{"id":770,"date":"2016-09-06T13:14:39","date_gmt":"2016-09-06T11:14:39","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=770"},"modified":"2016-09-06T13:46:56","modified_gmt":"2016-09-06T11:46:56","slug":"parispattude-ajaloost-ii-euharistiline-palve-kirjutati-kiiruga-uhes-rooma-restorani-laua-serval","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/parispattude-ajaloost-ii-euharistiline-palve-kirjutati-kiiruga-uhes-rooma-restorani-laua-serval\/","title":{"rendered":"P\u00e4rispattude ajaloost. II euharistiline palve kirjutati kiiruga \u00fches Rooma restoranis laua serval"},"content":{"rendered":"

Rorate Caeli Blogspot<\/em>, 17. september 2014<\/h4>\n

\"Koht<\/a><\/p>\n

Sobiv keskkond banaalsete kiirtoodete serveerimiseks<\/em><\/pre>\n
<\/h2>\n
Sissejuhatus Rorate Caeli Blogspot<\/em> toimetuselt<\/h5>\n
<\/h2>\n
Allpool kirjeldamist leidev uskumatu stseen on j\u00e4\u00e4nud laiemalt teadmata ning seda pole varem\u00a0 mainitud, kuid n\u00fc\u00fcd on selle toimumine kinnitust leidnud \u00fchelt loo peaosaliselt ilmunud m\u00e4lestuste raamatus. Aastatel 1963-1970 koos k\u00e4inud n\u00f5ukogu, organisatsioon, mis oli “reformide” varjus peapiiskop Annibale Bugnini juhtimisel v\u00f5tnud endale \u00fclesandeks Rooma riituse muutmise ja h\u00e4vitamise, j\u00f5udis Novus Ordo Missae<\/em> (paavst Paulus VI uue missakorra) uue “kaanoni” koostamist\u00a0 saatnud palavikulise kiirustamise k\u00e4igus enneolematule aukartusetuse tasemele. Valminud visand oli sedav\u00f5rd kehv ja ohtukuulutav, et uus armulauapalve tuli viimasel minutil \u00fcmber kirjutada \u2013 seda tehti kahe mehe hilis\u00f5htusel kohtumisel \u00fches Rooma restoranis.<\/p>\n
Pooleteist tuhande aasta v\u00e4ltel oli Rooma missakaanon peaaegu t\u00e4ielikult muutumatuna p\u00fcsinud (sel p\u00f5hjusel nimetataksegi seda kaanoniks<\/em> ehk reegliks \u2013 muutumatuks ja ainulaadseks). Siis aga otsustas N\u00f5ukogu, ilma \u00fchegi viiteta Sacrosanctum Conciliumile<\/em> (Vatikani II Kirikukogu konstitutsioonile liturgiast), v\u00e4lja pakkuda uue anafoori, justkui oleks tegemist millegi sama t\u00e4htsusetuga kui j\u00e4\u00e4tisele maitselisandite valimine. Uued armulauapalved koostati 1968. aasta saatuslikul maikuul, samal ajal, kui L\u00e4\u00e4ne noorus k\u00f5ikjal m\u00e4ssas ja meeleavaldusi korraldas. Teoreetiliselt oli tegemist vana missakorra aastatel 1965-1967 k\u00f6ndistatud versiooniga, kuid sisuliselt oli tegu teesillutamisega 1969. aastal sisse seatud uuele missakorrale. Milleks selline kiirustamine? Nii nagu k\u00f5ikide teistegi liturgilise revolutsiooni juurde kuulunud ettev\u00f5tmiste puhul, arvestasid Bugnini ja tema k\u00e4silased sellega, et k\u00f5ike tuleb teha v\u00f5imalikult kiiresti, enne kui terve m\u00f5istuse t\u00f5usulaine nad peatab. Selle arvestusega panid nad t\u00e4ppi. Kirik saigi endale 1968. aastal uue, agressiivselt pealesurutud ja ambivalentse riituse.<\/p>\n
