{"id":748,"date":"2016-08-30T20:00:18","date_gmt":"2016-08-30T18:00:18","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=748"},"modified":"2016-08-21T17:42:38","modified_gmt":"2016-08-21T15:42:38","slug":"piiskop-athanasius-schneideri-seisukohavott-paavstliku-uleskutse-amoris-laetitia-kohta-hadavajadus-anda-selgitusi-uleuldise-segaduse-valtimiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/piiskop-athanasius-schneideri-seisukohavott-paavstliku-uleskutse-amoris-laetitia-kohta-hadavajadus-anda-selgitusi-uleuldise-segaduse-valtimiseks\/","title":{"rendered":"Piiskop Athanasius Schneideri seisukohav\u00f5tt paavstliku \u00fcleskutse Amoris laetitia kohta: H\u00e4davajadus anda selgitusi \u00fcle\u00fcldise segaduse v\u00e4ltimiseks"},"content":{"rendered":"

Voice of the Family<\/em>, 26. aprill 2016<\/strong><\/h4>\n

<\/p>\n

\"Piiskop<\/a><\/p>\n

Piiskop Athanasius Schneider<\/pre>\n
 <\/p>\n
Msgr. Athanasius Schneider, Astana (Kasahstan)\u00a0peapiiskopkonna abipiiskop, koostas ulatusliku seisukohav\u00f5tu apostliku \u00fcleskutse <\/em>Amoris Laetitia<\/em> kohta.<\/em>\u00a0<\/em><\/p>\n
<\/h2>\n
Amoris laetitia<\/em><\/strong>: h\u00e4davajadus anda selgitusi \u00fcle\u00fcldise segaduse v\u00e4ltimiseks<\/strong><\/h4>\n
\u00a0<\/strong><\/h2>\n
Amoris Laetitia <\/em><\/strong>vastuoluliste t\u00f5lgenduste paradoks<\/strong><\/h6>\n
Hiljuti avaldatud apostellik \u00fcleskutse Amoris Laetitia<\/em> (edaspidi: AL<\/em>), mis sisaldab rohkelt meie ajastul abielu ja kristliku perekonnaelu elamiseks vajalikke vaimulikke ja pastoraalseid rikkusi, on kahjuks v\u00e4ga l\u00fchikese aja jooksul viinud v\u00e4ga vastakate t\u00f5lgendusteni isegi piiskoppide seas.<\/p>\n
On selliseid piiskoppe ja preestreid, kes avalikult ja avameelselt tunnistavad, et AL <\/em>esindab v\u00e4ga selget ukse avamist lahutatud ja uuesti abiellu astunud inimeste armulauaosadusele, ilma et neilt n\u00f5utaks selleks karskuse praktiseerimist. Sakramentaalse praktika selles aspektis, mis nende arvates peab n\u00fc\u00fcd l\u00e4bi tegema olulised muutused, seisneb nende hinnangul AL<\/em>-i t\u00f5eliselt revolutsiooniline iseloom.\u00a0T\u00f5lgendades AL<\/em>-i irregulaarses olukorras viibivate paaride k\u00fcsimuses, kinnitas \u00fche riigi piiskoppide konverentsi president sellesama piiskoppide konverentsi veebilehel avaldatud tekstis:<\/p>\n
\u201eSee on halastuse ning s\u00fcdame ja vaimu avatuse meelehoiak, mis ei vaja \u00f5igust, ei oota mingeid juhtn\u00f6\u00f6re ega viivita lubamisega.\u00a0See v\u00f5ib juhtuda ja peab juhtuma otsekohe.\u201d<\/p>\n
Seda arvamust kinnitavad ka isa Antonio Spadaro SJ hiljutised avaldused p\u00e4rast 2015. aasta piiskoppide sinodit, et sinod on rajanud \u201calused\u201d lahutatud ja uuesti abiellunud paaride juurdep\u00e4\u00e4suks armulauaosadusele, \u201cavades ukse\u201d, mis eelmisel sinodil 2014. aastal oli veel suletud. N\u00fc\u00fcd, nagu isa Spadaro v\u00e4idab oma kommentaaris AL<\/em>-i kohta, on tema ennustus kinnitust saanud.\u00a0On kuulujutud, et isa Spadaro kuulus ka AL<\/em>-i valmimise taga olevasse toimetajate gruppi.<\/p>\n
Teed kuritahtlikele t\u00f5lgendustele n\u00e4ib olevat sillutanud ka kardinal Christoph Sch\u00f6nborn ise, kes AL<\/em>-i ametlikul esitlusel Roomas \u00fctles seoses irregulaarsete \u00fchendustega:<\/p>\n
\u201eMinu suur r\u00f5\u00f5m k\u00e4esoleva dokumendi t\u00f5ttu seisneb selles, et see \u00fcletab j\u00e4rjekindlalt kunstliku, pinnapealse, selge vahettegemise “regulaarse” ja “irregulaarse” vahel\u201d.<\/p>\n
Selline seisukoht sisendab, et ei ole olemas selget vahet kehtiva sakramentaalse abielu ja irregulaarse \u00fchenduse, andeksantava ja surmapatu vahel.<\/p>\n
Teisel pool aga on piiskopid, kes v\u00e4idavad, et AL<\/em>-i tuleb lugeda Kiriku igip\u00fcsiva \u00d5petusameti valguses ning et AL<\/em> ei v\u00f5imalda juurdep\u00e4\u00e4su armulauaosadusele lahutatud ja uuesti abiellunud paaridele, isegi mitte erandjuhtudel.\u00a0See seisukoht on p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00f5ige ja soovitav.\u00a0Tegelikult peab reeglina iga \u00d5petusameti tekst olema oma sisult koosk\u00f5las Kiriku \u00d5petusameti eelneva \u00f5petusega, ilma igasuguse katkestamiseta.<\/p>\n
See pole aga mingi saladus, et lahutatud ja uuesti abiellu astunud paarid on lubatud Armulauale paljudes kirikutes, ilma et neilt selleks n\u00f5utaks karskuse praktiseerimist.\u00a0Tuleb tunnistada, et teatud seisukohti AL<\/em>-is v\u00f5ib kasutada selle kuritarvituse \u00f5igustamiseks, mis juba m\u00f5nda aega on kestnud kirikuelu erinevates kohtades ja erinevates oludes.<\/p>\n
M\u00f5ned AL<\/em>-i seisukohad on objektiivselt avatud v\u00e4\u00e4rt\u00f5lgendustele<\/strong><\/p>\n
Meie P\u00fcha Isa Franciscus on kutsunud meid k\u00f5iki \u00fcles andma oma panust m\u00f5tisklemisse ja dialoogi abielu ja perekonda puudutavate tundlike k\u00fcsimuste \u00fcle:<\/p>\n
\u201eHingehoidjate ja teoloogide m\u00f5tisklemine, kui see on ustav Kirikule, aus, realistlik ja loominguline, aitab meil saavutada suuremat selgust\u201d (AL<\/em>, 2).<\/p>\n
Kui me anal\u00fc\u00fcsime teatud AL<\/em>-i avaldusi intellektuaalse aususega nende \u00f5iges kontekstis, leiame end silmitsi raskustega, kui p\u00fc\u00fcame neid t\u00f5lgendada koosk\u00f5las Kiriku traditsioonilise \u00f5petusega.\u00a0See on tingitud sellest, et puudub Jumala S\u00f5nale p\u00f5hineva Kiriku j\u00e4rjepideva \u00f5petuse ja praktika konkreetne ja selges\u00f5naline kinnitamine, nii nagu seda kordas paavst Johannes Paulus II:<\/p>\n
