{"id":796,"date":"2016-09-14T01:27:22","date_gmt":"2016-09-13T23:27:22","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=796"},"modified":"2016-09-14T01:29:20","modified_gmt":"2016-09-13T23:29:20","slug":"kas-kultuursed-ateistid-suudavad-paasta-meie-tsivilisatsiooni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/kas-kultuursed-ateistid-suudavad-paasta-meie-tsivilisatsiooni\/","title":{"rendered":"KAS KULTUURSED ATEISTID SUUDAVAD P\u00c4\u00c4STA MEIE TSIVILISATSIOONI?"},"content":{"rendered":"

Objektiiv,<\/em> 13 september 2016<\/h4>\n

Lea Singh<\/h4>\n

\"Vatican<\/a><\/p>\n

P\u00fcha Peetruse basiilika<\/pre>\n
Ainult naasmine t\u00f5elise religioosse usu juurde v\u00f5ib p\u00e4\u00e4sta meie tsivilisatsiooni m\u00f5lemast antikristlikust s\u00fcsteemist \u2013 nii Foucault\u2019 relativislikust v\u00f5imuv\u00f5itlusest kui ka islamist, millel on Roger Scrutoni hinnangul \u201ckurjus s\u00fcdames\u201d. Kolmandat teed ei ole. Me kas koguneme taaskord Risti alla v\u00f5i on aeg m\u00e4ssida lipp l\u00e4\u00e4ne tsivilisatsiooni kirstule ning m\u00e4ngida Mozarti \u201cReekviemi\u201d, kirjutab Lea Singh.<\/strong><\/em><\/p>\n
<\/h2>\n
T\u00e4nu oma muljetavaldavale intellektile ja silmapaistvatele poliitilistele vaadetele on briti filosoof Roger Scruton saavutanud legendi staatuse nii konservatiivide kui liberaalide hulgas. \u00dchena v\u00e4hestest konservatiividest meret\u00e4ie vasakpoolsete akadeemikute hulgas on temast saanud l\u00e4\u00e4ne tsivilisatsiooni Robinson Crusoe. Raamatus \u201cKultuur loeb\u201d (\u201cCulture Counts\u201d) selgitab Scruton, miks l\u00e4\u00e4nemaailma kultuurip\u00e4rand on m\u00e4\u00e4ramatu t\u00e4htsusega varandus, mis tuleb noorematele p\u00f5lvkondadele tingimata edasi anda.<\/p>\n
Veel m\u00f5ned k\u00fcmnendid tagasi oli Scrutoni kaitstav seisukoht nii enesestm\u00f5istetav, et ei vajanud selgitusi. T\u00e4na aga on tema katse t\u00f5estada \u201cvanade surnud valgete meeste\u201d teoste t\u00e4htsust v\u00e4gilaset\u00f6\u00f6, milles tal on v\u00e4he lootust edule. Enamikust \u00fclikoolidest on saanud osavad mustkunstnikud, mis kasseerivad vanematelt sisse suuremaid summasid kui majapidamine aastas teenib ning produtseerivad seej\u00e4rel \u00fcllatava k\u00e4eviibutusega tudengeid, kes eelistavad feministlikku kirjandust Shakespeare\u2019ile, Jay-Z\u2019d Mozart\u2019ile ning pissuaari Leonardo da Vinci teostele.<\/p>\n
Scrutoni s\u00f5nul on selle segaduse p\u00f5hjuseks Michel Foucault\u2019 neomarksistlik filosoofia. Foucault oli prantsuse filosoof, kes oma m\u00f5ju t\u00f5ttu humanitaarainetele paistab t\u00e4nap\u00e4evase Aristotelesena. Foucault\u2019d ei ole enam meie seas \u2013 ta suri 1984. aastal AIDSi \u2013, ent tema vaateid \u00f5petatakse \u00fclikoolilinnakutes \u00fcle kogu maailma ning need eksitavad p\u00f5lvkondade viisi tudengeid p\u00f5lgama l\u00e4\u00e4ne klassikalist muusikat, kirjandust, kunsti, arhitektuuri ja isegi filosoofiat kui seksistliku, rassistliku, elitaristliku, kapitalistliku ja r\u00f5huvalt judeokristliku p\u00e4randi m\u00fcrgiseid vilju.<\/p>\n
