{"id":79,"date":"2016-03-21T23:45:34","date_gmt":"2016-03-21T21:45:34","guid":{"rendered":"http:\/\/dictumest.ee\/IVO\/WP\/kiriklikvaatleja\/?p=79"},"modified":"2016-03-22T20:36:13","modified_gmt":"2016-03-22T18:36:13","slug":"kiriku-kriis-euroopas-ta-motleb-nagu-maailm","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/kiriku-kriis-euroopas-ta-motleb-nagu-maailm\/","title":{"rendered":"Kiriku kriis Euroopas? Ta m\u00f5tleb nagu maailm"},"content":{"rendered":"
Ferrara<\/strong> peapiiskop<\/strong> Luigi<\/strong> Negri<\/strong><\/h5>\n

<\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/h2>\n

\"Archbishop<\/a>\u00a0 Ferrara-Comacchio di\u00f6tseesi peapiiskop Luigi Negri<\/p>\n

<\/h2>\n

(Rooma) Ferrara-Comacchio peapiiskop Msgr. Luigi Negri, \u00fcks markantsemaid katoliku piiskoppe, heidab Itaalia katoliku Kirikule ette, et ta “m\u00f5tleb nagu maailm” ja leiab ennast seet\u00f5ttu kriisist. Peale selle r\u00e4\u00e4kis ta Kirikuga vastuolus seisvast \u00fchiskonnast, kristlaste tagakiusamisest L\u00e4his-Idas, massimigratsioonist Euroopasse, ristis\u00f5dadest ning sellest, et “t\u00f5en\u00e4oliselt on saabunud aeg” uuesti \u00fcles v\u00f5tta p\u00fcha Aquino Thomase idee legitiimsest relvastatud aktsioonist enese ja teiste kaitseks. Peapiiskop Negri kriitilised m\u00e4rkused lasevad end kergesti \u00fcle kanda teistele osakirikutele, eriti Euroopas. Nad leidsid aset vestluses Matteo Matzuzziga, kes selle alusel avaldas 10. septembri p\u00e4evalehes <\/em>Il Foglio artikli.<\/em><\/p>\n

\u00dchiskond vastuolus Kirikuga<\/h5>\n

“Ma olen teadlik sellest, et see, mis ma n\u00fc\u00fcd \u00fctlen, ei seisa p\u00f5rmugi valitseval optimismi lainel, kuid Itaalia \u00fchiskond seisab vastuolus Kirikuga.” Msgr. Luigi Negri, Ferrara-Comacchio peapiiskop on mures. Ta vaatab v\u00e4lja peapiiskopi residentsi aknast, m\u00f5tleb j\u00e4rele ning “ilma et ta kahjuks valitsevasse restoranitooni laskuks”, annab ta diagnoosi Kiriku ja meie \u00fchiskonna tervislikule seisundile.<\/p>\n

“Ma konstanteerin teatud \u00fcksmeelt kirikliku maailma ja tema liikumiste piires selle \u00fcle, et \u00fchiskonna \u00fchtsust ei tohi k\u00fcsimuse alla seada. Nad ei m\u00f5ista aga seda, et selle \u00fchiskonna \u00fchtsus on \u00fchtsus Kiriku vastu. Mitte vastu astuda sellisele \u00fchtsusele, mis on suunatud Kiriku vastu, t\u00e4hendab soodustada r\u00fcnnakut Kiriku vastu.” See on “esimene intellektuaalne ja moraalne kogemus, mille v\u00f5ib saada, kui kaasajal Itaalia kristluse mitmekesisele maailmale l\u00e4heneda”.<\/p>\n

Olukord “on paradoksaalne: Tegemist on otser\u00fcnnakuga ja see pole suunatud mitte niiv\u00e4ga v\u00f5i ainult usus aluste, vaid terve \u00fchiskonna vastu”. N\u00e4iteid v\u00f5ib kergesti leida, piisab kui t\u00e4hele panna kaasajal diskussiooni all olevaid teemasid. “Ma m\u00f5tlen gender-ideoloogia ja elu p\u00fchaduse \u00fcle. Nende r\u00fcnnakute ees on olukord selline, justkui eelistaks katoliiklik maailm – ma ei \u00fctle seda – k\u00f5rvale vaadata, vaid veelgi hullem: ta on leidnud end ohus selle r\u00fcnnaku ulatust isegi mitte t\u00e4hele panna, kuna ta ei n\u00e4e isegi neid asju, mida palja silmaga n\u00e4ha v\u00f5ib”.<\/p>\n

