{"id":973,"date":"2016-12-02T18:37:09","date_gmt":"2016-12-02T16:37:09","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=973"},"modified":"2016-12-02T20:58:02","modified_gmt":"2016-12-02T18:58:02","slug":"euro-kui-mortsukas-euroopa-kori-kallal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/euro-kui-mortsukas-euroopa-kori-kallal\/","title":{"rendered":"Euro kui m\u00f5rtsukas Euroopa k\u00f5ri kallal"},"content":{"rendered":"<h4>F. William Engdahl<\/h4>\n<h4><span class=\"td-post-date\"><time class=\"entry-date updated td-module-date\" datetime=\"2016-11-30T00:06:29+00:00\"><em>Objektiiv<\/em>, 30. november 2016<\/time><\/span><\/h4>\n<p><!--more--><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><a href=\"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/12\/European-Central-Bank-Frankfurt.jpg\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" class=\"alignnone wp-image-975\" src=\"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/12\/European-Central-Bank-Frankfurt-300x199.jpg\" alt=\"european-central-bank-frankfurt\" width=\"700\" height=\"464\" srcset=\"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/12\/European-Central-Bank-Frankfurt-300x199.jpg 300w, https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/12\/European-Central-Bank-Frankfurt-1024x678.jpg 1024w\" sizes=\"(max-width: 700px) 100vw, 700px\" \/><\/a><\/p>\n<pre style=\"text-align: justify;\">Eurot emiteeriva Euroopa Keskpanga hoone Mainzi-\u00e4\u00e4rses Frankfurtis.<\/pre>\n<h2 style=\"text-align: justify;\"><\/h2>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Euro on \u00fcsna \u00fchem\u00f5tteliselt Euroopa Liidu rahvaste ja majanduste k\u00f5ri kallal, kirjutab ajaloolane ja riskikonsultant <a href=\"http:\/\/www.williamengdahl.com\/englishNEO12Nov2016.php\" target=\"_blank\">F. William Engdahl<\/a>. Alates aastast 2002, mil fikseeritud valuuta re\u017eiim k\u00e4iku l\u00e4ks ning rahvusrahad tehingutest v\u00e4lja t\u00f5rjus, on fikseeritud vahetuskurss laastanud eurotsooni \u00e4\u00e4realasid ning soosinud samal ajal ebaproportsionaalselt Saksamaad. Tagaj\u00e4rjeks on t\u00f6\u00f6stuse kokkukuivamine \u2013 mida pole peaaegu m\u00e4rgatudki \u2013 ning v\u00f5imetus hakkama saada sellest tulenevate panganduskriisidega. Rahanduslikus m\u00f5ttes on euro katastroof, mille \u00fcheks sisseprogrammeeritud tagaj\u00e4rjeks on Euroopa Liidu lagunemine.<\/strong><\/p>\n<h2 style=\"text-align: justify;\"><\/h2>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kes iganes mu majandusliku m\u00f5tlemisega kursis on, teab, mida ma arvan kogu sellest globaliseerumise kontseptsioonist \u2013 terminist, mis tehti populaarseks <strong>Bill Clintoni<\/strong>administratsiooni ajal, et v\u00f5\u00f5bata glamuurseks 1994. aastal koos Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) loomisega kujunenud korporatiivne agenda. Nimelt et tegemist on fundamentaalselt destruktiivse ja moonutatud m\u00e4nguga, mida m\u00e4ngivad umbkaudu paarsada hiiglaslikku \u201cglobaalset\u201d tegijat. Globaliseerimine h\u00e4vitab riigid, et edendada paarisaja hiiglasliku ja reguleerimata rahvusvahelise korporatsiooni huve. See p\u00f5hineb t\u00f5estamata teoorial, millega tuli 18. sajandil lagedale inglasest vabakaubanduse propageerija <strong>David Ricardo<\/strong>. Tegemist on suhtelise eelise teooriaga (ingl. k. <em>theory of comparative advantage<\/em>), mida Washington kasutab k\u00f5rvaldamaks t\u00e4ielikult igasugust kaubanduslikku protektsionismi, mida riigid sooviksid rakendada \u2013 et m\u00e4ngida kasud k\u00e4tte k\u00f5ige v\u00f5imsamatele \u201cglobaalsetele tegijatele\u201d, mis enamasti baseeruvad \u00dchendriikides.