{"id":949,"date":"2016-11-16T22:30:32","date_gmt":"2016-11-16T20:30:32","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=949"},"modified":"2016-11-16T22:32:48","modified_gmt":"2016-11-16T20:32:48","slug":"tippfilosoof-paavst-peab-tagasi-votma-objektiivselt-hereetilised-seisukohad-et-valtida-kirikulohet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/tippfilosoof-paavst-peab-tagasi-votma-objektiivselt-hereetilised-seisukohad-et-valtida-kirikulohet\/","title":{"rendered":"TIPPFILOSOOF: PAAVST PEAB TAGASI V\u00d5TMA “OBJEKTIIVSELT HEREETILISED” SEISUKOHAD, ET V\u00c4LTIDA KIRIKUL\u00d5HET"},"content":{"rendered":"

LifeSiteNews<\/em>, 21. september 2016<\/h4>\n

<\/p>\n

\"dr-josef-seifert\"<\/a><\/p>\n

Dr. prof. Josef Seifert, filosoof<\/pre>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
21. september 2016 (LifeSiteNews<\/em>) – Josef Seifert, Austria katoliku filosoof ja lahkunud paavsti, p\u00fcha Johannes Paulus II l\u00e4hedane s\u00f5ber,\u00a0\u00fctles uues intervjuus, et ta loodab, et Franciscus v\u00f5tab tagasi Amoris Laetitia<\/em> \u201e<\/strong>objektiivselt hereetilised\u201d avaldused, et v\u00e4ltida \u201e<\/strong>skismat\u201d, \u201e<\/strong>hereesiat\u201d ja \u201e<\/strong>t\u00e4ielikku l\u00f5het Kirikus\u201d.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides Gloria TV<\/em>-le kirjast, mille ta kirjutas paavst Franciscusele ja\u00a0esseest<\/a>,\u00a0milles ta visandas m\u00f5ned oma mured seoses apostelliku \u00fcleskutsega, selgitas Seifert, et on olemas neli j\u00e4reldust, mida v\u00f5ib tuletada\u00a0Amoris Laetitia<\/em>st<\/em>.<\/em><\/p>\n
Need neli j\u00e4reldust \u201e<\/strong>on radikaalselt erinevad ja seet\u00f5ttu ma arvan, et on vaja selgitada, milline neist on t\u00f5ene vastus,\u201d \u00fctles ta.<\/p>\n
Esimene j\u00e4reldus on, et P\u00fcha Armulauasakramenti vastuv\u00f5tmine kahetsemata j\u00e4\u00e4nud surmapatu seisundis olijate poolt j\u00e4\u00e4b neile p\u00fchaduseteotuseks, ehkki m\u00e4rkus 351 avab selleks ukse.<\/p>\n
Selle argumendi toetajad \u201e<\/strong>v\u00f5ivad \u00f6elda, et see tekst ei ole \u00d5petusameti dokument, nagu kardinal Burke \u00fctleb, ei ole see dokument, millel oleks \u00f5ige vorm, et paari sulet\u00f5mbega muuta katoliku katekismust [ja] 2000-aastast sakramentaalse distsipliini traditsiooni. … Nii et midagi pole p\u00f5him\u00f5tteliselt muutunud, ja isegi kui dokument p\u00fc\u00fcdis midagi muuta, ei muutnud see midagi\u201d.<\/p>\n
\u201e<\/strong>Teine [j\u00e4reldus] on vastupidine – vastupidine ning absoluutselt ja radikaalselt vastandlik,\u201d \u00fctles Seifert.\u00a0\u201e<\/strong>Ja see on selline, et iga paar, k\u00f5ik homoseksuaalid, k\u00f5ik lesbid, k\u00f5ik abielurikkujad, k\u00f5ik uuesti abiellunud ja kes ei ole uuesti abiellunud \u2012 k\u00f5ik nad on Issanda lauas teretulnud\u201d. Ta m\u00e4rkis, et see on sisuliselt Filipiinide<\/a> piiskoppide poolt omaks v\u00f5etud<\/a> t\u00f5lgendus,\u00a0kes \u201e<\/strong>tegid selle tulemuse teatavaks tegemiseks suure avalduse\u201d.<\/p>\n
