{"id":752,"date":"2016-08-21T18:28:31","date_gmt":"2016-08-21T16:28:31","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=752"},"modified":"2016-08-21T18:45:06","modified_gmt":"2016-08-21T16:45:06","slug":"venemaa-kristluse-eestkoneleja-maailmas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/venemaa-kristluse-eestkoneleja-maailmas\/","title":{"rendered":"VENEMAA \u2013 KRISTLUSE EESTK\u00d5NELEJA MAAILMAS"},"content":{"rendered":"

Iben Thranholm<\/h4>\n

www.rt.com<\/em>,\u00a015. november 2015<\/h4>\n

<\/p>\n

Iben Thranholm uurib poliitilisi ja sotsiaalseid s\u00fcndmuseid, keskendudes sealjuures nende religioossetele aspektidele, t\u00e4htsusele ja moraalsele m\u00f5jule. Neis k\u00fcsimustes on ta \u00fcks Taani enim loetud kolumniste. Thranholm on endine Taani riikliku ringh\u00e4\u00e4lingu (DR) saatejuht ja toimetaja. Ta pani aluse religioossele uudistesaatele, mis kehtestas varem esitatuga v\u00f5rreldes t\u00e4iesti uue standardi. Uuringute ja intervjuude l\u00e4biviimiseks on Thranholm laialdaselt reisinud L\u00e4his-Idas, Itaalias, Ameerika \u00dchendriikides ja Venemaal. Uuringute eest, mis puudutavad religioossete teemade kajastamist Taani meedia poolt, on teda autasustatud.<\/em><\/p>\n