\u201eSiiski kinnitab Kirik oma tava, mis p\u00f5hineb P\u00fchakirjal, mitte lubada Armulaua\u00fchendusele lahutatud isikuid, kes on uuesti abiellunud.\u00a0Nad ei ole v\u00f5imelised, et neid v\u00f5iks lubada sellest osa saama selle asjaolu t\u00f5ttu, et nende eluline seisund ja elutingimused seisavad objektiivselt vastuolus selle Kristuse ja Kiriku vahelise armastuse liiduga, mida t\u00e4histab ja mida teostab Armulaud.\u00a0Peale selle on olemas veel \u00fcks eriline pastoraalne p\u00f5hjus: kui need inimesed lubataks Armulauale, v\u00f5iks see juhtida usklikud eksitusse ja segadusse Kiriku \u00f5petuse kohta abielu lahutamatusest.\u00a0Lepitust patukahetsuse sakramendis, mis avab tee Armulauale, saab anda ainult nendele, kes … on siiralt valmis ette v\u00f5tma sellise eluviisi, mis pole enam vastuolus abielu lahutamatusega.\u00a0See t\u00e4hendab praktikas, et … nad v\u00f5tavad endale kohustuse elada t\u00e4ielikus karskuses, see t\u00e4hendab, hoiduda abielus paaridele eriomastest aktidest\u201d (Familiaris Consortio<\/em>, 84).<\/p>\n
Paavst Franciscus pole sisse seadnud \u201euut kanoonilise \u00f5iguse \u00fcldnormi, mida tuleks kohaldada k\u00f5igil juhtudel\u201d (AL<\/em> nr. 300).\u00a0Sellest hoolimata \u00fctleb ta m\u00e4rkuses 336: \u201eSee kehtib ka seoses sakramentaalse distsipliiniga, kuna arukas eristamine v\u00f5ib tunnistada, et erilises olukorras ei eksisteeri rasket eksimust\u201d.\u00a0Ilmselgelt lahutatud ja uuesti abiellunud inimestele viidates, \u00fctleb paavst AL<\/em>-i nr.\u00a0305-s, et \u201eAsjaolude v\u00f5i kergendavate tegurite t\u00f5ttu on v\u00f5imalik, et objektiivses patu seisundis \u2013 mis aga ei pruugi olla subjektiivselt s\u00fc\u00fcdiv v\u00f5i mitte t\u00e4ielikult s\u00fc\u00fcdiv \u2013 v\u00f5ib isik elada Jumala armus, v\u00f5ib armastada ning v\u00f5ib ka kasvada armu elus ja armastuses, kui ta saab sel eesm\u00e4rgil Kiriku abi.\u201d M\u00e4rkuses 351 selgitab paavst oma seisukohta, \u00f6eldes, et \u201em\u00f5nedel juhul v\u00f5ib see h\u00f5lmata ka sakramentide abi\u201d.<\/p>\n
AL<\/em>-i sellessamas VIII peat\u00fckis, nr.\u00a0298 all, r\u00e4\u00e4gib paavst lahutatutest, kes on seotud \u201eaja jooksul konsolideerunud teise liiduga, uute lastega, t\u00f5estatud truudusega, suuremeelse eneseohverdusega, kristliku p\u00fchendumusega, teadlikkusega selle olukorra irregulaarsusest ning suurest raskusest naasta ilma s\u00fcdametunnistuse tunnetuseta, et nii satutaks uutesse pattudesse. Kirik tunnistab olukordi, \u201emilles t\u00f5siste p\u00f5hjuste t\u00f5ttu, nagu n\u00e4iteks laste kasvatamine, ei saa mees ja naine t\u00e4ita kohustust eralduda\u201d.\u00a0M\u00e4rkuses 329 tsiteerib paavst Vatikani II Kirikukogu dokumenti\u00a0Gaudium et Spes<\/em>;\u00a0kahjuks teeb ta seda ebakorrektsel moel, kuna k\u00f5nealuses l\u00f5igus viitab Kirikukogu ainult kehtivale kristlikule abielule.\u00a0Selle seisukoha kohaldamine lahutatud isikutele v\u00f5ib p\u00f5hjustada mulje, et kehtivat abielu v\u00f5ib v\u00f5rdsustada lahutatud isikute liiduga, kui mitte teoorias, siis v\u00e4hemalt praktikas.<\/p>\n
Lahutatud ja uuesti abiellunud isikute lubamine P\u00fchimale Armulauale ning selle tagaj\u00e4rjed<\/strong><\/p>\n
Kahjuks ei sisalda AL <\/em>Kiriku moraali\u00f5petuse alusp\u00f5him\u00f5tteid kinnitavaid verbaalseid tsitaate sellises vormis nagu need on s\u00f5nastatud paavst Johannes Paulus II apostelliku \u00fcleskutses Familiaris consortio <\/em>nr.<\/em> 84\u00a0ja ringkirjas\u00a0Veritatis splendor<\/em>, eelk\u00f5ige j\u00e4rgmistel \u00fcliolulistel teemadel: “p\u00f5him\u00f5tteline valik”\u00a0(Veritatis splendor,<\/em>\u00a0nr. 67-68), “surmapatt ja andeksantav patt” (sealsamas<\/em>, nr. 69-70), “proportsionalism, konsekventsialism” (sealsamas<\/em>, nr. 75), “m\u00e4rtrisurm ning\u00a0 universaalsed ja muutumatud moraalinormid” (sealsamas<\/em>, nr. 91 jj.).\u00a0Kuid Familiaris Consortio <\/em>nr.\u00a084 ja m\u00f5nede ringkirja\u00a0Veritatis splendor<\/em> k\u00f5ige olulisemate v\u00e4idete verbaalne tsiteerimine muudaks AL<\/em> kaljukindlaks heterodokssete t\u00f5lgenduste vastu.\u00a0\u00dcldise iseloomuga viited Kiriku \u00f5petusele ja moraalip\u00f5him\u00f5tetele on kindlasti ebapiisavad vastuolulises valdkonnas, mis on \u00fchtaegu nii tundlik kui ka fundamentaalse t\u00e4htsusega.<\/p>\n
Vaimulike ja isegi piiskoppide esindajad juba kinnitavad, et vastavalt AL<\/em>-i VIII peat\u00fcki vaimule ei saa v\u00e4listada v\u00f5imalust, et erandjuhtudel v\u00f5ib lahutatud ja uuesti abiellunud isikuid lubada P\u00fchale Armulauale, \u200b\u200bilma et neilt n\u00f5utaks elamist t\u00e4ielikus karskuses.<\/p>\n
Kui me aktsepteerime AL<\/em>-i vaimu ja s\u00f5nalise sisu sellist t\u00f5lgendust, peame samuti, kui me tahame olla intellektuaalselt ausad ja austama vastuolu v\u00e4listamise seadust, aktsepteerima ka j\u00e4rgmisi loogilisi j\u00e4reldusi:<\/p>\n
    \n
  • Kuues jumalik k\u00e4sk, mis keelab igasuguse seksuaalse teo, mis ei leia aset kehtiva abielu raames, poleks enam \u00fcldkehtiv, vaid tunnistaks erandeid.Antud juhul t\u00e4hendaks see, et lahutatud isikud v\u00f5iksid praktiseerida abieluakti ja neid isegi julgustatakse seda tegema, et aidata neil s\u00e4ilitada \u201cvastastikust truudust\u201d – vrd\u00a0AL<\/em>, 298. Seega v\u00f5ib eksisteerida “truudus” elustiili puhul, mis on otseselt vastuolus selges\u00f5nalise Jumala tahtega.\u00a0Kuid kuulutada seaduslikuks teod, mis on ja j\u00e4\u00e4vad alati kui sellised, vastuolus olevateks Jumala tahtega ja julgustada neid toime panema, t\u00e4hendaks\u00a0astuda vastuollu jumaliku Ilmutusega.<\/li>\n
  • Kristuse enda s\u00f5nad: \u201eMis n\u00fc\u00fcd\u00a0Jumal on \u00fchte<\/em>\u00a0pannud,\u00a0seda inimene \u00e4rgu lahutagu<\/em>!\u201d <\/em>(Mt 19: 6) ei kehtiks enam alati ja k\u00f5ikidele abikaasadele ilma eranditeta.<\/li>\n
  • Oleks v\u00f5imalik, erandjuhtumitel, vastu v\u00f5tta patukahetsuse ja Armulaua sakramente kindla kavatsusega j\u00e4tkata Jumala k\u00e4skude \u201eSa ei tohi abielu rikkuda\u201d (2Ms 20:14) ja \u201eMis n\u00fc\u00fcdJumal on \u00fchte<\/em>\u00a0pannud,\u00a0seda inimene \u00e4rgu lahutagu<\/em>!\u201d (Mt<\/em>\u00a019:6; 1Ms 2:24) otsest rikkumist.<\/li>\n
  • Nende k\u00e4skude ja Jumala s\u00f5na j\u00e4rgimine oleks sellisel juhul pigem teooria kui praktika k\u00fcsimus ning juhiks lahutatud ja uuesti abiellunud isikud “iseenda petmiseni” (vrd Jk 1:22).Seega peaks olema v\u00f5imalik uskuda t\u00e4ielikult kuuenda k\u00e4su jumalikku loomust ja abielu lahutamatust, kuid vastavalt tegutsemata.<\/li>\n