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">T\u00e4naseks takerdunud USA projekt nimega Vaikse ookeani \u00fclene kaubanduslepe (TPP) ja Atlandi-\u00fclene kaubandus- ja investeerimislepe (TTIP) on sisuliselt <strong>Mussolini<\/strong> steroididel. Paarsada k\u00f5ige tugevamat korporatsiooni t\u00f5useksid ametlikult k\u00f5rgemale riikide seadustest \u2013 kui me oleksime t\u00f5epoolest niiv\u00f5rd lollid, et h\u00e4\u00e4letaksime korrumpeerunud poliitikute poolt, kes sellist nonsenssi toetaksid. Siiski on vaid v\u00e4hesed v\u00f5tnud vaevaks l\u00e4hemalt uurida, mida valuutasuver\u00e4\u00e4nsuse loovutamine euro re\u017eiimi all endaga kaasa on toonud.<\/p>\n<h6 style=\"text-align: justify;\"><strong>Iseseisvuse kollaps<\/strong><\/h6>\n<p style=\"text-align: justify;\">Riigid, mis kuuluvad Euroopa Liitu \u2013 nagu seda t\u00e4na eksitavalt nimetatakse \u2013 j\u00e4rgivad kontseptsiooni, mille ratifitseeris omal ajal tunduvalt v\u00e4iksem arv liikmeid ehk ainult 12 (n\u00fc\u00fcd on neid 28). Tegemist oli Euroopa Majandus\u00fchendusega (t\u00e4naseks on nimetusest eemaldatud s\u00f5na \u201cmajandus\u201d ja ametlik l\u00fchend on E\u00dc \u2013 toim). See Euroopa versioon gigantomaaniast sai ilmsiks, kui E\u00dc komisjoni juhtis prantsuse globalist ja poliitik <strong>Jacques Delors<\/strong>, kes eemaldas 1986. aasta veebruaris katte \u00dchtse Euroopa Seaduselt, nagu ta seda nimetas.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Delors t\u00fchistas teise prantslase <strong>Charles de Gaulle\u2019i<\/strong> poolt paika pandud \u201cIsamaade Euroopa\u201d printsiibi. De Gaulle\u2019i kontseptsioon Euroopa Majandus\u00fchendusest \u2013 tol ajal kuus riiki ehk Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Beneluxi trio \u2013 oli liit, mis pidas aeg-ajalt kuue \u00fchisturumaade peaministrite koosolekuid. Koosolekutel istusid maha valitud riigijuhid ning kujundasid poliitikaid ja v\u00f5tsid vastu otsuseid. Rahvusparlamentide liikmete seast valitud assamblee vaatas ministrite sammud \u00fcle. De Gaulle v\u00f5ttis Br\u00fcsseli E\u00dc b\u00fcrokraatiat kui puhtalt tehnilist administratiivset organit, mis allus riikide valitsustele. Koost\u00f6\u00f6 pidi p\u00f5hinema riikliku suver\u00e4\u00e4nsuse \u201creaalsusel\u201d. V\u00f5imu haaramine \u00fcksikute E\u00dc rahvaste \u00fcle oli de Gaulle\u2019i jaoks otsekui \u201ckatk ja needus\u201d \u2013 ja \u00f5igusega. Nii nagu isikutega, on ka riikidega \u2013 autonoomia on alusv\u00e4\u00e4rtus ning piirid t\u00e4htsad.