{"id":764,"date":"2016-08-25T07:00:24","date_gmt":"2016-08-25T05:00:24","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=764"},"modified":"2016-08-25T07:40:06","modified_gmt":"2016-08-25T05:40:06","slug":"sinodijargne-uleskutse-amoris-laetitia-esimesed-tahelepanekud-katastroofilise-dokumendi-kohta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/sinodijargne-uleskutse-amoris-laetitia-esimesed-tahelepanekud-katastroofilise-dokumendi-kohta\/","title":{"rendered":"Sinodij\u00e4rgne \u00fcleskutse Amoris laetitia: esimesed t\u00e4helepanekud katastroofilise dokumendi kohta \u00a0"},"content":{"rendered":"

Roberto de Mattei<\/h4>\n

Corrispondenza Romana, <\/em>10.\u00a0aprill 2016<\/h4>\n

Katholisches<\/em>, 11. aprill 2016<\/h4>\n

\"Vatican<\/a><\/p>\n

<\/h2>\n

10. aprillil avaldatud sinodij\u00e4rgse apostelliku \u00fcleskutsega Amoris Laetitia<\/em> on paavst Franciscus ametlikult avaldanud oma arvamust perekonnaga seotud moraalsete k\u00fcsimuste kohta, mis on olnud arutluse all n\u00fc\u00fcd juba kahe aasta jooksul.<\/p>\n

2014. aasta 20. ja 21. veebruaril toimunud konsistooriumil oli Franciscus usaldanud sissejuhatuse tegemise sel teemal toimuvasse arutellu kardinal Kasper. Kardinal Kasperi teesid, mille kohaselt Kirik peab muutma oma abieluga seonduvat praksist, moodustasid kahe, 2014. ja 2015. aasta perekonnateemalise sinodi juhtmotiivi ning on moodustavad n\u00fc\u00fcd Franciscuse \u00fcleskutse aluse.<\/p>\n

“Ohtlik skisofreeniline patoloogia”<\/strong><\/h6>\n

Nende kahe aasta jooksul on v\u00e4ljapaistvad kardinalid, piiskopid, teoloogid ja filosoofid sekkunud arutellu, eesm\u00e4rgiga n\u00e4idata, et Kiriku \u00f5petuse ja praktika vahel peab valitsema tihe \u00fchtsus.\u00a0Hingehoid p\u00f5hineb \u00f5igupoolest dogmaatilisele ja moraalsele \u00f5petusele.\u00a0\u201eEi saa olla hingehoidu, mis seisab ebak\u00f5las Kiriku t\u00f5dede ja moraaliga, on vastuolus tema seadustega ning pole orienteeritud ideaalse kristliku elu saavutamisele,\u02ee kuulutas kardinal Velasio De Paolis, p\u00f6\u00f6rdumises Umbria Kirikukohtu poole 27. m\u00e4rtsil 2014.<\/p>\n

Ideed, et \u00d5petusamet tuleb lahutada pastoraalsest praktikast, mis v\u00f5ib areneda s\u00f5ltuvalt asjaoludest, moodidest ja kirgedest, tuleb kardinal Sarah’ kohaselt pidada \u201e\u00fcheks hereesia vormiks, ohtlikuks skisofreeniliseks patoloogiaks\u02ee (La Stampa<\/em>, 24. veebruar 2015).<\/p>\n

Revolutsioon seisneb selles, et <\/strong>\u201e<\/strong>mitte kellelgi pole tarvis oodata \u00fcldisi ettekirjutusi\u201d<\/strong><\/h6>\n