  • Kristuse jumalik s\u00f5na: \u201eKes iganes lahutab oma naisest ja v\u00f5tab teise, rikub tollega abielu,\u00a0ja kui naine on lahutanud oma mehest ja l\u00e4heb teisele,
    \nrikub ta abielu\u201d (Mk 10:11-12) poleks enam \u00fcldkehtiv, vaid oleks allutatud eranditele.<\/li>\n
  • Jumala kuuenda k\u00e4su ning t\u00f5elise ja kehtiva abielu p\u00fcha ja lahutamatu iseloomu p\u00fcsiv, tahtlik ja vaba rikkumine (kui tegemist on lahutatud ja uuesti abiellunud paaridega) poleks enam alati patt, see t\u00e4hendab, otsene vastuseis Jumala tahtele.<\/li>\n
  • Sellisel juhul v\u00f5ib esineda ka m\u00f5ne teise \u200b\u200bJumala k\u00e4su (n\u00e4iteks rahalist korruptsiooni praktiseeriva elustiili puhul) t\u00f5sist, p\u00fcsivat, tahtlikku ja vaba rikkumist, mille puhul asjasepuutuvale isikule v\u00f5ib kergendavate asjaolude t\u00f5ttu lubada ligip\u00e4\u00e4su sakramentide, ilma et sellist ligip\u00e4\u00e4su tehtaks s\u00f5ltuvaks siiras otsusest edaspidi hoiduda patustest tegudest ja skandaalist.<\/li>\n
  • Kiriku p\u00fcsiv ja eksimatu \u00f5petus poleks enam \u00fcldkehtiv, eriti paavst Johannes Paulus IIpoolt Familiaris Consortio,<\/em> 84 ja paavst Benedictus XVI poolt Sacramentum caritatis,<\/em>\u00a0nr. 29 kinnitatud \u00f5petus, mille kohaselt eelduseks lahutatud ja uuesti abiellunud isikute ligip\u00e4\u00e4suks sakramentidele on t\u00e4ielik karskus.<\/li>\n
  • Jumala kuuenda k\u00e4su ning abielu lahutamatuse p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rgimine muutuks ideaaliks, mis poleks saavutatav k\u00f5ikidele, vaid ainult teatud laadi eliidile.<\/li>\n
  • Kristuse kompromissitud s\u00f5nad inimestele pidada Jumala k\u00e4skudest kinni alati ja igas olukorras ning v\u00f5tta enese peale isegi suuri kannatusi, et seda teha, teisis\u00f5nu, v\u00f5tta vastu Rist, ei oleksid enam kehtivad absoluutse t\u00f5ena: \u201eJa kui su parem k\u00e4si ajab sind patustama, siis raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada \u00fcks osa oma kehast kui lasta kogu kehal minna p\u00f5rgusse\u201d (Mt 5:30).<\/li>\n<\/ul>\n
    Lubada “irregulaarsetes \u00fchendustes” elavaid paare P\u00fchale Armulauale ja lubada neil praktiseerida ainult kehtivas abielus elavatele paaridele reserveeritud akte v\u00f5rduks enesele sellise v\u00f5imu usurpeerimisega, mis ei kuulu \u00fchelegi inimlikule autoriteedile, kuna see t\u00e4hendab pretensiooni parandada Jumala S\u00f5na ennast.<\/p>\n
    Oht Kiriku kollaboratsiooniks “lahutuse katku” levitamisel<\/strong><\/h6>\n
    Tunnistades Meie Issanda Jeesuse Kristuse igavikulist \u00f5petust, \u00f5petab Kirik:<\/p>\n
    \u201eKirik ei saa tunnistada liitu inimeste vahel, kes on ilmalikult lahutatud\u00a0ja siis uuesti abiellunud, sest ta on ustav Issandale: “Kes iganes lahutab\u00a0oma naisest ja v\u00f5tab teise, rikub tollega abielu, ja kui naine on lahutanud\u00a0oma mehest ja l\u00e4heb teisele, rikub ta abielu” (Mk 10:11-12). Kirik\u00a0suhtub sellistesse inimestesse t\u00e4helepanelikkuse ja hoolega ning kutsub\u00a0neid elama usus, palvetama, aitama kaasinimest ja kasvatama lapsi ristiusu\u00a0vaimus. Aga kuni kestab olukord, mis objektiivselt on vastuolus\u00a0Jumala seadusega, ei saa nad v\u00f5tta vastu meeleparanduse ja Armulaua\u00a0sakramenti ega t\u00e4ita teatud kiriklikke \u00fclesandeid\u201d (Katoliku Kiriku\u00a0 Katekismuse Kompendium,<\/em>\u00a0nr. 349).<\/p>\n
    Elamine kehtetus abielulises liidus ja p\u00fcsivas vastuolus Jumala k\u00e4suga ning abielu p\u00fcha ja lahutamatu loomusega t\u00e4hendab mitte elada t\u00f5es.\u00a0Kuulutada, et tahtlik, vaba ja tavap\u00e4raseks muutunud seksuaalaktide praktiseerimine kehtetus abielulises liidus ei pruugi enam \u00fcksikjuhtudel endast kujutada rasket pattu, pole t\u00f5de, vaid on t\u00f5sine vale, ning seet\u00f5ttu ei saa see endaga kaasa tuua t\u00f5elist r\u00f5\u00f5mu armastuses. Seet\u00f5ttu, loa andmine neile isikutele osa saada P\u00fchast Armulauast kujutaks endast bluffimist, silmakirjalikkust ja valet.\u00a0Jumala S\u00f5na P\u00fchakirjas on endiselt kehtiv: \u201eKes \u00fctleb: “Mina tunnen teda”, aga ei pea tema k\u00e4ske, see on valetaja ja temas ei ole t\u00f5de\u201d (1 Jh 2:4).<\/p>\n
    Kiriku \u00d5petusamet \u00f5petab meile, et k\u00fcmme k\u00e4sku on universaalselt kehtivad: \u201eKuna k\u00fcmme k\u00e4sku v\u00e4ljendavad inimese p\u00f5hikohustusi Jumala ja kaasinimese suhtes, avaldavad nad oma loomuse kohaselt\u00a0kaalukaid<\/em>\u00a0<\/em>kohustusi. Nad on oma loomuselt muutumatud ja kehtivad alati ja k\u00f5ikjal. Keegi ei saa nendest vabastada. Jumal on k\u00fcmme k\u00e4sku vajutanud inimeste s\u00fcdamesse\u201d (<\/em>Katoliku Kiriku Katekismus,<\/em>\u00a0nr. 2072).\u00a0Need, kes v\u00e4idavad, et Jumala k\u00e4sud, sealhulgas k\u00e4sk \u201cSa ei tohi abielu rikkuda\u201d, tunnistavad erandeid ning et m\u00f5ningail juhtudel ei tohiks inimesi lugeda vastutavaks abielulahutuse s\u00fc\u00fcs, olid variserid ning hiljem II ja III sajandi kristlikud gnostikud.<\/p>\n
    J\u00e4rgnevad \u00d5petusameti avaldused kehtivad endiselt, kuna nad on osa eksimatust \u00d5petusametist, mida v\u00e4ljendab universaalne ja korraline \u00d5petusamet:<\/p>\n
    \u201eLoomuseaduse negatiivsed ettekirjutused<\/em>\u00a0on \u00fcldkehtivad.\u00a0Nad kohustavad iga \u00fcksikisikut, alati ja igas olukorras.\u00a0See on k\u00fcsimus keeldudest, mis keelavad teatud tegevuse\u00a0semper et pro semper <\/em>(alati ja alatiseks)<\/em>,<\/em>\u00a0ilma eranditeta.\u00a0… on liik k\u00e4itumisi, mis ei saa kunagi, \u00fcheski olukorras, olla \u00f5ige vastus.\u00a0… Kirik on alati \u00f5petanud, et mitte keegi ei v\u00f5i kunagi valida k\u00e4itumisviise, mis on keelatud Vanas ja Uues Testamendis negatiivses vormis v\u00e4ljendatud moraalsete k\u00e4skudega.\u00a0Nagu me n\u00e4gime, Jeesus ise kinnitab, et need keelud ei luba mingeid erandeid: ” Kui sa tahad ellu minna, siis pea k\u00e4sud!\u201d … \u00c4ra tapa, \u00e4ra riku abielu, \u00e4ra varasta, \u00e4ra anna valetunnistust” (Mt<\/em>\u00a019:17-18)\u201d (p. Johannes Paulus II, ringkiri\u00a0Veritatis Splendor,<\/em>\u00a0nr. 52).<\/p>\n
