{"id":894,"date":"2016-10-06T20:12:57","date_gmt":"2016-10-06T18:12:57","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=894"},"modified":"2016-10-06T21:36:23","modified_gmt":"2016-10-06T19:36:23","slug":"robert-spaemann-amoris-laetitia-kohta-katkestus-kiriku-opetusliku-traditsiooniga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/robert-spaemann-amoris-laetitia-kohta-katkestus-kiriku-opetusliku-traditsiooniga\/","title":{"rendered":"ROBERT SPAEMANN AMORIS LAETITIA KOHTA: \u201eKATKESTUS KIRIKU \u00d5PETUSLIKU TRADITSIOONIGA\u201c"},"content":{"rendered":"

CNA<\/em> Deutsche Ausgabe, 28. aprill 2016<\/h4>\n

Robert Spaemann (intervjuu)<\/h4>\n

\"robert-spaemann-ewtn-paul-badde\"<\/a><\/p>\n

Prof. Robert Spaemann roomas Santa maria Sopra Minerva obeliskide ees. \r\nFoto: EWTN\/Paul Badde<\/pre>\n
<\/h2>\n
Stuttgart, 28. aprill 2016 <\/em>(CNA). – P\u00fcha Johannes Paulus II hindas teda k\u00f5rgesti n\u00f5uaandjana, Benedictus XVI hindas teda s\u00f5brana; teda peetakse viimaste aastak\u00fcmnete t\u00e4htsaimaks Saksamaa katoliiklikuks filosoofiks: Robert Spaemann<\/strong>. <\/em>CNA (Catholic News Agency) saksakeelse v\u00e4ljaande toimetajale Anian Christoph Wimmerile antud eksklusiivintervjuus v\u00e4ljendas M\u00fcncheni \u00dclikooli emeriitprofessor oma selgelt kriitilist t\u00f5lgendust <\/em>Amoris laetitia, 8. aprillil esitletud paavst Franciscuse ligi 300-lehek\u00fcljelise sinodij\u00e4rgse kirja kohta. Avaldame intervjuu t\u00f5lke t\u00e4ismahus.<\/em><\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Professor Spaemann, te saatsite Johannes Paulus II ja Benedictus XVI pontifikaate oma filosoofiaga. Paljud usklikud vaidlevad n\u00fc\u00fcd selle \u00fcle, kuidas tuleks paavst Franciscuse <\/strong><\/em>Amoris Laetitiat lugeda j\u00e4rjepidevuses Kiriku ja nende paavstide \u00f5petusega? Kuidas Teie n\u00e4ete seda?<\/em><\/strong><\/p>\n
Suuremas osas on see v\u00f5imalik, ehkki [selle kirja] suund v\u00f5imaldab teha j\u00e4reldusi, mida ei saa \u00fchildada Kiriku \u00f5petusega. Artikkel 305 koos m\u00e4rkusega 351, milles v\u00e4idetakse, et usklikke, kes viibivad keset \u201eobjektiivset patu olukorda\u02ee, v\u00f5ib \u201eleevendavate asjaolude\u02ee t\u00f5ttu lasta osa saama sakramentidest, seisab\u00a0 t\u00f5epoolest otseses vastuolus Johannes Paulus II kirja Familiaris Consortio<\/em>\u00a084. artikliga.<\/p>\n
Mida pidas siis silmas Johannes Paulus II?<\/strong><\/em><\/p>\n
Johannes Paul II selgitab, et inimlik seksuaalsus on \u201eterve isiku eneseandmise reaals\u00fcmbol\u02ee ja seda \u201eigasuguse ajalise v\u00f5i muud laadi piiranguta\u02ee. Ta formuleerib seet\u00f5ttu artiklis 84 v\u00e4ga selgelt, et taasabiellunud lahutatud peavad loobuma seksuaalsuhetest, kui nad tahavad osa saada Armulauast. Muutus sakramentide jagamise praktikas poleks seet\u00f5ttu mitte mingisugune \u201eFamiliaris Consortio <\/em>edasiarendus<\/em>\u02ee, nagu seda arvab kardinal Kasper, vaid katkestamine tema olemusliku antropoloogilise ja teoloogilise \u00f5petusega abielu ja inimliku seksuaalsuse kohta. Kirikul pole mingisugust voli ilma eelneva p\u00f6\u00f6rdumiseta korrastamata seksuaalsuhteid sakramentidest osasaamise v\u00f5imaldamise l\u00e4bi positiivselt sanktsioneerida ja seel\u00e4bi Jumala halastust ennetada. Seda s\u00f5ltumatult sellest, kuidas neid olukordi inimlikult ja moraalselt hinnata tuleb. Uks on siin – niisamuti nagu naiste preesterluse puhul – kindlalt kinni.<\/p>\n