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Delors\u2019i \u00fchtsuse seadus asus kaotama Isamaade Euroopat E\u00dc radikaalse reformimise kaudu, silme ees destruktiivne idee, et erinevad rahvad oma erinevate ajalugude, kultuuride ja keeltega v\u00f5iksid oma piirid t\u00fchistada ning muutuda USA ersatsiks, mida juhivad \u00fclevalt alla mittevalitud Br\u00fcsseli b\u00fcrokraadid. Oma olemuselt on tegemist Mussolini-stiilis korporatiivse v\u00f5i fa\u0161istliku visiooniga ebademokraatlikust ja mittevastutavast Euroopa b\u00fcrokraatiast, mis rahvaid omavoliliselt kontrollib ning vastutab vaid korporatsioonide m\u00f5ju, surve ja korruptsiooni ees.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Tegemist oli agendaga, mille arendasid v\u00e4lja Euroopa suurimad riigi\u00fclesed ettev\u00f5ted, mille lobiorganisatsiooniks oli Euroopa t\u00f6\u00f6sturite \u00fcmarlaud (<em>European Roundtable of Industrialists<\/em>, ERT). Sellesse m\u00f5jukasse lobigruppi said (vaid kutsete alusel) juhtivad Euroopa rahvusvahelised ettev\u00f5tted nagu \u0160veitsis baseeruv Nestle, Royal Dutch Shell, BP, Vodafone, BASF, Deutsche Telekom, ThyssenKrupp, Siemens ja teised. Pole siis imestada, et ERT on Br\u00fcsselis peamine lobistaja, kes r\u00f5hub TIPP kaubanduspartnerluse vastuv\u00f5tmisele Washingtoniga.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">ERT oli 1986. aastal peamisi Delors\u2019i \u00fchtsuse seaduse vedureid, mis s\u00fcnnitaski selle frankensteinliku koletise nimega Euroopa Liit. Euroopa Liidu idee on luua \u00fclalt alla valitsev keskne ja mittevalitud poliitiline v\u00f5im, mis otsustaks Euroopa tuleviku \u00fcle ilma demokraatlike kontrollivate ja tasakaalustavate faktoriteta. Oma olemuselt oleks tegemist t\u00f5eliselt feodaalse riigiga.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00dchtse Euroopa \u00dchendriikide idee \u2013 milles lahustataks tuhandeaastased v\u00f5i veelgi vanemad rahvuslikud identiteedid \u2013 j\u00e4ljed viivad 1950-ndesse. 1955. aastal toimus L\u00e4\u00e4ne-Saksamaal Garmisch-Partenkirchenis Bilderbergi grupi koosolek, kus esmakordselt arutati \u201c\u00fchisvaluuta [loomist] ja \u2026 sellest tulenevalt ka vajadust luua poliitiline keskvalitsus\u201d Euroopa S\u00f6e- ja Terase\u00fchenduse kuue liikmesriigi baasil. De Gaulle koosolekul ei viibinud.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Valuutaliidu loomise projektilt t\u00f5mmati kate 1992. aastal Hollandi linnas Maastrichtis toimunud E\u00dc konverentsil, p\u00e4rast Saksamaa taas\u00fchinemist. Prantsusmaa ja Itaalia, keda toetas <strong>Margaret Thatcheri<\/strong> Britannia, surusid selle Saksamaa kahtlustele ja k\u00f5hklustele vaatamata l\u00e4bi, et \u201ckontrollida \u00fchinenud Saksamaa v\u00e4ge.\u201d Briti tooride meedia h\u00e4daldas Saksamaa kui t\u00e4rkava \u201cNeljanda Reichi\u201d p\u00e4rast, mis vallutab Euroopa mitte s\u00f5jaliselt, vaid majanduslikult. Irooniliselt on t\u00e4pselt nii t\u00e4nu t\u00e4nastele euro struktuuridele l\u00e4inudki. Euro t\u00f5ttu domineerib Saksamaa majanduslikult k\u00f5iki 19 euroala liiget.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Maastrichti leppega ette n\u00e4htud Euroopa valuutaliidu (<em>European Monetary Union<\/em>, EMU) loomise juures on problemaatiline, et \u00fchisraha ja \u201cs\u00f5ltumatu\u201d Euroopa Keskpank k\u00e4ivitati ilma, et nad oleksid seotud \u00fchtse poliitilise \u00fcksusega, t\u00f5eliste Euroopa \u00dchendriikidega. Euro ja Euroopa Keskpank on riikide\u00fclesed moodustised, mis ei vastuta mitte kellegi ees.