, mis on, nende esitanud allikate usaldusv\u00e4\u00e4rsust arvestades, k\u00f5ik t\u00f5eliselt aset leidnud.<\/p>\n
1) \u00dchel moslemite ja kristlaste dialoogi raames toimunud ametlikul kohtumisel s\u00f5nas autoriteetne moslemite esindaja [usaldusv\u00e4\u00e4rsete allikate viitel oli see Anwar Sadat (1918-1981), Egiptuse vabariigi president, kes tuli v\u00f5imule p\u00e4rast 1970.aastal surnud Gamal Abdel Nasserit] vestluse k\u00e4igus \u00fchel hetkel kristlaste poole p\u00f6\u00f6rdudes rahulikult ja enesekindlalt: \u201eT\u00e4nu teie demokraatlikele seadustele me alistame teid; t\u00e4nu meie religioossetele seadustele me hakkame teie \u00fcle valitsema.\u201d<\/p>\n
Me v\u00f5ime seda uskuda, kuna “\u00fclemv\u00f5im” on naftadollaritega toel juba alanud \u2013 neid ei kasutata mitte vaestesse P\u00f5hja-Aafrika ja L\u00e4his-Ida riikidesse t\u00f6\u00f6kohtade loomiseks, vaid mo\u0161eede ja kultuurikeskuste rajamiseks moslemi immigrante vastu v\u00f5tnud kristlikesse riikidesse, muuhulgas ka Roomasse, kristluse keskusesse. Kuidas on \u00fcldse v\u00f5imalik mitte m\u00e4rgata, et selle taga seisab selge laienemis- ja vallutamiskava?<\/p>\n
2) \u00dchel j\u00e4rjekordsel islamiusuliste-kristlaste kohtumisel, mille olid nagu tavaliselt organiseerinud kristlased, k\u00fcsis \u00fcks kristlasest osaleja kohalviibinud moslemitelt, miks nemad ei ole kunagi kasv\u00f5i \u00fcht sedalaadi kohtumist korraldanud. \u00dcks moslemite vankumatutest usuautoriteetidest vastas seepeale: \u201eMiks me peaksime? Teil ei ole meile midagi \u00f5petada ja meil ei ole teilt midagi \u00f5ppida.\u201d<\/p>\n
Dialoog kurtide vahel?<\/p>\n
On t\u00f5siasi, et sellistel m\u00f5istetel nagu “dialoog”, “\u00f5iglus” ja “vastastikkus” v\u00f5i k\u00e4sitlustel nagu “inim\u00f5igused” v\u00f5i “demokraatia” on moslemite jaoks t\u00e4iesti teistsugune t\u00e4hendus kui meie jaoks. Kuid ma usun, et n\u00fc\u00fcdseks on juba k\u00f5ik seda m\u00e4rganud ja sellest aru saanud.<\/p>\n
3) \u00dches Jeruusalemma katoliiklikus mungakloostris oli (ja v\u00f5imalik, et on siiani) araablasest islamiusku kloostriteener. Aus ja heatahtlik inimene, nagu ta olema paistis, pidasid mungad temast lugu ja tema nendest samuti. \u00dchel p\u00e4eval aga tuli ta kurva n\u00e4oga munkade juurde ja \u00fctles: \u201eMeie juhid kohtusid ja otsustasid, et k\u00f5ik “uskmatud” tuleb \u00e4ra tappa, kuid teie \u00e4rge kartke: ma tapan teid k\u00f5iki nii, et teil ei tule pikalt piinelda\u201d.<\/p>\n
Me k\u00f5ik teame, et fanaatilisel ja v\u00e4givaldsel v\u00e4hemusel ning ausal ja rahumeelsel enamusel tuleb vahet teha, kuid see enamus talitab ja toimib Allahi v\u00f5i Koraani nimel antud k\u00e4su korral \u00fchtse ja k\u00f5hklematuna. Ajalugu \u00f5petab meile, et sihikindel v\u00e4hemus on alati olnud v\u00f5imeline ennast vaikivale ja alistuvale enamusele peale suruma.<\/p>\n
Oleks naiivne alahinnata eelpool esitatud kolme n\u00e4idet, v\u00f5i mis veel hullem \u2013 nende \u00fcle muiates \u00f5lgu kehitada. Olen arvamusel, et neist kooruvaid dramaatilisi \u00f5ppetunde tuleks v\u00f5tta t\u00e4ie t\u00f5sidusega.<\/p>\n