\u201e<\/strong>See t\u00f5lgendus ei saa olla see, mida paavst tegelikult m\u00f5tleb – see ei tohi olla see, mida paavst t\u00f5esti m\u00f5tleb, kuna see toob kaasa lugematud jumalateotused, kui k\u00f5ik surmapatused ilmuvad v\u00e4lja [osa saama] P\u00fchast Armulauasakramendist,\u201d \u00fctles Seifert.\u00a0Selle lubamine \u201e<\/strong>avab ukse Kiriku muutmisele Jumala templist millekski Saatana templi laadseks.\u201d<\/p>\n
Seifert kutsus paavst Franciscust \u00fcles, \u201e<\/strong>absoluutsel ja kohustaval viisil kuulutama, et see [t\u00f5lgendus] on t\u00e4ielikult v\u00e4\u00e4r arusaam Kiriku \u00f5petusest.\u201d<\/p>\n
Sisemine foorum oleks “hingehoiuline katastroof”<\/strong><\/p>\n
Kolmas v\u00f5imalik Amoris Laetitia<\/em>\u00a0t\u00f5lgendus\u00a0on selline, et paarid v\u00f5ivad preestri abiga \u201e<\/strong>eristada\u201d, kas nad on t\u00f5esti s\u00fc\u00fcdi neis tegudes, mida nad j\u00e4tkuvalt toime panevad ja mis Kiriku hinnangul on objektiivselt patused.<\/p>\n
\u201e<\/strong>Kuidas on seda v\u00f5imalik rakendada?\u201d k\u00fcsis Seifert.\u00a0\u201e<\/strong>Kas preester peab \u00fchele abielurikkujale \u00fctlema, “sa oled hea abielurikkuja, sa oled armu seisundis, sa oled v\u00e4ga vaga inimene, nii et sa saad pattudest \u00f5igeksm\u00f5istmise oma eluviisi muutmata ja siis [v\u00f5id sa] minna P\u00fchale Armulauale”.\u00a0… Ja siis tuleb teine ja \u00fctleb: “Oh, sa oled ju t\u00f5eline abielurikkuja.\u00a0Esmalt tuleb sul patud tunnistada, sa pead kahetsema oma eluviisi, sa pead muutma oma eluviisi ja siis v\u00f5id sa minna P\u00fchale Armulauale”.\u00a0Ma m\u00f5tlen, kuidas peaks see toimima?\u201d<\/p>\n
See \u201e<\/strong>tundub t\u00e4iesti sobimatuna\u201d ja v\u00f5ib kujuneda \u201e<\/strong>pastoraalseks katastroofiks,\u201d hoiatas Seifert. Ta \u00fctles, et see v\u00f5ib segadusse ajada lahutatud ja uuesti abiellunud katoliiklastest paarid, kellest \u00fchele v\u00f5ib nende preester \u00f6elda, et mine edasi ja v\u00f5ta vastu P\u00fcha Armulauasakrament ja teisele, v\u00f5ib seesama preester olla \u00f6elnud, et tal tuleb P\u00fcha Armulauasakramendi vastuv\u00f5tmiseks elada karskuses. Seifert m\u00e4rkis, et see kolmas j\u00e4reldus sisaldab \u201e<\/strong>loogilise eksituse probleemi\u201d, mis seisneb eeldamises, et kui inimene \u201e<\/strong>ei saa aru, et see, mida ta teeb, on v\u00e4\u00e4r, siis on ta s\u00fc\u00fctu ja armu seisundis, kuid pimedus \u00fche tegevuse v\u00e4\u00e4ra iseloomu n\u00e4gemise suhtes v\u00f5ib ka ise olla raskelt patune\u201d.<\/p>\n
\u201e<\/strong>On vale eeldada, et paljud paarid, kes ei leia lahutamises ja taasabiellumises midagi v\u00e4\u00e4ra, on k\u00f5ik armu seisundis viibivad s\u00fc\u00fctud patused, kuna nende pimedus asjaolu suhtes, et nad panevad toime abielurikkumise, v\u00f5ib ise olla patt,\u201d \u00fctles Seifert.<\/p>\n
N\u00e4iline “p\u00f5rgu eitamine” tuleb “selguse m\u00f5ttes” korrigeerida <\/strong><\/p>\n