\u00a0Tegu tehti \u00e4ra ilma ehtsa orgaanilise poliitilise liiduta, nagu siis, kui 13 (osa)riiki, kus k\u00f5neldi sedasama inglise keelt ning mis \u00fcheskoos pidasid maha s\u00f5ja s\u00f5ltumatuse saavutamiseks Suurbritanniast, koostasid ja v\u00f5tsid vastu Ameerika \u00dchendriikide p\u00f5hiseaduse. Aastal 1788 leppisid 13 riigi delegaadid kokku, et luuakse vabariiklik valitsus, mis p\u00f5hineb k\u00f5igi 13 osariigi esindatusel, j\u00e4rgides seejuures seadusandliku, kohtu- ja t\u00e4idesaatva v\u00f5imu lahusust. Euroopa valuutaliiduga on teisiti.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Euroopa Liidu b\u00fcrokraadid on leiutanud selle ebak\u00f5la kirjeldamiseks \u2013 et Euroopa Keskpanga mittevalitud ametnikud kontrollivad nn eurotsooni 19 liikmesriigi 340 miljoni kodaniku majanduslikku saatust \u2013 nunnu termini: \u201cdemokraatia defitsiit\u201d. P\u00e4rast 2008. aasta finants- ja panganduskriisi ning mittesuver\u00e4\u00e4nse Euroopa Keskpanga tekkimist on nimetatud defitsiit kasvanud hiigelsuureks.<\/p>\n<h6 style=\"text-align: justify;\"><strong>T\u00f6\u00f6stuse kollaps<\/strong><\/h6>\n<p style=\"text-align: justify;\">Euro kui \u00fchisraha loomine aastal 1992 on surunud seda kasutavad riigid majanduslikku hullus\u00e4rki. \u00dchisvaluuta v\u00e4\u00e4rtust ei saa muuta, turgutamaks riigi eksporti majandussurutiste ajal (nagu 2008. aastal sai kogetud). Tulemuseks on, et eurotsooni suurim t\u00f6\u00f6stusriik Saksamaa on stabiilsest eurost kasu saanud, sel ajal kui Euroopa Liidu perifeeria n\u00f5rgemad riigid, nende hulgas t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt ka Prantsusmaa, on kannatanud euro j\u00e4iga kursi katastroofiliste tagaj\u00e4rgede all.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Oma v\u00e4rskes raportis juhtis Hollandi m\u00f5ttekoda Gefira Foundation t\u00e4helepanu sellele, et Prantsuse majandus on alates euro kasutuselev\u00f5tust saadik k\u00e4rbunud. \u201cSee (Prantsuse majandus \u2013 toim) ei olnud v\u00f5imeline taastuma ei 2001. ega 2008. aasta kriisidest, kuna euro \u2013 valuuta, mis on tugevam, kui oleks Prantsuse frank \u2013 on muutunud Prantsuse majandusele koormaks. Ujuv valuutakurss toimib kui majanduse tugevuse indikaator, samuti kui selle automaatne stabilisaator. N\u00f5rgem valuuta aitab kriisi ajal konkurentsiv\u00f5imet tagasi saada, tugevam valuuta toetab aga v\u00e4lismaiste kaupade tarbimist.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Uuringus tuuakse v\u00e4lja, et Euroopa Keskpank tekitas euro, mis oli teiste suuremate valuutade suhtes liiga kallis, et v\u00f5imaldada Prantsusmaal 2001. aasta kiiluvees eksporditaset s\u00e4ilitada. Euro on toonud kaasa impordi kasvu Prantsusmaale ning kuna Prantsusmaal vahetuskursi paindlikkus puudub, \u201cei suutnud [nende majandus] p\u00e4rast 2001. aasta kriisi saavutada taas rahvusvahelist konkurentsiv\u00f5imet maailmaturul, mist\u00f5ttu on nende majandus sellest ajast peale vaikselt surnud.\u201d Nad kaotasid majandust stabiliseeriva vahendi \u2013 ujuva vahetuskursi.