Kiriku esindajate vaikimine on skandaal<\/h5>\n

Selles olukorras lasub vastutus ka Kirikul v\u00f5i v\u00e4hemalt m\u00f5nedel tema osadel, v\u00e4idab Il Foglio<\/em> vatikanist Matteo Matzuzzi.<\/p>\n

“Kindlasti. Asjaolu, et Itaalia Kiriku laiad osad pole gender-teooria kohta \u00f6elnud midagi v\u00f5i peaaegu midagi, on ilmikute jaoks skandaal.” Paavst on k\u00fcll gender-teooria kohta s\u00f5na v\u00f5tnud ja sellele teemale terved kolmap\u00e4evased kateheesid p\u00fchendanud. “Ma k\u00fcsin endalt, kas niinimetatud gender-teooria pole ka mitte frustratsiooni ja resignatsiooni v\u00e4ljendus, mis suundub seksuaalsete erinevuste likvideerimisele seet\u00f5ttu, et ta ei suuda nendele vastu seista. Me riskime selles valdkonnas tagasilangusesse sattuda. Erinevuste allasurumine on probleem, mitte lahendus”, \u00fctles Kiriku pea n\u00e4iteks 15. aprillil.<\/p>\n

“P\u00fcha Isa on gender-k\u00fcsimuses korduvalt seisukohta v\u00e4ljendanud ning mitte ainult \u00fchem\u00f5tteliselt,\u00a0 vaid ka ajendatuna \u00fchest \u00fchiskondlikust aktsioonist. Me peame aga arvesse v\u00f5tma, et P\u00fcha Isa \u00fcleskutsed, ma ei \u00fctleks, et \u00e4ra p\u00f5latud said, k\u00fcll aga vastukaja ei leidnud ja edasi ei levitatud, v\u00e4lja arvatud teatud hulga Itaalia kirikujuhtide poolt, kes sellest oma di\u00f6tseesides r\u00e4\u00e4kisid ja kelle hulka kuulusin ka mina ning kes seel\u00e4bi 2015. aasta 20. juuni massimeeleavaldusel [\u00fche miljoni inimese osav\u00f5tjaga meeleavaldus motto all “K\u00e4ed eemale meie lastest<\/em><\/em>\u201c gender-ideoloogia sisseviimise vastu koolidesse ja lasteaedadesse] tugeva katoliikliku osav\u00f5tjaskonna v\u00f5imaldasid. On vaja k\u00f5igepealt selgeks teha, milles on selle suure n\u00f5rkuse p\u00f5hjus.”<\/p>\n

Kristlusel, mis m\u00f5tleb nii nagu maailm, ei ole j\u00f5udu olla alternatiiv<\/h5>\n

Selle k\u00fcsimuse on esitanud ka kardinal Rylko, kelle kohaselt suur massimeeleavaldus “Roomas ei olnud meeleavaldus kellgi vastu, vaid \u00fcks alandlik teene inimeste suure \u00fchise asja heaks, mida t\u00e4nap\u00e4eval mitmelt suunalt ohu all seatakse.” Peapiiskop Negri nimetab selle p\u00f5hjusena Kiriku n\u00f5rkust: “Nagu p\u00fcha Jakobus \u00fctleb: Puhas religioon seisneb selles, et aidata abivajajaid, eelk\u00f5ige aga selles, et ei kohanduta siinse maailma meelelaadile”. Probleemiks on see, et “me elame praegu sellist kristlust, mis m\u00f5tleb nagu maailm ja millel pole j\u00f5udu seada maailmale elulise t\u00f5e valdkonnas vastu alternatiivi. Selles m\u00f5ttes elame me l\u00e4bi Itaalia kristluse kultuurilist kriisi”.<\/p>\n

Probleem seisneb selles, et “p\u00f5hm\u00f5ttelised kriteeriumid tegelikkuse hindamiseks on v\u00f5etud ilmalikust meelelaadist ning et ollakse sellega rahul, et h\u00f5ivatakse ainult selliseid ruume, mida kaasaja \u00fchiskond h\u00f5ivata lubab, teiste s\u00f5nadega, individuaalse vaimsuse ja redutseeritud karitatiivsete algatuste ruume, nagu Benedictus XVI oma ringkirja Caritas in veritate<\/em> alguses \u00fctleb: ‘Ilma t\u00f5eta libiseb armastus sentimentaalsuse valdkonda'”.<\/p>\n

