<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
Rooma, 12. oktoober 2015*<\/a>.<\/p>\n <\/p>\n Esmasp\u00e4eval, 5. oktoobril, perekonna-teemalise Piiskoppide Sinodi t\u00f6\u00f6 alguses, andis kardinal George Pell paavst Franciscusele edasi kirja, millele olid alla kirjutanud tema ise ja kaksteist Sinodi saalis kohal olevat kardinali.<\/p>\n Kolmteist kirjale alla kirjutanud kardinali on Kiriku hierarhias k\u00f5ige t\u00e4htsamatel ametikohtadel. Nende seas olid t\u00e4hestiku j\u00e4rjekorras:<\/p>\n – Carlo Caffarra, Bologna peapiiskop Itaaliast, teoloog, varasemalt Johannes Paulus III nimelise Paavstliku Abielu- ja Perekonnauuringute Instituudi esimene president;<\/p>\n – Thomas C. Collins, Toronto peapiiskop (Kanada);<\/p>\n – Timothy M. Dolan, New Yorki peapiiskop (Ameerika \u00dchendriigid);<\/p>\n – Willem J. Eijk, Utrechti peapiiskop (Holland);<\/p>\n – Gerhard L. M\u00fcller, endine Regensburgi piiskop (Saksamaa), alates 2012. aastast Usudoktriini Kongregatsiooni prefekt;<\/p>\n – Wilfried Fox Napier, Durbani peapiiskop (L\u00f5una-Aafrika), Sinodi presiidiumi liige;<\/p>\n – George Pell, Sydney peapiiskop erus (Austraalia), alates 2014. aastast Vatikani Majandusasjade Sekretariaadi prefekt;<\/p>\n – Robert Sarah, endine Conakry peapiiskop (Guinea), alates 2014. aastast Jumalakultuse ja Sakramentide Distsipliini Kongregatsiooni prefekt;<\/p>\n – Angelo Scola, Milaano peapiiskop (Itaalia);<\/p>\n – Jorge L. Urosa Savino, Caracase peapiiskop (Venetsueela).<\/p>\n Lakoonilises ja selges kirjas p\u00f6\u00f6ravad kolmteist kardinali paavsti t\u00e4helepanu nende endi ja paljude teiste sinodiisade t\u00f5sistele “muredele” seoses sinodi protseduurireeglitega, mis nende hinnangul “on kavandatud kergendama ettem\u00e4\u00e4ratud tulemuste saavutamist vaidluse all olevates t\u00e4htsates k\u00fcsimustes”\u00a0 ning seoses Instrumentum laboris<\/em> nimelise t\u00f6\u00f6dokumendiga, mida peetakse “l\u00f5ppdokumendi juht- v\u00f5i alustekstina” ebasobivaks.<\/p>\n Siin on selle kirja tekst<\/strong> (kiri oli kirjutatud inglise keeles):<\/p>\n * * *<\/p>\n “Teie P\u00fchadus,<\/em><\/p>\n Perekonnateemalise Sinodi alguses, soovides n\u00e4ha, et see Sinod teeniks viljakalt Kirikut ja Teie P\u00fchaduse teenimisametit, palume lugupidavalt kaaluda mitmeid muresid, mida oleme kuulnud teistelt sinodiisadelt ja mida ka meie jagame.\u00a0<\/em><\/p>\n Sellal kui Sinodi ettevalmistavas dokumendis nimetusega Instrumentum laboris leidub imetlusv\u00e4\u00e4rseid elemente, on temas ka osasid, millele tuleks kasuks p\u00f5hjalik sisuline \u00fcmberm\u00f5tlemine ja \u00fcmbertegemine. Uued sinodi k\u00e4iku juhtivad eeskirjad n\u00e4ivad kindlustavat selle dokumendi \u00fclem\u00e4\u00e4rast m\u00f5ju Sinodi aruteludele ja Sinodi l\u00f5ppdokumendi kujunemisele. V\u00f5ttes arvesse k\u00f5iki muresid, mida oleme juba paljudelt sinodiisadelt erinevate problemaatiliste osade suhtes kuulnud, ei saa Instrumentum oma praegusel kujul sobival viisil teenida Sinodit l\u00f5ppdokumendi koostamisel juhtivaks v\u00f5i aluseks oleva tekstina.\u00a0 <\/em><\/p>\n Uusi Sinodi eeskirju n\u00e4hakse m\u00f5nel pool sellistena, millel puutub avatus ja t\u00f5eline kollegiaalsus. Minevikus teenis ettepanekute esitamine ja nende \u00fcle h\u00e4\u00e4letamine v\u00e4\u00e4rtuslikku eesm\u00e4rki m\u00f5\u00f5ta sinodiisade seisukohti. V\u00f5imaluse puudumine ettepanekute esitamiseks, nendega seotud aruteludeks ja nende \u00fcle h\u00e4\u00e4letamiseks\u00a0 n\u00e4ib meile teenivat avaliku arutelu heidutamise ja arutelu v\u00e4ikestesse gruppidesse sulgemise eesm\u00e4rki. Seep\u00e4rast n\u00e4ib meile h\u00e4davajalikuna, et taastataks ettepanekute esitamine ja nende \u00fcle h\u00e4\u00e4letamine terve Sinodi poolt. L\u00f5ppdokumendi \u00fcle h\u00e4\u00e4letamine toimub protsessis selle kohta t\u00e4ie \u00fclevaate saamiseks ja tekstis t\u00f5siste paranduste tegemiseks liiga hilja.