![\"Isa](\"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/08\/Isa-Ivo-Valga-katoliku-kirikus-Missat-p\u00fchitsemas.jpg\")
<\/a><\/h2>\nIsa Ivo \u00d5unpuu Valga katoliku kirikus Missat p\u00fchitsemas<\/pre>\n<\/h2>\n
<\/h2>\n
5. augustil 2016. avaldati Eesti Katoliku Kiriku (Eesti Apostelliku Administratuuri) ametlikul kodulehek\u00fcljel (www.katoliku.ee) Eesti Apostelliku Administraatori piiskop Philippe Jourdani seisukohav\u00f5tt<\/a>.<\/p>\n
Ehkki seisukohav\u00f5tus pole konkreetselt nimeliselt nimetatud \u00fchtegi “blogi” v\u00f5i “Facebooki lehek\u00fclge” ega nende autorit, on m\u00f5ned eriliselt agarad truualamlikud katoliiklastest tegelased juba hakanud seostama Piiskopi seisukohav\u00f5ttu minu toimetatud infoportaaliga Kiriklik Vaatleja<\/em> ja Katoliku \u00d5petuse Andmebaasiga<\/em>, eelpoolnimetatud veebilehtedel ilmuvatest uutest artiklitest teavitavatest ja neid jagavate Facebooki gruppidega ning minuga kui toimetaja v\u00f5i autoriga.<\/p>\n
Ehkki Piiskop Philippe’ilt pole minuni j\u00f5udnud mingit minu isikuga seotud konkreetset seisukohav\u00f5ttu, teavitust, hoiatust v\u00f5i n\u00f5uet ning antud seisukohav\u00f5tustki sain ma teada \u00fche innuka Facebooki kasutaja agressiivse postituse kaudu, pean ma vajalikuks esineda j\u00e4rgnevate lisaselgitustega Kirikliku Vaatleja<\/em> ja Katoliku \u00d5petuse Andmebaasi<\/em> ning nendes ilmuvate materjalide iseloomu kohta, kuna paistab, et senistest neid veebilehti ja nende eesm\u00e4rke tutvustavatest selgitustest<\/a> ei piisa.<\/p>\n
Enne Kirikliku Vaatleja ning Katoliku \u00d5petuse Andmebaasi initsiatiivide avalikuks tegemist konsulteerisin ma p\u00f5hjalikult Kanoonilise \u00d5iguse Koodeksi ning selle kommentaaridega, \u00fclej\u00e4\u00e4nud asjasse puuduvate dokumentidega (eelk\u00f5ige paavst Paulus VI dekreediga 29. detsembrist 1966 ning Usudoktriini Kongregatsiooni instruktsiooniga 30. m\u00e4rtsist 1992 koos selle poolakeelse kommentaariga – edaspidises l\u00fchendatult: UDK instr.<\/em>), samuti edastasin oma k\u00e4sitluse mulle nende veebilehek\u00fclgede toimetajana ning samas Eesti Apostelliku Administratuuris t\u00f6\u00f6tava katoliku preestrina kuuluvatest kohustustest ja \u00f5igustest vahendaja kaudu \u00fchesse auv\u00e4\u00e4rsesse ordusse kuuluvale kiriku\u00f5iguse eksperdile ning Katoliiklike Ajakirjanike Liidu presidendile (viimase kahe nime ega p\u00e4ritolumaad pole mul p\u00f5hjust teatavaks teha). Esimeselt sain ma l\u00fchikese heakskiitva hinnangu ning teiselt veidi pikema samuti positiivse seisukohav\u00f5tu koos m\u00f5ningate t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rt t\u00e4psustustega.<\/p>\n
\u00dclalkirjeldatud konsultatsioonide ning selle tulemusel kinnitatud p\u00f5him\u00f5tted Kirikliku Vaatleja ning Katoliku \u00d5petuse Andmebaasi igati korrektse tegutsemise kohta Katoliku Kirikus meediategevust puudutavate \u00f5iguslike ettekirjutuste raames v\u00f5ib kokku v\u00f5tta j\u00e4rgnevalt:<\/p>\n
1. 1983. aasta Kiriku\u00f5iguse Koodeksi kaanonis 829 ning sellele UDK instruktsioonis antud selgituse kohaselt (UDK instr<\/em>. pkt. 9): “[Piiskopi v\u00f5i tema volitatud tsensori – I.\u00d5. t\u00e4iendus] Heakskiit v\u00f5i luba avaldamiseks puudutab originaali; see ei laiene ei j\u00e4rgnevatele v\u00e4ljaannetele ega t\u00f5lgetele<\/strong> (vt kaan 829).<\/strong>“<\/p>\n