Foucault ei uskunud t\u00f5de, vaid \u00fcksnes v\u00f5imu. Tema kreedo v\u00f5iks kokku v\u00f5tta s\u00f5nadega \u201csinul on sinu t\u00f5de ja minul minu oma\u201d ning \u201ct\u00f5de on see, mida v\u00f5itja \u00fctleb selle olevat\u201d. Scruton kutsub seda s\u00fcsteemi \u201cpimeduse kultuseks\u201d ning see nimi tundub v\u00e4ga sobiv. Foucault\u2019 relativistlikus maailmas ei hinda inimesed kunagi teise inimese arvamuse t\u00f5esust v\u00f5i m\u00f5istlikkust. Selle asemel treenitakse neid vaatama argumentide taha. Nad keskenduvad taustale, sotsiaalsele kontekstile, k\u00f5nelevale inimesele. Scrutoni s\u00f5nadega: \u201cK\u00fcsimus pole enam, \u201cMida sa \u00fctled?\u201d, vaid \u201cMis on su taust?\u201d.\u201d Isiklik taust saab t\u00e4htsamaks kui argument ise, sest Foucault\u2019 j\u00e4rgi on isegi loogiline m\u00f5ttek\u00e4ik kui selline kahtlane ning seda v\u00f5ib kasutada r\u00f5humise vahendina.<\/p>\n
Kasutame siis sama metoodikat ning uurime Foucault\u2019 tausta. Foucault oli avalikult praktiseeriv homoseksuaal, kes tegeles valimatute seksuaalsuhetega ja narkootikumide tarbimisega. Ehk pole see \u00fcllatav, et ta pidas l\u00e4\u00e4ne kultuuri heteroseksuaalseid norme iganenuks ja t\u00fcranlikuks. Inimese kohta, kes ei uskunud objektiivset t\u00f5de, kulutas Foucault \u00fcllatavalt palju aega ja energiat, p\u00fc\u00fcdes filosoofiliselt diskrediteerida ja h\u00e4vitada nii traditsioonilist abielu kui monogaamiat, p\u00fchendades sellele eesm\u00e4rgile kolmek\u00f6itelise teose \u201cSeksuaalsuse ajalugu\u201d. Juhtumisi oli Foucault\u2019l \u00fchtlasi kinnisidee enesevigastamise ja enesetapu suhtes ning oma hilistes teostes \u00fclistab ta enesetappu.<\/p>\n
Teismeliste vanemad, teid on hoiatatud: Foucault on t\u00e4naste \u00fclikoolide isa ja prohvet \u2013 \u00fclikoolide, kus professoreid palgatakse just seet\u00f5ttu, et nad halvustavad vanu v\u00e4\u00e4rtusi, vanu hierarhiaid ja vanu sotsiaalse korra vorme ning p\u00f5lgavad \u00e4ra traditsioonilise \u00f5ppekava, mis sisaldas l\u00e4\u00e4ne kultuuri k\u00f5rgemaid saavutusi. \u00dches teises raamatus kirjutab Scruton, et \u201cFoucault\u2019 n\u00e4gemust Euroopa kultuurist kui r\u00f5huva v\u00f5imu institutsionaliseeritud vormist \u00f5petatakse k\u00f5ikjal kui evangeeliumi \u2013 \u00f5pilastele, kellel pole ei piisavat kultuursust ega piisavat religioossust, et sellele \u00f5petusele vastu panna\u201d.<\/p>\n
Sellega avaldab Scruton v\u00e4ga lihtsalt need kaks relva, mida ta peab efektiivseks Foucault\u2019liku pimedusekultuse vastu: kultuur ja religioon. Scruton usub, et m\u00f5lemad neist annavad edasi h\u00e4davajalikke teadmisi elu kohta ning treenivad meie v\u00f5imet anda \u00f5igeid hinnanguid. Religioon on neist kahest t\u00e4htsam, sest kultuur ehitub religioonile. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on aga see, et Scruton usub, et kultuuri saab edasi anda ning edendada ka siis, kui religioon, mis oli selle aluseks, on h\u00e4\u00e4bunud.<\/p>\n
Scruton leiab, et meie parim v\u00f5imalus Foucault\u2019 nihilismi v\u00f5ita on j\u00e4rjekindlalt edasi anda l\u00e4\u00e4ne kultuuritraditsiooni, hoolimata sellest, et meie kristlik usk on surmakrampides. \u201cKristluse iseloom on rohkem intiimse m\u00e4lestuse kui vallutava evangeeliumi oma,\u201d kirjutab Scruton, kes peab religioosse usu v\u00e4henemist eliidi ja intellektuaalide seas \u00fcheks Foucault\u2019 ligit\u00f5mbavuse p\u00f5hjuseks.