![\"holy-trinity-god-father-offering-his-son-for-mankind\"](\"http:\/\/katolikuopetus.ee\/kiriklikvaatleja\/wp-content\/uploads\/2016\/12\/Holy-Trinity-God-Father-offering-his-Son-for-mankind.jpg\")
<\/a><\/strong><\/p>\n\u00a0<\/strong><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n Kirjastus Maarjal\u00e4te<\/em><\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n Issanda aastal 2008<\/p>\n <\/p>\n Parandatud ja t\u00e4iendatud tr\u00fckk<\/p>\n <\/p>\n Esimene tr\u00fckk: Issanda aastal 2004 (Fidelitas<\/em>, Tallinn)<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Esikaanel: ikoon Kristus evangelist Johannesega<\/em><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n SISSEJUHATUS<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n Armuline ja halastaja on Issand,<\/em><\/strong><\/p>\n pika meelega ja suur helduselt. <\/em><\/strong><\/p>\n Hea on Issand k\u00f5igile<\/em><\/strong><\/p>\n ja Tema halastus on \u00fcle k\u00f5igi Tema tegude<\/em><\/strong> (Ps 145 (144), 8-9 <\/em>)<\/strong><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Selliste P\u00fcha Vaimu poolt inspireeritud P\u00fchakirja s\u00f5nadega ilmutab Jumal ise psalmis 145 ja paljudes muudes kirjakohtades, et Tema halastus on k\u00f5ige suurem, t\u00e4htsam ja esmasem Tema omadustest loodud maailma suhtes<\/strong>.<\/p>\n <\/p>\n Teisalt aga on Jumal meile ka ilmutanud, et Tema olemuseks on:<\/p>\n <\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n Kui meile v\u00f5ib tunduda, et nende \u00fctluste vahel puudub seos, siis on see nii ainult n\u00e4iliselt. Algp\u00f5hjuseta iseenesliku olemise puhul on tegemist Jumala metaf\u00fc\u00fcsilise olemusega iseeneses, armastuse puhul aga Tema moraalse olemusega n\u00e4htuna iseeneses. Jumala halastusest kui Tema esmasest omadusest saab seevastu r\u00e4\u00e4kida ainult seoses Jumalast erineva, Tema loodud, piiratud, iseeneses vaese ja k\u00f5iges Temast s\u00f5ltuva olendiga. Nii on halastus lihtsalt Jumala armastuse tegus v\u00e4ljendus oma loodu suhtes, mille teostamine p\u00f5hineb Jumala metaf\u00fc\u00fcsilisel olemusel \u2013 t\u00e4iuslikul olemisel, mille t\u00e4iusest Jumal halastades jagab k\u00f5igele loodule.<\/p>\n <\/p>\n R\u00e4\u00e4kimine Jumala halastusest, selle t\u00f5e s\u00fcgav uskumine ja p\u00f5hjalik m\u00f5istmine on \u00e4\u00e4rmiselt oluline meie vaimuliku elu seisukohast \u2013 selleks, et tugevdada meie lootust Jumalale, s\u00fcvendada meie usaldust Tema vastu, ja sellest tulenevalt t\u00e4iustada ning tugevdada ka meie jumalaarmastust. Need voorused puudutavad ja t\u00e4iustavad k\u00fcll meie tahet<\/em>, kuid peavad olema valgustatud ja juhitud m\u00f5istuse poolt: nad ei tohi toetuda mingile \u00e4hmasele, subjektiivsele ja emotsionaalsest seisundist s\u00f5ltuvalt k\u00f5ikuvale emotsioonile, vaid Jumala enese autoriteediga kinnitatud objektiivsele ja kindlale ning vankumatule \u00f5petusele,. H\u00e4davajalik on r\u00e4\u00e4kida Jumala halastusest ning Jumala enese ja Kiriku autoriteediga kinnitada, et Tema halastus on suurim, esmane Tema omadustest, piiramatu ja ammendamatu. Miks, selleks tooksin v\u00e4lja kolm peamist p\u00f5hjust:<\/strong><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Nende ja m\u00f5nede teiste valekujutluste p\u00e4rast on h\u00e4davajalik hoida rikkumatuna ja terviklikuna Jumala enese Ilmutusel rajanevat katoliku \u00f5petust Jumala moraalsete omaduste kohta, seades nii Tema halastuse kui ka \u00f5igluse ja muud omadused t\u00f5ele vastavasse vahekorda, \u00fcht teise arvel kahjustamata. Mitte mingil p\u00f5hjusel ei tohi me kahjustada ja moonutada t\u00f5de Jumala kohta. Jumal, olles tunnetuse l\u00f5ppeesm\u00e4rk ja esmaallikas, on T\u00f5de ise; moonutades t\u00f5de Tema kohta, moonutame me paratamatult ka t\u00f5de inimese ja tema elu kohta. \u00dclim hool t\u00f5ep\u00e4rase jumalakujutluse eest pole mitte juuksekarva teoreetiline poolitamine, vaid terve meie vaimse elu \u2013 meie Jumalasse suhtumise, palve, s\u00fcdametunnistuse seisundi ja moraalsete otsuste ja nende motiivide jaoks ning selle k\u00f5ige kaudu l\u00f5puks meie hinge p\u00e4\u00e4stmise ja surmaj\u00e4rgse saatuse jaoks otsustava kaaluga praktilisi tagaj\u00e4rgi omav k\u00fcsimus.