Sellest tuleneb praktiliselt: kas minu poolt Kiriklikku Vaatlejasse<\/em> v\u00f5i Katoliku \u00d5petuse Andmebaasi<\/em> avaldamiseks valitud t\u00f5lkeartiklitel (t\u00f5lgin ma neid ise v\u00f5i lasen t\u00f5lkida, pole vahet) on kiriklik heakskiit v\u00f5i luba selle avaldamiseks, see pole minu asi, see on ainult artikli originaali avaldanud autori v\u00f5i selle avaldanud ajalehe, ajakirja v\u00f5i veebilehek\u00fclje toimetaja ning tema asukohamaa ja provintsile vastava piiskopkonna piiskopi vaheline asi. Kui autor v\u00f5i autori artikli avaldanud toimetaja pole sellele hankinud kiriklikku heakskiitu (imprimatur<\/em> v\u00f5i nihil obstat<\/em>), on \u00fcksk\u00f5ik millise maa \u00fcksk\u00f5ik millisel t\u00f5lgil v\u00f5i ajalehe, ajakirja v\u00f5i veebilehek\u00fclje katoliiklasest (olgu ta siis ilmik v\u00f5i preester, vahet pole) toimetajal see artikkel t\u00f5lkida v\u00f5i t\u00f5lkimiseks anda ning avaldada ilma mingi kohustuseta ning isegi mitte soovituseta seda avaldamismaa vastavale piiskopile heakskiiduks v\u00f5i lubamiseks ette n\u00e4idata.<\/p>\n
Ainus, mis antud juhul t\u00f5lki ning toimetajat tema s\u00fcdametunnistuses Jumala ees (ning \u00e4\u00e4rmisel juhul pihiisa v\u00f5i vaimuliku isa ees) piirab, on katoliiklasest ilmikul v\u00f5i preestril lasub \u00fcldine moraalne kohustus j\u00e4rgida ise katoliku usu ja moraali p\u00f5him\u00f5tteid ning taotleda Kiriku ja usus h\u00fcve ning hoiduda neid kahjustavate seisukohtade ja hoiakute levitamisest. Kui ta seda ei tee ning oma artiklite (olgugi need t\u00f5lkeartiklid) levitamisega raskel viisil kahjustab usku ja Kirikut, on piiskopil \u00f5igus sellele argumenteeritult t\u00e4helepanu juhtida ning vajaduse korral kiriku\u00f5igusele toetuvaid sanktsioone rakendada.<\/p>\n
2. Vastavalt 1983. aasta Kiriku\u00f5iguse Koodeksi kaanonites 825-827 ja neile UDK instr<\/em>. pkt 7a antud t\u00e4psustavatele juhistele, on imprimatur<\/em> v\u00f5i nihil obstat<\/em> h\u00e4davajalik\u00a0<\/strong>P\u00fchakirja t\u00f5lgete, liturgiliste raamatute (nende t\u00f5lgete jaoks on h\u00e4davajalik originaalile vastavuse kinnitus Vatikanist), palveraamatute, katekismuste ja teiste katehheetiliste materjalide (NB! katekismuste puhul kehtib see erandlikult ka t\u00f5lgete kohta!) ning\u00a0nende<\/strong>\u00a0P\u00fchakirja kommentaaride, teoloogia, kiriku\u00f5iguse ja kirikuajaloo teemasid, ning muude teoloogiat ja moraali puudutavate raamatute avaldamise puhul,\u00a0mida kasutatakse \u00f5ppevahenditena<\/strong>\u00a0katoliku koolides v\u00f5i \u00fclikoolides.<\/p>\n