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla sooviks Scruton hea meelega n\u00e4ha l\u00e4\u00e4ne religioosset taass\u00fcndi \u2013 \u00fches oma t\u00f6\u00f6s viitab ta paavst Johannes Paulus II \u201cKeha teoloogiale\u201d (\u201cTheology of the Body\u201d) kui lootuskiirele \u2013, aga tema eesm\u00e4rk pole \u00fcleskutse tulihingelisele kristlusele. Pigem tahab ta meid veenda, et v\u00f5ime ka ilma religioonita peatada l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonna \u201cmaa pealt p\u00fchkimise\u201d \u2013 kui me ainult hoiame kinni oma kultuurist: \u201cL\u00e4\u00e4ne kultuur on m\u00f5\u00f5k, mis kaitseb \u201ctavalist inimest\u201d ja tema v\u00e4\u00e4rtuseid kaitseingli abil, milleks on teadmised.\u201d<\/p>\n
Suurem osa raamatust \u201cKultuur loeb\u201d on p\u00fchendatud selgitustele, miks ja kuidas kultuuriline haritus arendab meie arusaamist t\u00f5est, ilust ja moraalist ning \u00f5petab meid neid h\u00fcvesid hindama. Scruton k\u00e4sitleb \u00fckshaaval erinevaid kultuurilisi v\u00e4ljendusi, keskendudes eriti muusikale, mis on tema isiklik lemmikala. \u201cL\u00e4\u00e4ne muusika pole mitte ainult meie kultuuri k\u00f5rgeim saavutus, vaid ka selle tervise m\u00f5\u00f5t mistahes perioodil,\u201d kirjutab ta. Scruton k\u00e4sitleb \u00fcsna \u00fcksikasjalikult kaasaegseid heliloojaid ja \u201ctreenitud k\u00f5rva\u201d t\u00e4htsust ning nuhtleb korralikult popmuusikat kui \u201csteriilset j\u00f5udu, millest ei tulene midagi peale hajeviloleku harjumuse.\u201d<\/p>\n
Arvestades meie kultuurilise allak\u00e4igu masendavat seisu on muljetavaldav, et Scruton j\u00e4\u00e4b lootusrikkaks. Ta ootab ilu taass\u00fcndi klassikalises muusikas: \u201cOlen veendunud, et toimub tagasip\u00f6\u00f6rdumine meloodia, harmoonia ja kontrapunkti juurde ning et postmodernistliku orkestri troostitud m\u00fcravabrikud on peagi minevik.\u201d Scruton leiab \u00fclendavaid n\u00e4iteid traditsiooni ja ilu poole p\u00f6\u00f6rdumisest ka kunstist, kirjandusest ja arhitektuurist.<\/p>\n
Need n\u00e4ited \u2013 Scrutoni kultuuriapoloogia kulminatsioon \u2013 peaksid meid t\u00e4itma optimismiga tuleviku suhtes. Mina pean aga tunnistama, et mu usk l\u00e4\u00e4ne kultuuri s\u00e4ilimisse sai t\u00e4nu tema raamatule \u00fcsna suure l\u00f6\u00f6gi.<\/p>\n
Minul ei ole Robert Scrutoni hiiglaslikku aju, seega v\u00f5ibolla j\u00e4\u00e4b mulle midagi m\u00e4rkamatuks, aga mind ei veennud tema kinnitus, et postkristlik kultuur saab hoida kinni oma p\u00e4randist ning seel\u00e4bi end Foucault\u2019 eest t\u00f5husalt kaitsta. Kas Bach, Rembrandt ja Tolstoi v\u00f5ivad t\u00f5esti olla sama t\u00f5husad kui Jeesus, hoidmaks tagasi \u201clahti\u00fctlemise kultuuri\u201d? L\u00fchiajaliselt v\u00f5ib see neil \u00f5nnestuda, aga mitte kuigi kaua. Ma ei usu, et ateistid, isegi v\u00e4ga kultuursed ateistid, suudaks alal hoida \u00fchest maailmavaadet ning vastu panna ahvatlevatele ja populaarsetele trendidele.<\/p>\n
\u00dcks n\u00e4ide tundub mulle eriti kujundlik. Tunnistusena l\u00e4\u00e4ne kultuuri \u201cfilosoofilise p\u00e4randi tugevusest, mis ei s\u00f5ltu religioonist, vaid \u00fcksnes l\u00e4\u00e4ne tsivilisatsiooni ideaalist ja \u201chinge eest hoolitsemisest\u201d, mida Platon pidas polis<\/em>\u2019e \u00fclesandeks\u201d, nimetab Scruton t\u0161ehhi kirjanikke Milan Kunderat, Vaclav Havelit ja Ivan Klimat.<\/p>\n