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n MIDA ME M\u00d5ISTAME JUMALA HALASTUSE ALL<\/strong><\/p>\n (DEFINITSIOON JA SELGITUS)<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n Ladina keeles, katoliku Kiriku teoloogia keeles, t\u00e4histatakse seda m\u00f5istet, mida meie anname eesti keeles edasi vastega \u201chalastus\u201d, s\u00f5naga misericordia<\/em>. See tuleneb s\u00f5nadest miseri cor dare <\/em>\u2013 \u201cvaesele, armetule s\u00fcdant andma\/kinkima\u201d. Anda v\u00f5i kinkida s\u00fcdant <\/em>Piiblil rajanevas teoloogilises m\u00f5ttes t\u00e4hendab kinkida iseennast, t\u00e4ielikult ja j\u00e4\u00e4gitult, kinkida kogu oma olemus. See t\u00e4hendab kinkida kellelegi mitte ainult raha, t\u00e4helepanu v\u00f5i hoolitsust v\u00f5i teha mingi muu hea tegu, vaid kinkida esmalt ja eelk\u00f5ige oma siirast ja osav\u00f5tlikku armastust, ning selle p\u00e4rast, selle v\u00e4ljendusena ja koos sellega tollele vaesele ja armetule ka k\u00f5ike talle konkreetselt h\u00e4davajalikku.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n I.2. Teoloogiline definitsioon ja selgitus<\/strong><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Kui Vana Testamendi P\u00fchakiri r\u00e4\u00e4gib vahetevahel Jumala halastusest antropomorfsete v\u00e4ljendite abil, justkui oleks Jumalale omane kahetsus, meeleliigutus ja kaastunne inimlik-emotsionaalses m\u00f5ttes, siis tuleb seda m\u00f5ista kujundlikult, sarnaselt nagu siis, kui r\u00e4\u00e4gitakse Jumala k\u00e4test, silmadest, k\u00f5rvadest, samuti Tema vihast ja kurvastusest. Jumal on t\u00e4iuslik vaim, k\u00f5ik Tema omadused ning tegevused on t\u00e4iuslikult vaimsed ja neis, erinevalt inimestest, puudub k\u00f5ik emotsionaalne ja tundeline. Ainult inimese halastuse puhul on tegemist ka emotsionaalse seisundiga, meeleliigutusega, mis ei ole\u00a0 sageli suunatud mitte niiv\u00f5rd halastust vajavale objektile kuiv\u00f5rd selle objekti tekitatud tundeseisundile, omaenese pehme ja tundelise s\u00fcdame imetlemisele. Selline on tahte- ja teoj\u00f5uetu vesine meeleliigutus<\/em>, mitte aga kaine, tahtej\u00f5uline ja tegus halastus. Inimlik halastus peab Jumala eeskujul olema m\u00f5istuse poolt valgustatud tahte akt ning olema seel\u00e4bi tegus, emotsioonid t\u00e4idavad sealjuures teisej\u00e4rgulist ja abistavat rolli (mis muidugi ei t\u00e4henda nn pehme ja kaastundliku s\u00fcdame alahindamist).\u00a0 <\/u><\/p>\n <\/p>\n Jumala armastus ja halastus on Tema p\u00fchima tahte<\/em> aktid, mis on alati juhitud Tema etten\u00e4gelikust ja eksimatust tarkusest ning on t\u00e4iuslikus koosk\u00f5las Tema k\u00f5igi teiste omadustega. Halastuse akti eksimatu teostumine p\u00f5hineb seevastu Jumala k\u00f5ikv\u00f5imsusel.<\/p>\n <\/p>\n Nii v\u00f5ime me Jumala halastuseks<\/em> nimetada Jumala armastuse neid tegusaid v\u00e4ljendusi, mille eesm\u00e4rgiks on loodu \u00fcksk\u00f5ik milliste puuduste, vigade, ebat\u00e4iuslikkuse, pahede, patu, valu ja kannatuse k\u00f5rvaldamine. <\/strong>Halastust v\u00f5ib nimetada t\u00e4ie \u00f5igusega Jumala armastuseks tegudes.<\/p>\n <\/p>\n Inimlikuks halastuseks<\/em><\/strong> nimetame me Jumala halastuse j\u00e4ljendamist inimese poolt kaasinimeste suhtes, mille eesm\u00e4rgiks on nende materiaalsete, f\u00fc\u00fcsiliste, ps\u00fc\u00fchiliste, ps\u00fchholoogiliste, intellektuaalsete ja moraalsete puuduste leevendamine v\u00f5i k\u00f5rvaldamine<\/strong>. Inimliku halastuse tegude alla k\u00e4ib ka palve kaasinimese eest, sest enamikku k\u00f5ige olulisemaid puudusi kaasinimese juures ei suuda inimene omal j\u00f5ul k\u00f5rvaldada, vaid peab seda paluma teha Jumalal.<\/p>\n <\/p>\n Seevastu on rumal ja absurdne r\u00e4\u00e4kida inimese halastusest Jumala suhtes, nagu t\u00f5simeeli r\u00e4\u00e4givad m\u00f5ned modernistlikud teoloogid, sest inimene ei suuda kuidagiviisi k\u00f5rvaldada Jumala mingeid puudusi sel lihtsal p\u00f5hjusel, et \u00f5igel Jumalal neid pole ega saagi olla. Sellest r\u00e4\u00e4kimise v\u00f5i kirjutamise puhul on ilmselgelt tegemist primitiivse jumalakontseptsiooniga, nimelt inimese enese kujutluste ja vajaduste kohaselt loodud ebajumalaga ning v\u00e4\u00e4rkujutlusega, et ka Jumalal on rahuldamata vajadusi ja puudusi, mille \u00fcle inimene haletsust v\u00f5iks tunda.