<\/em><\/p>\n Peale selle, sinodiisade mitteosalemine redaktsioonitoimkonna koostamisel on p\u00f5hjustanud m\u00e4rgatavat rahutust. Selle liikmed pole valitud, vaid on nimetatud ilma igasuguse konsultatsioonita. Samamoodi peab iga\u00fcks, kes redigeerib \u00fcksk\u00f5ik milliseid tekste v\u00e4ikeste t\u00f6\u00f6r\u00fchmade tasandil, olema valitud, mitte m\u00e4\u00e4ratud.<\/em><\/p>\n Nimetatud asjaolud omakorda on p\u00f5hjustanud mure, et uued protseduurid ei vasta Sinodi traditsioonilisele vaimule ja eesm\u00e4rgile. J\u00e4\u00e4b selgusetuks, miks sellised protseduurilised muutused olid vajalikud. Hulk sinodiisasid on seda meelt, et uus protsess n\u00e4ib olevat kavandatud kergendama ettem\u00e4\u00e4ratud tulemuste saavutamist arutelu all olevates t\u00e4htsates k\u00fcsimustes. <\/em><\/p>\n Ning l\u00f5puks, mis on v\u00f5ib-olla k\u00f5ige pakilisem. Erinevad sinodiisad on v\u00e4ljendanud oma muret selle \u00fcle, et Sinodil, mis on kavandatud tegelema elulise hingehoiulise k\u00fcsimusega – kuidas tugevdada abielu ja perekonna v\u00e4\u00e4rikust – v\u00f5ib hakata domineerima teoloogiline ja doktrinaalne k\u00fcsimus lahutatud ja uuesti abiellunud isikute armulauaosadusest. Kui nii, siis t\u00f5stataks see v\u00e4ltimatult veelgi p\u00f5hjapanevamaid k\u00fcsimusi sellest, kuidas Kirik, sammudes ajaloos edasi, peab t\u00f5lgendama ja rakendama Jumala S\u00f5na, oma \u00f5petust ja distsipliini kultuuriliste muutuste kontekstis. Liberaalsete protestantlike kirikute kokkuvarisemine kaasajal, mida on kiirendanud nende poolt kristliku usu ja praktika v\u00f5tmeelementide h\u00fclgamine hingehoiuliste kohanduste nimel, annab meie Sinodil toimuvate arutelude jaoks t\u00e4htsa hoiatuse.\u00a0<\/em><\/p>\n Teie P\u00fchadus, me toome Teie ette need m\u00f5tted ustavuse vaimus ja me t\u00e4name nende arvessev\u00f5tmise eest.<\/em><\/p>\n Ustavusega Teie, Jeesuses Kristuses.”<\/em><\/p>\n * * *<\/p>\n Sellesama esmasp\u00e4eva, 5. oktoobri p\u00e4rastl\u00f5unal, \u00fcldkogu esimese arutelu v\u00e4ltel, viitasid kardinal Pell ja teised sinodiisad m\u00f5nedele kirjas esitatud k\u00fcsimustele, ilma kirja tsiteerimata.<\/p>\n Paavst Franciscus oli kohal ja kuulas. J\u00e4rgmisel hommikul, teisip\u00e4eval, 6. oktoobril pidas ta k\u00f5ne.<\/p>\n Paavsti plaaniv\u00e4liselt tehtud m\u00e4rkuste teksti pole tehtud avalikuks, need esitati ainult P\u00fcha Tooli pressiesindaja isa Federico Lombardi poolt suus\u00f5nalise kokkuv\u00f5tte ja L’Osservatore Romano <\/em>poolt kirjaliku kokkuv\u00f5tte kujul, nagu j\u00e4rgneb:<\/p>\n “Paavst tahtis kinnitada, et k\u00e4esolev Sinod seisab j\u00e4rjepidevuses m\u00f6\u00f6dunud aastal asetleidnud Sinodiga. Instrumentum laboris<\/em>ega seoses r\u00f5hutas Franciscus, et see tuleneb [eelmise] Sinodi kokkuv\u00f5ttest (Relatio Synodi<\/em>) koos hiljem lisatud kaast\u00f6\u00f6dega, et selle kiitis heaks sinodij\u00e4rgne n\u00f5ukogu, mis pidas oma koosoleku paavsti kohalolul ning et see on j\u00e4rgnevate p\u00e4evade v\u00e4ltel j\u00e4tkuvate vaidluste ja arutelude aluseks. Selles kontekstis omandavad erinevate keelter\u00fchmade tehtud lisandused olemusliku t\u00e4henduse. Paavst tuletas meelde ka seda, et eelmise aasta Sinodi kolm ametlikku dokumenti olid paavsti kaks k\u00f5net, alguses ja l\u00f5pus peetud ning Relatio Synodi<\/em> (Sinodi kokkuv\u00f5te). Paavst r\u00f5hutas, et katoliku \u00f5petus abielust on j\u00e4\u00e4nud puutumatuks ning seej\u00e4rel manitses neid, kes j\u00e4tavad mulje, justkui Sinodi ainsaks probleemiks oleks armulauaosadus lahutatutele ja kutsus \u00fcles mitte ahendama Sinodi ees avanevat vaatev\u00e4lja.”<\/p>\n Sellele aruandele L’Osservatore Romano<\/em>‘s lisas isa Lombardi, et “otsus meetodite valiku kohta sai samuti jagatud ja heaks kiidetud paavsti poolt ja seep\u00e4rast ei saa seda uuesti arutelu teemaks tuua”.<\/p>\n Sellest k\u00f5igest v\u00f5ib teha j\u00e4relduse, et Franciscus on tagasi l\u00fckanud kirjas v\u00e4ljendatud palved tervikuna, peale \u00e4\u00e4rem\u00e4rkusena tehtud soovituse mitte piirata arutelu ainu\u00fcksi “lahutatute armulauaosaduse k\u00fcsimusega”.