Vaatamata k\u00f5igele toimuvale pole ma pessimistlik. Kristlane ei saa olla pessimist, sest Kristus on \u00fcles t\u00f5usnud ja elab; Ta on Jumal, erinevalt teistest prohvetitest v\u00f5i ennast prohvetina esitlejatest. L\u00f5plik v\u00f5it j\u00e4\u00e4b Kristusele, kuigi Jumala ajam\u00f5\u00f5dud v\u00f5ivad olla v\u00e4ga pikad ja enamasti ongi seda. Ta on kannatlik ja ootab patuste p\u00f6\u00f6rdumist. Vahepealsel ajal kutsun ma Kirikut \u00fcles ka praegustes oludes organiseeruma ja Tema kuningriigi saabumise kiirendamiseks t\u00f6\u00f6d tegema.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd aga sooviksin teha t\u00f5sise ettepaneku P\u00fchale Isale. Korraldage nii kiiresti kui v\u00f5imalik kui mitte sinod, siis v\u00e4hemalt piiskoppide ja immgrigantidega tegelevate pastoraalt\u00f6\u00f6tajate s\u00fcmpoosion, mille p\u00f5hit\u00e4helepanu oleks suunatud islamik\u00fcsimusele ning kuhu oleksid kaasatud ka reformeeritud kirikute ja \u00f5igeusklike esindajad. Selle korraldamise v\u00f5iks usaldada Euroopa Piiskoplike Konverentside N\u00f5ukogule (European Council of Episcopal Conferences<\/em>), kellel on neis asjus pikaajalisi ja ennast t\u00f5estanud kogemusi, koost\u00f6\u00f6s Euroopa Kirikute N\u00f5ukoguga (European Conference of Churches<\/em>).<\/p>\n
S\u00fcmpoosionil tuleks kristlikes riikides elavate moslemite probleemi s\u00fcgavuti k\u00e4sitleda ning leida \u00fchine strateegia, kuidas seda probleemi kristlikul ja objektiivsel viisil lahendada. Kokkuleppimine p\u00f5him\u00f5tetes on v\u00e4ltimatu, isegi kui nende rakendamine v\u00f5ib eri riikide ja rahvaste puhul erineda. Mitte miski ei too nii suurt kahju kui lahknevused p\u00f5him\u00f5tetes!<\/p>\n
Ma l\u00f5petan manitsusega, mis on ajendatud minu isiklikest kogemustest: Moslemeid ei tohiks kunagi lubada katoliku kirikusse palvetama, kuna nende silmis oleks see kindlaks t\u00f5endiks, et me oleme oma usust taganenud. T\u00e4nan t\u00e4helepanu eest!\u201d<\/p>\n
Peapiiskop Germano Bernardini naases p\u00e4rast sinodit Sm\u00fcrnasse. <\/em>Seitsmek\u00fcmne viie aastasena esitas ta taotluse minna pensionile, mis v\u00f5eti vastu ja <\/em>ta <\/em>asus pensionip\u00f5lve pidama.<\/em><\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
[Viide originaalartiklile:]<\/strong><\/a> Itaalia keelest inglise keelde t\u00f5lkinud Francesca Romana, blogist Rorate<\/a> Caeli<\/a><\/em> inglise keelest eesti keelde t\u00f5lkinud Marju \u00d5unpuu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Rorate Caeli Blogspot, 1. august 2016<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[66,262,319],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/721"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=721"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/721\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":726,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/721\/revisions\/726"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=721"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=721"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=721"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}