<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n II<\/strong><\/p>\n HALASTUS \u2013 JUMALA SUURIM <\/strong><\/p>\n JA ESMANE OMADUS LOODUD MAAILMA SUHTES<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n II.1. Jumala halastus \u2013 loomise alusp\u00f5hjus<\/strong><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n K\u00f5ik Jumala teod v\u00e4ljaspool Teda ennast (p\u00fchimat Kolmainsust), \u00fches\u00f5naga terve loodud maailm tervikuna on Jumala halastuse tegu. Jumala halastus on terve loomist\u00f6\u00f6 alusp\u00f5hjuseks ja motiiviks. Kui me defineerisime halastust kui kellegi v\u00f5i millegi puuduste k\u00f5rvaldamist, siis esmaseks ja k\u00f5ige suuremaks v\u00f5imalikuks puuduseks on olemise puudus ehk olematus ehk mitteeksisteerimine. Seega loomise akt, loodud asjade ja olendite kutsumine olematusest olemisse on Jumala halastuse esmane ja fundamentaalne tegu, mis teeb v\u00f5imalikuks ja millel ei p\u00f5hine mitte ainult k\u00f5ik Tema teised halastusteod, vaid samuti Tema k\u00f5ikide \u00fclej\u00e4\u00e4nud omaduste rakendamine loodud maailma suhtes<\/strong>. Halastusel p\u00f5hineb ka loodud maailma juhtiv ja valitsev Jumala \u00f5iglus, mis v\u00f5lgneb sellele kui loomise esmasele p\u00f5hjusele ja motiivile oma rakenduse maailmas. Ka \u00f5igluse rakendamine ise on juhitud ja motiveeritud halastusest.<\/p>\n <\/p>\n Jumal on iseeneses l\u00f5pmatult t\u00e4iuslik ja \u00f5nnelik, Ta ei vaja midagi v\u00e4ljaspool iseennast. Miski Temast v\u00e4ljaspool ei suuda anda Talle midagi, mida Tal juba poleks ega suuda Talt midagi v\u00f5tta. Maailma loomine oli Jumala \u00fclevoolavast headusest, armastusest ja halastusest motiveeritud t\u00e4iesti vaba akt, mille l\u00e4bi p\u00fcha Kolmainsus otsustas oma s\u00f5nulseletamatult \u00f5nneliku ja l\u00f5pmatult t\u00e4iusliku jumaliku olemise t\u00e4iuseid jagada ka v\u00e4ljapoole ennast, Temast erinevatele asjadele ja olenditele. Selleks tuli nad k\u00f5igepealt luua, olematusest olemisse kutsuda. Maailma olemasolu k\u00f5ige s\u00fcgavama ja esmasema ehk teoloogilise p\u00f5hjuse v\u00f5tavad l\u00fchidalt kokku kaks ladinakeelset sententsi p\u00fcha Augustinuselt: Quoniam Deus bonus est, sumus <\/em>\u2013 \u201cKuna Jumal on hea, oleme meie olemas\u201d ja Bonum est diffusivum sui <\/em>\u2013 \u201cHeadus on enese(st) jagamine\u201d.<\/p>\n <\/p>\n Jumala halastuse esmane ja fundamentaalne tegu on seega loodu olemasolu, tema eksistents kui niisugune. Seda v\u00e4ljendab ka P\u00fchakiri, n\u00e4iteks \u201cJumala halastuse h\u00fcmniks\u201d nimetatud psalm 135, mis alustab Jumala halastuse \u00fclistamist Tema loomistegudega.[1]<\/a><\/p>\n <\/p>\n Seega maailma loomise alusp\u00f5hjus on Jumala headus ja halastus, millest tingituna Jumal otsustas jagada oma kolmes isikus elava jumaliku loomuse l\u00f5pmatult t\u00e4iuslikku olemist ka enesest v\u00e4ljapoole, kutsudes olematusest olemisse asjad ja olendid, mis k\u00f5ik osalevad olemises ainu\u00fcksi Tema m\u00f5tte ja tahte looval ning hoidval j\u00f5ul.<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n K\u00f5ik, mis on olemas, elab ja tegutseb kuni iga asja individuaalsete omadusteni ja iga \u00fcksikinimese kaasas\u00fcndinud v\u00f5imeteni ja kalduvusteni v\u00e4lja, p\u00e4rineb Jumalalt ning p\u00fcsib olemises ainult t\u00e4nu Jumalale.[2]<\/a> Kuna see on olemas ja tegutseb loomup\u00e4raselt, on see hea. K\u00f5ik see kujutab endast erineval m\u00e4\u00e4ral teostunud osalust Jumala l\u00f5pmatu olemise erinevates t\u00e4iustes. Ainult moraalne kurjus kui m\u00f5istuslike olendite s\u00fc\u00fcdivalt p\u00f5hjustatud tahte ja m\u00f5istuse defektsus v\u00f5i t\u00e4psemalt perverssus (rikutus) p\u00e4rineb t\u00e4ielikult neist endist. Kas kellelgi on m\u00f5istlikku alust s\u00fc\u00fcdistada Jumalat headuse ja halastuse puuduses, kui seesama Jumal, kes on talle andnud elu, m\u00f5istuse, tahte, keele ja selle kasutamise v\u00f5ime (ka neile, kes neid v\u00f5imeid kasutavad ainult Jumala s\u00fc\u00fcdistamiseks, teotamiseks ja salgamiseks), hoiab ka teda, jumalateotajat, ainu\u00fcksi oma headusest, oma Tarkuse ja K\u00f5ikv\u00f5imsuse j\u00f5ul iga hetk j\u00e4tkuvalt olemises, laskmata tal tagasi langeda olematusse?