<\/p>\n Sealjuures ei l\u00fckanud paavst neid tagasi mitte ilma poleemilise vastul\u00f6\u00f6gita, nagu see sai hiljem teatavaks Sinodi saalis kohal viibinud La Civilt\u00e0 Cattolica<\/em>\u00a0 toimetaja Antonio Spadaro SJ poolt Twitterisse kirjutatud m\u00e4rkuses, mille kohaselt paavst olevat soovitanud sinodiisadel “mitte lasta end kaasa haarata vanden\u00f5ude hermeneutikast, mis on sotsioloogiliselt n\u00f5rk ja vaimselt kasutu”.<\/p>\n See k\u00f5ik juhtus Sinodi alguses. Kuid vastu esimese t\u00f6\u00f6n\u00e4dala l\u00f5ppu, juhtus midagi muud. Seda veel kord vastuolus kolmeteistk\u00fcmne kardinali kirjas v\u00e4ljendatud soovidega.<\/p>\n Reedel, 9. oktoobril \u00fctles Manila peapiiskop ja Sinodi presiidiumi liige kardinal Luis Antonio G. Tagle seoses Sinodi l\u00f5ppdokumendiga \u00e4kitselt, et “me ootame paavsti otsust”.<\/p>\n Ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval selgitas isa Lombardi, et “meil pole kindlust selle suhtes, mil viisil Sinodi l\u00f5petamine aset leiab, ma m\u00f5tlen seda, kas tuleb Sinodi l\u00f5ppdokument v\u00f5i seda ei tule. Me n\u00e4eme, kas paavst annab selles osas t\u00e4psed juhised.”<\/p>\n See on uskumatu, kuid t\u00f5si. Sinod on t\u00e4ies t\u00f6\u00f6hoos, siis aga t\u00f5statakse \u00fcles k\u00fcsimus Sinodi programmis kogu Sinodi t\u00f6\u00f6 l\u00f5ppeesm\u00e4rgina figureerinud Relatio finalis<\/em>e olemasolu kohta \u00fcle\u00fcldse.<\/p>\n Relatio finalis<\/em> oli t\u00f5epoolest Sinodi \u00fcldsekret\u00e4ri kardinal Lorenzo Baldisseri ulatuslike m\u00e4rkuste subjektiks tema 2. oktoobril tehtud ametlikul esitlusel:<\/p>\n Briefing su tema e metodo della XIV assemblea generale ordinaria del sinodo dei vescovi<\/strong><\/a><\/p><\/blockquote>\n Samal p\u00e4eval tegi Baldisseri avalikuks, et paavst Franciscus on nimetanud viiest kardinalist ja piiskopist koosneva komisjoni t\u00e4pselt “l\u00f5ppdokumendi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks”.<\/p>\n 5.\u00a0oktoobril Sinodi t\u00f6\u00f6korralduse asjus peetud avak\u00f5nes tuli Baldisseri selle teema juurde tagasi, kirjeldades \u00fcksikasjalikult Relatio finalis<\/em>e v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise ja heakskiitmise etappe:<\/p>\n Relazione del segretario generale<\/a>\u00a0<\/strong><\/p><\/blockquote>\n Ning ta r\u00e4\u00e4kis sellest j\u00e4lle 6. oktoobri hommikul peetud \u00fcldkogul vahetult enne paavsti s\u00f5nav\u00f5ttu.<\/p>\n \u00c4ra tuleb m\u00e4rkida ka see, et Sinodi ametlikus t\u00f6\u00f6kalendris on neli t\u00e4ist\u00f6\u00f6p\u00e4eva, 21. kuni 24. oktoobrini, ette n\u00e4htud Relatio finalis<\/em>e kirjutamiseks, selle \u00fcldkogule esitamiseks, aruteludeks ja kirjalike t\u00e4helepanekute esitamiseks, selle \u00fcmberkirjutamiseks ning \u00fcldkogule l\u00f5plikule h\u00e4\u00e4letamisele esitamiseks:<\/p>\n Calendario dei lavori<\/a>\u00a0<\/strong><\/p><\/blockquote>\n Kirjas paavst Franciscusele v\u00e4ljendasid kolmteist kardinali oma lootust viimaste sinodite protseduuride taastamisele, mis l\u00f5ppesid paavstile esitamiseks m\u00e4\u00e4ratud ettepanekute (propositiones<\/em>) \u00fckshaaval h\u00e4\u00e4letamisega. V\u00f5i kui puudusid ettepanekud, siis v\u00e4hemalt valitud ja mitte \u00fclaltpoolt m\u00e4\u00e4ratud komisjoni kirjutatud Relatio finalis<\/em>e punkt-punkti haaval l\u00e4bih\u00e4\u00e4letamisega.<\/p>\n Kui aga Relatio<\/em> finalis<\/em>t ei peaks \u00fcldse olema, siis ei Sindoi ainsaks t\u00f6\u00f6tulemuseks olla ei midagi muud kui sellesama Instrumentum laboris<\/em>e \u00fcmbert\u00f6\u00f6tamine, mille kohta kolmteist kirjale allakirjutanut v\u00e4itsid, et see ei saa Sinodit teenida “l\u00f5ppdokumendi koostamisel juhtivaks v\u00f5i aluseks oleva tekstina”, peamiselt tema “erinevate problemaatiliste osade” t\u00f5ttu, mis on \u00f5petuse suhtes kaheldava truudusega.