Sinodij\u00e4rgse \u00fcleskutse avaldamisele eelnevatel n\u00e4dalatel rohkenesid kardinalide ja piiskoppide avalikud ja eraviisilised p\u00f6\u00f6rdumised paavsti poole, eesm\u00e4rgiga \u00e4ra hoida vigadest pungil dokumendi v\u00e4ljakuulutamist, mis sai ilmsiks ka suures hulgas muudatusettepanekutes, mida tegi Usudoktriini Kongregatsioon selle dokumendi projektile.\u00a0Franciscus aga ei astunud \u00fchtegi sammu tagasi ja tundub, et oli \u00fcleskutse viimase versiooni v\u00f5i v\u00e4hemalt m\u00f5ningate selle v\u00f5tmet\u00e4htsusega l\u00f5ikude uuestikirjutamise usaldanud m\u00f5nede oma usaldusaluste teoloogide k\u00e4tte, kes n\u00e4ivad olevat \u00fcritanud p\u00fcha Thomast uuesti m\u00f5testada Hegeli dialektika valguses. Sellest \u00fcritusest on v\u00e4lja tulnud tekst, mis pole kahem\u00f5tteline, vaid \u00a0selge – nimelt oma ebam\u00e4\u00e4rasuses.<\/p>\n

Praksise teoloogia tegelikkuses v\u00e4listab igasugused \u00f5petuslikud kinnitused ja j\u00e4tab inimese k\u00e4itumisjuhiste visandamise ajaloole.\u00a0Seep\u00e4rast \u201eon m\u00f5istetav\u02ee, nagu Franciscus kinnitab, et lahutatud ja uuesti abiellunute v\u00e4ga olulises k\u00fcsimuses, \u201eet ei sinodilt ega sellelt \u00fcleskutselt ei tohiks oodata mingeid \u00a0uusi kanoonilise iseloomuga ja k\u00f5ikidel juhtudel kohaldatavaid \u00fcldisi eeskirju\u02ee (nr. 300).\u00a0Kui me oleme veendunud, et kristlased ei tohiks lasta oma k\u00e4itumist kinnitada mitte mingitel absoluutsetel p\u00f5him\u00f5tetel, vaid peavad kuulama “aja m\u00e4rke”, siis oleks vastuoluline s\u00f5nastada mistahes reegleid.<\/p>\n

Iga\u00fcks oli ootamas vastust \u00fchele p\u00f5hik\u00fcsimusele: Kas need, kes on p\u00e4rast esimest abielu astunud uude tsiviilabiellu, v\u00f5ivad osa saada Armulauasakramendist?\u00a0Kirik on alati andnud vastuseks sellele k\u00fcsimusele kategoorilise ei.\u00a0Lahutatud ja uuesti abiellunud ei saa vastu v\u00f5tta Armulauasakramenti, kuna nende elu seisund on objektiivses vastuolus loomuliku ja kristliku t\u00f5ega abielust, mida t\u00e4histab ja teostab Armulaud (Familiaris Consortio<\/em>, nr. 84).<\/p>\n

\u201eKeeld Armulauast osa saada ei kehti enam absoluutselt<\/strong>\u02ee<\/strong><\/h6>\n

Sinodij\u00e4rgse \u00fcleskutse vastus k\u00f5lab hoopis: \u00fcldjoontes – ei, kuid \u201eteatud juhtudel\u02ee – jah\u00a0(nr. 305, m\u00e4rkus 351). Lahutatud ja uuesti abiellunuid peavad \u00a0tegelikkuses olema: \u201eintegreeritud\u02ee ja mitte v\u00e4lja j\u00e4etud (nr. 299).\u00a0Nende integreerimine \u201ev\u00f5ib v\u00e4ljenduda erinevates kiriklikes teenistustes, mis n\u00f5uab tingimata eristamist, millised praegu liturgilises, pastoraalses, hariduslikus ja institutsioonilises raamistikus praktiseeritud erinevat liiki t\u00f5rjumise vormid v\u00f5ib \u00fcletada\u02ee (nr. 299), v\u00e4listamata sellest ka sakramentaalset distsipliini (nr. 336).<\/p>\n

Ilmne on see: lahutatud ja uuesti abiellunutele seatud keeld vastu v\u00f5tta Armulauda ei kehti enam absoluutselt.\u00a0Paavst ei luba \u00fcldreeglina Armulauda lahutatutele, kuid ta ei keela ka seda.<\/p>\n