    Kiriku \u00d5petusamet \u00f5petab meid veelgi selgemalt:<\/p>\n
    \u201eHead ja puhast s\u00fcdametunnistust valgustab t\u00f5eline usk, sest kristlik armastus l\u00e4htub samaegselt \u201epuhtast s\u00fcdamest ja heast s\u00fcdametunnistusest ja siirast usust\u201c (1 Tm 1:5; vrd 1 Tm 3:9; 2 Tm 1:3; 1 Pt 3:21; Ap 24:16)\u201d\u00a0(<\/em>Katoliku Kiriku Katekismus,<\/em>\u00a0nr. 1794).<\/p>\n
    Isiku puhul, kes sooritab vabalt ja kaalutletult ning kavatsusega korrata selliseid tegusid ka tulevikus, objektiivselt patuseid moraalseid akte, olles t\u00e4ielikult teadlik selliste aktide patususest, on v\u00f5imatu kohaldada s\u00fc\u00fc mittearvestamise p\u00f5him\u00f5tet kergendavate asjaolude t\u00f5ttu.\u00a0S\u00fc\u00fc mittearvestamise p\u00f5him\u00f5tte rakendamine selliste lahutatud ja uuesti abiellunud paaride suhtes kujutaks endast silmakirjalikkust ja gnostilist sofismi.\u00a0Kui Kirik lubaks selliseid inimesi Armulauale kasv\u00f5i \u00fchelainsal korral, satuks ta vastuollu oma enese \u00f5petusega, annaks avalikult tunnistust abielu lahutamatu iseloomu vastu ja aitaks seel\u00e4bi kaasa \u201clahutuse katku\u201d \u00a0(Vatikani\u00a0II Kirikukogu, konstitutsioon Gaudium et spes,<\/em>\u00a0nr. 47) levikule.<\/p>\n
    Selleks, et v\u00e4ltida selliseid talumatuid skandaalseid vastuolusid, on Kirik, eksimatult t\u00f5lgendades moraaliseadust ning jumalikku t\u00f5de abielu lahutamatust iseloomust, kaks tuhat aastat vankumatult kinni pidanud tavast lubada P\u00fchimale Armulauale ilma igasuguse erandita v\u00f5i erakorralise privileegita ainult selliseid lahutatuid, kes elavad t\u00e4iuslikus karskuses ning remoto scandalo <\/em>(“v\u00e4listades skandaali”).<\/p>\n
    Esimene hingehoidlik \u00fclesanne, mille Issand usaldas oma Kirikule, oli \u00f5petamine, \u00f5petus (vrd Mt 28:20).\u00a0Jumala k\u00e4skude j\u00e4rgimine on sisemiselt seotud \u00f5petusega.\u00a0Sel p\u00f5hjusel on Kirik alati tagasi l\u00fckanud mistahes vastuolu \u00f5petuse ja praktilise elu vahel, nimetades selliseid vastuolusid kas “gnostilisteks” v\u00f5i Lutheri hereetiliseks teooriaks\u00a0simul iustus ja peccator <\/em>(“samaaegselt \u00f5iglane ja patune”)<\/em>.<\/em>\u00a0Kiriku lastel ei tohi olla vastuolusid usu ja igap\u00e4evase elu vahel.<\/p>\n
    Kui meil on tegemist Jumala selgete k\u00e4skude ja abielu lahutamatuse p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rgimisega, ei saa me r\u00e4\u00e4kida vastandlikest teoloogilistest t\u00f5lgendustest.\u00a0Kui Jumal \u00fctleb: \u201eSa ei tohi abielu rikkuda\u201d, ei saa \u00fckski inimlik autoriteet \u00fctelda: \u201eerandjuhtudel v\u00f5i hea eesm\u00e4rgi nimel v\u00f5ib abielu rikkuda\u201d.<\/p>\n
    J\u00e4rgmised paavst Franciscuse v\u00e4ited on v\u00e4ga olulised;\u00a0paavst r\u00e4\u00e4gib lahutatud ja uuesti abiellunud isikute integreerimisest Kiriku ellu:<\/p>\n
    \u201eSee arukas eristamine ei saa kunagi toimuda lahus Evangeeliumi t\u00f5e ja armastuse n\u00f5uetest, nagu seda esitab Kirik.\u00a0… J\u00e4rgmised tingimused peavad olema tingimata tagatud: alandlikkus, diskreetsus ning armastus Kiriku ja tema \u00f5petuse vastu\u00a0… Ei saa olla ohtu, et konkreetne eristamine v\u00f5ib juhtida inimesi m\u00f5tlema, et Kirik j\u00e4rgib topeltstandardeid\u201d (AL<\/em>, nr. 300).<\/p>\n
    Need kiiduv\u00e4\u00e4rt v\u00e4ited AL<\/em>-is j\u00e4\u00e4vad siiski ilma konkreetsetete t\u00e4psustusteta selles k\u00fcsimuses, et lahutatud ja uuesti abiellunud isikud on kohustatud kas lahku minema v\u00f5i siis v\u00e4hemalt elama t\u00e4iuslikus karskuses.<\/p>\n
    Kui tegemist on ihulise elu ja surma k\u00fcsimusega, ei v\u00e4ljenda \u00fckski arst oma arvamusi mitmet\u00e4henduslikul viisil.\u00a0Arst ei saa patsiendile \u00f6elda: \u201eSa pead otsustama vastavalt oma s\u00fcdametunnistusele kas v\u00f5tta seda ravimit v\u00f5i mitte, samal ajal austades meditsiini seadusi\u201d.\u00a0Sellist k\u00e4itumist arsti poolt peetaks v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliselt vastutustundetuks.\u00a0N\u00fc\u00fcd aga, meie surematu hinge elu on palju t\u00e4htsam, kuna hinge tervisest s\u00f5ltub tema igavene saatus.<\/p>\n
    Patukahetsuse ja Risti m\u00fcsteeriumi vabastav t\u00f5de <\/strong><\/h6>\n
    \u00d6elda, et uuesti abiellunud lahutatud ei ole avalikud patused Kirikus, t\u00e4hendab teeselda valet \u00f5igeks.\u00a0Enamgi veel, maise s\u00f5diva Kiriku (Ecclesia militans<\/em>) k\u00f5ikide liikmete t\u00f5eline seisukord on see, et nad on patused.\u00a0Kui lahutatud ja uuesti abiellunud \u00fctlevad, et nende vabatahtlikud ja kaalutletud aktid Jumala kuuenda k\u00e4su vastu ei ole alati patused v\u00f5i et v\u00e4hemalt ei kujuta nad endast suuri patte, siis nad petavad ennast ja t\u00f5de ei ole neis, nagu p\u00fcha Johannes \u00fctleb: \u201eKui me \u00fctleme: \u201eMeil ei ole pattu\u201d, siis me petame iseendid ja t\u00f5de ei ole meis.\u00a0Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja \u00f5ige, n\u00f5nda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu \u00fclekohtust. Kui me \u00fctleme: \u201eMeie ei ole patustanud\u201d, siis me teeme tema valetajaks ja tema s\u00f5na ei ole meis\u201d (1 Jh 1:8-10).<\/p>\n
    Kui lahutatud ja uuesti abiellunud aktsepteerivad seda t\u00f5de, et nad on patused ja isegi avalikud patused, ei r\u00f6\u00f6vi see neilt nende kristlikku lootust.\u00a0Ainult tegelikkuse ja t\u00f5e aktsepteerimine v\u00f5imaldab neil astuda patukahetsuse viljakale teele vastavalt Jeesuse Kristuse s\u00f5nadele.<\/p>\n