Ehkki korraliku eestikeelse katoliikliku piiblit\u00f5lke puudumine on v\u00e4ga h\u00e4iriv probleem, ei pretendeeri ei mina ega minu poolt toimetatavad veebilehek\u00fcljed eestikeelse katoliikliku piiblit\u00f5lke valmistamisele, ametlike piiblikommentaaride ega ametlike liturgiliste tekstide v\u00f5i nende t\u00f5lgete\u00a0 avaldamisele. Ainsa minu initsiatiivi jaoks, mis liturgiliste tekstide valdkonda puutub, nimelt traditsioonilise missaliturgia jaoks m\u00f5eldud missakorra eestikeelse t\u00f5lke tegemiseks, selle missakorra ladina-eestikeelse paralleelt\u00f5lkega v\u00e4ljaande levitamiseks ning traditsioonilise missaliturgia muutuvate osade (st liturgilistele p\u00e4evadele vastavate palvete ja lugemiste) mitteametlikuks kasutamiseks m\u00f5eldud eestikeelsete t\u00f5lgete valmistamiseks olen ma saanud piiskopi suulise loa ja heakskiidu teha seda ad experimentum<\/em> vormis. Vastavaid P\u00fcha Missa Korra raamatuid ad experimentum<\/em> ning liturgilisest p\u00fchast s\u00f5ltuvate muutuvate tekstide t\u00f5lkeid kasutatakse (eeldatavasti piiskopi loal v\u00f5i teadmisel) ka Eesti Katoliku Kiriku katedraalis Tallinnas ebaregulaarselt traditsioonilises riituses toimuvatel missadel.<\/p>\n
Seevastu \u00fckski Kirikliku Vaatleja<\/em> v\u00f5i Katoliku \u00d5petuse Andmebaasi<\/em> jaoks minu v\u00f5i m\u00f5ne teise eesti katoliiklasest autori kirjutatav artikkel v\u00f5i pikem anal\u00fc\u00fcs seni ei pretendeeri ning vaevalt et hakkab pretendeerima sellele, et teda hakataks kasutatama \u00f5ppevahendina eesti keelt \u00f5ppevahendina kasutavas katoliku koolis v\u00f5i \u00fclikoolis.<\/p>\n
3. Muude P\u00fchakirja kommentaaride, teoloogia, kiriku\u00f5iguse ja kirikuajaloo teemasid, ning muude teoloogia ja moraali valdkonda puudutavate raamatute avaldamiseks 1983. aasta Kiriku\u00f5iguse Koodeks kaanonis 827 \u00a7 3 ainult soovitab<\/strong> (ldcommendatur<\/em>ut<\/em>) esitada nad ordinaariusele (st. piiskopile v\u00f5i ordukindralile) hinnangu andmiseks ja heakskiidu saamiseks. UDK instruktsioon kordab sedasama: “…\u00a0soovitab<\/strong>…” oma pkt-s 8. \u00a7 1.<\/p>\n
K\u00f5ikidel- nii kohustuslikel kui soovituslikel – imprimatur<\/em>i\/nihil obstat<\/em>i andmise v\u00f5i sellest keeldumise juhtudel tuleb UDK instr.<\/em> pkt 12 \u00a7 2 alusel teha seda kirjalikus vormis ning keeldumise korral keeldumist ka sisuliste argumentidega p\u00f5hjendades.<\/p>\n
Soovitus teatavasti t\u00e4hendab, et ei ilmikul ega isegi mitte piiskopile alluval preestril ei ole ega saagi olla ranget k\u00e4sku. Nagu kirjutas minu konsulteeritud Katoliiklike Ajakirjanike Liidu eks-president: “Nimetatud kategooria alla kuuluvate tekstide avaldamine ilma imprimatur<\/em>ita ei saa kuuluda kanooniliste sanktsioonide alla, v\u00e4lja arvatud kui avaldatu sisaldab hereesiat, kuid seda tuleb siis antud juhul ka t\u00f5estada”.<\/p>\n
Hereesia kanooniliselt siduvate tagaj\u00e4rgedega (k.a sanktsioonid kuni suspensiooni ja ekskommunikatsioonini) t\u00f5estamine toimub Katoliku Kirikus teatavasti objektiivse ning kahtlustatavale kaitset ja selgitusi v\u00f5imaldava juurdluse tulemusena. Hereetikuks deklareerimiseks ei piisa mingist isikliku vestluse raames v\u00f5i kantslist v\u00f5i isegi ajalehes v\u00f5i veebilehek\u00fcljel tehtud \u00fcldist laadi avaldusest (v\u00e4hemasti on see nii toimunud ja peab see nii toimuma, v\u00e4lja arvatud ehk m\u00f5nedes Kiriku degenereerunud \u00f5iguskorraga provintsides, mis Kiriku kriisist ning katoliikliku kultuuri puudusest tingituna on ajutiselt langenud \u00f5igusv\u00e4lise omavoli ja repressioonide m\u00f5ju alla).<\/p>\n