{"id":879,"date":"2016-10-07T22:00:27","date_gmt":"2016-10-07T20:00:27","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=879"},"modified":"2016-10-08T14:21:56","modified_gmt":"2016-10-08T12:21:56","slug":"apostellik-uleskutse-on-poordepunkt-katoliku-opetuses","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/apostellik-uleskutse-on-poordepunkt-katoliku-opetuses\/","title":{"rendered":"APOSTELLIK \u00dcLESKUTSE ON P\u00d6\u00d6RDEPUNKT KATOLIKU \u00d5PETUSES"},"content":{"rendered":"

Rorate Caeli Blogspot<\/em>, 4. september 2016<\/strong><\/h4>\n

Antonio Socci<\/h4>\n

<\/p>\n

\u00a0\"Papst-Franziskus-und-die-Ehenichtigkeit\"<\/a><\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/h2>\n

Surmapatt on asendatud sotsiaalse patuga ning lahutatud ja taasabiellunute jaoks on avatud uks Armulauale: t\u00f5eline patt seevastu seisneb vaeste ignoreerimises<\/em><\/p>\n

Antonio Socci<\/p>\n

‘Libero’<\/p>\n

\u00a0April 9,\u00a02016<\/p>\n

<\/h2>\n

<\/h2>\n

Kas kardinal Kasperil oli \u00f5igus, kui ta kuu aja eest kuulutas “suurt revolutsiooni”?<\/p>\n

Kas apostelliku \u00fcleskutsega Amoris laetitia<\/em> p\u00f6\u00f6rab Bergoglio \u00fcmber Katoliku \u00d5petusameti, t\u00f5stes seel\u00e4bi ennast \u00fcle Kristuse s\u00f5nade ja Jumala k\u00e4skude?<\/p>\n

Tema enda s\u00f5nul ei muuda ta \u00f5petust. Kuid faktidega on ta t\u00e4na avanud midagi sellist, mis kuni t\u00e4naseni oli keelatud P\u00fchakirja s\u00f5nade ja Kiriku seadustega.<\/p>\n

“Topelt-t\u00f5e” sisseseadmise operatsioon on peidetud \u00e4hmaste ja eksitavate deklaratsioonide mitmet\u00e4henduslikkuse taha. Miks? Kas see on “revolutsiooni” maskeering, mis l\u00e4htub teadlikkusest, et Jumala seadust ei saa Kirikus \u00fcmber l\u00fckata?<\/p>\n

Jah, see on see. Kuid enamasti tehakse seda ettevaatliku reformimisega: Kiriku peal rakendatakse “konna keetmise” strateegiat. Keeva veega potti pistetud konn h\u00fcppaks sellest viivitamatult v\u00e4lja. Kuid kui ta pista leige veega potti, mida hakatakse j\u00e4rk-j\u00e4rgult soojendama, siis l\u00f5petab ta selles keedetuna, ilma et ta seda m\u00e4rkaks.<\/p>\n

Nii v\u00f5ime n\u00fc\u00fcd kuust-kuusse n\u00e4ha v\u00e4ikeste sammude kaupa toimuvat katoliku \u00f5petuse j\u00e4rjepidevat l\u00f5hkumist. Igal p\u00e4eval uus l\u00f6\u00f6k. L\u00f5puks sunnitakse Kirik sulanduma, Greenpeace<\/em>’i ja Cgil<\/em>i (Itaalia ameti\u00fchingute liit) m\u00f5judega mingit laadi \u00dchinenud Religioonide Liiduks.<\/p>\n

Ma kordan – see oli kardinal Kasper, kes r\u00e4\u00e4kis “esimesest sammust” “revolutsiooni” teel, ning tema oli ka see, keda kasutas Bergoglio 2014. a. veebruaris toimunud konsistooriumil, kes pidi Kirikusse viskama lahutatud taasabiellunutele m\u00f5eldud armulauaosaduse “pommi”.<\/p>\n

Seda “revolutsiooni” viia l\u00e4bi “surmapatu” m\u00f5iste likvideerimise l\u00e4bi. Kardinal M\u00fcller on \u00f5ieti hoiatanud:<\/p>\n