<\/p>\n On t\u00f5si, et 270 sinodiisa t\u00f6\u00f6tavad p\u00e4ev-p\u00e4evalt sel eesm\u00e4rgil, et Instrumentum laboris<\/em>t p\u00f5hjalikult \u00fcmber t\u00f6\u00f6tada. Samamoodi on ka t\u00f5si, et t\u00e4ies ulatuses paavst Franciscuse poolt nimetatud komisjoni, milles uuendajad on r\u00f5huvas enamuses, ees\u00f5iguseks on teksti \u00fcmberkirjutamine vastupidiseks sellele, mida peab t\u00f5eseks \u00fcldkogu. Ning selline segane tekst nagu seda on Instrumentum laboris<\/em> – mitte “telegraafiline” nagu seda on olnud paljude m\u00f6\u00f6dunud sinodite propositiones <\/em>– on m\u00e4rksa sobivam materjal selleks, et korrata 2014. aasta Sinodi tulemust \u00e4hmaste ja kaleidoskoopiliste s\u00f5nastuste sisseviimisega, mida on \u00fcldkogul otsese h\u00e4\u00e4letamise raske nii heaks kiita kui ka tagasi l\u00fckata.<\/p>\n “Katoliku \u00f5petus abielu kohta on j\u00e4\u00e4nud puutumatuks,” on paavst Franciscus t\u00f5otanud seoses terve Sinodi l\u00e4biviimisega 2014. aastast kuni t\u00e4naseni, vastates kolmeteistk\u00fcmne kardinali kirjas v\u00e4ljendatud “muredele”.<\/p>\n Kuid kardinal Tagle, uuendajate prominentne esindaja, \u00fctles 9. oktoobril toimunud pressikonverentsil ilmse rahuldustundega:<\/p>\n “Sinodi poolt heaks kiidetud uus meetod on kahtlemata p\u00f5hjustanud veidi segadust, kuid on hea olla vahel veidi aega segaduses. Kui asjad oleksid alati selged, ei elaks me enam reaalses elus.”<\/p>\n <\/p>\n Inglise keelest veebilehelt <\/em>www.chiesa<\/strong><\/a><\/em> t\u00f5lkinud isa Ivo \u00d5unpuu<\/em><\/p>\n <\/p>\n *<\/a> Perekonna-teemalise Piiskoppide Sinodi teine istungj\u00e4rk algas Vatikanis 4. oktoobril 2015 (sel p\u00e4eval istungeid ei toimunud). See t\u00e4hendab, et paavstile adresseeritud 13 kardinali kiri avalikustati Sandro Magisteri blogis kaheksa p\u00e4eva peale Sinodi algust ja seitse p\u00e4eva peale arutelude algust. – t\u00f5lk. m\u00e4rk.<\/em><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Rooma, 13.10.2015<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Paari j\u00e4rgmise tunni jooksul peale kolmeteistk\u00fcmne kardinali kirja avaldamist[1]<\/a> teatasid neli artiklis kirjale allakirjutanute nimekirjas loetletud kardinalide seast, et nemad pole oma n\u00f5usolekut kirjale andnud. Need olid j\u00e4rjekorras: kardinalid Angelo Scola, Andr\u00e9 Vingt-Trois, Mauro Piacenza ja P\u00e9ter Erd\u00f6.<\/p>\n Kuid pealel\u00f5unal teatasid kaks k\u00f5rgel ametipositsioonil olevat kardinali, m\u00f5lemad veebilehel www.chiesa avaldatud nimekirjast, et nad on t\u00f5epoolest alla kirjutanud paavst Franciscusele adresseeritud kirjale.<\/p>\n Esimene neist oli kardinal George Pell, Vatikani majandusekretariaadi prefekt, kes teatas, et tema isiklikult oli see, kes andis kirja \u00fcle paavstile. Ning ta teatas sellest j\u00e4rgmises seisukohav\u00f5tus n\u00e4dalalehele National Catholic Register<\/em>:<\/p>\n A spokesperson for Cardinal Pell…<\/strong><\/a><\/p><\/blockquote>\n Selles seisukohav\u00f5tus \u00fctles kardinal Pell, et talle “n\u00e4ib, et vead on nii kirja sisus kui ka allakirjutanute nimekirjas.”<\/p>\n Seevastu kinnitas ta kahe “mure” toomist veebilehel www.chiesa avaldatud kirja l\u00e4bi paavsti ette.<\/p>\n Esimene neist puudutas neid Sinodil osalejast – kes olid “v\u00e4hemus” – ning kes “tahavad muuta Kiriku \u00f5petust Armulauasakramendi vastuv\u00f5tmiseks h\u00e4davajalike tingimuste kohta”, samas kui “seda \u00f5petust pole v\u00f5imalik muuta”.<\/p>\n Teine puudutas “kokkuv\u00f5tva l\u00f5ppdokumendi (relatio<\/em>) redaktsioonitoimkonna koostamist ning protseduure, mille alusel see esitatakse sinodiisadele ja selle \u00fcle h\u00e4\u00e4letatakse.”<\/p>\n 5.\u00a0oktoobri hilisel \u00f5htupoolikul \u00fcldkogu k\u00e4igus tehtud seisukohav\u00f5tus v\u00e4ljendas kardinal Pell neidsamu ning muid “muresid”, mis olid esitatud \u00fclalmainitud kirjas, eriti mis puudutas arutelu aluseks v\u00f5etud Instrumentum laboris<\/em>‘t ning l\u00f5ppdokumendi (relatio finalis<\/em>) olemust.<\/p>\n Ning j\u00e4rgmise p\u00e4eva, teisip\u00e4eva 6. oktoobri hommikul, r\u00e4\u00e4kisid nii paavst Franciscus kui kardinal Lorenzo Baldisseri, Sinodi peasekret\u00e4r, \u00fcldkogu t\u00f6\u00f6 alustamisest, vastates punkt punktilt – ning p\u00f5hiliselt eitavalt – kirjas t\u00f5statatud k\u00fcsimustele.