\u00dches Il<\/em> Foglio<\/em>le, 15. m\u00e4rtsil\u00a02014 antud intervjuus r\u00f5hutas kardinal Caffarra Kasperile vastukaaluks:<\/p>\n

\u201eSiin on \u00f5petust puudutatud.\u00a0Paratamatult.\u00a0V\u00f5ib ju \u00f6elda, et see ei ole nii, kuid vastupidi, see on nii.\u00a0Sisse viidud on praktika, mis pikas perspektiivis m\u00e4\u00e4ratleb mitte ainult kristlaste jaoks, selle idee: ei ole olemas abielu, mis oleks t\u00e4iesti lahutamatu.\u00a0Ja see on kahtlemata vastuolus Issanda tahtega.\u00a0Selles pole mingit kahtlust.\u02ee<\/p>\n

Praksise teoloogia jaoks reeglid ei loe, loevad vaid konkreetsed juhtumid.\u00a0Ning see, mis ei ole v\u00f5imalik abstraktselt, on v\u00f5imalik konkreetselt.\u00a0Kuid nii nagu kardinal Burke m\u00e4rkis:<\/p>\n

\u201eKui Kirik lubaks sakramentide vastuv\u00f5tmist (isegi \u00fchel ainsal juhul) isikule, kes elab irregulaarses liidus, t\u00e4hendaks see kas seda, et iga abielu ei ole lahutamatu ja seep\u00e4rast see isik ei ela abielurikkumises, v\u00f5i seda, et Armulaud ei ole osadus Kristuse Ihu ja Verega, mis omalt poolt n\u00f5uab isikult \u00f5iget dispositsiooni, see t\u00e4hendab, kahetsust raske patu p\u00e4rast ja kindlat otsust mitte enam teha pattu\u02ee (intervjuu Alessandro Gnocchiga, Il Foglio<\/em>, 14. oktoobril 2014).<\/p>\n

Milline karjane julgeks veel Armulaua andmisest keelduda?<\/strong><\/h6>\n

Peale selle, erandile on m\u00e4\u00e4ratud saada reegliks, kuna Armualauast osasaamiseks vajalike kriteeriumite m\u00e4\u00e4ratlemise on Amoris<\/em>\u00a0laetitia<\/em> j\u00e4tnud \u00fcksikisikute \u201eisikliku aruka eristamise\u02ee hooleks.\u00a0See arukas eristamine leiab aset \u201esisemisel foorumil toimuvas vestlus preestriga\u02ee (nr. 300), \u201eiga juhtumi puhul eraldi\u02ee.\u00a0Kuid milline hingekarjane julgeks keelata Armulaua vastuv\u00f5ttu, kui \u201eevangeelium ise \u00fctleb meile, mitte kohut m\u00f5ista v\u00f5i hukka m\u00f5ista\u02ee (nr. 308) ja kui on vajalik \u201eintegreerida k\u00f5iki\u02ee (nr. 297) ning \u201e[v\u00e4\u00e4rtustada] konstruktiivseid elemente neis olukordades, mis ei ole veel v\u00f5i mis enam ei ole koosk\u00f5las [Kiriku] \u00f5petusega abielu kohta\u02ee (nr. 292)?<\/p>\n

Karjased, kes soovivad viidata Kiriku k\u00e4skudele, riskivad sellega, et nad – \u00fcleskutse kohaselt – toimivad \u201earmu kontrollijatena, mitte selle abistajatena\u02ee (nr. 310).\u00a0\u201eSel p\u00f5hjusel ei tohi karjane rahulduda sellega, et ta lihtsalt rakendab moraaliseaduseid “irregulaarsetes” olukordades elavate inimeste suhtes, justkui oleksid need kivid, mida visatakse inimeste eludele.\u00a0See on nii suletud s\u00fcdame puhul, mis p\u00fc\u00fcab end Kiriku \u00f5petuste taha peita, istub Moosese toolile ja m\u00f5istab sageli \u00fcle\u00fclekutundega ja pealiskaudselt otsustades kohati paremust ja haavatud perekondade raskete juhtumite \u00fcle\u02ee (Amoris laetitia<\/em>, nr. 305).<\/p>\n

