{"id":75,"date":"2015-12-30T23:56:18","date_gmt":"2015-12-30T21:56:18","guid":{"rendered":"http:\/\/dictumest.ee\/IVO\/WP\/kiriklikvaatleja\/?p=75"},"modified":"2016-01-12T01:42:45","modified_gmt":"2016-01-11T23:42:45","slug":"paljudele-tundub-et-kiriku-laev-on-kaotanud-oma-kompassi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/paljudele-tundub-et-kiriku-laev-on-kaotanud-oma-kompassi\/","title":{"rendered":"“Paljudele tundub, et Kiriku laev on kaotanud oma kompassi”"},"content":{"rendered":"
Kardinal Raymond Leo Burke’i intervjuu ajakirjale Vida Nueva<\/em> <\/strong><\/h5>\n
<\/h5>\n

<\/p>\n

Ameerika \u00dchendriikidest p\u00e4rit kardinal Raymond Leo Burke’i peetakse \u00fcheks nendest Rooma kuuria esindajatest, kes on k\u00f5ige resistentsemad igasuguse muutuse suhtes, mida ta demonstreerib seel\u00e4bi, et hindab “kriitiliseks” k\u00e4esolevat aega, mil “paljude” arvates Kirik n\u00e4ib triivivat “kui laev ilma t\u00fc\u00fcrita”. Seistes vastu kardinal Walter Kasperi teesidele uude abiellu astunud lahutatute lubamise poolt sakramentide osadusse – “Abielu on lahutamatu. Kui ma olen kellegagi abiellu astunud, ei saa ma koos elada kellegi teisega”, – nimetab ta homoseksuaalsust “kannatuseks” ning arvab, et oli olemas kavatsus juhtida perekonna-teemaline Piiskoppide Sinod kombel\u00f5tvust lubavate seisukohtade suunas. Ta m\u00f5istis isegi “manipulatsioonina”\u00a0 hukka need p\u00fc\u00fcdlused, kuidas Sinodi juhtkond p\u00fc\u00fcdis Sinodi k\u00e4igu kohta avalikkust informeerida ning kurtis samas selle “segaduse” ja “pastoraalsete raskuste” \u00fcle, mida p\u00f5hjustas vaidlus nende palavalt p\u00e4evakajaliste teemade \u00fcle. Kunagine Kiriku k\u00f5rgeima apellatsioonikohtu Signatura Apostolica kardinalprefekti viis paavst Frantsiskuse peale Piiskoppide Sinodit \u00fcle igasuguse sisulise t\u00e4htsuseta Malta Ordu kardinalpatrooni auameti t\u00e4itjaks. Mis t\u00e4hendab, et kardinal Kasperi ja saksakeelsete maade piiskoppide soovitud perekonna, abielu ja seksuaalmoraaliga ning hingehoiulise praktikaga seotud liberaliseerivate muutuste k\u00f5ige p\u00f5him\u00f5ttekindlam vastane on v\u00e4lja l\u00fclitatud oma ametikohale p\u00f5hinevast osalemisest 2015. aasta oktoobris toimuval perekonna teemale p\u00fchendatud korralisel Sinodil.<\/em><\/p>\n

Mis mulje j\u00e4ttis Teie Ekstsellentsile toimunud Sinod? Kas seal toimus vastasseis?<\/strong><\/p>\n

Seal oli avatud ja tugev arutelu. Varasemalt said sinodiisade s\u00f5nav\u00f5tud alati avaldatud, kuid mitte seekord. Kogu informatsioon Sinodi k\u00e4igu kohta tuli isa Lombardi kokkuv\u00f5tetest ning tema poolt ajakirjandusele organiseeritud pressikonverentsidelt. Need kokkuv\u00f5tted \u00fcllatasid mind, sest nad ei kajastanud h\u00e4sti arutelude sisu, vaid p\u00fc\u00fcdsid sisendada muljet, et k\u00f5ik liikus kardinal Kasperi esitatud teesidele sobivas suunas.<\/p>\n