Kas sellele ei saaks vastu v\u00e4ita, et Teie mainitud antropoloogilised ja teoloogilised arutelud on k\u00fcll \u00f5iged, kuid Jumala halastus ei ole kammitsetud selliste piiridega, vaid haakub iga inimese konkreetse elusituatsiooniga?<\/em><\/strong><\/p>\n
Jumala halastus on seotub kristliku Jumala inimesekssaamist ja lunastust puudutava usu tuumaga. Loomulikult on iga inimene tema konkreetse elusuituatsiooniga Jumala vaatev\u00e4ljas. Ta tunneb teda paremini kui tema ise ennast tunneb. Kristlik elu aga pole mitte mingisugune pedagoogiline \u00fcritus, mille k\u00e4igus liginetakse abielule kui mingile ideaalile, nagu seda Amoris laetitia<\/em> mitmes kohas sisendada p\u00fc\u00fcab. Kogu suhete valdkond, eriliselt seksuaalsuse valdkond, puudutab inimese v\u00e4\u00e4rikust, tema isiksust ja vabadust. Tal on tegemist oma ihuga kui “P\u00fcha Vaimu templiga” (1Kr 6:19). Igasugune rikkumine selles valdkonnas, \u00fcksk\u00f5ik kui sagedasti seda ette tuleb, rikub seet\u00f5ttu ka inimese ja Jumala\u00a0 siduvat suhet, mille hoidmisele kristlased on kutsutud, see on patt Tema p\u00fchaduse vastu ning see n\u00f5uab inimeselt j\u00e4lle patust puhastamist ja meeleparandust.<\/p>\n
Jumala halastus seisneb just nimelt selles, et Ta seda meeleparandust ikka ja j\u00e4lle v\u00f5imaldab. Loomulikult pole Tema sealjuures seotud mingite piirangutega, kuid Kirik on omalt poolt kohustatud meeleparandust kuulutama ning tal ei ole meelevalda sakramentide jagamisel eksisteerivaid piire \u00fcletada ning Jumala halastuse kallala v\u00e4givalda rakendada. See oleks jultumus. Seet\u00f5ttu vaimulikud, kes hoiavad eksisteerivat korda, ei m\u00f5ista seel\u00e4bi kedagi hukka, vaid arvestavad Jumala p\u00fchadusega ja kuulutavad seda piirina. See on \u00f5ndususttoov ja raviv kuulutus. S\u00fc\u00fcdistust, et nad \u201epeidavad ennast Kiriku \u00f5petuse taha\u02ee, et \u201enad istuvad Moosese toolile\u02ee, et sealt \u201ekaljurahmakaid … inimeste elude peale visata\u02ee (AL<\/em>, artikkel 305) ei taha ma edasi kommenteerida. Olgu siinkohal ainult niipalju m\u00e4rgitud, et siin viidatakse eksitaval viisil vastavale kohale Evangeeliumis. Jeesusd \u00fctleb k\u00fcll seda, et variserid ja kirjatundjad Moosese toolil istuvad, kuid Ta r\u00f5hutab hoopis selgelt, et j\u00fcngrid peavad pidama k\u00f5ike seda, mida nad \u00fctlevad. Nad ei pea ainult elama nii nagu nemad (Mt 23:2-3).<\/p>\n
Paavst Franciscus on k\u00fcll r\u00f5hutanud, et ei tuleks keskenduda tema \u00f5petusliku kirja \u00fcksikutele lausetele, vaid tuleb silmas pidada tervikut. <\/em><\/strong><\/p>\n
Keskendumine nimetatud l\u00f5ikudele on minu arvates t\u00e4ielikult \u00f5igustatud. Paavstliku \u00f5petusliku kirja puhul ei saa oodata seda, et inimesed r\u00f5\u00f5mustaksid ilusa teksti \u00fcle ja vaataksid m\u00f6\u00f6da ostustava t\u00e4htsusega l\u00f5ikudest, mis muudavad Kiriku \u00f5petust. Siin on t\u00f5epoolest v\u00f5imalik teha ainult selge Jah v\u00f5i Ei otsus. Anda Armulauda v\u00f5i mitte anda, ei eksisteeri mitte mingit vahepealset otsust.<\/p>\n