    Oleks v\u00e4ga kasulik taastada varakristlaste ja kirikuisade ajastu vaim, kui eksisteeris ustavate kristlaste elav solidaarsus avalike patustega;\u00a0kuid see solidaarsus p\u00f5hines t\u00f5el. Selles solidaarsuses polnud midagi diskrimineerivat;\u00a0vastupidi, terve Kirik andis panuse avalike patuste patukahetsuslike edusammude heaks eestpalvete, pisarate, h\u00fcvitustegude heategevuslike tegudega.<\/p>\n
    Apostellik \u00fcleskutse Familiaris Consortio <\/em>\u00f5petab, et \u201eisegi need, kes on eksinud Jumala k\u00e4su vastu ja elavad siiamaani selles seisukorras (lahutatutena ja uuesti abiellunutena) v\u00f5ivad saada Jumalalt armu p\u00f6\u00f6rdumiseks ja p\u00e4\u00e4stmiseks, kui nad p\u00fcsivad palves, patukahetsuses ja heategevustegudes\u201c (nr. 84).<\/p>\n
    Esimestel sajanditel integreeriti avalikud patused usklike palvetavasse kogukonda ja neil k\u00e4sti \u00fclest\u00f5stetud k\u00e4tega p\u00f5lvitada, et paluda oma vendadelt eestpalvet.\u00a0Tertullianus annab meile selle kohta liigutava tunnistuse: \u201eIhu ei saa r\u00f5\u00f5mustada, kui \u00fcks selle liikmetest kannatab. See peab kannatama ja p\u00fc\u00fcdma terveks saada tervikuna.\u00a0Kui sa sirutad oma k\u00e4ed oma venna p\u00f5lvede suunas, siis on see Kristus, keda sa puudutad, siis on see Kristus, keda sa palud.\u00a0Samamoodi ka siis, kui nad nutavad sinu \u00fcle, on see Kristus, kes tunneb sulle kaasa\u201d (<\/em>De Paenitentia,<\/em>\u00a010, 5-6). P\u00fchalt Ambrosiuselt Milanost leiame sarnased s\u00f5nad: \u201eKogu Kirik v\u00f5ttis enda peale avaliku patuse koorma, kannatades koos temaga l\u00e4bi pisarate, palvete ja valu\u201d\u00a0(<\/em>De Paenitentia<\/em>\u00a01, 81).<\/p>\n
    On muidugi t\u00f5si, et patukahetsusliku distsipliini vormid on Kirikus muutunud.\u00a0Kuid selle distsipliini vaim peab Kirikus j\u00e4\u00e4ma elavaks k\u00f5ikidel aegadel. T\u00e4na on preestrid ja piiskopid, tuginedes AL<\/em>-i teatud avaldustele, hakanud lahutatud ja uuesti abiellunud isikutele m\u00f5ista andma, et nende seisund ei muuda neid objektiivsest seisukohast avalikeks patusteks. Nad rahustavad neid, kinnitades neile, et nende seksuaalsuhted ei ole raske patt. Selline suhtumine ei ole koosk\u00f5las t\u00f5ega.\u00a0Nad j\u00e4tavad lahutatud ja uuesti abiellunud inimesed ilma v\u00f5imalusest radikaalseks p\u00f6\u00f6rdumiseks Jumalale kuulekuse suunas ning j\u00e4tavad need hinged elama illusiooni. Selline pastoraalne l\u00e4henemine on v\u00e4ga lihtne, odav ning see ei maksa midagi.\u00a0Selles puuduvad pisarad, palved ja ligimesearmastusest inspireeritud eestkostvad teod, mida ohverdatakse lahutatud ja uuesti abiellunud inimeste p\u00f6\u00f6rdumise eest.<\/p>\n
    Lahutatud ja uuesti abiellunud inimeste lubamisega P\u00fchale Armualauale, isegi erandjuhtudel, n\u00f5udmata neilt sealjuures Jumala kuuenda k\u00e4suga vastuolus olevate aktide l\u00f5petamist ning enesekindlalt kuulutades, et nende eluviis ei olegi t\u00f5sine patt, v\u00f5tame ette kerge tee, mis heidab k\u00f5rvale Ristis peituva pahanduse. Selline pastoraalne hoolitsus lahutatud ja uuesti abiellunute eest on \u00fc\u00fcrikese m\u00f5juga ja juhib eksitusse. K\u00f5ikidele neile, kes toetavad sellist odavat ja lihtsat v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su lahutatud ja uuesti abiellunutele, suunab Jeesus ikka ja j\u00e4lle s\u00f5nad: \u201eTagane Minust, saatan!\u00a0Sa oled mulle kiusatuseks, sest sa ei m\u00f5tle Jumala, vaid inimese viisil!\u201d (Mt 16:23). See aga, mida \u00fctles Jeesus oma j\u00fcngritele, k\u00f5las: \u201eKui keegi tahab k\u00e4ia minu j\u00e4rel, siis ta salaku oma mina ja v\u00f5tku oma rist ja j\u00e4rgnegu mulle!\u201d (Mt 16:24-25).<\/p>\n
    Seoses lahutatud ja uuesti abiellunud paaride hingehoiuga, peame meie p\u00e4evil taaselustama Kristuse j\u00e4rgimise vaimu Risti kandmise ja patukahetsuse t\u00f5e l\u00e4bi, mis, v\u00e4ltides \u00fc\u00fcrikesi ja l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes eksitavaid naudinguid, v\u00f5ivad ainsana tuua kaasa kestva r\u00f5\u00f5mu. Paavst Gregorius Suure j\u00e4rgmised s\u00f5nad pole ainult t\u00f5eliselt kohaldatavad meie praegusele olukorale, vaid need valgustavad seda ka ereda valgusega:<\/p>\n
    \u201eMe ei tohi muutuda liialt seotuks meie maise pagendusega, siinpoolse elu mugavused ei tohi meid panna unustama meie t\u00f5elist kodumaad, et meie vaim ei muutuks keset neid mugavusi uniseks.\u00a0Seep\u00e4rast \u00fchendab Jumal oma andidega ka oma k\u00fclastused karistuste l\u00e4bi, et seel\u00e4bi tagada, et k\u00f5ik mis meid selles maailmas v\u00f5luda v\u00f5ib, muutuks meile kibedaks ning et meie hinges s\u00fcttiks see tuli, mis meis \u00fcha uuendaks p\u00fc\u00fcdlemist taevaste r\u00f5\u00f5mude poole ja v\u00f5imaldaks meil areneda.\u00a0See tuli teeb meid v\u00f5imeliseks kannatama naudinguga, l\u00f6\u00f6b meid \u00f5rnalt risti ja t\u00e4idab meid r\u00f5\u00f5msa kurbusega\u201d (<\/em>In Hez.,<\/em>\u00a02, 4, 3).<\/p>\n
    Algkiriku t\u00f5elise patukahetsusliku distsipliini vaim on p\u00fcsinud Kirikus alati elavana kuni t\u00e4nase p\u00e4evani.\u00a0Meil on sellest suurep\u00e4rane eeskuju 1891. aastal T\u0161iilis s\u00fcndinud \u00f5ndsa Laura Vicuna del Carmeni n\u00e4ol.\u00a0\u00d5de Azocar, kes hoolitses Laura eest, meenutab:<\/p>\n
    \u201eMa m\u00e4letan, et esimesel korral, kui ma jagasin Laurale seletusi abielu sakramendi kohta, ta minestas, ilmselt seet\u00f5ttu, et ta sai mu s\u00f5nadest aru, et tema ema elab surmapatus niikaua, kuni ta j\u00e4\u00e4b kokku selle mehega, kellega ta elab.\u00a0Sel ajal oli Jun\u00ednis ainult \u00fcks perekond, kes elas koosk\u00f5las Jumala tahtega.\u201d<\/p>\n
    Seet\u00f5ttu mitmekordistas Laura oma palveid ja patukahetsustegusid oma ema eest.\u00a0Oma Esimese Armulaua v\u00f5ttis ta 2. juunil 1901 vastu suure kirglikkusega ja kirjutas selle puhul \u00fcles j\u00e4rgmised otsused:<\/p>\n