[3]<\/a><\/p>\n \u00a0<\/u><\/p>\n Luues erinevaid asju ja elusolendeid, annab Jumal neist iga\u00fchele\u00a0 loomuse ja loomusekohased v\u00f5imed koos ainult talle omase individuaalse erip\u00e4raga (iga Jumala loodu on kordumatu, Jumal ei loo masstooteid!), seab tema loomusele kindlad seadusp\u00e4rasused ja eesm\u00e4rgid, annab ka vahendid tema loomusega koosk\u00f5las olevaks tegutsemiseks ja loomusekohaste eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Enamik loodud asjadest ja olenditest saavutab oma eesm\u00e4rgi(d) ebateadlikult, kas neis peituvate f\u00fc\u00fcsikalis-keemiliste v\u00f5i bioloogiliste j\u00f5udude v\u00f5i instinktide j\u00f5ul. Muust loodusest m\u00e4rksa k\u00f5rgemal ja t\u00e4iuslikumal tasemel olevatele, Tema enese vaimsele loomusele sarnastele (1 Ms 1, 26<\/em>) m\u00f5istuslikele ehk isikulistele olenditele tahtis Jumal seevastu anda ka eneseteadlikkuse, enesevalitsemise ja vaba valiku v\u00f5ime. Ta kutsus nad oma kaast\u00f6\u00f6listena osalema maailma valitsemises ja kujundamises ning tahtis, et nad oma tegude ja valikutega teeniksid ise endale v\u00e4lja oma elu l\u00f5ppeesm\u00e4rgi \u2013 igavese \u00f5nne.[4]<\/a><\/p>\n <\/p>\n Jumala halastus ei v\u00e4ljendu mitte ainult \u00fcksikutele loodutele nende olemasolu ja loomuse andmisel, vaid ka selles, et Ta on kogu maailma selles leiduvate lugematute loodutega seadnud omavahelisse vastavusse ja harmooniasse, nii et \u00fched loodud asjad ja olendid teenivad ja abistavad teisi nende eksistentsi ja loomusele omase elutegevuse s\u00e4ilitamisel ning j\u00e4tkamisel, k\u00f5ik koos aga on allutanud \u00fchele suurele l\u00f5ppeesm\u00e4rgile, milleks on Jumala t\u00e4iuslikkuse, headuse ja halastuse ilmsiks tegemine nii loodus kui tervikus kui ka igas selle \u00fcksikus osas (vt seesama psalm 135 (136)).<\/p>\n <\/p>\n \u00dcldjuhul toimib Jumala halastus loodud maailmale seatud reeglip\u00e4rase (loomuliku) korra ehk loodusseaduste ja loomuseaduse (loomup\u00e4rase moraaliseaduse) alusel. Selle k\u00f5igega harjunult, seda loomulikuks ja enesestm\u00f5istetavaks pidades pole paljudele inimestele sugugi nii selge, et maailmas valitseva korra ja harmoonia esmap\u00f5hjus saab olla ainult Jumal (millisele j\u00e4reldusele on veel suhteliselt kerge j\u00f5uda), konkreetsemalt aga Tema headus ja veel t\u00e4psemalt halastus (mida on m\u00e4rksa raskem taibata). See, et maailm on korrap\u00e4rane ja harmooniline, pole sugugi enesestm\u00f5istetav, selle rahuldavaks seletuseks on ainult isikulise, targa ja hea Looja loov, korrastav ja hoidev tegevus. Juhuslikult tekkinud ja juhuslikkuse alusel arenenud ehk evolutsioneerunud maailma puhul (kui see oleks \u00fcldse v\u00f5imalik) oleks loogiline pigem see, et selline maailm oleks ilma igasuguste p\u00fcsivate seadusp\u00e4rasusteta, kaootiliselt \u00fcksteisega v\u00f5itlevate j\u00f5udude kogum, milles oleks v\u00f5imatu, t\u00e4iesti ebat\u00f5en\u00e4oline isegi lihtsaima elu tekkimine, r\u00e4\u00e4kimata juba m\u00f5istuslikest olenditest. Materialistlike evolutsiooni-usku teadlaste p\u00fc\u00fcdlusi seletada maailma tekkimist, selles esinevaid seadusp\u00e4rasusi ja selles esinevate keerukate olendite eesm\u00e4rgikohast k\u00e4itumist juhuste ahelaga ning evolutsiooniprotsessi juhtivate ebaisikuliste seadusp\u00e4rasus-tega, kui nende p\u00f5hjuseks pole tahe, et Jumalat ei tohi olemas olla<\/em>, ei saa hinnata muudmoodi kui t\u00e4ielikuks intellektuaalseks pimeduseks ja v\u00f5imetuseks m\u00f5ista, et m\u00f5istusp\u00e4raste faktide ja korduvate seadusp\u00e4rasuste p\u00f5hjuseks maailmas, seda enam aga m\u00f5istuslike olendite olemasolu p\u00f5hjuseks saab olla ainult nende autoriks olev k\u00f5rgeim, l\u00f5pmatult t\u00e4iuslik intellekt.