P\u00fcha Isa r\u00f5hutab oma kirjas korduvalt, et mitte kedagi ei tohi igaveseks hukka m\u00f5ista.<\/strong><\/em><\/p>\n
Mul on raske m\u00f5sita, mida ta sellega silmas peab. Et Kirik mitte kedagi isiklikult hukka m\u00f5ista ei tohi ja veelgi v\u00e4hem teha seda igaveseks, mida ta t\u00e4nu Jumalale ka teha ei saa, on selge. Mis aga puudtab seksuaalseid suhteid, mis objektiivselt kristliku elukorraldusega vastuolus seisavad, siis tahaksin ma meeleldi paavstilt teada saada, millise aja jooksul ja millistel asjaoludel \u00fcks objektiivselt patune k\u00e4itumisviis Jumalale meelep\u00e4raseks k\u00e4itumisviisiks muutub.<\/p>\n
Kas Teie arvates on siin t\u00f5epoolest tegemist katkestusega Kiriku \u00f5petuslikus Traditsioonis?<\/strong><\/em><\/p>\n
Et tegemist on katkestusega, on selge igale m\u00f5tlevale inimesele, kes tunneb vastavaid tekste.<\/p>\n
S\u00f5ltumatult sellest, kas sellega n\u00f5ustuda v\u00f5i ei, kerkib k\u00fcsimus, kuidas sellise olukorrani on j\u00f5utud.<\/strong><\/em><\/p>\n
Et Franciscus oma eelk\u00e4ijasse Johannes Paulus II-sse kriitilise distantsiga suhtub, sai ilmsiks juba siis, kui ta tema koos Johannes XXIII-ga p\u00fchakuks kuulutas, kellest viimase puhul ta kanoniseerimiseks h\u00e4davajaliku teise imeteo n\u00f5ude langeda lasi. Seda pidasid pal\u00f6jud \u00f5igustatult manipulatiivseks. Sellega j\u00e4eti mulje, justkui tahaks paavst Johannes Paulus II t\u00e4htsust relativeeerida.<\/p>\n
Tegelik probleem aga peitub paljude aastate jooksul, jesuiitide juures aga juba XVII sajandil leitavas moraaliteoloogia m\u00f5jukas voolus, mis esindab puhast situatsioonieetikat. Paavsti poolt Amoris laetitia<\/em>s toodud tsitaadid p\u00fcha Aquino Thomaselt n\u00e4ivad seda suunda toetavat. Siin aga ignoreeritakse seda, et p\u00fcha Thomas tunnistab objektiivselt patuste tegude olemasolu, mille puhul mingeid situatsioonilisi erandeuid ei leidu. Selliste alla kuuluvad ka k\u00f5ik korrastamata\u00a0 seksuaalsed k\u00e4itumisviisid. Nii nagu juba varem 1950-ndatel Karl Rahner aastatel \u00fches teoses, mis sisaldab k\u00f5iki olemuslikke, ka kaasajal kehtivaid argumente, on ka Johannes Paulus II situatsioonieetika tagasi l\u00fckanud ja oma ringkirjas Veritatis splendor<\/em> selle hukka m\u00f5istnud. Ka selle ringkirjaga katkestab Amoris laetitia<\/em>. Sealjuures ei tohi me unustada, et see oli Johannes Paulus II, kes oma pontifikaadi jumaliku halastuse teema alla seadis, sellele oma teise ringkirja p\u00fchendas, Krakowis \u00f5de Faustyna p\u00e4eviku leidis ja ta hiljem p\u00fchakuks kuulutas. Tema on Jumala halastuse autentne interpreteerija.<\/p>\n
Milliseid tagaj\u00e4rgi n\u00e4ete Te Kirikule?<\/strong><\/em><\/p>\n