Lugu, mis saadab uutest euharistilistest palvetest k\u00f5ige populaarsemat (II euharistilist palvet), on auv\u00e4\u00e4rse Rooma riituse suhtes uskumatult solvav ja demonstreerib veelkord, miks uus missakord endast k\u00f5ige t\u00f5ese ja j\u00e4releproovitu vastandit kujutab. Tegemist on \u00f5\u00f5nsa \u00fchist\u00f6\u00f6ga reaalsustaju kaotanud “ekspertidelt”, kes olid oma revolutsioonilisuses sedav\u00f5rd upsakad, et arvasid endal olevat \u00f5iguse igivana, 2000 aasta jooksul orgaaniliselt arenenud ning p\u00fchakute, preestrite ja usklike siira p\u00fchendumusega loodud vaimup\u00e4randi \u00fcle kohut m\u00f5ista. Nende \u00fchist\u00f6\u00f6 tulemuseks oli midagi nii veidrat, et arukamad inimesed on seda nimetanud \u201elabaseks k\u00e4igupealt tarbitavaks kiirtooteks\u201c.<\/p>\n
Kardinal Ratzingeril oli \u00f5igus, kui ta uut missakorda selliselt nimetas. Miks, seda selgitab meile Sandro Magister oma allpool esitatud blogisissekandega (t\u00f5lgitud tema itaaliakeelsest blogist), kui ta vahendab Vatikani II Kirikukogul konsultandina osalenud (ning hiljem Kirikukogu otsustes v\u00e4ga pettunud) isa Louis Bouyer\u2019 m\u00e4lestusi. Tema m\u00e4lestusteraamat ilmus 2013. aastal Prantsusmaal, kirjastuselt\u00a0\u00c9ditions du Cerf.<\/em><\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Keevalised m\u00e4lestused konvertiidilt, <\/em><\/strong><\/h4>\n
kellest Paulus VI soovis kardinali teha<\/em><\/strong><\/h4>\n
<\/h2>\n
Sandro Magister<\/em><\/strong><\/h5>\n
<\/h2>\n
Paavst Paulus VI kavatses ta t\u00f5epoolest kardinaliks nimetada, kui teda poleks tagasi hoidnud raevukas reaktsioon, mida see otsus oleks p\u00f5hjustanud Prantsuse piiskoppide seas. Tol ajal oli nende juhiks Pariisi peapiiskop ja Piiskoppide Konverentsi president kardinal Fran\u00e7ois Marty \u2013 \u201ejuhmuseni ignorantne\u201d ja \u201ek\u00f5ige elementaarsema arutlusv\u00f5imeta\u201d isik.<\/p>\n
Kardinalikaabust ilma j\u00e4\u00e4nud ja oma peavaenlast selliste s\u00f5nadega iseloomustanud mees oli hiilgav teoloog ja liturgist Louis Bouyer (1913-2003), nagu selgub tema valusast m\u00e4lestusteraamatust M\u00e9moires,<\/em><\/strong>\u00a0mille kirjastus\u00a0\u00c9ditions du Cerf<\/em> avaldas k\u00fcmme aastat p\u00e4rast tema surma.<\/p>\n
Luterlasena \u00fcles kasvanud ja hiljem Pariisis pastorina t\u00f6\u00f6tanud Bouyer p\u00f6\u00f6rdus katoliiklusesse 1939. aastal, olles lummatud Katoliku Kiriku liturgiast, mille alaste teadmistega paistis ta silma juba ammu enne seda, kui ta autoriteetse eksperdina kirjutas p\u00fcha n\u00e4dala riitustest oma peateose “Paasam\u00fcsteeriumid”.<\/p>\n
Vatikani II Kirikukogu ettevalmistuskomisjoni liikmeks kutsutuna adus ta kohe ja instinktiivselt nii selle suurust kui ka armetust ning taandas end peagi toimuvast. Seda aega iseloomustanud odav “Alice imedemaalt”-stiilis oikumenism oli tema jaoks talumatu. \u00dcks v\u00e4hestest Kirikukogul osalenud teoloogidest, kes tema arusaamu jagasid, oli noor Joseph Ratzinger, kes p\u00e4lvib tema raamatus ainult kiidus\u00f5nu. Teisalt oli \u00fcks v\u00e4heseid k\u00f5rgeid kirikutegelasi, kes koheselt hindas tema annet ja v\u00e4\u00e4rtust silmapaistva teoloogi ja liturgistina, Giovanni Battista Montini \u2013 sellal veel Milano peapiiskop.<\/p>\n
Paavstiks saanud ja endale Paulus VI nime v\u00f5tnud Montini soovis Bouyeri n\u00e4ha liturgiareformi komisjonis, mille eesistujaks oli “teoreetiliselt” kardinal Giacomo Lercaro \u2013 \u201elahke loomuga mees,<\/em>\u201d kuid \u201ev\u00f5imetu t\u00f5rjuma nurjatu ja mesikeelse\u201d<\/em> Annibale Bugnini manipulatsioone \u2013 viimane oli nimetatud komisjoni sekret\u00e4r ja tegelik juht, \u201esamav\u00f5rd kultuuritu kui autundeta inimene<\/em>\u201d.<\/p>\n