    \u201e1.\u00a0Ma tahan Sind armastada ja teenida kogu oma elu, mu Jeesus;\u00a0selleks ma toon sulle ohvriks oma hinge, oma s\u00fcdame ja kogu oma olemuse.\u00a0– 2. Ma eelistan pigem surra kui solvata Sind patu l\u00e4bi;\u00a0seep\u00e4rast ma tahan hoida ennast kaugel k\u00f5igest, mis v\u00f5ib mind Sinust eraldada.\u00a0– 3. Ma luban, et ma teen oma parima, isegi kui mul tuleb selleks tuua suuri ohvreid, et Sa v\u00f5iksid olla \u00fcha rohkem tuntud ja armastatud ning et h\u00fcvitada haavamised, mida teevad Sulle iga p\u00e4ev need inimesed, kes Sind ei armasta, eriti aga need, mida p\u00f5hjustavad Sulle need, kes on mulle l\u00e4hedased.\u00a0– Oo mu Jumal, anna mulle armastuse, lihasuretamise ja eneseohverduse elu!\u201d<\/p>\n
    Kuid tema suurt r\u00f5\u00f5mu varjutas see, kui ta n\u00e4gi, et tema ema, kes osales tseremoonial, ei v\u00f5tnud vastu Armulauda.\u00a01902. aastal pakkus Laura Jumalale ohvriks oma elu oma ema eest, kes elas koos \u00fche mehega irregulaarses liidus. Ta mitmekordistas oma palveid ja ohvreid ema p\u00f6\u00f6rdumise eest.\u00a0M\u00f5ned tunnid enne oma surma kutsus ta ema oma voodi \u00e4\u00e4rde ja \u00fctles talle: \u201cEma, ma suren.\u00a0Ma palusin seda Jeesuselt ja mu palved on kuulda v\u00f5etud.\u00a0Ligi kaks aastat tagasi ma ohverdasin oma elu sinu p\u00f6\u00f6rdumise armu eest.\u00a0Ema, kas ma ei saagi selle r\u00f5\u00f5mu osaliseks, et ma n\u00e4en sind kahetsemas, enne kui ma suren? \u201d Ema andis \u0161okeeritult ja v\u00f5idetult lubaduse: \u201cHomme hommikul l\u00e4hen ma kirikusse ja l\u00e4hen pihile.\u201d Laura vaatas tema juures olevale preestrile ja \u00fctles talle: \u201c”Isa, ema lubas \u00e4sja loobuda sellest mehest; ole tunnistajaks tema lubadusele!\u201d Seej\u00e4rel ta lisas: \u201cN\u00fc\u00fcd ma v\u00f5in surra \u00f5nnelikuna!\u201d Nende s\u00f5nadega ta suri 22. jaanuaril 1904 Junin de los Andesis Argentiinas 13-aasta vanusena oma ema k\u00e4tel, kes taasavastas oma usu ja tegi l\u00f5pu irregulaarsele liidule, milles ta oli elanud.<\/p>\n
    Imetlusv\u00e4\u00e4rne n\u00e4ide selle noore t\u00fcdruku elust, kes praegu on tuntud kui \u00f5nnis Laura, on demonstratsioon sellest, millise t\u00f5sidusega suhtub t\u00f5eline katoliiklane Jumala kuuendasse k\u00e4sku ning abielu p\u00fchadusse ja lahutamatusesse. Meie Issand Jeesus Kristus k\u00e4skis meil v\u00e4ltida isegi irregulaarse v\u00f5i abielu rikkuva liidu n\u00e4ivat heakskiitmist. Kirik on seda jumalikku k\u00e4sku oma \u00f5petuses ja praktikas alati ilma igasuguse kahem\u00f5ttelisuseta ustavalt hoidnud ja edasi andnud. Oma noore elu ohverdamisega ei kavatsenud \u00f5nnis Laura kindlasti esindada ei \u00fchtegi mitmest erinevast v\u00f5imalikust \u00f5petuslikust v\u00f5i pastoraalsest t\u00f5lgendusest. Mitte keegi ei ohverda oma elu v\u00f5imaliku \u00f5petusliku v\u00f5i pastoraalse t\u00f5lgenduse, vaid ainult muutumatu ja \u00fcldkehtiva jumaliku t\u00f5e eest. Seda on t\u00f5estanud suur hulk oma elu ohverdanud p\u00fchakuid, alates p\u00fchast Ristija Johannesest ja l\u00f5petades t\u00e4nap\u00e4eva lihtsate usklikega, kelle nimesid ainult Jumal teab.<\/p>\n
    Vajadus Veritatis Laetitia<\/em> j\u00e4rele<\/strong><\/h6>\n
    \u00d5nneks pole mingit kahtlust selles, et AL<\/em> sisaldab ka suure v\u00e4\u00e4rtusega teoloogilisi v\u00e4iteid ning vaimulikke ja pastoraalseid suuniseid.\u00a0Siiski, realistlikult r\u00e4\u00e4kides ei piisa sellest, kui \u00f6elda, et AL<\/em>-i tuleb t\u00f5lgendada koosk\u00f5las Kiriku traditsioonilise \u00f5petuse ja praktikaga.\u00a0Kui kirikliku dokumendi puhul – mis, nagu antud juhul, pole ei definitiivne ega eksimatu – tehakse kindlaks t\u00f5lgenduslikke ja rakenduslikke elemente, millel v\u00f5ib olla ohtlikke vaimulikke tagaj\u00e4rgi, on k\u00f5ikidel Kiriku liikmetel, eriti piiskoppidel kui paavsti vennalikel kaast\u00f6\u00f6tajatel t\u00f5husas kollegiaalsuses, kohustus talle sellest asjaolust teatada ja paluda autentset t\u00f5lgendust.<\/p>\n
    K\u00fcsimustes, mis on seotud jumaliku usuga, jumalike k\u00e4skudega ning abielu p\u00fchadusega ja lahutamatusega, peavad k\u00f5ik Kiriku liikmed, alates lihtsast usklikust ja l\u00f5petades \u00d5petusameti k\u00f5rgeima esindajaga, \u00fchinema p\u00fc\u00fcdluses hoida rikkumatuna usu p\u00e4rand ja selle praktiline rakendamine.<\/p>\n
    T\u00f5epoolest, Vatikani II Kirikukogu \u00f5petas:<\/p>\n
    \u201eUsklike tervik, kel on v\u00f5idmine P\u00fchalt (vrd 1 Jh 2:20.27), ei saa eksida usuk\u00fcsimustes ning ta teeb selle oma erilise omaduse ilmsiks kogu rahva \u00fcleloomuliku usu tunnetuse (sensus fidei<\/em>) vahendusel, kui ta \u201ealates piiskoppidest kuni viimaste ilmikutest usklikeni\u201d (p\u00fcha Augustinus,\u00a0De Praed. Sanct.,<\/em>\u00a014, 27), n\u00e4itab oma \u00fcle\u00fcldist koosk\u00f5la usu ja kommete k\u00fcsimustes.\u00a0Nimelt selle usu tunnetuse j\u00f5ul, mida temas \u00e4ratab ja hoiab alal T\u00f5e Vaim, Jumala rahvas, p\u00fcha \u00d5petusameti juhtimisel, kellele ta ustavalt kuuletub, v\u00f5tab vastu mitte enam inimese, vaid t\u00f5eliselt Jumala s\u00f5na (vrd 1Ts 2:13), p\u00fcsib vankumatult\u00a0\u201ep\u00fchadele kord antud usu\u201d (Jd 3) juures, \u00f5ige otsustamise abil m\u00f5istab seda \u00fcha s\u00fcgavamalt ning rakendab seda elus \u00fcha t\u00e4ielikumalt\u201d\u00a0(<\/em>Vatikani II Kirikukogu, dogmaatiline konsitutsioon Lumen gentium,<\/em>\u00a012).<\/p>\n
    \u00d5petusamet omalt poolt \u201eei seisa \u00fcle Jumala S\u00f5na, vaid teenib seda, \u00f5petades ainult seda, mis on edasi antud\u201d (Vatikani II Kirikukogu, dogmaatiline konstitutsioon\u00a0Dei Verbum,<\/em>\u00a010).<\/p>\n
    See oli Vatikani II Kirikukogu, mis julgustas k\u00f5iki usklikke ja eriti piiskoppe ilma kartuseta v\u00e4ljendama oma muresid ja t\u00e4helepanekuid Kiriku kui terviku h\u00fcveks. Orjameelsus ning poliitiline korrektsus on toonud Kiriku ellu hukatusliku kurja. Kuulus piiskop ja Tridenti Kirikukogu teoloog Melchior Cano OP \u00fctles j\u00e4rgmised meeldej\u00e4\u00e4vad s\u00f5nad:<\/p>\n
