{"id":913,"date":"2016-10-12T21:09:20","date_gmt":"2016-10-12T19:09:20","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=913"},"modified":"2016-10-12T21:32:14","modified_gmt":"2016-10-12T19:32:14","slug":"volavorgustik-ehk-kuidas-pankurid-valitsevad-maailma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/volavorgustik-ehk-kuidas-pankurid-valitsevad-maailma\/","title":{"rendered":"V\u00d5LAV\u00d5RGUSTIK EHK KUIDAS PANKURID VALITSEVAD MAAILMA"},"content":{"rendered":"

Objektiiv<\/em>, 12. oktoober 2016<\/h4>\n

Ellen Brown<\/h4>\n

\"international_bankers_real_menace\"<\/a><\/p>\n

T\u00f5elised valitsejad<\/pre>\n
<\/h2>\n
Jurist ja Public Banking Institute\u2019i\u00a0president Ellen Brown selgitab avalik-\u00f5iguslike pankade loomise vajalikkust, mis v\u00f5imaldaks k\u00f5ikide kaupade ja teenuste hindasid ulatuslikult langetada ning kaotaks vajaduse riigiv\u00f5lgade j\u00e4rele.<\/strong><\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Raamatus \u201cOccupy Money\u201d<\/a> kirjeldab professor Margrit Kennedy h\u00e4mmastavat fakti \u2013 t\u00f5siasja, et 35\u201340% k\u00f5ikidest maksetest, mida me elu jooksul sooritame, kulub v\u00f5lgade intresside katteks. Jutt k\u00e4ib intressidest, mida me oleme sunnitud maksma pankuritele, finantsistidele ja v\u00f5lakirjade omanikele, kes omandavad sedasi 35\u201340% kogu majanduss\u00fcsteemis loodavast rikkusest.<\/p>\n
Raamat kirjeldab s\u00fcsteemi, kus ostukeskustes ringlev raha j\u00f5uab vaesemate \u00fchiskonnakihtide k\u00e4est finantssektorisse mehhanismi abil, mis ei vaja toimimiseks ahnust, vaid mis t\u00f6\u00f6tab automaatselt erapanganduse vundamendiks oleva matemaatilise paratamatuse alusel. Varjatud tribuut pankadele tuleb \u00fcllatusena suuremale osale inimestest, kes elavad \u00f5ndsas eksituses, et k\u00f5ik, mis neil pruugib intressiorjusest vabanemiseks teha, on tasuda oma krediitkaardi makseid t\u00e4htajaliselt ning v\u00e4ltida isiklike laenude v\u00f5tmist.<\/p>\n
35\u201340% k\u00f5ikidest maksetest, mida me elu jooksul sooritame, kulub v\u00f5lgade intresside katteks.<\/p><\/blockquote>\n
Kennedy demonstreerib, kuidas k\u00f5ik tootmisahela osadeks olevad kaupmehed, tarnijad, hulgi- ja jaem\u00fc\u00fcjad on oma tegemistes t\u00e4ielikult krediidist s\u00f5ltuvad. Seda \u201ct\u00e4nu\u201d asjaolule, et t\u00f6\u00f6tavad majandussubjektid on kohustatud maksma t\u00f6\u00f6j\u00f5u ja materjalide eest enne, kui valmistoode valmib ning arved l\u00f5pptarbijatelt umbes 90 p\u00e4eva jooksul tasutakse.<\/p>\n
Sellisel viisil lisab iga tootmisahela l\u00fcliks olev majandussubjekt oma tootmiskuludele intressikulud \u2013 kulud, mille maksab kinni l\u00f5pptarbija. Kennedy toob n\u00e4iteid intressimaksete osakaaludest erinevate igap\u00e4evaselt tarbitavate kaupade ja teenuste koguhinnast Saksamaal, kus keskmiselt 12% pr\u00fcgiveo, 38% joogivee tarbimise ja 77% rendimaksete koguhinnast kulub intresside katteks.<\/p>\n