<\/h2>\n

\"Syrian<\/a><\/p>\n

S\u00fc\u00fcria kristlased, isa ja t\u00fctar, k\u00fclastavad enda kodu Homsis, mille nad olid sunnitud\r\ns\u00f5jategevuse k\u00e4igus maha j\u00e4tma. Pilt: RIA Novosti<\/pre>\n
<\/h2>\n
Mitte kunagi ajaloos pole kristlaste tagakiusamine olnud nii intensiivne ja ulatuslik nagu t\u00e4na. K\u00e4imas on \u00fclemaailmne s\u00f5da kristlaste vastu, mille ulatus ja j\u00f5hkrus on alates Ameerika \u00dchendriikide sissetungist Iraaki \u00fcha kasvanud.<\/p>\n
Peale seda, kui terves L\u00e4his-Idas on teadlikult h\u00e4vitatud riike ja valitsusasutusi, on islamistlikud grupeeringud haaranud kinni v\u00f5imalusest ja asunud kristlasi taga kiusama.<\/p>\n
Ameerika ajakirjanik ja luuletaja Eliza Griswold on kirjutanud arvukaid artikleid New York Times<\/em>-ile sellest, kuidas \u00dchendriikide sissetung on p\u00f5hjustanud sadade tuhandete kristlaste p\u00f5genemise Iraagist. \u201eAlates 2003. aastast on hukkunud preestrid, piiskoppe ja pommir\u00fcnnakutes on kannatada saanud rohkem kui 60 kirikut,\u02ee r\u00e4\u00e4gib Kaldea Katoliku Kiriku Erbili piiskop Bashar Warda.<\/p>\n
Saddam Husseini kukutamise j\u00e4rel hakkasid kristlased massiliselt Iraagist lahkuma ja nende arvukus kahanes 1,5 miljonilt 2003. aastal v\u00e4hem kui 500 000-le t\u00e4nasel p\u00e4eval.<\/p>\n
N\u00f5ndanimetatud “araabia kevad” muutis asju vaid hullemaks. Daesh<\/em>-i edu Iraagis on innustanud sarnaseid grupeeringuid ka teistes maailmajagudes, eelk\u00f5ige Aafrikas, kus Moslemi Vennaskond on pannud toime suurel hulgal metsikusi Egiptuse kristlaste vastu, samuti nagu Boko Haram <\/em>Nigeerias ja Al-Shabab<\/em> Somaalias.<\/p>\n
V\u00e4he sellest, et Ameerika \u00dchendriigid, v\u00e4idetavalt “Jumala Kodumaa<\/em>“, on muutnud kristlaste elu maapealseks p\u00f5rguks \u00fcle kogu L\u00e4his-Ida, pigistades seej\u00e4rel silma kinni lugematute peade maha l\u00f5ikamiste, laste v\u00e4gistamiste ja muude kirjeldamatute metsikuste osas, tundub ta n\u00fc\u00fcd olevat kurt, tumm ja pime kogu selle probleemi osas. Kuid lisaks sellele on terve L\u00e4\u00e4ne v\u00e4lispoliitika haledalt l\u00e4bi kukkunud, kuna pole suutnud adekvaatselt hinnata religiooni t\u00e4htust nende riikide elus, mida ta lammutama l\u00e4ks. L\u00e4\u00e4ne suurim v\u00e4lispoliitiline prohmakas on olnud eeldus, et l\u00e4\u00e4ne ilmalikku \u00fchiskondlikku mudelit, mis n\u00f5uab religiooni ja poliitika ranget lahus hoidmist, on v\u00f5imalik kehtestada kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmale, v\u00f5tmata arvesse kultuurilist ja religioosset tausta.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4ne L\u00e4his-Ida poliitika j\u00f5udmine t\u00e4ielikku katastroofi annab tunnistust, kui vale see eeldus on olnud. Usulised veendumused on \u00fcheks peamiseks p\u00f5hjuseks, miks L\u00e4\u00e4ne demokraatiat eemale t\u00f5rjutakse ja miks L\u00e4\u00e4ne v\u00e4lis- ja sisepoliitika L\u00e4his-Idas on viimase kahe aastak\u00fcmne jooksul eba\u00f5nnestunud. Asjaolu, et L\u00e4\u00e4s keeldub aktsepteerimast religiooni olulise ja m\u00f5jusa tegurina teenib vastupidiseid eesm\u00e4rke ning pakub v\u00f5imalusi ja eeliseid Venemaale.<\/p>\n
\"Russia<\/a><\/p>\n
L\u00e4his-Idas toimuvad r\u00fcnnakud kristlaste vastu valmistavad Venemaale muret \u2013 \r\nVenemaa \u00f5iguskantsler<\/em><\/pre>\n
Paljudele riikidele ja rahvastele v\u00e4ljaspool L\u00e4\u00e4nt t\u00e4hendab kaasajastumine tagasip\u00f6\u00f6rdumist oma religioossete juurte juurde. Seet\u00f5ttu ei v\u00f5imalda XXI sajand religiooni lahutamist geopoliitikast. Vladimir Putin m\u00f5istab seda. 2012. aasta veebruaris andis ta Vene \u00d5igeusu Kirikule p\u00fchaliku t\u00f5otuse, et taga kiusatud kristlaste kaitsmine mistahes maailma piirkonnas saab olema \u00fcks tema v\u00e4lispoliitika v\u00f5tmek\u00fcsimusi.<\/p>\n