[5]<\/a> Ning selline t\u00e4iuslik intellekt, kes on ilmtingimata hea, helde ja halastav. Kuri, \u00fcksk\u00f5ikne v\u00f5i eneseimetlusse sulgunud intellekt ei looks maailma ega hoolitseks selle eest. Ka paljud usklikud v\u00f5i Jumalat Loojana tunnistavad religioossed inimesed tunnistavad k\u00fcll loomist ja Loojat kui ilmselgeid t\u00f5desid, kuid nad kalduvad sageli unustama, et Looja headus, heldus ja halastus seisab terve<\/em> loodu olemasolu, olemises hoidmise ja maailma valitsemise taga selle k\u00f5ige elementaarsemate ilminguteni v\u00e4lja <\/em>\u2013 alates sellest, et p\u00e4ike paistab, p\u00e4eva ja \u00f6\u00f6 vaheldumine on regulaarne, \u00f5hk hingatav, ning l\u00f5petades meie igap\u00e4evase toidu olemasoluga. Me kaldume seda unustama just nimelt sellep\u00e4rast, et see on niiv\u00f5rd elementaarne, igap\u00e4evane ja enesestm\u00f5istetav. Me ei suuda ettegi kujutada, et maailmas v\u00f5iksid asjad olla ka kardinaalselt teistmoodi, n\u00e4iteks siis, kui maailma loojaks oleks t\u00f5epoolest kuri Demiurg, nagu arvasid manihheistid, v\u00f5i kui maailm oleks lihtsalt juhuste kuhjumise tulemus, nagu seda kuulutab kaasaegne primitiivne materialistlik \u201cteaduseusk\u201d. Seega on meil t\u00e4ielik alus olla t\u00e4nulik Jumala halastusele ainu\u00fcksi sellep\u00e4rast, et me olemas oleme, s\u00f5ltumatult sellest, milline on see olemine, sest olemine on alati parem kui mitteolemine.[6]<\/a><\/p>\n Kaasaegne sentimentaalne humanist h\u00fc\u00fcaks n\u00fc\u00fcd kohe: kuidas silmakirjalik kristlane ei h\u00e4bene r\u00e4\u00e4kida Jumala halastusest ja headusest, kui seesama Jumal lubab maailmas toimuda nii suurel hulgal kurjusel ja s\u00fc\u00fctute kannatustel? Kui Ta t\u00f5epoolest on k\u00f5ige Looja ja k\u00f5ik toimib t\u00f5esti Tema tahte kohaselt, ei saa Ta olla hea ja halastav, vaid hoopis julm sadist. Puutumata inimese vaba tahte k\u00fcsimust, millest tuleneb v\u00f5imalus valida Jumala tahte vastaselt moraalselt kurja, vastaksin provokatiivselt, kui t\u00e4ie teadlikkuse ja veendumusega: ka mitte-moraalne kurjus[7]<\/a> on Jumala halastuse tegu ja Jumal mitte ainult ei luba seda, nagu moraalse kurjuse puhul, vaid tahab, tekitab ja saadab seda inimestele, ning mitte ainult \u00f5iglusest, vaid esmajoones just nimelt halastusest nende vastu \u2013 olgu siis karistuste, kannatuste kui ka katsumustena.<\/p>\n <\/p>\n Selleks, et inimesed ei unustaks, kes on maailma Valitseja ja k\u00f5igi h\u00fcvede esmaallikas, et nad oleksid Temale t\u00e4nulikud, Teda armastaksid ja usaldaksid ning Tema halastuse peale lootes ootaksid Temalt palve l\u00e4bi saavutatavaid suuremaid h\u00fcvesid, laseb Jumal inimestel sageli kannatada igasuguseid puudusi<\/em>.<\/strong> Maailmas esinevad puudused nagu s\u00f5jad, vaesus, n\u00e4lg, \u00f5nnetused, kannatused, haigused, kaasa arvatud surm, on p\u00e4rispatu tagaj\u00e4rg ja karistus ning peale selle teenivad praeguses maailmakorras ka seda \u00fcliolulist eesm\u00e4rki, et tuletavad meile pidevalt meelde terve loodud maailma, eriti aga inimese enese ontoloogilist[8]<\/a> ebapiisavust ja ebat\u00e4iuslikkust v\u00f5rreldes Jumalaga kui k\u00f5ige olemise t\u00e4iuse ja esmaallikaga ning inimese fundamentaalset s\u00f5ltuvust Temast, hoides teda alandlikkuses oma Looja, Valitseja ja P\u00e4\u00e4stja ees. Kui k\u00f5ik maailmas toimiks ainult inimese tahtmist m\u00f6\u00f6da, oleks Jumalal inimeste n\u00e4ol tegemist hullemate kui \u00e4rahellitatud kapriissete ja \u00fclbete lastega, kellele oleks iseenesest m\u00f5istetav, et k\u00f5ik kuni Jumalani v\u00e4lja peavad teenima ainu\u00fcksi tema kapriiside rahuldamist, kellele oleks v\u00f5\u00f5ras igasugune t\u00e4nulikkus ja austus oma Looja ning Heategija vastu ja kes oskaks Jumala headust ja halastust ainult kuritarvitada. Seep\u00e4rast annab Jumal paljusid h\u00fcvesid inimestele ainult siis, kui neid Temalt palutakse; paljusid pika ja kannatliku palumise ja ootamise peale; paljusid aga, mida Ta v\u00f5iks anda, kuid millest Ta teab, et need inimesele kasuks ei tule v\u00f5i mille puudumine neile m\u00e4rksa kasulikumaks osutub, ei anna Ta \u00fcldse, lastes kannatada nende h\u00fcvede puudumist. Viimane k\u00e4ib esmajoones materiaalsete, f\u00fc\u00fcsiliste ja sotsiaalset laadi h\u00fcvede (nt vara ja tervis, teiste inimeste lugupidamine, rahu ja heaolu jms.) kohta. M\u00f5istuse, tahte, m\u00e4lu ja fantaasia paremat kasutamist v\u00f5imaldavaid vaimseid h\u00fcvesid on Jumal valmis jagama m\u00e4rksa heldek\u00e4elisemalt[9]<\/a>. Seevastu moraalseid h\u00fcvesid ehk p\u00fchitsevat ja aktuaalset armu ning voorusi tahab Jumal jagada alati, tingimusteta ja piiramatult, kuid seda ainult juhul, kui neid Temalt oodatakse ja palutakse ning seel\u00e4bi nende vastuv\u00f5tmiseks ja \u00f5igeks kasutamiseks ka valmis ollakse.