\u00dclaltoodud n\u00e4itajad on v\u00f5etud Saksa Keskpanga andmetele tuginevast uurimusest, mille teostas \u00f6konomist Helmut Creutz. Kuigi nimetatud arvud kehtivad Saksamaa majapidamiste 2006. aastal tehtud v\u00e4ljaminekute kohta, on sarnane statistika k\u00e4ibiv ka USA finantssektori kasumite puhul, mis 2006. aastal moodustasid h\u00e4mmastavad 40% k\u00f5ikidest USA ettev\u00f5tete \u00e4rikasumitest. Sedasi \u00fcletasid USA finantssektori 2006. aasta kasumid 1980. aasta n\u00e4itaja (7%) viiekordselt.<\/p>\n
2006. aastal moodustustasid finantssektori kasumid h\u00e4mmastavad 40% k\u00f5ikidest USA ettev\u00f5tete \u00e4rikasumitest.<\/p><\/blockquote>\n
Antud statistika peegeldab ilmekalt, kuidas pankade varad, finantskasumid, intressikasumid ja v\u00e4ljastatud v\u00f5lgade kogumaht on kasvanud geomeetrilises progressioonis. Finantssektori kasumi h\u00fcppeline kasv on olnud v\u00f5imalik \u00fcksnes reaalmajanduse arvelt, kus sissetulekud saavad kasvada vaid lineaarses progressioonis.<\/p>\n
Faktid on j\u00e4rgmised: 2010. aastal omas 1% USA populatsioonist 42% kogu riigi finantsrikkusest<\/a>, samal ajal kui 80%-le rahvastikust kuulus vaid 5% finantsvarade kogumahust. Dr Kennedy uurimus ilmestab, kuidas intressimaksed, mida 80% majandusp\u00fcramiidi p\u00f5hja moodustavatest majandussubjektidest maksavad p\u00fcramiidi tipus paiknevale 10%-le, kujutavad endast sisuliselt r\u00f5htsalt regresseeruvat vaesusmaksu.<\/p>\n
Eksponentsiaalne kasv on olemuslikult j\u00e4tkusuutmatu. Loomulikku j\u00e4tkusuutlikku kasvu iseloomustavad \u00fcksnes logaritmilised kasvuk\u00f5verad, mille t\u00f5usunurk (kasvum\u00e4\u00e4r) kahaneb progresseerudes, j\u00f5udes k\u00fcpses faasis \u00fchtlasele nivoole. Eksponentsiaalne kasv kujutab endast logaritmilist j\u00e4tkusuutliku kasvu k\u00f5verpeeglis \u2013 see algab aeglaselt, edenedes ajalisel teljel kuni j\u00f5uab punktini, kus toimub plahvatuslik kasv. Eksponentsiaalset kasvu esineb parasiitide kolooniates, v\u00e4hkt\u00f5ve arengus ning\u2026 (panganduses kasutatava) liitintressi puhul. Moment, mil parasiit ammendab peremeesorganismis peituva toiduvaru, on \u00fchtlasi ka momendiks, mil toimub kasvuk\u00f5vera j\u00e4rsk kokkuvarisemine.<\/p>\n
Eksponentsiaalset kasvu esineb parasiitide kolooniates, v\u00e4hkt\u00f5ve arengus ning\u2026 (panganduses kasutatava) liitintressi puhul.<\/p><\/blockquote>\n
Enamus inimesi usuvad, et liitintressi p\u00fc\u00fcnistest p\u00e4\u00e4semiseks piisab \u00fcksnes oma arvete \u00f5igeaegsest tasumisest. Paraku on selline arusaam ekslik, kuna liitintress on \u201csisse programmeeritud\u201d<\/a> enamikesse kinnisvaralaenudesse, mis USA-s moodustavad 80% k\u00f5ikide v\u00e4ljastatud laenude kogumahust. Liitintressi kasutatakse ka juhtudel, kui krediitkaardi arved ei ole tasutud lepingulise maksepuhkuse perioodi v\u00e4ltel, millele j\u00e4rgnevalt hakatakse intressimakseid kasvatama igap\u00e4evaselt. Isegi juhul, kui te tasute oma krediitkaardi v\u00f5la maksepuhkuse perioodi v\u00e4ltel, on intressim\u00e4\u00e4raks keskmiselt 2-3%<\/a>, kuna m\u00fc\u00fcjad, kellelt te kaupa ostate, lisavad kaardikulud h\u00fcvise hinnale.<\/p>\n