T\u00f5eline \u0161okk tuli Relatio post disceptationem<\/em> (Sinodi esimese n\u00e4dala s\u00f5nav\u00f5ttude kokkuv\u00f5tte) avalikustamisega. See n\u00e4gi v\u00e4lja manifestina, et muuta Kiriku distsipliini irregulaarsete liitude suhtes. Selle autorid pakkusid v\u00e4lja suuremat avatust ilma abielusakramendita koos elavate paaride ning homoseksuaalsete kalduvuste all kannatavate isikute suhtes.<\/p>\n

Kas teised sinodiisad jagasid samuti Teie t\u00f5rjuvat seisukohta?<\/strong><\/p>\n

T\u00f5epoolest. K\u00f5ik minu v\u00e4ikses t\u00f6\u00f6grupis (minor circle<\/em>) olid \u00fcllatunud. Me veetsime palju aega, et rajada l\u00f5ppdokument P\u00fchakirja ja Kiriku \u00d5petusameti vundamendile. Eksitused tuleb parandada: n\u00e4iteks see eksitus, et positiivseid elemente v\u00f5ib leida patustes aktides nagu n\u00e4iteks konkubinaat, abielurikkumine v\u00f5i homoseksuaalsuse all kannatavate isikute omavahelistes seksuaalsetes aktides. See segadus oli liiga raskekujuline. Me p\u00fc\u00fcdlesime selle poole, et uuesti v\u00f5iks ilmsiks saada abieluseisuse kui Jumalast loodud\u00a0 lahutamatu truudusel p\u00f5hineva ja paljunemiseks m\u00e4\u00e4ratud \u00fchenduse ilu. Seatud raskete olukordade ette, peame me armastust patuse inimese vastu eristama vihkamisest, mida me tunneme patu vastu. Meie, v\u00e4ikeste t\u00f6\u00f6gruppide juhid ja raportite ettekandjad, palusime lasta meie t\u00f6\u00f6d avaldada. Kuni selle ajani ei teadnud avalikkus, millest me m\u00f5tlesime. K\u00f5ik oli manipuleeritud ja kontrollitud, kui nii v\u00f5ib \u00f6elda.\u00a0<\/strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n

RASKED PASTORAALSED PROBLEEMID<\/strong><\/h6>\n

Kas oli olemas kavatsus juhtida Sinod \u00fches kindlas suunas?<\/strong><\/p>\n

Jah. Sellest hetkest peale kui kardinal Kasper hakkas esitlema oma arvamust [Rorate<\/em> m\u00e4rkus: see toimus veebruaris aset leidnud kardinalide konsistooriumil], hakkas teatud osa ajakirjandusest seda t\u00f5lgendama niimoodi, et Kirikul on kavatsus muuta oma distsipliini. See on tekitanud raskeid hingehoiulisi probleeme. Paljud piiskopid ja preestrid on minuga \u00fchendust v\u00f5tnud ja \u00f6elnud, et irregulaarsetes \u00fchendustes elavad isikud on tulnud nende kogudustesse sooviga saada osa sakramentidest. Nad \u00fctlesid, et paavst on ju seda tahtnud. Me ei r\u00e4\u00e4gi siin m\u00f5nest v\u00e4ikesest, vaid fundamentaalse t\u00e4htsusega probleemist. Kiriku alustalaks on abielusakrament. Kui me ei \u00f5peta ega ela seda t\u00f5de h\u00e4sti, oleme kadunud. Me lakkame olemast Kirik. Sinodil ei saa Kiriku \u00f5petust ja sellega vastuolus olevat seisukohta asetada \u00fchesugusele tasemele.<\/p>\n

Kas t\u00f5de abielu kohta ei \u00f5petata enam h\u00e4sti?<\/strong><\/p>\n

Praegu on suur segadus abuielu lahutamatuse k\u00fcsimuses. Kui m\u00f5ni isik elab suhtes, mis kujutab endast avalikku abielurikkumist, kuidas siis on v\u00f5imalik tulla pihile ilma otsuseta enam pattu mitte teha? Kuidas on sellises olukorras v\u00f5imalik vastu v\u00f5tta Armulauda ilma koguduses skandaali tekitamata? \u00dches raskematest pattudest elatakse avalikult.<\/p>\n