Tagaj\u00e4rjed on juba praegu n\u00e4ha: kindlusetus ja segadus, alates piiskoppide konverentsidest ja l\u00f5petades v\u00e4ikese kogudusepreestriga \u00fcrgmetsas. M\u00f5ne p\u00e4eva eest v\u00e4ljendas minu ees oma n\u00f5utust selle \u00f5petusliku kirja ja selles puuduvate selgete juhiste ees \u00fcks Kongoist p\u00e4rit preester. Amoris laetitia<\/em>st v\u00f5etud vastavate tekstidel\u00f5ikude alusel v\u00f5ib l\u00e4hemalt defineerimata \u201eleevendavate asjaolude\u02ee esinemise korral mitte ainult taasabiellunud lahutatuid, vaid ka k\u00f5iki teisi, kes elavad “irregulaarses olukorras”, ilma et nad selleks oma senistest seksuaalsetest k\u00e4itumisviisidest loobuma p\u00fc\u00fcdma peaksid, see t\u00e4hendab, ilma pihi ja meeleparanduseta, teiste pattude pihtimisele ning Armulauale lasta. Iga preestri peale, kes j\u00e4rgib senist sakramentide korda, v\u00f5ivad usklikud kaebuse t\u00f5sta ja ta piiskop v\u00f5ib ta surve alla seada. Vatikan v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd ettekirjutused teha, et edaspidi ainult “halastavaid” preestreid piiskoppideks m\u00e4\u00e4rataks, see t\u00e4hendab, neid, kes kehtivast korrast k\u00f5rvale kalduvad. Kaos on \u00fcheainsa sulet\u00f5mbega printsiibiks seatud. Paavst peaks teadma, et sellise sammuga l\u00f5hestab ta Kirikut ja juhib seda kirikul\u00f5he suunas. See oleks kirikul\u00f5he, mis ei asuks tema perifeerias, vaid lausa Kiriku s\u00fcdames. Jumal hoidku selle eest.<\/p>\n
\u00dcks n\u00e4ib mulle siiski kindlana: Selle pontifikaadi taotlus, et Kirik v\u00f5idaks oma enesekesksuse, et ta suudaks vaba ja avatud s\u00fcdamega inimestele l\u00e4heneda, n\u00e4ib mulle selle \u00f5petusliku kirjaga teadmata ajaks purustatud. On oodata ka uut hoogu edasisele sekulariseerumisele ning preestrite arvu v\u00e4henemisele paljudes maailma osades. Juba kaua aega v\u00f5ib vaadelda, et usu ja moraali k\u00fcsimustes selge ja \u00fchem\u00f5ttelise hoiakuga piiskoppidel ja di\u00f6tseesidel on k\u00f5ige suurem preestrite j\u00e4relkasv. Tuleb meeles pidada p\u00fcha Pauluse s\u00f5nu kirjast korintlastele: K<\/em>ui pasun teeks ebaselget h\u00e4\u00e4lt, kes siis hakkaks valmistuma s\u00f5jaks?<\/em> (1 Kr. 14:8)<\/p>\n
Kuidas l\u00e4hevad teie meelest asjad edasi?<\/strong><\/em><\/p>\n
Igalt \u00fcksikult kardinalilt, piiskopilt ja preestrilt on n\u00f5utav, et ta oma kompetentsi ja vastutuse vallas j\u00e4rgiks katoliiklikku sakramentide korda ja tunnistaks avalikult selle kehtivust. Juhul kui paavst ei ole valmis selles asjas parandusi tegema, j\u00e4\u00e4b see j\u00e4rgmise pontifikaadi \u00fclesandeks, asjad ametlikult uuesti korda seada.<\/p>\n
\u00a0<\/strong><\/h2>\n
\u00a0<\/strong><\/h2>\n
\u00a0<\/strong>CNA<\/a><\/em> saksakeelsest v\u00e4ljaandest<\/a> saksa keelest t\u00f5lkis isa Ivo \u00d5unpuu<\/p>\n
\u00a0<\/strong><\/p>\n
\u00a0<\/strong><\/p>\n
 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
CNA Deutsche Ausgabe, 28. aprill 2016 Robert Spaemann (intervjuu)<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[17,18,22,372,373,374,371,33,83,81],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/894"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=894"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/894\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":901,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/894\/revisions\/901"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=894"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=894"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=894"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}