Kuigi Venemaa eesm\u00e4rk S\u00fc\u00fcrias on eelk\u00f5ige terroristlike r\u00fchmitustega v\u00f5itlemine, m\u00e4ngivad nii kristlastest v\u00e4hemuse kaitsmine kui S\u00fc\u00fcria kristliku p\u00e4randi s\u00e4ilitamine olulist rolli. Sellised t\u00e4htsaimad kristlikud p\u00fchakud: P\u00fcha Efraim S\u00fc\u00fcrlane, P\u00fcha Vassili Suur ja P\u00fcha Johannes Kuldsuu olid k\u00f5ik s\u00fc\u00fcrlased.<\/p>\n
Vene \u00d5igeusu Kiriku P\u00fcha Sinodi Kiriku ja \u00fchiskonna vaheliste suhete osakonna (endine, t\u00f5lkija m\u00e4rkus<\/em>) juht isa Vsevolod T\u0161aplin \u00fctles seoses Venemaa \u00f5hur\u00fcnnakutega Daesh-<\/em>i vastu S\u00fc\u00fcrias, et: \u201eiga v\u00f5itlus terrorismi vastu on moraalne; me v\u00f5ime seda nimetada isegi p\u00fchaks s\u00f5jaks\u02ee.<\/p>\n
\"A<\/a><\/p>\n
Noor t\u00fcdruk S\u00fc\u00fcriast ja Iraagist Prantsusmaale, Pariisi l\u00e4hedal asuvasse \r\nChampagne-sur-Seine p\u00f5genike keskusse saabunud p\u00f5genike seas. \r\n9. septembril 2015. \u00a9 Christian Hartmann \/ Reuters<\/em><\/pre>\n
Isa T\u0161aplin ei viita mingisugusele uuele religioonide vahelisele s\u00f5jale vaid – hoopis vastupidi \u2013 moraalsele kohustusele v\u00f5idelda kurjaga. Siiski n\u00f5uab see rohkemat, kui vaid s\u00f5jatehnikat ja strateegiat. S\u00e4\u00e4rane s\u00f5da n\u00f5uab vaimset j\u00f5udu. K\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5pu j\u00e4rgselt on Venemaa ammutanud vaimset j\u00f5udu v\u00f5imsast kristlikust taass\u00fcnnist samal ajal, kui L\u00e4\u00e4s on oma kristlikud juured h\u00fcljanud. Ida on asendanud L\u00e4\u00e4ne kristliku suurj\u00f5u ja kristluse kaitsjana.<\/p>\n
\u201eKristlikud riigid suudavad seista vastu pseudo-islamistlikule \u00e4\u00e4rmuslusele \u00fcksnes tuginedes ise traditsionaalsetele religioossetele v\u00e4\u00e4rtustele,\u02ee usub isa T\u0161aplin.<\/p>\n
\u201eSekularism ei tule ealeski toime t\u00e4nasel p\u00e4eval Euroopat ohustavate religioossest fanatismist ja \u00e4\u00e4rmuslusest tulenevate ohtudega. Religioosne ja pseudo-religioosne \u00e4\u00e4rmuslus j\u00e4\u00e4b selles v\u00f5itluses alati v\u00f5itjaks. Isegi kui v\u00f5imu ja raha abil \u00f5nnestub ilmalikul riigil religioosne ja avalik \u00e4\u00e4rmuslus m\u00f5neks ajaks alla suruda, ei j\u00e4\u00e4 see kuigi kauaks kestma: ehk 20-30-ks aastaks,\u02ee s\u00f5nas preester Sloveenias toimunud konverentsil Sektid, uus-paganlus, sekularism: oht h\u00e4vitada kristlik eetos<\/em>. Teisis\u00f5nu: miski v\u00f5idab eimiskit iga kord.<\/p>\n
Tulenevalt oma ilmalikust ideoloogiast ei ole L\u00e4\u00e4s enam v\u00f5imeline ega k\u00f5lblik kaitsma kristlaste huve maailmas nii nagu seda on tehtud sajandite v\u00e4ltel minevikus. T\u00e4na ta hoopis k\u00fclvab terrorismi ja usulist fanatismi mahitades verd tarretama panevaid \u00f5udusi. Venemaa on ainus maailma suurj\u00f5ud, mis on v\u00f5tnud vastutuse kaitsta taga kiusatud kristlasi.<\/p>\n
Asjaolu, et Putinist on saanud tagakiusatud kristlaste parim s\u00f5ber ja suurim lootus, annab tulevikus olulise m\u00f5ju strateegiatele, mis ulatuvad kaugele v\u00e4ljapoole L\u00e4his-Ida. See Vene v\u00e4lispoliitika vaimne pool on j\u00e4\u00e4nud L\u00e4\u00e4ne meedia poolt t\u00e4ielikult t\u00e4helepanuta.<\/p>\n
Kristlasi on maailmas 2,3 miljardit. Neist kaks kolmandikku elab v\u00e4ljaspool L\u00e4\u00e4ne maailma ja nad seisavad mitmel pool vastamisi tagakiusamisega. Kristlaste kaitsmisele p\u00fchendunud organisatsiooni “Avatud Uksed” (Open Doors<\/em>) andmetel tapetakse oma usu p\u00e4rast igal kuul 322 kristlast, 214 kirikut ja kristlastele kuuluvat hoonet l\u00f5hutakse ja toimub 772 erineval kujul v\u00e4givaldset r\u00fcnnakut kristlaste vastu.<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalal (oktoober 2015, t\u00f5lkija m\u00e4rkus<\/em>), kui Daesh<\/em>-i v\u00f5itlejad linna r\u00fcnnata \u00e4hvardasid, olid 15 000 kristlast sunnitud lahkuma Sadadist, v\u00e4ikesest Damaskusest p\u00f5hja pool asuvast kristlaste kogukonnast, kus r\u00e4\u00e4gitakse j\u00e4tkuvalt aramea keelt, mida k\u00f5neles ka Jeesus.<\/p>\n