\u201eSuurim skandaal, mida Kirik v\u00f5ib p\u00f5hjustada pole mitte see, et tema seas on patustajad, vaid see on see, et ta lakkab nimetamast vahet hea ja kurja vahel, tehes nad relatiivseks, see t\u00e4hendab, kui ta lakkab seletamast, mis on patt v\u00f5i taotleb selle \u00f5igustamist ettek\u00e4\u00e4ndel, et nii on ta l\u00e4hemal patusele ja osutab tema suhtes \u00fcles suuremat halastust.\u02ee<\/p>\n

Johannes Paulus II on selgitanud, et Kiriku suurim emalik armastus seisneb just nimelt selles, et ta t\u00f5stab h\u00e4\u00e4lt hoiatamiseks patu ja igavese hukatuse ohu eest.<\/p>\n

See peab olema paavsti p\u00f5hiline missioon: Jeesus Kristus k\u00e4skis Peetrusel \u201ekinnitada oma vendi usus\u02ee, mitte aga neid segadusse ajada, ebakindlaks teha ja eksitusse juhtida. Kuid see ongi Bergoglio ajastu. Kardinal M\u00fcller, usuvaramu valvur, andes kolme kuu eest intervjuu Die Zeit<\/em> ajakirjanikule, \u00fctles, et ta ei usu, et Bergoglio oleks hereetik, kuid ta lisas:<\/p>\n

\u201e[See on] midagi t\u00e4iesti erinevat, kui avalikult esitatud Kiriku \u00f5petust v\u00e4ljendatakse vahest ehk eba\u00f5nnestunud, eksitusse juhtival v\u00f5i \u00e4hmasel viisil.\u02ee<\/p>\n

M\u00f5eldes j\u00e4rele kardinal M\u00fclleri rolli \u00fcle, tunduvad need s\u00f5nad m\u00e4\u00e4ratite rahnudena. “Eksitusse juhtima” t\u00e4hendab \u00f5igelt teelt k\u00f5rvale juhtimist. Ning kas paavsti puhult on eksitusse juhtimine lubatav?<\/p>\n

Enamgi veel, see \u00fcleskutse n\u00e4itab, et eksitusse juhtiv mitmet\u00e4henduslikkus pole mitte tahtmatu juhus, vaid t\u00e4pne strateegia. Seda sel m\u00e4\u00e4ral, et eilsest on puhkenud kuum vaidlus \u00fcleskutse t\u00f5lgendamise \u00fcle, mis on saanud v\u00f5imalikuks t\u00e4nu selle teksti \u00e4hmasusele ja selles peituvatele ilmsetele vastur\u00e4\u00e4kivustele.<\/p>\n

Niiviisi on see segadus l\u00f5kkele \u00f5hutatud paavsti enda poolt, kes, vastavalt Evangeeliumile, on kohustatud r\u00e4\u00e4kima t\u00e4ieliku selgusega. Iga teie “jah” olgu “jah” ja iga “ei” olgu “ei”, aga mis \u00fcle selle, see on kurjast<\/em>, k\u00e4skis Jeesus (Mt 5:37).<\/p>\n

Kontrastis sellega on t\u00e4naseks topelt-rada ja topelt-t\u00f5de saanud ilmsiks, kuna me n\u00e4eme, et Bergoglio partei p\u00fc\u00fcab “kodusel rindel” uuesti kinnitada ustavaid, sisendades neile, et mitte midagi pole muudetud (kui nii, siis miks oli vaja kahe aasta v\u00e4ltel Kirik sedaviisi \u00fcles raputada ja valmistada n\u00fc\u00fcd 260-lehek\u00fcljeline dokument? ), samas kui v\u00e4ljapool\u00a0 [Kirikut] kuulutavad nad fanfaare m\u00e4ngides “ajaloolise p\u00f6\u00f6rdepunkti” saabumist.<\/p>\n

T\u00f5epoolest, k\u00f5ik ilmalikud ultra-bergoljaanlikud uudistelehed p\u00fchitsevad v\u00f5itu selliste pealkirjadega nagu “Sinod, paavst Franciscuse avamine: Armulaud lahutud ja taasabiellunutele on v\u00f5imalik” (Repubblica.it<\/em>); “Paavst avatud taasabiellunutele sakramentide v\u00f5imaldamise suhtes” (Corriere.it<\/em>).<\/p>\n