Ka deebetkaardid, mis on sisuliselt klassikalise t\u0161ekiraamatu t\u00e4nap\u00e4evaseks vasteks, sisaldavad ebaproportsionaalseid kulusid. N\u00e4iteks Visa MasterCard ning selle vahendusel sooritatud tehingu m\u00f5lemal poolel asetsevad pangad n\u00f5uavad igalt kaardimakselt 44 senti ja seda vaatamata asjaolule, et kaardimakse teostamise kulu ei \u00fcleta pankade jaoks keskmiselt 4 senti.<\/p>\n
Kuidas saada intressitulud tagasi?<\/p>\n
Kui meie majandus toimiks finantss\u00fcsteemi alusel, milles tarbijatelt kogutud intressid tagastatakse majandussubjektidele, oleks meil \u00fche hetkega v\u00f5imalik langetada k\u00f5ikide toodete ja teenuste hindu 35%.<\/p><\/blockquote>\n
Intressiorjusele \u00fcles ehitatud rahas\u00fcsteemi tagaj\u00e4rjed on h\u00e4mmastavad. Kui meie majandus toimiks finantss\u00fcsteemi alusel, milles tarbijatelt kogutud intressid tagastatakse majandussubjektidele, oleks meil \u00fche hetkega v\u00f5imalik langetada k\u00f5ikide toodete ja teenuste hindu 35%. See omakorda t\u00e4hendaks, et summa, mis v\u00f5imaldab meil tarbida t\u00e4na kahte \u00fchikut kaupa v\u00f5i teenust, v\u00f5imaldaks homme osta kolme samav\u00e4\u00e4rset h\u00fcvist, kasvatades sedasi inimeste kuupalga tegelikku ostuj\u00f5udu hetkega 50% v\u00f5rra.<\/p>\n
Intressimaksete tagastamise otsest s\u00fcsteemi ei ole kerge luua. Samas on olemas v\u00e4gagi lihtne lahendus, kuidas pankade poolt intressidega omandatud mittet\u00f6ine tulu oleks v\u00f5imalik majandussubjektidele tagastada. K\u00f5ik, mida selleks on vaja teha, on luua riiklik panganduss\u00fcsteem, kus v\u00f5lgadelt teenitud intresside kasumitest saaksid avaliku sektori varad. Sedasi teeniksid panganduss\u00fcsteemi kasumid \u00fchist h\u00fcve, kas inimeste ja ettev\u00f5tete madalama maksukoormuse v\u00f5i t\u00e4iustatud avalike teenuste ja infrastruktuuri kujul.<\/p>\n
Laenates raha \u00fcksnes riiklikult pangalt, v\u00f5iksid k\u00f5ik valitsused vabaneda t\u00e4ielikult intressiorjusest. See on rahanduspoliitiline valik, mille langetamine on andnud alati erakordselt h\u00e4id majandustulemusi, nagu t\u00f5estavad ilmekalt\u00a0Kanada<\/a>, Austraalia<\/a>,\u00a0Argentiina<\/a> ning paljude teiste riikide n\u00e4ited.<\/p>\n
2011. aastal oli USA f\u00f6deraalvalitsus sunnitud intressimaksetena tasuma 454 miljardit dollarit ehk summa, mis moodustas \u00fcle kolmandiku k\u00f5ikidelt f\u00fc\u00fcsilisest isikust maksukohustuslastelt kogutud 1100 miljardist dollarist. Juhul, kui USA valitsus oleks saanud krediiti otse f\u00f6deraalreservilt \u2013 asutuselt, mis v\u00f5ib oma bilansilehele luua piiramatus koguses raha<\/a> \u2013, olnuks v\u00f5imalik USA f\u00fc\u00fcsiliste isikute tulumaksu langetada kolmandiku v\u00f5rra.<\/p>\n
Selleks, et pankade poolt intressidega omandatud mittet\u00f6ine tulu majandussubjektidele tagastada, piisab vaid \u00fchest sammust \u2013 riikliku panganduss\u00fcsteemi loomisest.<\/p><\/blockquote>\n
Juhul kui valitsused laenaksid raha riiklikelt keskpankadelt, oleks v\u00f5imalik k\u00f5ikide riigiv\u00f5lgade t\u00e4ielik kustutamine. Bernard Lietaer ja Christian Asperger toovad oma raamatus \u201cRaha ja j\u00e4tkusuutlikus: puuduv l\u00fcli\u201d (Money and Sustainability: The Missing Link<\/a>) n\u00e4itena esile Prantsusmaa, mis kattis oma krediidivajadused ajavahemikus 1946\u20131973 laenates riiklikult Banque de France\u2019ilt. 1973. aastal muudeti seadusandlust viisil, mis keelas riigipangast raha laenamise, sundides Prantsusmaa rahandusministeeriumit p\u00f6\u00f6rduma rahaliste vahendite hankimisel erapankade poole.<\/p>\n