    \u201ePeetrus ei vaja meie valesid v\u00f5i meelitusi.\u00a0Need, kes sulgevad silmad t\u00f5siasjade ees ning kaitsevad vahet tegemata igat K\u00f5rgeima Pontifeksi otsust, on need, kes k\u00f5ige enam aitavad \u00f5\u00f5nestada P\u00fcha Tooli autoriteeti.\u00a0Nad h\u00e4vitavad selle alustalasid, selle asemel, et neid tugevdada.\u201d<\/p>\n
    Meie Issand on meile selgelt \u00f5petanud, milles seisneb t\u00f5eline armastus ja t\u00f5eline r\u00f5\u00f5m armastusest:\u00a0\u201eKellel on minu k\u00e4sud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind\u201d\u00a0(Jh 14:21).\u00a0Kui Jumal andis inimestele kuuenda k\u00e4su ja k\u00e4skis neil kinni pidada abielu lahutamatusest, andis Ta selle k\u00e4su k\u00f5ikidele inimestele ilma eranditeta, mitte ainult eliidile.\u00a0Juba Vana Testamendi ajal \u00fctles Jumal: \u201eSee k\u00e4sk, mille ma t\u00e4na sulle annan, ei ole sulle raske t\u00e4ita ega k\u00e4ttesaamatu\u201d (5 Ms 30:11) ja \u201eKui sa tahad, siis sa peab k\u00e4ske, ja j\u00e4\u00e4d ustavaks, kui meeldib\u201d (Srk 15: 15).\u00a0Ning Jeesus \u00fctles k\u00f5ikidele: \u201eKui sa tahad ellu minna, siis pea k\u00e4sud. Millised?\u00a0Jeesus vastas: \u00e4ra tapa; \u00e4ra riku abielu\u201d (Mt 19:17-18).\u00a0Apostlite k\u00e4est oleme saanud samasuguse \u00f5petuse: \u201eSee ongi Jumala armastamine, et me peame tema k\u00e4ske, ja tema k\u00e4sud ei ole rasked\u201d (1 Jh 5:3).<\/p>\n
    Pole olemas t\u00f5elist \u00fcleloomulikku ja igavest elu ilma Jumala k\u00e4skude t\u00e4itmiseta: \u201eMa k\u00e4sin sind t\u00e4na pidada Jumala k\u00e4ske …\u00a0Ma olen pannud su ette elu ja surma … Vali n\u00fc\u00fcd elu!\u201d (5 Ms 30:16.19).\u00a0Seep\u00e4rast ei ole reaalset elu ja reaalset, ehtsat r\u00f5\u00f5mu armastusest ilma t\u00f5eta.\u00a0\u201eSee ongi armastus, et me k\u00e4ime tema k\u00e4skude j\u00e4rgi\u201d (2 Jh 6).\u00a0R\u00f5\u00f5m armastusest on r\u00f5\u00f5m t\u00f5est. Autentselt kristlik elu seisneb elus ja r\u00f5\u00f5mus t\u00f5es: \u201eMul pole millestki suuremat r\u00f5\u00f5mu, kui kuulda oma lapsi k\u00e4ivat t\u00f5es\u201d (3 Jh 4).<\/p>\n
    P\u00fcha Augustinus selgitab intiimset seost r\u00f5\u00f5mu ja t\u00f5e vahel:<\/p>\n
    \u201eMa k\u00fcsin k\u00f5ikidelt, kas nad ei eelista r\u00f5\u00f5mu t\u00f5est valest saadud r\u00f5\u00f5mule.\u00a0Ning nad viivita selle k\u00fcsimuse juures rohkem kui k\u00fcsimuse juures \u00f5nnest.\u00a0Kuna \u00f5nnelik elu seisneb r\u00f5\u00f5mus t\u00f5est, tahame me k\u00f5ik r\u00f5\u00f5mu t\u00f5est\u201d\u00a0(<\/em>Pihtimused,<\/em>\u00a0X, 23).<\/p>\n
    \u00dcle\u00fcldise segaduse oht seoses abielu lahutamatusega<\/strong><\/h6>\n
    Juba m\u00f5nda aega oleme m\u00f5nedes kohtades ja Kiriku elu m\u00f5ningates keskkondades n\u00e4inud lahutatud ja uuesti abiellunud paaride poolt t\u00e4ieliku karskuse n\u00f5ude t\u00e4itmiseta nende P\u00fchale Armulauale lubamise vaikivat kuritarvitust. AL<\/em>-i VIII peat\u00fckis sisalduvad ebaselged avaldused on andnud uut hoogu lahutatud ja uuesti abiellunud paaride erilistel juhtudel P\u00fchale Armulauale lubamise avalikele toetajatele.<\/p>\n
    Me v\u00f5ime n\u00fc\u00fcd j\u00e4lgida, kuidas kuritarvituste fenomen on hakanud praktikas veelgi laiemalt levima, kuna need, kes seda toetavad, tunnevad end n\u00fc\u00fcd teatud m\u00e4\u00e4ral \u00f5igustatutena. Samuti on ilmne, et meil on tegemist teatava segadusega seoses AL<\/em>-i VIII peat\u00fckis esinevate asjakohaste v\u00e4idete t\u00f5lgendamisega.\u00a0See segadus on suurenenud ka asjaolu t\u00f5ttu, et m\u00f5lemad pooled, nii lahutatud ja uuesti abiellunud usklike P\u00fchale Armulauale lubamise toetajad kui ka selle vastased, \u00fctlevad, et \u201eseda k\u00fcsimust k\u00e4sitlev Kiriku \u00f5petus ei ole muutunud\u201d.<\/p>\n
    V\u00f5ttes arvesse ajaloolisi ja \u00f5petuslike erinevusi, n\u00e4itab meie olukord m\u00f5ningaid paralleele ja analoogiaid ariaanlikust kriisist p\u00f5hjustatud \u00fcle\u00fcldise segadusega IV sajandil.\u00a0Sellal oli apostlik ja traditsiooniline usk Jumala Poja t\u00f5elisesse jumalikkusesse kindlustatud Nikeia I oikumeenilisel Kirikukogul dogmaatiliselt v\u00e4lja kuulutatud m\u00f5iste “olemuselt \u00fcks” (kr. k. homoousios<\/em>)<\/em> abil. See s\u00fcgav usu kriis, millega kaasnes peaaegu \u00fcle\u00fcldine segadus, oli tingitud peamiselt s\u00f5na consubstantialis<\/em> (kr. k. homoousios<\/em>)<\/em> kasutamisest<\/em> ja tunnistamisest keeldumise v\u00f5i selle v\u00e4ltimise strateegiast.<\/em>\u00a0Selle asemel hakkasid vaimulikud ja peamiselt piiskopid v\u00e4lja pakkuma alternatiivsete v\u00e4ljendite kasutamist, mis olid ebaselged ja ebat\u00e4psed, nagu n\u00e4iteks “olemuselt sarnane” (kr. k. homoiousios<\/em>)<\/em>\u00a0<\/em>v\u00f5i lihtsalt “sarnane” (kr. k. homoios<\/em>)<\/em>.<\/em>\u00a0Universaalse \u00d5petusameti poolt kasutusele v\u00f5etud vormel\u00a0homoousios<\/em>\u00a0v\u00e4ljendas Jumala S\u00f5na t\u00e4ielikku ja t\u00f5elist jumalikkust nii suure t\u00e4psusega, et see ei j\u00e4tnud ruumi kahem\u00f5ttelisele t\u00f5lgendusele.<\/p>\n
    Aastatel 357-360 olid peaaegu k\u00f5ik piiskopid saanud ariaanideks v\u00f5i semi-ariaanideks j\u00e4rgmiste s\u00fcndmuste tulemusena. Aastal 357 kirjutas paavst Liberius alla \u00fchele kahem\u00f5ttelisele Sirmiumi vormelile, millest m\u00f5iste\u00a0homoousios<\/em>\u00a0oli elimineeritud. Lisaks sellele ekskommunitseeris paavst skandaalsel viisil p\u00fcha Athanasiuse.\u00a0P\u00fcha Hilarius Poitiers’st oli ainus piiskop, kes julges Liberiust nende tegude p\u00e4rast karmilt noomida.\u00a0Aastal 359 toimusid paralleelselt L\u00e4\u00e4ne kiriku piiskoppide sinod Riminis ja Ida kiriku piiskoppide sinod Seuleukias, mis kiitsid heaks t\u00e4ielikult ariaanlikud vormelid, mis olid isegi hullemad kui Liberiuse allkirjastatud mitmet\u00e4henduslik vormel.\u00a0Kirjeldades nende aegade segadust, \u00fctles p\u00fcha Hieronymus: Ingemuit totus Orbis, et arianum se esse miratus est<\/em> – \u201e\u00c4gas terve maailm ja avastas \u00fcllatusega, et ta oli on saanud ariaanlikuks\u201d (Adv. Lucif., <\/em>nr.<\/em> 19).<\/p>\n