<\/p>\n <\/p>\n Ka imed<\/em>,<\/strong> mida Jumal vahetevahel teeb Tema enda poolt loodule seatud seadusp\u00e4rasusi \u00fcletades, teenivad peale Jumala k\u00f5ikv\u00f5imsuse r\u00f5hutamise samav\u00f5rd ka Tema helduse ja halastuse manifesteerimise eesm\u00e4rki. Imede puhul ilmneb Jumala halastus, mis definitsiooni kohaselt on loodu puuduste k\u00f5rvaldamine, k\u00f5ige selgemal ja vastuvaidlematumal viisil, tekitades ja tugevdades nii ime otseseks objektiks kui ka selle tunnistajateks olevates inimestes usaldust Jumala headuse, helduse ja halastuse, samuti Tema halastustegude teenistuses seisva k\u00f5ikv\u00f5imsuse vastu. Seep\u00e4rast on Jumal inimeste palvete peale teinud imesid alati ja igal pool, sealhulgas ka paganatele ja vahel ka paganate l\u00e4bi, legitimeerimata sealjuures ja seel\u00e4bi ometi paganlikku religiooni ja selle religiooni teenreid kui niisuguseid, vaid demonstreerides ainu\u00fcksi iseenese kui ainsa t\u00f5elise Jumala suver\u00e4\u00e4nset k\u00f5ikv\u00f5imsust, headust ja halastust ning tekitades inimestes usku, usaldust ja armastust (t\u00f5elise) Jumala vastu. See on tunnistus Jumala halastavast hoolitsusest iga inimese eest. Seevastu imed t\u00f5elise Jumala tegevuse, Tema Ilmutuse ja selle Ilmutuse vahendajate legitimatsiooni vahendina seonduvad ainu\u00fcksi ilmutatud religiooniga<\/em>, milleks oli omal ajal Vana Testamendi religioon ja praegu on ainult Jeesuse Kristuse poolt asutatud katoliku religioon.<\/p>\n <\/p>\n Jumal pole kas otse v\u00f5i oma sulaste kaudu lakanud imesid tegemast ka p\u00e4rast Jeesuse Kristuse maise elu l\u00f5ppu, Tema Surnuist \u00dclest\u00f5usmist ja Taevasseminemist. Jeesuse Kristuse puhul teenisid Tema imed esmalt Tema Jumaliku missiooni legitimatsiooni eesm\u00e4rki (vt Jh 10,37-38<\/em>) ning alles seej\u00e4rel Jumala halastust v\u00e4ljendavat ja teostavat eesm\u00e4rki. Vale ja piiratud on n\u00e4ha Jeesuses Kristuses ainult suurt filantroopi ja humanisti, kes likvideeris inimeste materiaalseid, f\u00fc\u00fcsilisi ja moraalseid puudusi ning \u201cv\u00f5itles sotsiaalse eba\u00f5iglusega\u201d. Jeesus ei teinud imesid seal, kus oli k\u00fcll suur materiaalne v\u00f5i vaimne vaesus ja armetus, kuid puudus kasv\u00f5i k\u00f5ige algelisemal tasemel \u00fcleloomulik usk Temasse kui P\u00e4\u00e4stjasse, Tema \u00fcleloomulikku missiooni. Ta ei teinud imesid seal, kus imet ootav inimene polnud valmis selleks, et f\u00fc\u00fcsiline ime m\u00f5juks tervendavalt ja p\u00e4\u00e4stvalt ka tema hingele, mis on m\u00e4rksa t\u00e4htsam ja olulisem kui f\u00fc\u00fcsiline tervendamine v\u00f5i materiaalsete puuduste leevendamine ning mis on Jumala halastuse ainus l\u00f5ppeesm\u00e4rk. Jeesus Kristus tervendas ja p\u00e4\u00e4stis oma maise tegevuse ajal ning tervendab ja p\u00e4\u00e4stab ka praegu esmalt ja peamiselt inimeste hinge, nende ihu aga ainult niiv\u00f5rd, kuiv\u00f5rd see tuleb kasuks hinge tervendamisele patust, tema p\u00fchitsemisele ja p\u00e4\u00e4stmisele. Nii on see Jumala halastusega alati: Jumal tahab, et me m\u00f5istaksime Tema halastusele lootes, Temalt heategusid oodates ning imesid paludes Tema halastustegusid alati juhtivat v\u00e4\u00e4rtuste hierarhiat<\/em><\/strong> \u2013 nimelt seda, et f\u00fc\u00fcsiline tervis ja materiaalne heaolu m\u00f6\u00f6duvas maailmas pole midagi v\u00e4\u00e4rt, kui sellega ei kaasne meile p\u00fcsivate v\u00e4\u00e4rtuste kindlustamine, nimelt hinge tervis maises elus p\u00fchitseva armu ja vooruste l\u00e4bi ning surmaj\u00e4rgses elus igavene \u00f5nn. Seep\u00e4rast laseb Jumal inimest, et talle kindlustada moraalseid ja hinge igavese p\u00e4\u00e4stmisega seonduvaid v\u00e4\u00e4rtusi, sageli kannatada mitmesuguseid materiaalseid, f\u00fc\u00fcsilisi ja ps\u00fchholoogilisi puudusi, neid tema t\u00f5eliseks h\u00fcveks leevendamata.