<\/p>\n Kirja avaldamise p\u00e4eva, esmasp\u00e4eva 12. oktoobri hommikul kinnitas peale kardinal Pelli teine kardinal, et ta oli alla kirjutanud paavstile adresseeritud kirjale. See oli Durbani (L\u00f5una-Aafrika) peapiiskop kardinal Wilfried Fox Napier, \u00fcks neljast Sinodi eesistujatest. Ta tegi seda John Allenile, Michael O’Loughlinile ja In\u00e9s San Mart\u00ednile \u201cCrux’i\u201d (“Boston Globe’i” kiriklike uudiste portaali) jaoks antud intervjuus:<\/p>\n Cardinal clash on doubts about process at the Synod of Bishops<\/strong><\/a><\/p><\/blockquote>\n Napier \u00fctles, et see kiri, millele tema alla kirjutas, oli “erinev” avaldatud kirjast ja puudutas erilisel viisil paavsti poolt nimetatud Sinodi l\u00f5ppdokumendi koostamiseks nimetatud k\u00fcmneliikmelist komisjoni.<\/p>\n Kuid intervjuu \u00fclej\u00e4\u00e4nud osas v\u00e4ljendas ta r\u00fcndava otsekohesusega neidsamu “muresid”, mida paljud sinodiisad oli v\u00e4ljendanud veebilehel www.chiesa avaldatud kirjas.<\/p>\n Portaal “Crux” vahendas j\u00e4rgmisel viisil kardinal Napieri s\u00f5nu:<\/p>\n “Napier usub, et m\u00f5ned kaebused on toonud tulemusi.<\/p>\n Muude asjade hulgas on ta vastu l\u00f5ppdokumendi 10-liikmelise redaktsioonikomisjoni koostamise viisile.<\/p>\n “Ma t\u00f5esti jagan muresid seoses nende inimeste valikuga, kes on m\u00e4\u00e4ratud kirjutama l\u00f5ppdokumenti,” \u00fctles Napier ja lisas, et ta “ei eita paavst Franciscuse \u00f5igust neid isikuid valida”.<\/p>\n “Kui tahame saada t\u00f5ele vastavat v\u00e4ljendust selle kohta, milleks see sinod on kokku kogunenud, [sellist] nagu Kirik Aafrikas t\u00f5epoolest meeleldi ootab,” \u00fctles ta, oleks selleks tulnud valida teised inimesed.<\/p>\n “Meile ei meeldi n\u00e4ha selles komitees sedasama liiki inimesi nagu olid seal eelmisel korral, kes p\u00f5hjustasid meile seda muret, mis meil oli,” \u00fctles ta, viidates sellega vastuolulisele 2014. aasta Sinodi vaheraportile, mis n\u00e4is m\u00f5nes vaidlusaluses k\u00fcsimuses olevat omaks v\u00f5tnud progressivistliku suunitluse.<\/p>\n Napier mainis ka, et ta muretseb selle p\u00e4rast, et Sinodiks ettevalmistatud dokument, mida tuntakse nimetuse Instrumentum laboris<\/em> all, v\u00f5ib omada suuremat m\u00f5ju l\u00f5pptulemusele kui Sinodi tegelike arutelude sisu.<\/p>\n “N\u00e4ib nii, justkui oleks Instrumentum laboris<\/em> see alustekst, mitte aga see, mis peab olema t\u00f6\u00f6r\u00fchmade arutelude tulemuseks ja mis tuleb esitada ettepanekutena paavsti ette viidava l\u00f5ppdokumendi koostamiseks,” \u00fctles ta.<\/p>\n Napier \u00fctles, et ajakirjanduses esitatud kahtlevate k\u00fcsimuste laviin Sinodi t\u00f6\u00f6protsessi kohta peegeldab h\u00e4sti tegelike muresid Sinodisaalis.<\/p>\n “Ebakindlus on \u00fcsna \u00fcle\u00fcldine, vastasel juhul ei saaks k\u00f5igil olla samu k\u00fcsimusi,” \u00fctles ta.<\/p>\n Napier \u00fctles, et Sinodist osav\u00f5tjatele pole praegu isegi selge, millisel viisil kujundatakse Sinodi l\u00f5ppdokument ja mida Franciscus kavatseb sellega teha, mis p\u00f5hjustab tema s\u00f5nul kahtlusi tulemuse legitiimsuses.<\/p>\n “Seda laadi ebakindlus paneb mind muretsema, sest kuidas saad sa t\u00f6\u00f6ga edasi minna, kui sa ei tea, mis on l\u00f5ppeesm\u00e4rk?” \u00fctles ta.<\/p>\n K\u00fcsimusele, kas ta ei muretse sellep\u00e4rast, et l\u00f5pptulemus on juba ette m\u00e4\u00e4ratud, otsustas Napier \u00f6elda vaid niipalju, et “praegusel etapil on raske seda \u00f6elda.”<\/p>\n Kui Roomas oli juba peaaegu kesk\u00f6\u00f6, plahvatas New Yorgis teine sensatsiooniline “uudisepomm”. Sel korral toimus see jesuiitide prestii\u017eika ajakirja “America” veergudel, mis on P\u00f5hja-Ameerika progressivistliku katoliikluse t\u00e4htis h\u00e4\u00e4lekandja teoloogia, kultuuri ja poliitika valdkonnas:<\/p>\n Thirteen Cardinals, Including Di Nardo and Dolan, Challenged Pope\u2019s Decisions on Synod<\/strong><\/a><\/p><\/blockquote>\n Artikli autor oli Gerard O’Connell, ajakirja vatikanist ja Rooma korrespondent, kes oli ise tuntud ajakirjanik ja pealegi Jorge Mario Bergoglio s\u00f5bra ja autoriseeritud biograafia autori, Argentiina ajakirjaniku Elisabetta Piqu\u00e9 abikaasa.