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Eurostati andmetel moodustab t\u00f6\u00f6stus t\u00e4na 14,1 protsenti Prantsusmaa kogulisandv\u00e4\u00e4rtusest. Aastal 1995 oli vastav n\u00e4itaja 19,2 protsenti. Saksamaa protsent on 25.9. K\u00f5ige vapustavam on olnud Prantsusmaa kunagi eluj\u00f5ulise autot\u00f6\u00f6stuse kokkuvarisemine. Vaatamata sellele, et maailma autotootmine ajavahemikus 1997\u20132015 sisuliselt kahekordistus (53 miljoni auto juurest 90 miljonile aastas) ning Saksa autotoodang kasvas 20 protsenti ehk 5 miljonilt 6 miljoni peale, on Prantsuse autotoodangust alates eurole \u00fcleminekust aastal 2002 praktiliselt pool \u00e4ra kukkunud \u2013 ligi 4 miljoni asemel toodetakse alla 2 miljoni auto aastas.<\/p>\n<h6 style=\"text-align: justify;\"><strong><em>Bail-in<\/em> ehk hoiuste konfiskeerimine<\/strong><\/h6>\n<p style=\"text-align: justify;\">Seesama euro-hullus\u00e4rk v\u00e4listab ka p\u00f5durate pankade t\u00f5siseltv\u00f5etava \u00fcmberkorraldamise kogu euroalas p\u00e4rast 2008. aasta kriisi. T\u00e4nu riigi\u00fclese ja mittesuver\u00e4\u00e4nse Euroopa Keskpanga loomisele on euroala liikmesriikidel v\u00f5imatu lahendada oma pangandusprobleeme, mis 2008. aastale eelnenud liialdustega tekitati. Hea n\u00e4ide sellest on Itaalia juhtum, kes soovis riigiabiga p\u00e4\u00e4sta oma suuruselt kolmanda panga Monte dei Paschi. Kuigi drakoonilised koondamised ja kontorite sulgemised on paanikat hetkel leevendanud, keeldus Br\u00fcssel lubamast Itaalia riigil panka 5 miljardi dollariga p\u00e4\u00e4sta, vaid n\u00f5uab, et asutus kasutaks Euroopa Liidu uut pangandusseadust nimega \u201c<em>bail-in<\/em>\u201d (v\u00e4ljastpoolt p\u00e4\u00e4stmise <em>bailout<\/em> vastand \u2013 toim). Kuigi nad ei julge hetkel veel Itaalias <em>bail-in<\/em>\u2019i k\u00e4iku lasta, on see Euroopa Liidu seadus ning mittevalitud eurogrupp eelistab j\u00e4rgmise panganduskriisi korral kindlasti just seda instrumenti.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kuigi <em>bail-in<\/em> k\u00f5lab kenamini kui maksumaksjate rahaga teostatav <em>bailout<\/em>, eeldab see tegelikult hoiustajatelt nende hoiuste r\u00f6\u00f6vimist \u201cp\u00e4\u00e4stmaks\u201d l\u00e4bikukkunud panka, kui mittevalitud eurogrupp otsustab, et hoiused tuleb k\u00e4iku lasta, sest panga v\u00f5lakirjade ja aktsiate omanikud ja kreeditorid ei ole suutnud kahjumeid katta. Aastal 2013 l\u00e4ks niisugune <em>bail-in<\/em>konfiskeerimine Euroopa Liidus k\u00e4iku K\u00fcprose pankades. Hoiustajad, kel oli pangas \u00fcle 100 000 euro, kaotasid (s\u00f5ltuvalt pangast \u2013 toim) kas 40 v\u00f5i 60 protsenti <a href=\"http:\/\/www.zerohedge.com\/news\/2015-10-28\/weve-all-been-warned-cyprus-bail-model-coming-country-near-you\" target=\"_blank\">oma rahast<\/a>.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kui sa hoiad oma raha n\u00e4iteks Deutsche Bankis ning selle aktsiad kukuvad, kohtuasjad seavad asutuse j\u00e4tkamise kahtluse alla ning Saksa valitsus v\u00e4listab sellise asja nagu <em>bailout<\/em> ja j\u00e4tab \u00f5hku variandi <em>bail-in<\/em>, v\u00f5ite kindlad olla, et k\u00f5ik \u00fcle 100 000 eurose kontoseisuga kliendid hakkavad teiste pankade poole kiikama ja ajavad Deutsche Banki jaoks kriisi veelgi hullemaks. Ning siis oleksid haavatavad juba ka k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud hoiustajad, nagu eurogrupp K\u00fcprose pankade puhul hakatuseks ka ette pani.