{"id":723,"date":"2016-08-04T23:06:57","date_gmt":"2016-08-04T21:06:57","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=723"},"modified":"2016-08-05T00:09:57","modified_gmt":"2016-08-04T22:09:57","slug":"pariisi-marulipolitsei-lohistas-missat-puhitseva-katoliku-preestri-altari-eest-ara","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/pariisi-marulipolitsei-lohistas-missat-puhitseva-katoliku-preestri-altari-eest-ara\/","title":{"rendered":"Pariisi m\u00e4rulipolitsei lohistas Missat p\u00fchitseva katoliku preestri altari eest \u00e4ra"},"content":{"rendered":"

Matthew Karmel ja Steve Kojec<\/h4>\n

One Peter Five<\/em>, 3. augustil 2016<\/h4>\n

<\/p>\n

\"Sainte-Rita-3\"<\/a><\/p>\n

M\u00e4rulipolitsei aktsioonis p\u00fcha Rita kirikus<\/pre>\n
<\/h2>\n
T\u00e4na (kolmap\u00e4eva, 3.augusti, tlk) hommikul kogunesid Pariisi 15. ringkonnas (linnajaos) asuvasse v\u00e4ikesesse P\u00fcha Rita kirikusse missale umbes nelik\u00fcmmend usklikku.<\/strong><\/p>\n
<\/h2>\n
Traditsioonilises r\u00f5ivastuses preester p\u00fchitses missat ad orientem<\/em>, ning teda abistas punast sutaani ja valget albat kandnud missateener.<\/p>\n
Dominus vobiscum<\/em><\/p>\n
Kirikus avanenud vaatepilt olnuks k\u00f5igile, kes on kunagi traditsioonilisel Tridenti missal osalenud, t\u00e4iesti tuttavlik, v\u00e4lja arvatud selles osas, et suurem osa kogudusest seisis kogu teenistuse v\u00e4ltel p\u00fcstijalu. Seista tuli seet\u00f5ttu, et pingid olid kirikuukse barrikadeerimiseks kokku kogutud. Kirikuukse taga valmistus hoonet tormijooksuga vallutama kumminuiade ja pisargaasiballoonidega varustatud m\u00e4rulipolitseisalk. 2015. aasta oktoobris tehti nimelt otsus, et P\u00fcha Rita kirik kuulub lammutamisele…<\/p>\n
Et cum spiritu tuo<\/em><\/p>\n
Kui politseinikud asusid sissep\u00e4\u00e4su t\u00f5kestanud pinke eemaldama, koondusid kirikulised kobarasse ja alustasid palvelaulu. Preester j\u00e4tkas iidsete palvete retsiteerimisega, missateener j\u00e4i tema k\u00f5rvale. Teine preester juhatas altari k\u00f5rval p\u00f5lvitanud v\u00e4ikese koguduser\u00fchma roosip\u00e4rjapalvust. M\u00f5ned usklikud otsisid v\u00e4lja taskur\u00e4tid ja katsid nendega oma n\u00e4gu, juhuks, kui politseinikud otsustavad pisargaasi kasutada.<\/p>\n
Oremus.<\/em><\/p>\n
Politseinike kirikusse tungides taganesid kirikulised altari suunas, \u00fcmbritsedes s\u00f5\u00f5rina altaritreppi, et kaitsta oma kehadega preestrit ja missateenrit, kes j\u00e4tkasid P\u00fcha Missa pidamist. \u00dcksteise j\u00e4rel rebiti nad altari eest eemale. Roosip\u00e4rjapalvust pidanud preester suruti p\u00f5randale ning lohistati altari eest kiriku ukse taha. Isa Guillaume de Tano\u00fcarn, kes ikka veel p\u00fcha liturgiaga j\u00e4tkata p\u00fc\u00fcdis, kisti altari eest \u00e4ra ja sunniti hoonest lahkuma.<\/p>\n
Orate fratres.<\/em><\/p>\n
Selle dramaatilise s\u00fcndmuse muudab eriti \u0161okeerivaks fakt, et vaid napilt p\u00e4ev varem olid toimunud isa Jacques Hameli matused \u2013 preestri, kelle tapsid p\u00fcha missa ajal kirikusse tunginud ISISe k\u00f5ril\u00f5ikajad. Nagu iga edasiareneva loo puhul, on ka siin omavahel v\u00f5istlevate ja osaliselt vastuoluliste v\u00e4idete kontrollimine keeruline. Siinkohal esitame aga m\u00f5ned, meie teada piisavalt kindlad faktid:<\/p>\n