<\/p>\n Rahuliku kindlustundega, peale “informeeritud allikatest teadasaamist” kinnitavad New Yorgi jesuiidid kohe artikli pealkirjas, et Sinodile algusp\u00e4eval paavstile esitatud kiri on t\u00f5epoolest alla kirjutatud kolmeteistk\u00fcmne kardinali poolt, k\u00f5ik on sinodiisad, ja neist kaks olid p\u00e4rit Ameerika \u00dchendriikidest, nimelt New Yorgi ja Houstoni peapiiskopid.<\/p>\n Artikli l\u00f5pus toovad nad \u00e4ra kolmeteistk\u00fcmne kardinali t\u00e4ieliku nimekirja, milles, v\u00f5rreldes kaks p\u00e4eva varem veebilehel www.chiesa avaldatud nimekirjaga, on neli uut nime nende nelja asemel, kes eitasid oma allkirju.<\/p>\n Need neli uut nime on Daniel N. Di Nardo Ameerika \u00dchendriikidest, John Njue Keeniast, Norberto Rivera Carrera Mehhikost ja Elio Sgreccia Itaaliast.<\/p>\n Peale allakirjutanute l\u00f5plikku selgitamist on paavstile adresseeritud kirjale allakirjutanud kardinalide definitiivne nimekiri j\u00e4rgmine, t\u00e4hestiku j\u00e4rjekorras:<\/p>\n – Carlo Caffarra, Bologna peapiiskop, Itaalia, teoloog, varasemalt Johannes Paulus II nimelise Paavstliku Abielu- ja Perekonnaalaste Uuringute Instituudi esimene president; – Norberto Rivera Carrera, Mexico City peapiiskop, Mehhiko; Mis puutub kirja sisusse, esitab “America” hulgaliselt tsitaate, mis k\u00f5ik vastavad t\u00e4ielikult veebilehel www.chiesa avaldatud tekstile.<\/p>\n Selle teksti “autentsust” kinnitas paar tundi peale “America” veebilehel ilmunud “pommuudist” ka Buenos Airese uudisteleht \u201cLa Naci\u00f3n\u201d Elisabetta Piqu\u00e9’ kommentaariga, vastavalt sellele, mida ta oli “teada saanud usaldusv\u00e4\u00e4rsetest allikatest Vatikanis”:<\/p>\n Una carta aumenta las intrigas en el s\u00ednodo<\/strong><\/a><\/p><\/blockquote>\n Asja olemus j\u00e4\u00e4b samaks, nagu seda kardinal Pelli seisukohav\u00f5tt ja intervjuu kardinal Napieriga kinnitasid: on olemas laialdane ja \u00fcha kasvav rahutus paljude sinodiisade seas selle surve t\u00f5ttu, millega neile p\u00fc\u00fctakse arutelude alusena peale suruda dokumenti nimega Instrumentum laboris<\/em>, mis iga p\u00e4evaga ilmneb selleks \u00fcha ebasobivamana, ning kartuse t\u00f5ttu, et selles leiduvad mitmet\u00e4henduslikkused v\u00f5ivad nakatada ka Sinodi l\u00f5ppdokumendi (Relatio finalis<\/em>), mille kirjutamine s\u00f5ltub t\u00e4ies ulatuses \u00fclaltpoolt m\u00e4\u00e4ratud ja valdavas enamuses uuendusmeelsetest koosnevast komisjonist.<\/p>\n Pika, laialivalguva ja ikka Instrumentum laboris<\/em>e m\u00f5ju all seisva Relatio finalis<\/em>e asemel, mis on salakaval ja keeruline, kui tuleb hakata selle \u00fcle h\u00e4\u00e4letama, eriti kui tuleks see heaks kiita v\u00f5i tagasi l\u00fckata tervikuna, eelistavad paljud sinodiisad h\u00e4\u00e4letada punkt-punkti haaval selgete ja lakooniliste propositiones<\/em> (ettepanekute) \u00fcle, mis v\u00f5taksid lihtsalt kokku toimuva arutelu tulemused, nii nagu seda on tehtud paljudel sinoditel enne seda ning teatud ulatuses tehti ka k\u00e4imasoleva Sinodi 2014. a. istungj\u00e4rgul.<\/p>\n See rahutus on h\u00f5\u00f5gunud tuha all kogu Sinodi esimese n\u00e4dala jooksul, hoitud maetuna nende poolt, kelle k\u00e4es on kontroll Sinodi protseduuride \u00fcle, eesotsas paavst Franciscuse ja seej\u00e4rel \u00fcldsekretariaadi ja spetsiaalsete sekretariaatidega.<\/p>\n Kuid just nimelt kolmeteistk\u00fcmne kardinali kirja avalikuks tulek koos sellele j\u00e4rgnenud aruteluga on tegelikult taastanud sinodiisade jaoks v\u00f5imaluse osaleda selle \u00fclemaailmse Kiriku jaoks t\u00e4htsa kohtumise k\u00e4igu ja tulemuste juhtimises.<\/p>\n Teisip\u00e4eval, 13. oktoobril toimunud pressikonverentsil luges Vatikani pressib\u00fcroo direktor Federico Lombardi SJ ette seisukohav\u00f5tu kolmeteistk\u00fcmne kardinali kirja asjus, p\u00f5hiolemuses seda tunnistades:<\/p>\n “Need, kes m\u00f5ne p\u00e4eva eest andsid selle kirja teksti ja allakirjutanute nimekirja avaldamiseks, panid toime rahurikkumise, mida allakirjutanud polnud kavatsenud… Sinodi toimumise meetodite \u00fcle, mis on uued, v\u00f5ib teha m\u00e4rkusi, kuid kui nad on \u00fckskord juba sisse seatud, on k\u00f5igi kohustus neid j\u00e4rgida v\u00f5imalikult paremal viisil. M\u00f5ned allakirjutanutest on ka t\u00f6\u00f6r\u00fchmade moderaatorid, t\u00f6\u00f6tavad seal intensiivselt ja \u00fcldkliima on positiivne… J\u00e4tkakem oma t\u00f6\u00f6d ilma endile segadusi tekitamata.”