Vastavalt Seifertile seisneb Amoris Laetitia<\/em> neljas v\u00f5imalik t\u00f5lgendus selles, et inimesed v\u00f5ivad puhta s\u00fcdametunnistusega \u00f6elda, et nende esimene abielu oli kehtetu, isegi kui kiriklik kohus on \u00f6elnud teisiti, ja seet\u00f5ttu v\u00f5ivad nad lahutada “taas abielluda” ja vastu v\u00f5tta sakramente, p\u00fcsides samal ajal seksuaalsuhtes oma teise abikaasaga.<\/p>\n
\u201e<\/strong>Seda, kas tema abielu oli kehtiv v\u00f5i mitte, ei tohi j\u00e4tta \u00fcksikisiku s\u00fcdametunnistuse ega ka mitte \u00fcheainsa preestri otsustada, kuna langetada otsus … sakramendi olemasolu kohta n\u00f5uab p\u00f5hjalikku uurimist ja see ongi t\u00e4pselt kirikukohtute \u00fclesanne ja seet\u00f5ttu ei saa keegi … s\u00fcdametunnistuses lihtsalt \u00f6elda, et ma ei olnud abielus ja n\u00fc\u00fcd ma abiellun uuesti,\u201d selgitas Seifert.\u00a0Ta lisas ka, et arusaama, et inimene v\u00f5ib kuulutada ise oma abielu kehtetuks, m\u00f5istis hukka Tridenti Kirikukogu ja seet\u00f5ttu pole see koosk\u00f5las Kiriku \u00f5petusega.<\/p>\n
On \u201e<\/strong>objektiivselt hereetiline\u201d v\u00e4ita, nagu\u00a0seda Amoris Laetitia<\/em>\u00a0teeb, et keegi v\u00f5ib olla lihtsalt pole v\u00f5imeline elama vastavalt evangeeliumi n\u00f5udmistele, \u00fctles Seifert.\u00a0Amoris Laetitia<\/em>\u00a0sisendab, et inimesed v\u00f5ivad \u201ej\u00f5uda \u00e4ratundmisele, et see on Jumala tahe, et nad elaksid abielu rikkuvas suhtes,\u201d kuid see \u201eon selgelt selges vastuolus\u00a0mitme Tridenti Kirikukogu dogmaga, see on vastuolus ka ringkirjaga Veritatis Splendor<\/em>\u00a0ja muude Kiriku pidulike \u00f5petustega,\u201d \u00fctles ta.<\/p>\n
Seifert r\u00f5hutas, et ta ei nimeta paavsti hereetikuks, vaid lihtsalt juhib t\u00e4helepanu sellele, et ta on teinud hereetilised avaldused, mis tuleb parandada.<\/p>\n
\u201e<\/strong>Ta \u00fctleb, et keegi ei ole igavesti hukka m\u00f5istetud … mida s\u00f5ltuvalt kontekstist v\u00f5ib t\u00f5lgendada mitmeti, kuid raske on seda t\u00f5lgendada muul viisil kui p\u00f5rgu eitamisena,\u201d \u00fctles ta.\u00a0 Kristus \u201e<\/strong>hoiatab meid igavese hukatuse suure, reaalse ohu eest,\u201d nii nagu seda on teinud ka paljud p\u00fchakud ja Neitsi Maarja Kiriku poolt heaks kiidetud ilmutustes, \u201e<\/strong>ja seet\u00f5ttu, kui paavst kutsub surmapatu seisundis viibivaid inimesi \u00fcles minema osa saama sakramentidest ja samal ajal \u00fctleb, et kedagi ei m\u00f5isteta igaveseks hukka, siis ma arvan, et seda tuleb m\u00f5ista niimoodi, et ta eitab igavese hukatuse v\u00f5imalust.\u201d<\/p>\n
\u201e<\/strong>Nii et ma \u00fctlesin paavstile, et ta peab esmalt selgitama, et ta ei taha selles avalduses eitada p\u00f5rgut, mis oleks vastuolus P\u00fchakirjaga ja vastuolus mitme dogmaga,\u201d \u00fctles Seifert.\u00a0Isegi kui Franciscus ei pidanud selle avaldusega silmas p\u00f5rgu eitaminst, siis \u201e<\/strong>Ma arvan, et paljud inimesed m\u00f5istavad seda sel viisil, seep\u00e4rast peab ta selgelt \u00fctlema, milline on evangeeliumi t\u00f5de ja mitte j\u00e4tma muljet, et eitab p\u00f5rgut,\u201d \u00fctles ta.\u00a0Seda tuleb teha \u201es<\/strong>elguse ja hingehoiu p\u00e4rast\u201d.<\/p>\n