Kristlus n\u00f5uab objektiivset radikaalsust \u2013 ristis\u00f5jad on talumatu ilmalikkuse poolt kriminaliseeritud<\/h5>\n

Peapiiskop Negri poolt visandatud pilt on alarmeeriv, arvab Matzuzzi. Selle vastu on h\u00e4davajalik astuda tugeva teraapiaga: “Ma usun t\u00f5esti, et on h\u00e4davajalik k\u00f5ikidel tasanditel ning iga\u00fcks omas valdkonnas korrata kristlust tema objektiivses radikaalsuses, et muuta see aktuaalseks, see t\u00e4hendab, teha see eluliseks kogemuseks, mis t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ja k\u00f5iges vastab kaasaja inimeste t\u00f5elistele vajadustele”, kinnitab Ferrara peapiiskop.<\/p>\n

Matzuzzi m\u00e4rgib, et ilmalikustumine on vahepeale niiv\u00f5rd s\u00fcgavalt \u00fchiskonda tunginud, et peapiiskop Negri poolt ette pandud teraapia kohaldamine n\u00e4ib raskesti teostatav. Eelk\u00f5ige pole n\u00e4ha, kes peaks seda teoks tegema.<\/p>\n

“K\u00f5ige p\u00f5letavam pettumus ja seda mitte ainult mulle, on selles kontekstis katoliiklike \u00fchenduste v\u00f5rgu kaugeleulatuv lagunemine. N\u00e4ib, justkui ametlikke katoliiklikke \u00fchendusi, mis peaksid maailmale vastu astuma, justkui enam ei eksisteerikski. K\u00f5ige sagedasem p\u00f5hjendus selle asjaolu \u00f5igustamiseks k\u00f5lab, et t\u00e4nap\u00e4eval pole enam aeg tugevate ja r\u00f5hutatud r\u00fcnnakute jaoks ja kui need siiski aset leiavad, siis n\u00e4idatakse neile n\u00e4puga ja nimetatakse neid ristis\u00f5dadeks. Sealjuures on igale\u00fchele, kes vaid v\u00e4hegi ajaloolist teadlikkust omab, h\u00e4bistav, mil viisil katoliku maailma laiad osad ristis\u00f5dadest r\u00e4\u00e4givad. See on fenomen, mida absoluutselt ei tunta, kuid mida talumatu ilmalikustamise alusel peaaegu kriminaliseeritakse.”<\/p>\n

Saabunud on aeg, mil tuleb uuesti ausse t\u00f5sta idee relvastatud aktsioonist legitiimse kaitse eesm\u00e4rgil<\/strong><\/h5>\n

Matzuzzi r\u00e4\u00e4kis peapiiskop Negriga ka L\u00e4his-Idas j\u00e4litatavate kristlaste draamast. “Kohutav v\u00e4givald teeb selgeks, et Islamiriik on selgelt kuulutanud maailmale s\u00f5ja ning et ta ei tunne mingeid reegleid, reegleid, mis on v\u00e4lja kasvanud suurest \u00d5htumaade \u00f5iguskultuurist. Ta tapab naisi, lapsi, vanureid, v\u00e4gistab, kuritarvitab, h\u00e4vitab kultuuri- ja kunstim\u00e4lestisi”. Massim\u00f5rvale tuleb piir panna, milleks tuleb tegutsema hakata. Peapiiskop Negril pole mingeid kahtlusi: “Meie kristlaskond pole teatud kultuurilisel ja institutsionaalsel tasemel veel selgusele j\u00f5udnud, et v\u00f5ib-olla on saabunud ajalooline hetk vajaliku kaasajastamisega ning h\u00e4davajaliku uuesti formuleerimisega uuesti arutluse alla v\u00f5tta see p\u00fcha Aquino Thomase p\u00f5him\u00f5tteline idee (mille Kiriku sotsiaaldoktriini traditsioon on endale omaseks teinud), mille kohaselt v\u00f5ib \u00f5igustatud olla tugev, vajaduse korral ka relvastatud aktsioon nii enese kui ka teiste legitiimseks kaitsmiseks”.<\/p>\n