Kasperi n\u00f5ue on h\u00e4bematul kombel peidetud joonealusesse m\u00e4rkusesse<\/strong><\/h6>\n

See pretsedenditu keel, k\u00f5vem kui see s\u00fcdame k\u00f5vadus, mida \u201earmu kontrollijatele\u02ee ette heidetakse, on Amoris laetitia<\/em>le iseloomulik eristav tunnus. Pole juhus, et kardinal Sch\u00f6nborn defineeris seda 8. aprilli pressikonverentsil “lingvistilise s\u00fcndmusena”.\u00a0\u201eMinu suur r\u00f5\u00f5m selle dokumendi \u00fcle,\u02ee \u00fctles Viini kardinal, \u201eseisneb asjaolus, et \u00fcletab j\u00e4rjekindlalt kunstliku, pinnapealse, selge vahettegemise “regulaarse” ja “irregulaarse” vahel\u201d. Keel, nagu alati, v\u00e4ljendab sisu.\u00a0Olukorrad, mida sinodij\u00e4rgne \u00fcleskutse defineerib “nn. irregulaarsetena”, on need avaliku abielurikkumise ja abieluv\u00e4lise kooselu olukorrad. Kuid Amoris<\/em>\u00a0Laetitia <\/em>jaoks nad t\u00e4idavad kristliku abielu ideaali, isegi kui ainult \u201eosaliselt ja analoogselt\u02ee (nr. 292).\u00a0\u201eAsjaolude vormide ja kergendavate tegurite t\u00f5ttu on v\u00f5imalik, et objektiivselt patu olukorras – mis ei pruugi olla subjektiivselt s\u00fc\u00fcdiv v\u00f5i v\u00e4hemalt mitte t\u00e4ielikult selline – v\u00f5ib inimene elada Jumala armus, v\u00f5ib armastada ja v\u00f5ib kasvada ka armu ja armastuse elus, kui ta saab selleks Kiriku abi\u02ee (nr. 305). \u201eTeatud juhtudel v\u00f5ib see h\u00f5lmata ka sakramentide abi\u02ee (m\u00e4rkus nr. 351).<\/p>\n

Amoris laetitia<\/em><\/strong> on paavstide poolt hukka m\u00f5istetud “uue moraali” v\u00e4ljendus<\/strong><\/h6>\n

Katoliku moraali kohaselt ei saa asjaolud, mis kujundavad konteksti, milles \u00a0tegevus aset leiab, muuta aktide moraalset loomust ega \u00fcht seesmiselt kurja tegu \u00f5iglaseks ja heaks teha.\u00a0Ometigi on \u00f5petus absoluutsest moraalist ja\u00a0seesmiselt kurjast (intrinsece malum<\/em>)\u00a0\u00a0Amoris laetitia<\/em>s neutraliseeritud ning see \u00fcleskutse \u00a0kohandub “uuele moraalile”, mille on hukka m\u00f5istnud Pius XII paljudes dokumentides ning Johannes Paulus II ringkirjas\u00a0Veritatis splendor.<\/em><\/p>\n

Situatsioonieetika v\u00f5imaldab asjaoludel ja l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes inimese subjektiivsel s\u00fcdametunnistusel m\u00e4\u00e4ratleda, mis on hea ja mis on kuri.\u00a0Abieluv\u00e4list seksuaalvahekorda ei peeta seesmiselt lubamatuks, vaid kuiv\u00f5rd tegu on armastusega, tuleb seda hinnata vastavalt asjaoludele.\u00a0\u00dcldisemalt v\u00f5ttes, ei eksisteeri selle kohaselt ei iseeneses kurja ega iseeneses rasket v\u00f5i surmapattu. Armu seisundis (regulaarsetes olukordades) viibivate inimeste ja p\u00fcsiva patu seisundis (irregulaarsetes olukordades) inimeste v\u00f5rdsustamine pole mitte ainult keeleline: tundub, et selle alusena kehtib luteri teooria\u00a0inimesest kui simul iustus et<\/em>\u00a0peccator <\/em>(“\u00fcheaegselt \u00f5iglane ja patustaja”),<\/em>\u00a0mille oma dekreedis \u00f5igeksm\u00f5istmisest on hukka m\u00f5istnud Trento Kirikukogu (Denz-H, nn. 1551-1583).<\/p>\n

