{"id":980,"date":"2016-12-03T12:30:48","date_gmt":"2016-12-03T10:30:48","guid":{"rendered":"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/?p=980"},"modified":"2016-12-05T15:28:15","modified_gmt":"2016-12-05T13:28:15","slug":"reformatsiooni-murgised-viljad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/reformatsiooni-murgised-viljad\/","title":{"rendered":"REFORMATSIOONI M\u00dcRGISED VILJAD"},"content":{"rendered":"

Dr.\u00a0John C. Rao<\/h4>\n

Radici Cristiane<\/em> nr. 118 \/ www.pch24.pl, 3. november 2016<\/h4>\n

<\/p>\n

\"john-c-rao\"<\/a><\/p>\n

\u00a0Dr. prof. John C. Rao<\/pre>\n
<\/h2>\n
Hiljuti v\u00f5ttis paavst Franciscus koos katoliku “delegatsiooniga” osa Luterliku Maailmaliidu poolt korraldatud Martin Lutheri avaliku \u00fclesastumise 500. aastap\u00e4eva p\u00fchitsemisest Rootsis Lundis, kiites \u00fcritusel ja koostatud \u00fchisdeklaratsioonis Martin Lutheri “ande” maailmale ja katoliku Kirikule. Ka Eesti katoliku kirik oli seal esindatud Eesti Apostelliku Administraatori Msgr. Philippe Jourdani ja paari preestriga. \u2013\u00a0Kui me katoliiklastena Reformatsiooni m\u00e4lestades tahame midagi p\u00fchitseda, peaksime p\u00fchitsema pigem Tridenti Kirikukogu j\u00e4rgset reaktsiooni Lutherile (Kontreformatsiooni), mitte aga seda ajendit, mis selle reaktsiooni esile kutsus, r\u00e4\u00e4gib dr. John C. Rao intervjuus ajakirjale <\/em>Radici Cristiane.<\/p>\n
\u00a0<\/strong><\/h2>\n
Paavst Franciscus v\u00f5ttis hiljuti osa “Reformatsiooni ande” p\u00fchitsevatest \u00fcritustest. Kuid v\u00f5ttes arvesse viimast viitsada aastat, kas me v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida “andidest”, nagu kirjutati triumfeerivalt Luterliku Maailmaliidu ja Kristlaste \u00dchtsust Toetava Paavstliku N\u00f5ukogu \u00fchises deklaratsioonis?<\/strong><\/p>\n
Ainult need, kes ei ole lugenud Lutherit v\u00f5i need, kes tahavad varjata tema kirjade t\u00f5elist t\u00e4hendust, v\u00f5ivad nimetada “andideks” neid vilju, mida andis maailmale tema m\u00e4ss.<\/p>\n
Tsiteerin inglise ajaloolast Philip Hughes’it, kes r\u00e4\u00e4kis, millised on tegelikult need “annid”:<\/p>\n
\u201eNeed on k\u00f5ik antiintellektuaalsed ja antiinstitutsionaalsed j\u00f5ud, kes r\u00f5husid ja takistasid sajandite v\u00e4ltel keskaegset Kirikut, […] kuid mis viidi sisse ja institutsionaliseeriti uues reformeeritud<\/em> Kirikus: tahte kui \u00fclima inimliku seaduse troonileseadmine, vaenulikkus m\u00f5istusliku tegevuse vastu vaimulikes k\u00fcsimustes ja \u00f5petuses, Kiriku autoritatiivsest \u00f5petusest s\u00f5ltumatu kristliku t\u00e4iuslikkuse ideaal, ainu\u00fcksi iseenda vaimsete tegevuste l\u00e4bi saavutatava p\u00fchaduse ideaal, kristluse ning inimese \u00fchiskondliku m\u00f5\u00f5tme k\u00f5rvaleheitmine. K\u00f5ik need on tahumatud ja vaimupimedad teooriad, mis on s\u00fcndinud tahtlikult valitud ignorantsusest p\u00e4rinevast destruktiivsest usust enesesse\u201d.<\/p>\n
Seda “tahte triumfi” p\u00fchitsevad n\u00fc\u00fcd tema ohvrid. Nad p\u00fchitsevad ja k\u00e4sitlevad seda kui v\u00f5itu v\u00f5i kui Jeesuse Kristuse “t\u00f5elist l\u00e4kitust”.<\/p>\n
Kuid kardinal Kasper oma raamatus Martin Luther. Oikumeeniline vaade<\/em> tunnistas Reformatsiooni “isa” tegevuse “uueks evangelisatsiooniks”…<\/strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n