P\u00fcha Rita kirik ehitati 1900. aastal Prantsusmaa Katoliiklike ja Apostoolsete Kirikute \u00dchingu (L\u2019association des Chapelles Catholiques et Apostoliques<\/em>) eestvedamisel. 1988.aastal asus seal toimetama Dominique Philippe: niinimetatud “gallikaanliku” koguduse isehakanud “peapiiskop”. Isev\u00e4rki show<\/em>-mehena p\u00e4lvis monsenj\u00f6\u00f6r Philippe korduvalt k\u00f5muajakirjanike t\u00e4helepanu nii Prantsusmaal kui mujal maailmas, korraldades p\u00fcha Rita kirikus iga-aastaseid lemmikloomade ja teiste koduloomade (kokkerspanjelitest kaameliteni) \u00f5nnistamisriitusi. Ent vaatamata v\u00e4rvikate vaatem\u00e4ngude korraldamisele ei suutnud Philippe leida piisaval hulgal rahakaid koguduseliikmeid, ning kui kirikuhoone omanikud teatasid oma soovist hoone maha m\u00fc\u00fca, ei olnud Gallia kogudus v\u00f5imeline seda v\u00e4lja ostma. 2015. aasta oktoobris tuli neil p\u00fcha Rita kirik maha j\u00e4tta, ning hoone m\u00e4\u00e4rati lammutamisele, et selle asemele rajada parkla. Just sel ajal alustas isa Guillaume de Tano\u00fcarn, P\u00fcha Pius X vennaskonnas (FSSPX<\/em>) ordineeritud preester ning Hea Karjase Instituudi (Institute of the Good Shepherd \u2013 IBP<\/em>) asutajaliige, p\u00fcha Rita kirikus traditsiooniliste missade pidamist, millel v\u00f5isid osaleda k\u00f5ik soovijad.<\/p>\n
On oluline m\u00e4rkida, et IBP<\/em>, mis p\u00fchitseb 1970. aasta Rooma Missaali j\u00e4rgi peetavast nn. uuest missast erinevat traditsioonilist Tridenti missat, on P\u00fcha Tooliga t\u00e4ielikus osaduses ning selle liikmeskond kasvab Prantsusmaal kiiresti. K\u00fcmne aastaga (IBP<\/em> asutati 2006. aastal) on IBP<\/em> preestrite arv kasvanud enam kui 30 v\u00f5rra ning Instituut saab kiidelda sama suure seminaristide arvuga. Hea Karjase Instituuti juhitakse samasuguste reeglite alusel nagu teisigi Traditsiooni s\u00e4ilitamisele p\u00fchendatud instituute ja vennaskondi, n\u00e4iteks P\u00fcha Peetruse Preestrite Vennaskonda (FSSP<\/em>) v\u00f5i Kristuse Kuninga ja \u00dclempreestri Instituuti (ICKSP<\/em>). Seega ei olnud p\u00fcha Rita kirikust j\u00f5uga minema aetud koguduseliikmed mitte “Gallia” kogudusest, nagu m\u00f5nes uudisloos on ekslikult teatatud, vaid katoliiklased, kes on Kirikuga normaalsetes ja heades suhetes.<\/p>\n
Kuigi juba viis, kuidas missalosalejad kirikust v\u00e4lja t\u00f5steti, on \u00e4\u00e4rmiselt h\u00e4iriv, on veelgi muret tekitavam maneer, kuidas teatud Prantsuse meediav\u00e4ljaanded on neid portreteerinud. \u00dches artiklis kirjeldati sealset kogudust \u201efundamentalistlike v\u00f5itlejatena\u201c ning lisati, et p\u00fcha Rita kirik pakub<\/a>\u00a0isa de Tano\u00fcarni juhtimisel turvapaika \u201ePariisi parem\u00e4\u00e4rmuslaste koorekihile,\u201c ning teenindab \u201etraditsionalistidest katoliiklaste r\u00fcnnakr\u00fchmi ja ultra-parem\u00e4\u00e4rmuslastest pseudo-revolutsion\u00e4\u00e4re.\u201c Koguduseliikmeid on s\u00fc\u00fcdistatud ka selles, et nad omavat tugevaid sidemeid parempoolsete poliitilise liikumisega Action Fran\u00e7aise<\/em> (AF<\/em>), mille paavst Pius XI 1926. aastal hukka m\u00f5istis, kuid Pius XII 1939. aastal rehabiliteeris. Kaasajal on Action Fran\u00e7aise<\/em> monarhistlike vaadetega organisatsioon, mis on ka kommunismi, Euroopa Liitu ja immigratsiooni soodustavate reformide vastu. Seet\u00f5ttu pole ka \u00fcllatav, et Action Fran\u00e7aise <\/em>on traditsionalistlike katoliiklaste nooremale p\u00f5lvkonnale t\u00f5epoolest meeltm\u00f6\u00f6da.<\/p>\n