<\/p>\n<h6 style=\"text-align: justify;\"><strong>Rahanduse suver\u00e4\u00e4nsus tuleb loovutada<\/strong><\/h6>\n<p style=\"text-align: justify;\">Euro ning eurogrupi ja Euroopa Keskpanga all ei ole otsused enam suver\u00e4\u00e4nsed, vaid tsentraalsed. Neid langetavad ebademokraatlikult m\u00e4\u00e4ratud ebaisikulised b\u00fcrokraadid nagu eurogrupi president, Hollandi rahandusminister <strong>Jeroen Dijsselbloem<\/strong>. K\u00fcprose pangakriisi p\u00e4evil pani Dijsselbloem ette konfiskeerida kogu hoiustajate raha, oli seda siis palju v\u00f5i v\u00e4he, et aga pangad rekapitaliseeritud saaksid. Viimasel minutil sunniti ta taganema, kuid sellest on n\u00e4ha, mis eesootava Euroopa Liidu pangakriisi puhul v\u00f5imalik on \u2013 kriisi puhul, mis on vigase euro ja fataalselt vildaka Euroopa Keskpanga poolt juba sisse programmeeritud.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">L\u00e4htuvalt praegustest euroala reeglitest, mis j\u00f5ustusid 2016. aasta jaanuaris, on Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustel keelatud oma pankasid maksumaksjate rahaga p\u00e4\u00e4sta. Seega v\u00e4listatakse pankade likviidsusprobleemide korrakohane (ja korralik) lahendamine, kuniks on juba liiga hilja. Nagu k\u00f5ik Euroopa Liidu valitsused, on pankade nn seespoolt p\u00e4\u00e4stmise seadused vastu v\u00f5tnud ka Saksamaa. Uued <em>bail-in<\/em> reeglid tulenevad b\u00fcrokraatlikust direktiivist, mille on koostanud mittevalitud ja anon\u00fc\u00fcmsed Euroopa Komisjoni b\u00fcrokraadid. Direktiivi t\u00e4pne nimi on \u201cPankade maksev\u00f5ime taastamise ja solveerimise direktiiv\u201d (<em>Bank Recovery and Resolution Directive<\/em>, <a href=\"http:\/\/europa.eu\/rapid\/press-release_MEMO-14-297_de.htm\" target=\"_blank\">BRRD<\/a>).<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kui Rootsi pangad 1992. aastal kinnisvaramulli l\u00f5hkemise t\u00f5ttu maksev\u00f5imetuks muutusid, sekkus riik halva\/hea panga p\u00e4\u00e4steplaaniga Securum. Pankrotis pangad ajutiselt riigistati. Miljardite v\u00e4\u00e4rtuses hapusid kinnisvaralaene paigutati nn halba panka ehk riigifirmasse nimega Securum. Riskis\u00f5ltlastest pangadirektorid vallandati. Riigistatud pankadel, millest olid eraldatud hapud laenud, lubati riigi kontrolli all laenuandmist j\u00e4tkata ning tagasi kasumisse j\u00f5uda, enne kui nad majanduse paranedes taaserastati. Koormaks muutunud kinnisvara muutus aastatega t\u00e4nu majanduse kosumisele taas tulusaks. Viis aastat hiljem m\u00fc\u00fcs riik varad kokkuv\u00f5ttes netokasumiga maha ning v\u00f5is Securumi likvideerida. Maksumaksjaid ei koormatud.<\/p>\n<h6 style=\"text-align: justify;\"><strong>Euroopa Keskpank v\u00e4listab pankade solveerimise<\/strong><\/h6>\n<p style=\"text-align: justify;\">N\u00fc\u00fcd, mil Euroopa Liit seisab silmitsi peatse pankade maksev\u00f5imetuste raundiga ning uute kapitalikriisidega peavad pistma rinda sellised pangad nagu Deutsche Bank, Commerzbank ja veel mitmed suured euroala pangad, ei ole paindlikku pankade riigistamise v\u00f5i maksumaksjate kasutamise v\u00f5imalust olemas, sest Euroopa Liidul puudub tsentraalne maksukogumise v\u00f5ime. Uued ja kohalike olukordadega kohandatud riiklikud pangareeglid on v\u00e4listatud. Meetmed, millega p\u00f5duratele pankadele armuaega anda, on samuti v\u00e4listatud \u2013 ei tohi lubada ajutist moratooriumi tagatiste \u00e4rav\u00f5tmistele laenude katteks, kui inimesed maksetega graafikust maha j\u00e4\u00e4vad; riiklikku elektrooniliste maksete s\u00fcsteemi kommertspankadele kasutamiseks rentida ei tohi.