See “uus evangelisatsioon” r\u00f6\u00f6vib oma olemasolu p\u00f5hjuse ja eesm\u00e4rgi ning autoriteedi k\u00f5ikidelt \u00fchiskondadelt, nii \u00fcleloomulikelt kui loomulikelt, usaldab Lunastuse l\u00e4kituse defineerimise ja maise elu kontrolli irratsionaalsetele, ideoloogilistele ja aja jooksul \u00fcha materialistlikumalt meelestatud h\u00e4rgadele, kes l\u00e4hevad kristluse tunnistamiselt \u00fcle deistlikule illuminismile, seej\u00e4rel aga teoreetilisele v\u00f5i praktilisele ateismile. Varastades seisukoha ajaloolaselt Richard Gawthorpe’ilt, \u00fctlen, et see “uus evangelisatsioon” stimuleeris ja \u00f5igustas ajapikku seda \u201eprometeuslikku materiaalse v\u00f5imu iha, mis on \u00fchise liikumapaneva j\u00f5una teeninud k\u00f5iki uusaegseid L\u00e4\u00e4ne kultuure\u201d. \u00a0<\/strong><\/p>\n
See on niisiis Saatana vili.<\/p>\n
Luther polnud siiski ju ainus inimene, kes Kiriku kriisi ajastul edendas kahjulikke ideesid, olid ka Calvin, Zwingli…<\/strong><\/p>\n
Jah, nemad ja palju muid, omavahel t\u00fclis olevaid. Nende taustal konservatiivsena paistev Luther paistis alahindavat oma \u00f5petusest tulenevaid loogilisi j\u00e4reldusi. Reformatsiooni pooldajad seevastu pidid leidma tulemusliku vahendi oma protestantismi mudeli juhtimiseks v\u00f5imule. Niisiis avastasid nad kiiresti, et peavad otsima abi mingilt \u00fchiskondlikult autoriteedilt: Saksimaa valijav\u00fcrsti, teiste saksa v\u00fcrstide, \u0160veitsi linnade raeh\u00e4rrade, inglise kuningate, hollandi, prantsuse, ungari ja (teatud ajavahemikul) poola aadli abil kasutasid nad lihtlabast j\u00f5udu, et sisse viia Reformatsioon ja seda \u00fclal hoida. Lihtrahvas, kuid ka paljud asja segatud j\u00f5udusid kas ei m\u00f5istnud, mis tegelikult toimub, v\u00f5i m\u00f5istis seda liiga hilja v\u00f5i t\u00f5lgendas seda omamoodi. Erinevad protestantlikud konfessioonid viisid k\u00f5ikjal oma m\u00f5jupiirkonnas l\u00e4bi pidevat s\u00fcstemaatilist propagandat. See oli esimene s\u00fcstemaatiliselt antikatoliikliku ideoloogilise propaganda kogemus Euroopas.<\/p>\n
Kas t\u00f5siasi, et Lutheri aegadel polnud Kirik mitte alati j\u00e4rgimist v\u00e4\u00e4rivaks eeskujuks ning et esines palju kuritarvitusi, v\u00f5ib \u00f5igustada Lutheri hereesia tekkimist?<\/strong><\/p>\n
Kiriku ajalugu on kahjuks lakkamatu v\u00f5itlus Jeesuse Kristuse l\u00e4kitusele truuks j\u00e4\u00e4mise eest. Alati oleme v\u00f5idelnud amoraalsete ja antikristlike kiusatustega, mida nende pooldajad on sageli edendanud “t\u00f5elise kristlusega” koosk\u00f5las seisvate sildi all. Niisiis, Kirik, millega v\u00f5itles Luther, polnud \u00fcldiselt v\u00f5ttes j\u00e4rgmisit v\u00e4\u00e4riv eeskuju ning just see oli protestantismi saavutatud edu p\u00f5hiline p\u00f5hjus. Korrumpeerunud piiskopid, kes lisaks olid veel teoloogilistes k\u00fcsimustes \u00f5petamata, kas ei teadnud, mida protestantidele vastata v\u00f5i l\u00e4ksid nende poole \u00fcle sel eesm\u00e4rgil, et v\u00f5tta \u00fcle maavaldused, mida nad hooldasid ja muutuda seel\u00e4bi sekulariseerunud luterlikeks maah\u00e4rradeks.<\/p>\n