Kas Te peate v\u00f5imalikuks kardinal Kasperi pakutud patukahetsuslikku teed, mis lubab m\u00f5nedel uuesti abiellunud lahutatutel v\u00f5tta vastu sakramente?<\/strong><\/p>\n

Sellise patukahetsusliku tee puhul peavad osapooled elama sugulises karskuses. Kui nad ei saa lahku minna, peavad nad elama kui vend ja \u00f5de. Selline on iidne praktika. Nemad r\u00e4\u00e4givad astmelisuse seadusest, kuid t\u00f5de ei ole astmeline. See on objektiivne. Abielu on lahutamatu. Kui ma olen kellegagi abiellu astunud, ei saa ma elada koos kellegi teisega.<\/p>\n

Teine palavalt aktuaalne k\u00fcsimus on homoseksuaalide k\u00fcsimus. Te mainisite neid eelnevalt kui “homoseksuaalse kalduvuse all kannatavaid isikuid”. Kas Te peate seda haiguseks?<\/strong><\/p>\n

See on kannatus. Jumal ei ole meid loonud sellisena, et mees v\u00f5iks elada koos mehega ja naine naisega. See on selge meie endi loomusest tulenevalt. Me oleme loodud heteroseksuaalseks \u00fchenduseks, abieluks. Ma keeldun r\u00e4\u00e4kimast homoseksuaalsetest isikutest, sest mitte keegi ei saa ennast identifitseerida selle kalduvuse p\u00f5hjal. Meil on tegemist isikuga, kellel on selline kalduvus, mis kujutab endast kannatust.<\/p>\n

Kuidas v\u00f5tsite selle vastu, kui paavst \u00fctles, et kes on tema, et kohut m\u00f5ista geist isiku \u00fcle?<\/strong><\/p>\n

Ta \u00fctles, et ta ei saa kohut m\u00f5ista isiku \u00fcle Jumala ees, selle kohta, milline on tema s\u00fc\u00fc. Kuid aktide endi \u00fcle tuleb\u00a0 kohut m\u00f5ista; ma ei usu, et paavst v\u00f5ib m\u00f5elda erineval viisil. Need aktid on patused ja loomuvastased. Paavst pole kunagi \u00f6elnud, et me v\u00f5ime neis aktides leida positiivseid elemente. On v\u00f5imatu leida positiivseid elemente kurjas aktis.<\/p>\n

Frantsiskus r\u00e4\u00e4kis oma l\u00f5pul\u00e4kituses Sinodile “vaenulikust j\u00e4ikusest” ning avaldas kahetsust selle \u00fcle, et m\u00f5ned sulgevad ennast “sellesse, mis on kirja pandud” ilma et nad lubaks ennast “\u00fcllatada Jumala poolt”. Kuidas te t\u00f5lgendate neid s\u00f5nu?<\/strong><\/p>\n

See on raske. Neid s\u00f5nu v\u00f5ib t\u00f5lgendada selles m\u00f5ttes, et \u00f5petus ja distsipliin on vastuolus P\u00fcha Vaimu tegevusega. See ei ole katoliiklik tee m\u00f5elda. \u00d5petus ja distsipliin on tingimused t\u00f5eliseks kohtumiseks Kristusega. Ma olen kuulnud paljusid \u00fctlemas, et paavst ei taha panna r\u00f5hku distsipliinile ega \u00f5petusele. See ei ole tema s\u00f5nade adekvaatne t\u00f5lgendus.<\/p>\n

M\u00f5ned usklikud on mures selle tee p\u00e4rast, mille Kirik on ette v\u00f5tnud. Mida Te \u00fctlete neile?<\/strong><\/p>\n