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Eurotsoonil pole tsentraalset eelarvevalitsust ning seet\u00f5ttu ei ole selliseid lahendusi v\u00f5imalik rakendada. Panganduss\u00fcsteemi probleeme lahendavad ainult rahapoliitika v\u00f5imukandjad ning seda tehakse Euroopa Keskpanga hullumeelse negatiivsete intresside poliitikaga, nn kvantitatiivse leevendusega (Euroopa Keskpank ostab l\u00f5putult ja miljardite kaupa ebakindlaid riigi- ja ettev\u00f5tete v\u00f5lakirju ning selle k\u00e4igus muutuvad maksev\u00f5imetuks kindlustusfirmad ja pensionifondid).<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kusjuures vastus ei ole kindlasti mitte see, mida pakuvad kleptokraat <strong>George Soros<\/strong> ja teised: anda mittevalitud Br\u00fcsseli superriigile tsentraalne eelarveline meelevald v\u00e4ljastada Br\u00fcsseli eurov\u00f5lakirju. Ainus v\u00f5imalik lahendus \u2013 kui j\u00e4tta esialgu k\u00f5rvale variant h\u00e4vitada j\u00e4rgmise Euroopa pankade maksev\u00f5imetuse kriisiga terve euroala majandused \u2013 oleks lammutada laiali see frankensteinlik koletis nimega Euroopa valuutaliit koos oma Euroopa Keskpanga ja \u00fchisrahaga.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">19-liikmelise euroala liikmesriigid ei moodusta ega ole iial moodustanud seda, mida majandusteadlased \u201coptimaalseks valuutapiirkonnaks\u201d nimetavad. Kreeka v\u00f5i Itaalia v\u00f5i isegi Prantsusmaa majandusprobleemid on \u00fc\u00fcratult erinevad Saksamaa v\u00f5i Portugali v\u00f5i Hispaania omadest.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Enne oma surma aastal 1997 \u00fctles \u00fcks mulle k\u00f5ige vastumeelsemaid majandusteadlasi, <strong>Milton Friedman<\/strong>, et \u201cEuroopa on n\u00e4ide \u00fchisvaluuta jaoks ebasoodsast piirkonnast. Ta koosneb erinevatest rahvastest, mis r\u00e4\u00e4givad eri keeli, millel on erinevad kombed ja mille kodanikud on tunduvalt lojaalsemad ja ustavamad omaenda maadele kui \u00fchisturule v\u00f5i Euroopa ideele.\u201d Selles, tuleb tunnistada, oli tal \u00f5igus. Ja t\u00e4naseks on see veelgi enam t\u00f5si. Euro ja Euroopa Keskpank m\u00f5rvavad Euroopat sama efektiivselt kui Teine maailmas\u00f5da. Ainult ilma pommide ja varemeteta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>F. William Engdahl Objektiiv, 30. november 2016<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[401,239,379,310,381,402,380],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/973"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=973"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/973\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":978,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/973\/revisions\/978"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=973"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=973"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=973"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}