Amoris laetitia<\/em><\/strong> on m\u00e4rksa hullem kui kardinal Kasperi 2014. aasta k\u00f5ne<\/strong><\/h6>\n

Sinodij\u00e4rgne \u00fcleskutse on m\u00e4rksa hullem kui kardinal Kasperi k\u00f5ne, mille vastu on \u00f5igustatult suunatud palju kriitikat raamatute, artiklite ja intervjuude kujul. Kardinal Kasper k\u00fcsis ainult m\u00f5ned k\u00fcsimused;\u00a0\u00fcleskutse, Amoris<\/em>\u00a0laetitia, <\/em>pakub neile vastuse: avada uks lahutatud ja uuesti abiellunutele, kanoniseerida situatsioonieetika ja juhatab sisse protsessi k\u00f5ikide more uxorio<\/em> (“nagu naisega”) kooseluvormide normaliseerimiseks.<\/p>\n

Arvestades seda, et uus dokument kuulub mitte-eksimatu korralise \u00d5petusameti alla, tuleb loota, et see seatakse p\u00f5hjalikku kriitilise anal\u00fc\u00fcsi alla teoloogide ja Kiriku karjaste poolt, ilma mingite illusioonideta, et selle suhtes v\u00f5ib edaspidi kohaldada “j\u00e4rjepidevuse hermeneutikat”.<\/p>\n

Ehkki tekst on katastroofiline, on isegi katastroofilisem asjaolu, et sellele on alla kirjutanud Kristuse Asemik.\u00a0Sellest hoolimata on see neile, kes armastavad Kristust ja Tema Kirikut, hea p\u00f5hjus, et r\u00e4\u00e4kida ja mitte vaikida.\u00a0Niisiis, teeme enda omadeks \u00fche julge piiskopi, Athanasius Schneideri s\u00f5nad:<\/p>\n

\u201c<\/em>Non possumus!<\/em> \u2013 Me ei saa!\u201d Ma ei saa vastu v\u00f5tta segadusse ajavat k\u00f5net ega kavalalt maskeeritud tagaust abielu ja Armulaua sakramentide teotamiseks, ma ei n\u00f5ustuda Jumala kuuenda k\u00e4su m\u00f5nitamisega.<\/em>\u00a0Ma eelistan olla pigem naeruv\u00e4\u00e4ristatud ja taga kiusatud kui n\u00f5ustuda mitmet\u00e4henduslike tekstide ja ebasiiraste meetoditega.<\/em>\u00a0Ma eelistan kristalset \u201cKristuse t\u00f5e ikooni v\u00e4\u00e4riskividega ehitud rebase pildile\u201d (p\u00fcha Irenaeus), kuna \u201cma tean, kellesse ma olen uskunud\u201d, \u201c<\/em>Scio, cui credidi!<\/em>\u201d (2 Tm 1:12 )<\/em> (Rorate Coeli<\/em>, 2 novembril 2015).<\/p>\n

<\/h2>\n

\u00a0<\/em><\/h2>\n

Saksa keelest portaalist Katholisches<\/a><\/em> t\u00f5lkinud isa Ivo \u00d5unpuu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Roberto de Mattei Corrispondenza Romana, 10.\u00a0aprill 2016 Katholisches, 11. aprill 2016<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[17,19,331,22,332,33,297,27],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/764"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=764"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/764\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":769,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/764\/revisions\/769"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=764"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=764"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=764"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}