Paljud on v\u00e4ljendanud mulle sellist muret. Sellisel kriitilisel hetkel, kui valdab tugev tunne, et Kirik oleks justkui laev, millel ei ole t\u00fc\u00fcri, ei ole meie endi m\u00f5istusel t\u00e4htsust; sel juhul on t\u00e4htsam kui kunagi varem \u00f5ppida tundma meie usku, omada soliidset vaimulikku juhtimist ning anda tugevat tunnistust usust. M\u00f5ned \u00fctlevad mulle n\u00e4iteks, et osav\u00f5tul elu kaitsvast (pro-life<\/em>) liikumisest pole enam t\u00e4htsust. Ma \u00fctlen neile, et see on t\u00e4htsam veel kui kunagi varem.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Kas Te arvate, et Kirik viibib olukorras, kus keegi tema eest vastutust ei kanna?<\/strong><\/p>\n

Mul on kogu austus Peetruse Ameti suhtes ja ma ei taha n\u00e4ida paavstile vastanduva h\u00e4\u00e4lena. Ma tahaksin olla kui usu \u00f5petaja, k\u00f5igi oma n\u00f5rkustega, kes \u00fctleb v\u00e4lja t\u00f5desid, mida paljud t\u00e4nap\u00e4eval tunnevad. Nad v\u00f5ivad tunda ennast veidi merehaigetena, sest neile n\u00e4ib justkui Kiriku laev oleks kaotanud kompassi. Selle suunakaotuse p\u00f5hjused tuleb k\u00f5rvaldada. Meil on olemas Kiriku j\u00e4rjepidev P\u00e4rimus, \u00f5petus, liturgia ja moraal. Katekismus ei muutu.<\/p>\n

KOHTUMINE KULTUURIGA<\/strong><\/p>\n

Kuidas Te seda pontifikaati iseloomustaksite?<\/strong><\/p>\n

Paavst r\u00e4\u00e4gib \u00f5ieti sellest, et me peame minema perifeeriatesse. Inimeste vastus sellele p\u00fc\u00fcdlusele on olnud v\u00e4ga soe. Kuid me ei saa perifeeriatesse minna t\u00fchjade k\u00e4tega. Me l\u00e4heme sinna Kristuse s\u00f5naga, sakramentidega, P\u00fchast Vaimust l\u00e4htuva voorusliku eluga. Ma ei \u00fctle, et paavst ei tee seda, kuid seal on olemas risk seda kohtumist valitseva kultuuriga valesti t\u00f5lgendada. Usk ei saa ennast kohandada kultuurile, vaid peab pigem kutsuma seda \u00fcles p\u00f6\u00f6rdumisele. Me oleme kontrakultuuriline, mitte populistlik liikumine.<\/p>\n

Te \u00fctlesite, et Evangelii gaudium<\/em> ei ole \u00d5petusameti dokument. Miks?<\/strong><\/p>\n

Paavst ise \u00fctleb selle dokumendi alguses, et see pole \u00f5petuslik, vaid et see ainult esitab viiteid neile suundadele, millistele ta tahab Kirikut juhtida.<\/p>\n

Kas tavaline katoliiklane teeb selles vahet? <\/strong><\/p>\n

Ei. See on p\u00f5hjus, miks puudub seni selle dokumendi iseloomu ja kaalu hoolikas selgitamine usklikele. Dokumendis Evangelii gaudium<\/em> on v\u00e4ited, mis v\u00e4ljendavad paavsti [isiklikke] vaateid. Me v\u00f5tame nad vastu austusega, kuid need ei \u00f5peta ametlikku doktriini.<\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

Blogis Rorate Caeli Blogspot Cardinal Burkes Interview with Nueva Vida<\/a> ilmunud inglisekeelsest t\u00f5lkest t\u00f5lkis isa Ivo \u00d5unpuu.<\/em><\/p>\n

Esmaallikas<\/strong>: Hispaania ajakiri Vida Nueva<\/em><\/strong>, 1.-7. XI 2014 (lk 38-39).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kardinal Raymond Leo Burke’i intervjuu ajakirjale Vida Nueva<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16,6],"tags":[17,18,106,26],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=75"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":255,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75\/revisions\/255"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=75"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=75"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=75"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}