<\/p>\n <\/p>\n Veebilehelt <\/em>www.chiesa<\/a><\/em><\/strong> inglise keelest t\u00f5lkinud isa Ivo \u00d5unpuu<\/em><\/p>\n <\/p>\n [1]<\/a> see t\u00e4hendab, 12. oktoobril 2015. – t\u00f5lk. m\u00e4rk.<\/em><\/p>\n [2]<\/a> M\u00f5nedele allikatele (sh ka Sandro Magister) toetuvalt teatasid kardinal Carrera ja hiljem ka Sgreccia, et nad pole\u00a0kirjale alla kirjutanud. Kuid teistes ja hilisemates k\u00e4sitlustes figureerivad nad ikkagi kirjale alla kirjutatute nimekirjas ning pole seda \u00fcmber l\u00fckanud. – t\u00f5lk. m\u00e4rk.<\/em><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Ajaloolise “Kardinalide Manifesti” v\u00f5i “Pelli ja M\u00fclleri sekkumise” (tema peamiste autorite nime j\u00e4rgi), mis sai tuntuks kui lihtsalt “Kolmeteistk\u00fcmne kardinali kiri” ja mis on k\u00f5ige s\u00fcgavam paavstile esitatud v\u00e4ljakutse l\u00e4hiajaloos, t\u00e4pne s\u00f5nastus v\u00f5ib olla vaieldav.\u00a0Aga selle l\u00e4kituse \u00fcldtingimused on vaidlematud. Ning mis on eriti t\u00e4htis, selle dokumendi, mis t\u00f5otab kujuneda p\u00f5hjapanevaks 21. sajandi paavstlusele, suur ajalooline t\u00e4htsus ei saa minna kaduma.<\/p>\n Ja milline suurep\u00e4rane dokument on!\u00a0See on esimene peat\u00fckk liikumises, millel saab olema palju suuremad tagaj\u00e4rjed kui tal olid tema \u00fcleandmise hetkel.\u00a0Nii nagu Gregorius VII reformide[1]<\/a> olemust polnud v\u00f5imalik selgelt m\u00e4rgata neile eelnenud aastak\u00fcmneil, nii ka praeguse kaose ja modernistide \u00fclemv\u00f5imu ajastu varjab rohkem kui paari Hildebrandi[2]<\/a> seemneid, mis ootavad oma aega, et juhtida Kirik v\u00e4lja saatanliku amoraalsuse kuristiku servalt, mis tundub teda neelavat igast k\u00fcljest.<\/p>\n \u00dcks selles kirjas mainitud punkt, mida ei saa j\u00e4tta t\u00e4helepanuta (ja mida on r\u00f5hutanud Antonio\u00a0Socci<\/strong><\/a>)<\/a>, on see, mille suhtes protestantismist p\u00f6\u00f6rdunud on olnud alati valvsad: see on uuendajate jahmatav soov (Kasper on nende kiiver, mida toetab paavst ise) j\u00e4lgida teed, mida m\u00f6\u00f6da on juba<\/em>\u00a0k\u00e4inud liberaalne protestantism.\u00a0Isegi puhtalt objektiivselt ja materiaalselt seisukohalt, mis peab Katoliku Kirikut puhtalt inimlikuks ettev\u00f5tteks, mille j\u00e4rjepidevusest peaksid tema praegused administraatorid olema ilmselt huvitatud, hinnangut andes saab seda sammu liigitada ainult \u00fcheks kahest, ilma kolmanda variandi v\u00f5imaluseta: see on kas lootusetult idiootlik v\u00f5i tahtlikult kuri.\u00a0Tulgem tagasi selle viimase l\u00f5igu juurde selles kirjas, mis on k\u00f5ige olulisem, sest see ei k\u00e4sitle Sinodi protseduurilisi k\u00fcsimusi, vaid \u00d5petusametit, see t\u00e4hendab seda, mis on Peetruse amet ja mida ta teeb:<\/p>\n “Ning l\u00f5puks, mis on v\u00f5ib-olla k\u00f5ige pakilisem, erinevad sinodiisad on v\u00e4ljendanud oma muret selle \u00fcle, et Sinodil, mis on kavandatud tegelema elulise hingehoiulise k\u00fcsimusega – kuidas tugevdada abielu ja perekonna v\u00e4\u00e4rikust – v\u00f5ib hakata domineerima teoloogiline ja doktrinaalne k\u00fcsimus lahutatud ja uuesti abiellunud isikute armulauaosadusest. Kui nii, siis t\u00f5stataks see v\u00e4ltimatult veelgi p\u00f5hjapanevamaid k\u00fcsimusi sellest, kuidas Kirik, sammudes ajaloos edasi, peab t\u00f5lgendama ja rakendama Jumala S\u00f5na, oma \u00f5petust ja distsipliini kultuuriliste muutuste kontekstis. Liberaalsete protestantlike kirikute kollaps kaasajal, mida on kiirendanud nende poolt kristliku usu ja praktika v\u00f5tmeelementide h\u00fclgamine hingehoiuliste kohanduste nimel, annab meie Sinodil toimuvate arutelude jaoks t\u00e4htsa hoiatuse.”<\/p>\n See on h\u00e4mmastav.\u00a0Esiteks, see sisaldab hoiatust, hoiatust, mis on\u00a0“pakiline”.