<\/p>\n <\/p>\n Nii v\u00e4ljendub Jumala halastus inimeste suhtes terve maailma ja inim\u00fchiskonna targas ja armastavas valitsemises, juhtimises ning hoolitsemises selle eest, et k\u00f5ik inimesed j\u00f5uaksid neile seatud \u00fcleloomulikule eesm\u00e4rgile. Selleks k\u00f5rvaldab Jumal nende puudusi vahetevahel ka Tema enda poolt kehtestatud \u00fcldisi seadusp\u00e4rasusi \u00fcletavate imede <\/em>kaudu, kuid nii, et materiaalsete, f\u00fc\u00fcsiliste ja ps\u00fc\u00fchiliste h\u00fcvede kindlustamine on alati<\/em> allutatud \u00fcleloomulike h\u00fcvede saavutamisele ehk hinge t\u00e4iustamisele ja p\u00e4\u00e4stmisele kui l\u00f5ppeesm\u00e4rgile.\u00a0 <\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n II.3. Halastus m\u00f5istuslike olendite suhtes nende \u00fcleloomu-likku korda t\u00f5stmisel<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n Jumal l\u00f5i inimese algusest peale tema loomust \u00fcletava eesm\u00e4rgiga \u2013 et ta saaks osaliseks Jumala enese igaveses t\u00e4iuslikus ja \u00f5nnelikus elus ning varustas selleks esimesed inimesed loomise hetkest peale nende loomust \u00f5ilistava, \u00fclendava ja t\u00e4iustava p\u00fchitseva armuga<\/em>, mis ei tee inimesest mitte ainult Jumala adoptiivlast, vaid annab talle ka reaalse osaluse Jumala enese loomuses. Esivanematele Paradiisis seatud moraalse katse l\u00e4bitegemisel oleks p\u00fchitsev arm antud p\u00e4riliku kaasavarana k\u00f5igile s\u00fcndivatele inimestele ning nii oleks neil kerge olnud v\u00e4lja teenida igavene l\u00f5pmatult \u00f5nnelik osalus Jumala enese elus Tema \u00f5ndsakstegeva visiooni l\u00e4bi, mille Ta algusest peale seadis inimelu l\u00f5ppeesm\u00e4rgiks. Kuid katseajal esivanemate poolt Paradiisis tehtud patu t\u00f5ttu j\u00e4i inimsugu sellest \u00f5igusest ilma.<\/p>\n <\/p>\n Inimese varustamine p\u00fchitseva armuga, tema Jumala loomuses osaliseks tegemine ja talle Jumala \u00f5ndsakstegeva visiooni v\u00f5imaldamine on miski, mis mitte mingil viisil ei kuulu inimloomuse eesm\u00e4rkide, omaduste ja v\u00f5imete hulka ning millele inimesel pole tema loomusest kui niisugusest tulenevalt mitte mingit \u00f5igust v\u00f5i pretensiooni, nii nagu tal on tema f\u00fc\u00fcsilise loomuse vajadustest tulenevalt \u00f5igus n\u00e4iteks toidule v\u00f5i tema m\u00f5istuse loomup\u00e4rasest tegevusest ja eesm\u00e4rgist tulenevalt \u00f5igus (samas ka kohustus!) t\u00f5e tunnetamisele. Inimese loomusekohaseks pretensiooniks ei saa olla isegi mitte surematus, sest kehast ja hingest koosnevat liitloomust omava olendi puhul on igati loomup\u00e4rane, et tema loomuse elemendid v\u00f5ivad olla lahutatavad, eriti kui \u00fcks neist, nimelt keha, on omakorda jagatav, t\u00fckeldatav ja haavatav. Seep\u00e4rast \u00f5petab katoliku teoloogia realistliku filosoofia baasil, et surematus (s.t mitte hinge surematus, vaid inimese kui terviku <\/em>surematus ehk keha ja hinge lahutamatus!) sai Paradiisis esivanematele antud Jumala erilisest heldusest ja halastusest tuleneva inimloomusele lisanduva<\/em> k\u00f5rvalannina, mis esivanemate \u00fcrgpatu tagaj\u00e4rjel koos p\u00fchitseva armuga nende endi ja kogu inimsoo jaoks kaduma l\u00e4ks.<\/p>\n <\/p>\n Kui juba surematusele polnud inimloomusel iseenesest mingit \u00f5igust, vaid see oli Jumala headuse ja halastuse kink, siis seda enam kehtis see Paradiisis esivanematele loomisel antud p\u00fchitseva armu<\/em> suhtes. Jumala arm on oma loomuselt ja p\u00e4ritolult t\u00e4ielikult \u00fcleloomulik<\/em>, sest olles reaalne osalus Jumala enese loomuses ja t\u00e4iuslikus elus, t\u00f5stab see inimese tema enese loomusega v\u00f5rreldes hoopis k\u00f5rgemale, talle iseenesest t\u00e4iesti k\u00e4ttesaamatule tasemele, t\u00f5stab tema inimlikud m\u00f5tted, otsused ja teod lausa uude \u2013 \u00fcleloomulikku ehk jumalik-inimlikku<\/em> korda.