Seifert \u00fctleb selle v\u00e4lja, “isegi kui mind peaks selle eest tapetama”<\/strong><\/p>\n
Franciscus ainult \u201e<\/strong>kasvaks lugupidamises ja austuses maailmas\u201d, kui ta v\u00f5taks tagasi need avaldused \u00fcleskutses\u00a0Amoris Laetitia,<\/em>\u00a0mis n\u00e4ivad olevat vastuolus katoliku \u00f5petusega, \u00fctles Seifert. Kui ta aga \u201ej\u00e4\u00e4b neisse p\u00fcsima,\u201d siis on \u201e<\/strong>oht, et tekib skisma\u201d.<\/p>\n
\u201e<\/strong>Selleks, et v\u00e4ltida skismat ja v\u00e4ltida hereesiat ja v\u00e4ltida t\u00e4ielikku l\u00f5het Kirikus, ma arvan, et on h\u00e4davajalik, et paavst r\u00e4\u00e4giks … neist probleemidest\u201d ning eelnenud avaldused tagasi v\u00f5taks, \u00fctles Seifert.<\/p>\n
Seifert r\u00f5hutas, et ta ei ole ainus katoliku akadeemik, kes t\u00f5stab h\u00e4iret Amoris Laetitia <\/em>p\u00e4rast<\/em>.<\/em>\u00a0Nii erupaavsti Benedictus XVI l\u00e4hedane s\u00f5ber, juhtiv saksa filosoofiaprofessor Robert Spaemann kui ka dr. Jude P. Dougherty<\/a>, School of Philosophy <\/em>at Catholic University<\/em> of America<\/em> erudekaan, on t\u00f5statanud t\u00f5sised mured seoses apostelliku \u00fcleskutsega.\u00a0Spaemann<\/a> on nimetanud seda katkestuseks Kiriku \u00f5petusliku traditsiooniga<\/a> ja dr. Dougherty kirjutas, et paavst Franciscuse mitmet\u00e4henduslikkus t\u00e4hendab, et \u201esee, mis oli varem kindel, on muutunud problemaatiliseks\u201d.<\/p>\n
\u201eIsegi kui mind peaks selle eest tapetama, pean ma vajalikuks sellest r\u00e4\u00e4kida, sest ei saa j\u00e4\u00e4da vaikima, kui nii kaalukaid igaveseks \u00f5ndsuseks h\u00e4davajalikke t\u00f5desid … selles dokumendis h\u00e4gustatakse,\u201d \u00fctles Seifert.<\/p>\n
“Isegi kui ma olen tapetakse, siis ma arvan, et mul r\u00e4\u00e4kida, sest \u00fcks ei saa vaikida, kui \u00fcks tunneb, et t\u00e4htsaid t\u00f5desid, mis on v\u00e4ga oluline ka igavese p\u00e4\u00e4ste truu varjutatud … dokumendis” \u00fctles Seifert.<\/p>\n
\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
Portaalist <\/em>LifeSiteNews<\/em><\/a> inglise keelest t\u00f5lkinud isa Ivo \u00d5unpuu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
LifeSiteNews, 21. september 2016<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[17,99,331,22,373,32,33,81],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/949"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=949"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/949\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":953,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/949\/revisions\/953"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=949"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=949"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=949"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}