T\u00f5tt-\u00f6elda \u0161okeerivad mind need n\u00e4ited. Mul on raskusi, et leida lootust Ivan Klima, paljukannatanud abikaasaga kurikuulsa naistemehe t\u00f6\u00f6dest, ning Milan Kundera misog\u00fc\u00fcnsetest ja s\u00fcngetest romaanidest piisab, et viia lugeja depressiooni. T\u00f5si, dissidendina oli Vaclav Havel inspireeriv ning tema arusaamad \u201cv\u00f5imutute v\u00f5imust\u201d ja \u201ct\u00f5es elamisest\u201d k\u00f5lavad t\u00e4nini kokku paljude totalitaarse re\u017eiimi all elavate inimeste m\u00f5tetega. Ent see, mis mulle\u00a0\u2013 t\u0161ehhile, kes Havelit kommunismi ajal imetles \u2013 silma torkab, on tema moraalse kompassi h\u00e4ired, mis tekkisid p\u00e4rast seda, kui kommunism kukutati ning l\u00e4\u00e4nemaailm lainena T\u0161ehhist \u00fcle k\u00e4is.<\/p>\n
Ilma kristliku \u00f5petuse kindla aluseta ei suutnud Havel vastu panna \u201cinim\u00f5igustele\u201d, mille eest teatud huvigrupid v\u00f5itlevad, ning liitus varsti erinevate vasakpoolsete liikumistega. 2006. aastal r\u00f5\u00f5mustas Havel kooseluseaduse kehtestamise \u00fcle T\u0161ehhi Vabariigis, \u00f6eldes:<\/p>\n
\u201c\u00dclekaal oli k\u00fcll v\u00e4ga v\u00e4ike, aga mul on v\u00e4ga hea meel, et seaduseeln\u00f5u parlamendis l\u00e4bi l\u00e4ks. Debatis oli minu jaoks k\u00f5ige huvitavam kristlike demokraatide ja Klausi poolt propageeritav absurdne ideoloogia, mille kohaselt perekonnal peaks olema \u00fchiskonnas eeliseid, sest erinevalt homoseksuaalsetest paaridest toob perekond ellu lapsi. Selline n\u00e4gemus perekonnast meenutab vasikalauta, kus pullid viljastavad lehmi, et s\u00fcnniks vasikaid\u2026 Selles pole midagi vaimset, midagi intellektuaalset. See on t\u00e4iesti materiaalne perekonnak\u00e4sitlus. See h\u00e4iris mind debatis k\u00f5ige rohkem.\u201d<\/p>\n
Kui need on parimad n\u00e4ited, mida Scruton suudab leida kultuursetest ateistidest, kes l\u00e4\u00e4ne moraalset p\u00e4randit elus hoides astuvad vastu barbaarsuse pealetungile, on v\u00f5itlus juba kaotatud.<\/p>\n
Seega n\u00e4ib, et ainult tagasip\u00f6\u00f6rdumine t\u00f5elise religioosse usu juurde v\u00f5ib p\u00e4\u00e4sta meie tsivilisatsiooni allumisest \u00fchele kahest antikristlikust s\u00fcsteemist, mis meie uksele koputavad: kas Foucault\u2019 relativistlikule v\u00f5imuv\u00f5itlusele v\u00f5i islamile, millel Scrutoni j\u00e4rgi on \u201ckurjus s\u00fcdames\u201d. Kolmandat teed ei ole. Me kas koguneme taaskord Risti alla v\u00f5i on aeg m\u00e4ssida lipp l\u00e4\u00e4ne tsivilisatsiooni kirstule ning m\u00e4ngida Mozarti \u201cReekviemi\u201d.<\/p>\n
<\/h2>\n
T\u00f5lkinud Maria Vooglaid<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Objektiiv, 13 september 2016 Lea Singh<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[71,66,145,250,340,341,89,342],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/796"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=796"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/796\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":798,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/796\/revisions\/798"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=796"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=796"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=796"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}