Miks ei k\u00e4si paavst Bergoglio isa Lombardit \u00fcmber l\u00fckata nende ajalehtede t\u00f5lgendusi, samas kui me n\u00e4eme, et ta saatis teda kiiresti \u00fcmber l\u00fckkama kulunud kuulujutte tema f\u00fc\u00fcsilise tervise kohta? Kas tervisega seonduvate juttude \u00fcmberl\u00fckkamisest m\u00e4rksa t\u00e4htsam pole mitte kaitsta usku v\u00f5imalike valet\u00f5lgenduste eest?<\/p>\n

T\u00e4iuslik n\u00e4ide sellest peenest mitmet\u00e4henduslikkusest oli \u00fcleskutse esitlemiseks kokku kutsutud piinlik kardinal Sch\u00f6nborni juhitud pressikonverents, millel too p\u00fc\u00fcdis kahe tunni jooksul kaitsta t\u00f5estamatut seisukohta.<\/p>\n

See on topelt-t\u00f5de, mis valitseb t\u00e4nap\u00e4eval Vatikanis. Siin on selle kohta ilmselge n\u00e4ide \u00fcleskutse tekstis. Eesm\u00e4rgiga v\u00e4ita \u2013 s\u00f5nades \u2013, et midagi pole muudetud \u00f5petuses, on Bergoglio meile teatud viisil meelde tuletanud Kiriku poolt seni \u00fcles seatud tingimust lahutatud ja taasabiellunute Armulauale lubamiseks: tingimust, et nad elaksid \u201enagu vend ja \u00f5de\u02ee. See oli v\u00f5tmes\u00f5naks Johannes Paulus II \u00fcleskutses Familiaris consortio<\/em>, mis oleks pidanud keskne olema ka Bergoglio \u00fcleskutses, et see oleks seisnud j\u00e4rjepidevuses igikestva \u00d5petusametiga. N\u00fc\u00fcd aga Bergoglio isegi ei maini seda juhtn\u00f6\u00f6ri oma tekstis, vaid pagendab selle joonealusesse m\u00e4rkuses ((nr. 329) ning vahetult peale seda h\u00e4vitab selle, \u00f6eldes, et ilma teatud laadi “intiimsuse v\u00e4ljendusteta” seataks “truudus” kahtluse alla.<\/p>\n

Sellest v\u00f5ime j\u00e4reldada, et Bergoglio jaoks pole siin enam mingit vahet perekondade ja irregulaarsete paaride vahel; vastupidi, pole enam olemas mingeid irregulaarseid olukordi ning pole enam v\u00f5imalik \u00f6elda, et neid peetakse iseeneses surmapatuks. See on otsustav k\u00fcsimus. T\u00f5epoolest, isegi kui pole selges\u00f5naliselt \u00f6eldud, et sellist paari v\u00f5ib lubada sakramentaalsele Armulauale, m\u00f5istetakse seda nii, et seda k\u00e4sitletakse iga juhtumi puhul eraldi.<\/p>\n

De facto<\/em>, see \u00fcleskutse seisab oma kirjat\u00e4he ja vaimu poolest vastuolus Trento Kirikukogu \u00f5igeksm\u00f5istmise \u00f5petusega, Vatikani II Kirikukogu dogmaatilise konstitutsiooniga Lumen gentium<\/em> ja Johannes Paulus II moraaliringkirjaga Veritatis splendor<\/em>.<\/p>\n

Tegelikkuses ei k\u00e4sitle see enam p\u00fcsimist p\u00fchitseva armu seisundis ja hinge p\u00e4\u00e4stmist (mis on Kiriku k\u00f5rgeim seadus[1]<\/a>) absoluutse h\u00fcvena, vaid asendab selle pigem sotsiaalsete, sotsioloogiliste ja sentimentaalsete kaalutlustega, seel\u00e4bi raskelt pettes ja eksitades ustavaid nende hinge seisukorra kohta Jumala ees ja seades tulemusena nende \u00f5ndsusele j\u00f5udmise raske ohu alla.<\/p>\n