Just Bouyer oli see, kes pidi parandama uue II euharistilise palve \u00e4\u00e4rmuslikult kohutavat s\u00f5nastust: Bugnini oli soovinud sellest koguni Sanctuse<\/em> v\u00e4lja k\u00e4rpida. Tal tuli \u00fcmber kirjutada uue kaanoni tekst, mida t\u00e4nap\u00e4eval missadel ette loetakse, ning tuli teha seda kiiruga: hilis\u00f5htusel ajal \u00fche Trastervere trahteri laua taga koos benediktiinist liturgisti Bernard Bottega, piinavas teadmises, et hommikuks peab k\u00f5ik valmis olema.<\/strong><\/p>\n
Kuid k\u00f5ige selles juures, nagu Bouyer meenutab, oli k\u00f5ige hullem see, kuidas Bugnini s\u00f5nadega \u201epaavst tahab seda\u201d talle vastu vaielda p\u00fc\u00fcdnud komisjoniliikmete suid sulges \u2013 n\u00e4iteks surnute liturgia koost lammutamisel v\u00f5i tunnipalve teenistuse (Divinum Officium<\/em>) psalmidest vannutavaid vormeleid (kurjust s\u00f5itlevaid v\u00e4ljendeid, imprecatoria<\/em>) eemaldades.<\/p>\n
Bouyer kirjeldab oma m\u00e4lestustes, et kui ta hiljem paavst Paulus VI-ga toimunud reformide \u00fcle arutles \u201eei olnud paavst nendega sugugi rohkem rahul kui m<\/em>in<\/em>a ise\u201c <\/em>ning oli temalt k\u00fcsinud \u201eMiks te selle reformiga sedamoodi takerdusite?<\/em>\u201d Bouyer vastanud seepeale: \u201eSest Bugnini veenis meid pidevalt, et see oli teie kindel tahtmine,<\/em>\u201d ning Paulus VI omakorda: \u201eKuidas nii? <\/em>Ta \u00fctles mulle, et te k\u00f5ik olete selle \u00fcksmeelselt heaks kiitnud\u2026<\/em>\u201d<\/p>\n
Bouyer meenutab oma m\u00e4lestusteraamatus M\u00e9moires<\/em>, et paavst Paulus VI pagendas \u201ep\u00f5lastusv\u00e4\u00e4rse<\/em>\u201d Bugnini Teherani nuntsiuseks, kuid selleks ajaks oli kahju juba s\u00fcndinud. Olgu lisatud, et Bugnini erasekret\u00e4r Piero Marinist sai hiljem Johannes Paulus II paavstlik peatseremooniaar (aastatel 1983 \u2013 2007) ning isegi veel t\u00e4na ringlevad jutud, mis ennustavad teda Jumalateenistuste kongregatsiooni prefekti ametikohale…<\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
[Itaaliakeelne allikas<\/strong><\/a>\u00a0(kokkuv\u00f5tte alustekst). Katkendi t\u00f5lkis inglise keelde Francesca Romana]<\/p>\n
<\/h2>\n
Lisateavet uute euharistiliste palvete s\u00fcnniloo kohta leiab muuhulgas ka isa Cassian Folsomi 1996. aastal kirjutatud artiklist. Hiljem sai temast Nursias asuva benediktiinide kloostri asutajaliige ja kloostri\u00fclem, kellena ta tegutseb t\u00e4nini.<\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Rorate<\/a> Caeli Blogspotist<\/a><\/em> inglise keelest t\u00f5lkinud Marju \u00d5unpuu<\/em><\/p>\n
\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Rorate Caeli Blogspot, 17. september 2014<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[335,334,224,336,88,333],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/770"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=770"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/770\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":775,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/770\/revisions\/775"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=770"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=770"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=770"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}