    V\u00e4idetavalt on meie ajal juba levimas segadus seoses lahutatud ja uuesti abiellunud paaride sakramentaalse distsipliiniga.\u00a0Seet\u00f5ttu on v\u00e4ga reaalne alus eeldada, et see segadus v\u00f5ib omandada t\u00f5eliselt suured m\u00f5\u00f5tmed, kui ei suudeta esitada v\u00e4ljakuulutamiseks universaalse ja eksimatu \u00d5petusameti j\u00e4rgmist vormelit:<\/p>\n
    \u201eLepitust patukahetsuse sakramendis, mis avab tee Armulauale, saab anda ainult nendele, kes v\u00f5tavad endale kohustuse elada t\u00e4ielikus karskuses, see t\u00e4hendab, hoiduda abielus paaridele eriomastest aktidest\u201d (p. Johannes Paulus II,\u00a0Familiaris Consortio, <\/em>nr.<\/em>\u00a084).<\/p>\n
    See vormel AL<\/em>-is kahjuks arusaamatul viisil puudub.\u00a0Seevastu sisaldab apostellik \u00fcleskutse seletamatul viisil j\u00e4rgmise avalduse: \u201eSellises olukorras on r\u00f5hutanud paljud inimesed, kes teavad ja aktsepteerivad Kiriku poolt pakutud v\u00f5imalust “elada nagu vennad ja \u00f5ed”, et kui puuduvad teatud laadi intiimsuse v\u00e4ljendused, siis juhtub sageli, et ohtu sattub truudus ja kannatab laste h\u00fcve\u201d (AL<\/em>, nr. 298, nr. 329).\u00a0Selline avaldus j\u00e4tab mulje, et see seisab vastuolus universaalse \u00d5petusameti sellekohase j\u00e4rjepideva \u00f5petusega, mis on s\u00f5nastatud \u00fclal tsiteeritud l\u00f5igus Familiaris Consortio<\/em>st<\/em>, <\/em>nr.<\/em>\u00a084.<\/p>\n
    Eksisteerib tungiv h\u00e4davajadus, et P\u00fcha Tool kinnitaks \u00fclal tsiteeritud vormelit Familiaris Consortio<\/em>st<\/em> nr.<\/em>\u00a084 v\u00f5i selle uuesti v\u00e4lja kuulutaks, mis v\u00f5ib toimuda ka AL<\/em>-le autentse t\u00f5lgenduse andmise vormis.\u00a0Seda vormelit v\u00f5ib teatud m\u00e4\u00e4ral\u00a0pidada meie p\u00e4evade homoousios’<\/em>eks<\/em>.\u00a0Sellise Familiaris Consortio <\/em>nr.<\/em>\u00a084 vormeli ametliku ja selges\u00f5nalise kinnituse puudumine Apostelliku Tooli poolt soodustaks \u00fcha suuremaks muutuvat segadust sakramentaalse distsipliini vallas ning tooks endaga j\u00e4rk-j\u00e4rgult kaasa ka paratamatud m\u00f5jud \u00f5petuslikele k\u00fcsimustele.\u00a0See v\u00f5ib viia olukorrani, mille kirjeldamiseks v\u00f5ib tulevikus olla v\u00f5imalik kohaldada j\u00e4rgmist v\u00e4ljendust: Ingemuit totus Orbis, et divortium in praxi se accepisse miratus est<\/em> – \u201e\u00c4gas terve maailm ja avastas \u00fcllatusega, et lahutus on praktikas heaks kiidetud\u201d.<\/p>\n
    Segadus sakramentaalse distsipliini valdkonnas seoses lahutatud ja uuesti abiellunud paaridega koos oma paratamatute \u00f5petuslike j\u00e4reldustega oleks vastuolus Katoliku Kiriku olemusega, nii nagu seda kirjeldas II sajandil p\u00fcha Irenaeus:<\/p>\n
    \u201eKirik, olles vastu v\u00f5tnud selle jutluse ja selle usu, ehkki on hajutatud \u00fcle terve maailma, hoiab neid hoolikalt, justkui elaks ta \u00fches majas, usub \u00fchtemoodi, justkui oleks tal ainult \u00fcks hing ja \u00fcks s\u00fcda, ning jutlustab, \u00f5petab ja annab seda edasi \u00fcksmeelse h\u00e4\u00e4lega justkui oleks tal ainult \u00fcks suu\u201d (<\/em>Adversus haereses,<\/em>\u00a0I, 10, 2).<\/p>\n
    Peetruse Tool, see t\u00e4hendab, suver\u00e4\u00e4nne pontifeks, on \u00fchise usu ja apostelliku sakramentaalse distsipliini tagaja.\u00a0V\u00f5ttes arvesse segadust sakramentaalses praktikas seoses lahutatud ja uuesti abiellunud paaridega ning AL<\/em>-i paljusid erinevaid t\u00f5lgendusi preestrite ja piiskoppide seas, tuleb pidada igati \u00f5igustatuks \u00fcleskutset meie armastatud Kristuse Asemiku Franciscuse, “magusa Kristuse maa peal” (p. Katariina Siena) poole, et paluda temalt AL<\/em>-i autentse t\u00f5lgenduse avaldamist, mis peab tingimata sisaldama universaalse ja eksimatu \u00d5petusameti distsiplinaarse p\u00f5him\u00f5tte selges\u00f5nalist v\u00e4ljakuulutamist lahutatud ja uuesti abiellunud paaride sakramentide vastuv\u00f5tmisele lubamise asjus Familiaris Consortio <\/em>nr.<\/em>\u00a084 vormeli kohaselt.<\/p>\n
    IV sajandi suures ariaanliku segaduse ajal p\u00f6\u00f6rdus p\u00fcha Basilius Suur tungiva \u00fcleskutsega Rooma paavsti poole, paludes tal anda oma s\u00f5na l\u00e4bi selge suund Kirikule, et tagada l\u00f5puks m\u00f5tete \u00fchtsus usus ja armastuses (vrd\u00a0Epistola<\/em>\u00a070).<\/p>\n
    AL<\/em>-i autentne t\u00f5lgendus Apostelliku Tooli poolt tooks kogu Kirikule selguse r\u00f5\u00f5mus (claritatis laetitia<\/em>)<\/em>.\u00a0Selline selgus tagab r\u00f5\u00f5mu armastuses (amoris laetitia<\/em>)<\/em>,<\/em>\u00a0sellise armastuse ja r\u00f5\u00f5mu, mis pole mitte sel viisil nagu inimene m\u00f5tleb, vaid sel viisil nagu Jumal m\u00f5tleb (vrd Mt 16:23).\u00a0See ongi see, mis lahutatud ja uuesti abiellunute ning k\u00f5ikide inimeste r\u00f5\u00f5mu, elu ja igavese \u00f5ndsuse jaoks t\u00f5eliselt loeb.<\/p>\n
    + Athanasius Schneider, Astana (Kasahstanis) p\u00fcha Maarja peapiiskopkonna abipiiskop<\/p>\n
    <\/h2>\n
    <\/h2>\n
    Piiskop Athanasius Schneideri p\u00f6\u00f6rdumiste inglise (autoriseeritud), saksa ja poolakeelsete t\u00f5lgete alusel t\u00f5lkinud isa Ivo \u00d5unpuu. Vahepealkirjad p\u00e4rinevad saksakeelse t\u00f5lke (Katholisches.info<\/em>) autorilt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
    Voice of the Family, 26. aprill 2016<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[17,19,20,18,22,326,32,98,325,33,26,47,81],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/748"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=748"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/748\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":751,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/748\/revisions\/751"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=748"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=748"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=748"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}