<\/em>\u00a0Selles hoiatatakse Kristuse Asemikku ennast m\u00f5nede tema k\u00f5ige t\u00e4htsamate abiliste poolt (tema majandusasjade sekret\u00e4ri, Usudoktriini kaitsja, jumalakultuse kaitsja ja isegi mitte alati j\u00e4rjekindla kardinal Dolani poolt – kaaluge k\u00f5ike seda, et saada aimu asjaosaliste laiast spektrist) selle eest, kuidas see kaootiline protsess, mille on algatanud paavst ise, <\/strong>t\u00f5statab “v\u00e4ltimatult veelgi p\u00f5hjapanevamaid k\u00fcsimusi sellest, kuidas Kirik, sammudes ajaloos edasi, peab t\u00f5lgendama ja rakendama Jumala S\u00f5na, oma \u00f5petust ja distsipliini kultuuriliste muutuste kontekstis<\/em>.”<\/p>\n See hoiatus l\u00e4heb palju kaugemale, sest nagu mitmed on r\u00f5hutanud, kasutab ta apokal\u00fcptilist m\u00f5istet “kokkuvarisemine”,<\/em>\u00a0mis on rangelt seotud sellega, kuidas Kasperi poolt omaks v\u00f5etud ideed lahutatute ja uuesti abiellunute armulauaosadusest ja sellega seotud k\u00e4sitlustest, ideed, mida kaitseb paavst, on juba p\u00f5hjustanud\u00a0liberaalsete protestantlike kogukondade kokkuvarisemise<\/em>. (Ja \u00e4rgem laskem ennast enam petta selles v\u00e4ga olulises punktis – sel ajahetkel on see k\u00fcll veel\u00a0ettepanek,<\/em>\u00a0kuid ilmselgelt on see Kasperi ja Bergoglio<\/em>\u00a0ettepanek, ja selline on see olnud sellest ajast alates kui paavst\u00a0palus <\/em>Kasperil esitada see ettepanek selle 2014. a. veebruaris toimunud konsistooriumil). Ning see hoiatus l\u00f5peb veelgi jahmatavama m\u00e4rkusega: et protestantide kokkuvarisemist kiirendas “nende poolt kristliku usu ja praktika v\u00f5tmeelementide h\u00fclgamine hingehoiuliste kohanduste nimel<\/em>” – see t\u00e4hendab t\u00e4pselt seda, mis on kirjutatud, see t\u00e4hendab, et uuendajad (ja paavst nende poolel<\/em>), kes kasutavad\u00a0“pastoraalset kohandamist” <\/em>oma loosungina, et muuta \u00d5petusametit, teevad seda “kristliku usu ja praktika v\u00f5tmeelementide h\u00fclgamise<\/em>” l\u00e4bi.<\/p>\n See t\u00e4hendab, et katoliikluse uuendajad (kes, niisamuti nagu algup\u00e4raselt variserid ja liberaalsed protestandid ning Kristuse vastu, olevat t\u00f5elised usklikud lahutust sallides) teevad sedasama. Nende meetod on sama.\u00a0Nende eesm\u00e4rk on sama.\u00a0Nende tulemus on sama: see on kokkuvarisemine.<\/p>\n Kolmeteistk\u00fcmne kardinali kiri on k\u00f5ige v\u00f5imsam s\u00fc\u00fcdistus, mis on tehtud kardinalide poolt aktuaalse pontifikaadi ja kindlasti iga teise pontifikaadi vastu Kiriku l\u00e4hiajaloos.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Blogist Rorate Caeli<\/a><\/strong> t\u00f5lkis inglise keelest isa Ivo \u00d5unpuu. <\/em><\/p>\n <\/p>\nM\u00c4RKUSED:<\/strong><\/h6>\n
*\u00a0 *\u00a0 *\u00a0 *\u00a0 *\u00a0 *\u00a0 *\u00a0 *\u00a0 *<\/h5>\n
II<\/h3>\n
KOLMETEISTK\u00dcMNE KARDINALI KIRI PAAVSTILE. TEINE VAATUS<\/h3>\n
Sandro Magister<\/h4>\n
* * * * * * * * *<\/h6>\n
\n– Thomas C. Collins, Toronto peapiiskop, Kanada;
\n– Daniel N. Di Nardo, Galveston-Houstoni peapiiskop ja Ameerika \u00dchendriikide Piiskoppide Konverentsi asepresident;
\n– Timothy M. Dolan, New Yorki peapiiskop, Ameerika \u00dchendriigid;
\n– Willem J. Eijk, Utrechti peapiiskop, Holland;
\n– Gerhard L. M\u00fcller, varasemalt Regensburgi piiskop, Saksamaa, alates 2012 Usudoktriini Kongregatsiooni prefekt;
\n– Wilfrid Fox Napier, Durbani peapiiskop, P\u00f5hja-Aafrika, nii Sinodi k\u00e4imasoleva istungj\u00e4rgu kui ka eelmise, 2014. a. oktoobris asetleidnud istungj\u00e4rgu president;
\n– John Njue, Nairobi peapiiskop, Keenia;
\n– George Pell, Sydney erupeapiiskop, Austraalia, alates 2014 Vatikani Majandusasjade Sekretariaadi prefekt;
\n– Robert Sarah, varasemalt Conakry peapiiskop, Guinea, alates 2014 Jumalakultuse ja Sakramentide Distsipliini Kongregatsiooni prefekt;
\n– Jorge L. Urosa Savino, Caracase peapiiskop, Venetsueela;<\/p>\n
\n– Elio Sgreccia, Paavstliku Elu Akadeemia erupresident, Vatikan[2]<\/a>.<\/p>\nM\u00c4RKUSED:<\/h6>\n
<\/h5>\n
*\u00a0 *\u00a0 *\u00a0 *\u00a0 *\u00a0 *\u00a0 *\u00a0 *\u00a0 *<\/h5>\n
III<\/h3>\n
KARDINALIDE MANIFEST.
\nKeset viimase n\u00e4dala kaost ei l\u00e4he selle m\u00e4\u00e4ratu ajalooline t\u00e4htsus kaduma<\/h3>\n<\/h3>\n
M\u00c4RKUSED:<\/strong><\/h6>\n