Kuid t\u00f5siasi, et tollane Kirik polnud \u00fcldiselt j\u00e4rgmist v\u00e4\u00e4rivaks mudeliks, ei t\u00e4hendanud, et see oleks tulnud h\u00e4vitada. Kiriku kriis peab k\u00fcll puudutama meie s\u00fcdant, kuid seda sel viisil, nagu see puudutas nende s\u00fcdant, kes edendasid autentset katoliiklikku “reformatsiooni”. Need olid p\u00fcha Katariina Genuast, p\u00fcha Cajetanus Thienest, p\u00fcha Igantius Loyolast ja suur osa Hispaania piiskopkonnast, kes oli katoliiklikult “reformeeritud” juba enne Lutherit ning kes kujutas endast t\u00f5elist j\u00e4rgimist v\u00e4\u00e4rivat eeskuju.<\/p>\n
Tuleb meeles pidada, et kuritarvitused Kirikus on alati t\u00f5elisest \u00f5petusest kaugenemise tagaj\u00e4rjed. Seevastu protestantismi j\u00f5ledused olid midagi veelgi hullemat \u2013 need olid totaalse hereetilise \u00f5petuse t\u00f5eseks tunnistamise ja sellele patuse allumise tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n
L\u00fchidalt \u00f6eldes: mida parem katoliiklane ollakse, seda parem see on. Mida parem protestant ollakse, seda hullem see on.<\/p>\n
Kas arvate, et Katoliku Kirikul on midagi p\u00fchitseda Lutheri \u00fclesastumise 500-ndal aastap\u00e4eval? <\/strong><\/p>\n
\u00c4\u00e4rmisel juhul v\u00f5ib p\u00fchitseda seda t\u00f5siasja, et Kirik, kaitstes end Lutheri ja osa\u00fchingu tekitatud tsunami eest, \u00f5ppis s\u00fcvendama oma usku ja seda paremini elama. Me p\u00fchitseme reaktsiooni Lutherile, Tridenti (Kirikukogu) reaktsiooni, mitte aga seda ajendit, mis selle reaktsiooni esile kutsus ning mille irratsionaalne areng muutis kristliku kultuuri \u00fclbelt individualistlikuks, materialistlikuks ning l\u00f5pptulemusena ateistlikuks. Kultuuriks, mis on m\u00e4\u00e4ratud surmale kas naturalistliku liberaalse pluralismi v\u00f5i v\u00e4\u00e4rreligiooni poolt.<\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
John C. Rao <\/strong>on ajaloo professor p. Johannese \u00dclikooli (St. John\u2019s University<\/em>) juures, Roman Forum\/Dietrich von Hildenbrand Institute<\/em> direktor, kunagine Una Voce America <\/em>president ja monumentaalse kirikuajaloolise teose Black Legends and the Light of the World <\/em>autor. Viljakas katoliiklik publitsist. <\/em>TriaLogos<\/em>e festivalide teadussessioonide raames on ta korduvalt esinenud ka Eestis.<\/em><\/p>\n
<\/h2>\n
<\/h2>\n
T\u00f5lkis veebiportaali PCh24<\/em><\/a> vahendusel poola keelest isa Ivo \u00d5unpuu. Intervjuu originaal ilmus itaalia keeles ajakirja Radici Cristiane<\/em> 118. numbris.<\/p>\n
<\/h2>\n
Oikumeenilise liikumise ja oikumenismi ideoloogia teemadel vaata ka:<\/p>\n
Oikumenism<\/a> kui utoopia, kui Kristuse tahte h\u00fclgamine, kui patt Jumala- ja ligimesearmastuse vastu<\/a><\/b><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Dr.\u00a0John C. Rao Radici Cristiane nr. 118 \/ www.pch24.pl, 3. november 2016<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[32,406,405,403,28,404],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/980"}],"collection":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=980"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/980\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":990,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/980\/revisions\/990"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=980"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=980"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=980"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}