Bergoglio v\u00e4ldib r\u00e4\u00e4kimist “moraaliseadusest”, mille Kirik on sajandite jooksul kondenseerinud dogmadesse ja kanoonilistesse korraldustesse, v\u00f5i ta kirjeldab\u00a0 seda p\u00f5lglikult millegi “abstraktsetena”, mida ei saa rakendada “konkreetsete” olukordade suhtes. Seda tehes, satub ta vastu v\u00e4itlema Jeesuse enesega Tema kokkup\u00f5rkes variseridega lahutuse k\u00fcsimuses (Mt 19:3-12). T\u00f5epoolest, \u00a0Bergoglio kinnitab, et \u201ekaugelt liiga abstraktset ja peaaegu kunstlikku\u00a0 teoloogilist ideaali abielust, mis on kaugel reaalsete perekondade konkreetsetest ja praktilistest v\u00f5imalustest\u02ee (AL<\/em>, nr. 36) ei tohi esitada. See oleks \u201eliialdav idealiseerimine\u02ee. Hullemgi veel: \u201epole mingit vajadust heita kahe piiratud isiku peale hirmu\u00e4ratav koorem, mida t\u00e4hendaks Kristuse ja Kiriku vahel eksisteeriva liidu t\u00e4iuslik j\u00e4ljendamine” (AL<\/em>, nr. 122).<\/p>\n

Kompensatsiooniks toob Bergoglio sisse uued rasked patud. Need on nii-nimetatud “rigoristid”, kes on s\u00fc\u00fcdi Jumala seaduste meenutamises, kuid eelk\u00f5ige need [isikud], kes ei jaga tema poliitilisi ideesid sotsiaalsetes k\u00fcsimustes.<\/p>\n

AL nr. 186 all Bergoglio l\u00f5puks meenutab p\u00fcha Pauluse l\u00f5iku, mis kutsub \u00fcles vastu v\u00f5tma Kristuse Ihu v\u00e4\u00e4rikal viisil, vastasel juhul see s\u00f6\u00f6b ja joob enesele nuhtlust <\/em>(1 Kr 11:29). N\u00fc\u00fcd aga, selgitades, mida t\u00e4hendab “v\u00e4\u00e4rikal viisil”, ei \u00fctle\u00a0ta “p\u00fchitseva armu seisundis” nagu Kirik seda alati on \u00f5petanud. Ta ei kuuluta hoiatust surmapatu seisundis viibivatele paaridele, vaid hoopis perekondadele, kes on sulgunud omaenda mugavusse, … \u201ekes on \u00fcksk\u00f5iksed, kui nad satuvad vastamisi vaeste ja puudust kannatavate perekondade h\u00e4dadega.\u02ee<\/p>\n

Moraalsed patud on seel\u00e4bi mitte millekski taandatud. Bergoglio seevastu toob sisse sotsiaalsed (v\u00f5i sotsialistlikud) patud.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd n\u00e4ib, et need, kes ei jaga tema ideesid immigratsiooni kohta, peavad kahtlema, kas nad \u00fcldse tohivad vastu v\u00f5tta Euharistiat.<\/p>\n

[T\u00f5lge inglise keelde: Francesca Romana]<\/p>\n

<\/h2>\n

<\/h2>\n

Blogist Rorate<\/em><\/a> Caeli<\/em><\/a> inglise keelest t\u00f5lkis isa Ivo \u00d5unpuu<\/p>\n

<\/h2>\n

M\u00c4RKUSED<\/strong><\/p>\n

[1]<\/a> \u201e… pidades silmas hingede p\u00e4\u00e4stmise eesm\u00e4rki, mis peab Kirikus alati olema k\u00f5rgeimaks seaduseks.\u02ee (Kanoonilise \u00d5iguse Koodeks, kaanon 1752).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rorate Caeli Blogspot, 4. september 2016 Antonio Socci<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[17,19,20,18,22,196,249,33,26,83,81],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/879"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=879"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/879\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":907,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/879\/revisions\/907"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=879"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=879"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=879"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}