Raamatu autorid kirjeldavad graafikute abil, mis juhtus Prantsusmaaga p\u00e4rast riigipangast laenamise keelustamist. Juhul kui Prantsusmaa oleks j\u00e4tkanud oma kulutuste finantseerimist laenates riigipangast, oleks Prantsusmaa riigiv\u00f5lg langenud 21%-lt 8,6%-ni. Selle asemel kasvas see 21%-lt 78%-ni. Raamatu autorid demonstreerivad, kuidas riigiv\u00f5lgade plahvatusliku kasvu p\u00f5hjuseks ei ole tegelikkuses vastutustundetult kulutavad valitsused, vaid liitintressil p\u00f5hinev rahas\u00fcsteem!<\/p>\n
Lahendus, mis sobib mitte \u00fcksnes f\u00f6deraaltasandile<\/p>\n
Oluline on m\u00f5ista, et intressiorjusest vabanemine on v\u00f5imalik mitte \u00fcksnes riigi jaoks, vaid ka lokaalsel \u2013 osariikide ja omavalitsuste \u2013 tasandil.<\/p>\n
Vaatleme n\u00e4itena Californiat. 2010. aasta l\u00f5puks oli osariigi v\u00f5lakoormuse kogumaht kasvanud 158 miljardi dollarini. Sellest summast tervelt 70 miljardit dollarit ehk 44% moodustasid intressimaksed. Juhul kui California oleks laenanud iseendale kuuluvalt pangalt, oleks osariik 70 miljardi dollari v\u00f5rra rikkam. Selle asemel, et intressimaksete katteks koondada t\u00f6\u00f6lisi, k\u00e4rpida avalikke teenuseid ning v\u00f5ileivahinnaga osariigi vara maha m\u00fc\u00fca, oleks v\u00f5inud laiendada avalike teenuste v\u00f5rku ning parandada lagunevat infrastruktuuri.<\/p>\n
Juhul kui valitsused laenaksid raha riiklikelt keskpankadelt, oleks v\u00f5imalik k\u00f5ikide riigiv\u00f5lgade t\u00e4ielik kustutamine.<\/p><\/blockquote>\n
Ainus USA osariik, mis omab t\u00e4nasel p\u00e4eval iseendale kuuluvat hoiupanka, on P\u00f5hja-Dakota. Kummalise kokkusattumusena on P\u00f5hja-Dakota Ameerika \u00dchendriikide ainsaks osariigiks, mis ei olnud m\u00f5jutatud 2008. aasta panganduskriisist<\/a> ning mille eelarve on igal aastal \u00fclej\u00e4\u00e4gis. Muuhulgas on (osa)riiklikku panka omav P\u00f5hja-Dakota k\u00f5ige k\u00f5rgema t\u00f6\u00f6h\u00f5ivega, k\u00f5ige madalama l\u00e4bikukkunud h\u00fcpoteeklaenude ning k\u00f5ige madalama halbade krediitkaardi laenude tasemega osariik USA-s.<\/p>\n
Maailmas kuulub 40% pankadest avalikule sektorile<\/a>. Enamus nendest pankadest asuvad riikides, mis j\u00e4id 2008. aastal alguse saanud panganduskriisist suuresti puutumata. Tegemist on nn BRIC riikidega \u2013 Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina. Need on riigid, kus elab 40% maailma rahvastikust. Ajal, mil l\u00e4\u00e4neriikide majandus kiratseb, on BRIC riikide majandused viimasel dekaadil kasvanud 92%.<\/p>\n
Ka linnadel ja maakondadel on teoreetiline v\u00f5imalus luua oma pangad, kuid USA-s ei ole antud mudelit senini v\u00e4lja arendatud. P\u00f5hja-Dakotale kuuluv P\u00f5hja-Dakota pank seevastu kindlustab kohalike omavalitsuste poolt v\u00e4ljastatud v\u00f5lakirju, mis s\u00e4\u00e4stab viimaseid nii \u201cv\u00f5lakirjahaide\u201d ja spekulantide survest kui ka Wall Streeti emissioonikorraldajate k\u00f5rgete tasude eest. Sedasi v\u00e4listatakse muuhulgas oht, et v\u00f5lakirju emiteerinud omavalitsused avastavad ennast valel pool intressivahetustehinguid, mida emissioonikorraldajad n\u00f5uavad \u201ckindlustusena\u201d.<\/p>\n