Samuti on Daesh<\/em> \u00f5hkinud v\u00f5i muul moel h\u00e4vitanud suure hulga kristlaste kirikuid ja p\u00fchakodasid, nende hulgas Mosulis asunud Vana Testamendi prohvet Joona matmispaika ehitatud p\u00fchamu.<\/p>\n
Need tagakiusatud kristlased vajavad h\u00e4dasti eestseisjat, suurj\u00f5udu, mis oleks v\u00f5imeline ja valmis neid kaitsma. M\u00f5istagi on nad valmis leppima mistahes abiga, mida pakutakse. S\u00fc\u00fcria kristlased on v\u00e4ljendanud suurt \u00fclevust ja t\u00e4nulikkust, et venelased on astunud otsustavaid samme, et l\u00f5petada enam kui neli aastat kestnud kristlaste tapmised.<\/p>\n
Paljude kristlaste jaoks v\u00f5ib Putinist saada XXI sajandi Constantinus, Rooma keiser, kes aitas kristlasi, l\u00f5petades neile varem Rooma Impeeriumis osaks saanud tagakiusamised. Constantinus omistas ka Kirikule privileegid, mis v\u00f5imaldasid sellel kasvada piisavalt tugevaks, et omada positiivset m\u00f5ju tervele \u00fchiskonnale. V\u00f5ib ilmneda, et Putin etendab meie ajal sama rolli ja taastab kristliku suurv\u00f5imu v\u00f5ttes \u00fcle rolli, mida L\u00e4\u00e4s on seni t\u00e4itnud, kuid millest see on loobunud.<\/p>\n
Kui L\u00e4\u00e4ne meedia r\u00e4\u00e4gib Putini avaldusest, et ta soovib kaitsta tagakiusatud kristlasi, siis anal\u00fc\u00fcsitakse seda \u00fcksnes geopoliitilise laienemise t\u00f6\u00f6riistana, andes m\u00f5ista, et pole v\u00f5imalik, et see taotlus v\u00f5iks tuleneda s\u00fcgavalt juurdunud kristlikust usust. L\u00e4\u00e4ne asjatundjad kujutavad Putini religioossust k\u00fc\u00fcnilise ja kalkuleeritud l\u00fckkena enda poliitiliste huvide edendamiseks. See just ilmestabki L\u00e4\u00e4nes valitsevat \u00e4\u00e4retut ignorantsust Venemaal kommunismi kokkuvarisemise ja k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5ppemise j\u00e4rgselt alanud vaimse arengu osas.<\/p>\n
Oma autobiograafias pealkirjaga \u041e\u0442 \u041f\u0435\u0440\u0432\u043e\u0433\u043e \u041b\u0438\u0446\u0430<\/em>, mis avaldati 2000. aastal, m\u00e4rgib Putin, et esimene rida mistahes Vene seaduses peaks kinnitama moraaliv\u00e4\u00e4rtusi ja et Venemaa peab hoolitsema samav\u00e4\u00e4rselt oma vaimse seisundi eest, nagu ta p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu oma poliitilisele ja geograafilisele positsioonile.<\/p>\n
See n\u00e4itab, et president Putinil on tegelik arusaam t\u00f5siasjast, et selles maailmas on poliitilise reaalsuse vaimsel vundamendil \u00e4\u00e4retu m\u00f5ju sellele, mis suunas kulutuur areneb. Eluj\u00f5uline kultuur vajab moraalset kompassi, mis ulatub s\u00fcgavamale, kui kulgeb poliitilise otstarbekuse ja ilmalik juhtm\u00f5te “tee, mis tahad”.<\/p>\n
Pajud L\u00e4\u00e4ne poolt reedetud kristlased vaatavad n\u00fc\u00fcd lootust ja kaitset otsides Venemaa poole, mis v\u00f5ib avada talle uued v\u00f5imalused \u00fclemaailmse m\u00f5juv\u00f5imu saavutamiseks.<\/p>\n
Venemaa avalikult antud lubadusel kaitsta tagakiusatud kristlasi v\u00f5ib olla kiiresti kasvav t\u00e4htsus miljonite kristlaste jaoks k\u00f5ikjal maailmas. Sellise positsiooni haaramine muudaks kristluse jaoks olukorda t\u00e4ielikult ja k\u00e4tkeks samaaegselt endas potentsiaali muuta Venemaa rolli maailmas.<\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
T\u00f5lgitud inglise keelest infoportaalist rt.com<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Iben Thranholm www.rt.com,\u00a015. november 2015<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[329,142,66,327,145,330,328],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/752"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=752"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/752\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":757,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/752\/revisions\/757"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=752"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=752"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=752"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}