Kas L\u00e4\u00e4ne maailmal on v\u00e4\u00e4rtusi, mille eest ta on valmis surema?<\/strong><\/h5>\n

Selline aktsioon n\u00f5uab siiski eelnevalt p\u00f5hjalikku kaalumist, kuna “selleks, et t\u00e4helepanu alla v\u00f5tta selline kogemus, mis igal juhul j\u00e4\u00e4ks erandlikuks, on h\u00e4davajalik omada selgeid v\u00e4\u00e4rtusi, mille nimel elatakse, mille eest v\u00f5ideldakse ja mille eest ollakse valmis ka surema. Kas L\u00e4\u00e4nel on veel selliseid v\u00e4\u00e4rtusi?”<\/p>\n

“Me elame l\u00e4bi enneolematut migratsioonilainet, millist on k\u00fcll \u00d5htumaade ajaloo jooksul varem juhtunud, ehkki v\u00e4hem r\u00f5hutatud vormis. Sellele migratsioonilainele ei saa vastu astuda ilma vastava kultuurita. Me ei saa seda probleemi taandada banaalse lahenduseni ‘k\u00f5ik sisse v\u00f5i k\u00f5ik v\u00e4lja’, mis oleks talumatu lihtsustamine vastuv\u00f5etamatu rassismi vaimus, samuti ei saa me seda taandada “hea-inimene-olemisele” (sks Gutmenschentum<\/em>), mis pikemas perspektiivis samuti lahendust ei paku. On h\u00e4davajalik, et L\u00e4\u00e4s sellest probleemist teadlikuks saaks k\u00f5igis tema aspektides ja k\u00f5igi v\u00f5imalike tagaj\u00e4rgedega, mille peale m\u00e4ng k\u00e4ib.”<\/p>\n

L\u00e4\u00e4s on valmis omaenda hinge m\u00fc\u00fcma – h\u00e4davajalik on radikaalse evangeliseerimise akt<\/strong><\/h5>\n

Milline kultuur aga on praegu L\u00e4\u00e4nes m\u00e4\u00e4rav? “Kas see, mis ateistlikke pretensioone kandvate modernsete, kaasaegsete ideoloogiate hirmsast kriisist \u00fcle j\u00e4\u00e4b? Kas see on individualistliku ja tarbimisele orienteeritud kultuur, mis ootab tehnilistelt teadustelt lahendusi k\u00f5ikidele probleemidele? See ei ole kultuur. Kuid niiv\u00f5rd massiivsele sisser\u00e4ndele nagu see praegu aset leiab, ei saa vastu astuda, kui puuduvad adekvaatsed p\u00f5hjused selleks et elada ning tegelikkusele vastu astuda.”<\/p>\n

L\u00e4\u00e4s on t\u00e4nap\u00e4eval hoopiski “valmis k\u00f5ike m\u00fc\u00fcma, sealhulgas isegi omaenda hinge. Seda juba kasv\u00f5i sellep\u00e4rast, et L\u00e4\u00e4s oma suuremas osas isegi ei teagi enam, et tal on olemas hing. See t\u00e4hendab mulle kui karjasele seda, et suur kiriklik vastutus t\u00e4nap\u00e4’eval seisneb selles, et algatada uus radikaalne evangeliseerimine, v\u00f5i teistmoodi \u00f6eldes, ette v\u00f5tta kasvatamise tee, mis uuendaks kristliku rahva ja annaks talle uuesti v\u00f5ime v\u00f5tta endale kogu kristlikust usust tulenev kultuuriline, sotsiaalne, poliitiline ja karitatiivne vastutus”, \u00fctles peapiiskop Luigi Negri.<\/p>\n

Tekst: Giuseppe Nardi<\/p>\n

T\u00f5lkis <\/em>Katholisches, 11. September 2015<\/em> alusel saksa keelest eesti keelde isa Ivo \u00d5unpuu<\/em><\/p>\n

ALLIKAS:\u00a0http:\/\/www.katholisches.info\/2015\/09\/11\/die-krise-der-kirche-in-europa-sie-denkt-wie-die-welt\/<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ferrara peapiiskop Luigi Negri<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[211,212,34,126,145,64,210,209],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":475,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79\/revisions\/475"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}