\u00dcks paljudest linnadest, mis on maksnud Wall Streeti \u201ckindlustus-skeemi\u201d eest rusuvat hinda, on Philadelphia, mille kaotused ulatusid 500 miljoni dollarini ainu\u00fcksi intressivahetustehingute t\u00f5ttu (sellest, kuidas vahetustehingud toimivad ning kuidas need on seotud hiljutise LIBORi skandaaliga, saab lugeda siit<\/a>). K\u00e4esoleval kuul kutsus Philadelphia linnavolikogu kokku erakorralise istungi, et arutada, kuidas katta intressimaksetest p\u00f5hjustatud eelarveauke. 30. oktoobril avaldatud artiklis \u201cKas avalik-\u00f5iguslikud pangad suudavad l\u00f5petada Wall Streeti hegemoonia\u201d<\/a>lahkab Willie Osterweil plaani, mille esitas nimetatud istungil\u00a0j\u00f5ulises k\u00f5nes<\/a> Mike Krauss \u2013 avaliku panganduse instituudi juhataja.<\/p>\n
Kraussi poolt v\u00e4lja pakutud lahendus oli j\u00e4rgida Islandi mudelit: lihtsalt keelduda maksmast. Krauss pakkus intressiorjusest vabanemiseks maksetest keeldumise seni, kuni v\u00f5lausaldajatest pangad on valmis vastu v\u00f5tma m\u00f5istlikud maksetingimused. Oma kommentaaris nimetab Osterwell Kraussi plaani \u201cradikaalseks\u201d, kuna see t\u00e4hendaks, et linn kaotab oma soodsa krediidireitingu, mis omakorda t\u00e4hendaks raskusi laenamisel tulevikus. Kuid Kraussi plaanis leiab krediidiprobleem lihtsa lahenduse linna poolt loodava avalik-\u00f5igusliku panga n\u00e4ol, mis v\u00f5imaldaks linnale luua selle tuluallikate p\u00f5hjal krediiti selle\u00a0 asemel, et s\u00f5ltuda Wall Streeti pankadest.<\/p>\n
Aeg lahenduseks on k\u00fcps\u2026<\/p>\n
Avalik-\u00f5iguslikud pangad on lahendus, mida v\u00f5ib esmapilgul t\u00f5epoolest nimetada \u201cradikaalseks\u201d. Ent tegemist on lahendusega, mille enesestm\u00f5istetavus on praeguseks ajaks saanud ilmselgeks. Selleks ei ole vaja olla raketiteadlane, et m\u00f5ista kuidas avalik-\u00f5igusliku panganduss\u00fcsteemi v\u00e4ljaarendamine v\u00f5imaldaks valitsustel j\u00e4tta intressidena makstavad summad endale, kasutades lisatulu selleks, et investeerida intressid tagasi lokaalsesse majandusringlusesse.<\/p>\n
Kennedy ja Creutzi uurimused n\u00e4itavad, kuidas antud meede v\u00f5imaldaks saavutada avaliku sektori s\u00e4\u00e4ste 35-40% ulatuses. Kulus\u00e4\u00e4stud oleksid k\u00f5ikeh\u00f5lmavad, ulatudes madalamatest maksudest laialdasemate avalike teenusteni. Muuhulgas v\u00f5imaldaksid avalik-\u00f5iguslikud pangad turustabiilsust nii valitsustele, laenajatele kui ka tarbijatele, muutes panganduse majandust toitvaks, mitte majandusest toituvaks n\u00e4htuseks.<\/p>\n
<\/h2>\n
Artikkel avaldati algselt portaalis Asia Times<\/a>. Artikli t\u00f5lkis Adrian Bachmann ning eesti keeles ilmus see algselt Objektiivi eelk\u00e4ijaks olnud portaalis De Civitate 2012. aasta detsembris. Ellen Browni l\u00e4hemalt selgitust avalik-\u00f5igusliku panganduse vajalikkuse kohta saab vaadata alltoodud videost.\u00a0<\/em><\/p>\n