<\/p>\n <\/p>\n Oleks olnud t\u00e4iesti v\u00f5imalik, \u00f5iglane ning ka Jumala halastusega igati koosk\u00f5las, et Jumal oleks seadnud inimese elu l\u00f5ppeesm\u00e4rgiks ainult teatud loomup\u00e4rase t\u00e4iuslikkuse seisundi saavutamise \u2013 s.t inimese loomup\u00e4raste f\u00fc\u00fcsiliste ja vaimsete omaduste t\u00e4iustamise inimese enese m\u00f5istuse abil tunnetatava loomuliku moraaliseaduse alusel, tasudes \u00fclesande t\u00e4itnud inimeste hingele <\/em>(mitte aga ilmtingimata kehale) n\u00e4iteks surmaj\u00e4rgse l\u00f5pmatu tasuta huvir\u00e4nnakuga m\u00f6\u00f6da tervet Universumit; v\u00f5i siis v\u00f5imaldades maise elu kui moraalse katseaja edukalt l\u00e4biteinud inimestele igavese \u00f5nneliku, kannatustest ja surmast vaba elu Paradiisis.[10]<\/a> Kuid tegelikult seadis Jumal inimestele Paradiisi loomulikust t\u00e4iuslikkusest ja \u00f5nnest m\u00e4\u00e4ratult k\u00f5rgema ja t\u00e4iuslikuma l\u00f5ppeesm\u00e4rgi. Oma l\u00f5pmatust halastusest, heldusest ja suuremeelsusest t\u00f5stis Ta nimelt olematusest olemisse kutsutud inimliku armetuse oma pereliikmeks, lapseks ja p\u00e4rijaks, lubades talle igaveseks p\u00e4randuseks anda mitte ainult terve maailma, vaid otseses m\u00f5ttes iseenda, ja juba praegu elab Ta meis n\u00e4htamatul viisil p\u00fchitseva armu, tulevikus Taevas aga \u00a0\u00f5ndsakstegeva visiooni l\u00e4bi.<\/p>\n <\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n II.4. Halastus pattulangenud inimeste lunastamisel ja p\u00e4\u00e4stmisel<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n Inimsoo esivanemad aga, kes k\u00f5ik algusest l\u00f5puni on saanud Jumala halastuselt ja olid sellest selgelt teadlikud, osutusid oma Heategija suhtes t\u00e4namatuks ja hoolimatuks, keeldudes kuuletumisest neile seatud ja kergelt t\u00e4idetavale keelule. Nad tegid seda t\u00e4ie teadlikkusega keelu olemusest ja \u00fcleastumise r\u00e4nkadest tagaj\u00e4rgedest.[11]<\/a> Nimelt oli p\u00e4rispatu tagaj\u00e4rjel veel n\u00f5rgestamata ja pimestamata m\u00f5istusega Aadama ja Eeva teadmine maailmast, Jumalast ja moraaliseadusest m\u00e4rksa t\u00e4iuslikum kui \u00fcksk\u00f5ik millisel pattulangemise j\u00e4rgsel inimesel, seda peamiselt neile Jumala poolt kaasavarana antud nn valatud teadmise (ld scientia infusa<\/em>) t\u00f5ttu. Nende teadlikkus ja seet\u00f5ttu ka s\u00fc\u00fc oli suurem kui surmapatu toimepanijal inimsoo praeguses seisundis. Kas Aadama ja Eeva kuuletumatuse, t\u00e4namatuse, Jumalast mittehoolimise ja Tema teotamise p\u00e4rast poleks siis mitte olnud \u00f5iglane, et Jumal j\u00e4taks inimkonna igavesti ilma tervest \u00fcleloomulikust kaasavarast ning \u00f5ndsakstegeva Jumala visiooni lubadusest, vaid m\u00f5istaks inimesed p\u00e4rast surma ka igavesse unustusse? \u2013 Loomulikult oleks see olnud \u00f5iglane, ja t\u00e4ielikul m\u00e4\u00e4ral \u00f5iglane oleks olnud m\u00e4\u00e4rata p\u00e4rispatule lisaks veel lugematuid isiklikke patte<\/em> teinud inimesed isiklike patus\u00fc\u00fcde p\u00e4rast ka meeleliste p\u00f5rgukaristuste alla.<\/p>\n <\/p>\n Kuid Jumala halastus ei rahuldunud lahendusega, et t\u00e4namatu ja m\u00e4ssulise inimsoo seas t\u00e4ielikult ja tingimusteta \u00f5iglus jalule seada. T\u00f5si k\u00fcll, ka \u00f5iglus pidi saama teostatud, kuid alles p\u00e4rast seda, kui \u00f5igluse \u00fcle oli triumfeerinud halastus, ja ainult nende suhtes, kes halastuse viljadest osa ei tahtnud saada ja need tagasi l\u00fckkasid.<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n Mida Jumal siis tegi, et Tema halastus triumfeeriks \u00f5igluse \u00fcle? \u2013 Ta saatis maailma oma ainsa Poja, kes inimeseks saanuna, s.t enesele Jumala orja loomuse v\u00f5tnuna:<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Need kolm erinevat aspekti v\u00f5tavad kokku Lunastuse<\/em> ja Lunastusohvri<\/em> m\u00f5istega t\u00e4histatava Jeesuse Kristuse teo olemuse, eesm\u00e4rgid ja tulemused. Selle Lunastuse viljadest saavad inimesed osa neis elava ja tegutseva P\u00fcha Vaimu kui Jumal-Isast ja Pojast l\u00e4htuva isikulise armastuse l\u00e4bi, kelle otseseks uuendavaks ja loovaks tegevuseks meis on p\u00fchitsev arm ja teised \u00fcleloomulikud armud ning annid.<\/p>\n <\/p>\n Jeesus Kristus ei kannatanud ja surnud mitte s\u00f5prade v\u00f5i v\u00e4hemalt s\u00f5bralikult ja heatahtlikult meelestatute, vaid selle s\u00f5na t\u00f5elises m\u00f5ttes m\u00e4ssuliste Jumala vaenlaste eest. Ilma Tema Lunastusohvrita oleks k\u00f5ik inimesed meelelaadi poolest olnud Jumala vaenlased ja selleks j\u00e4\u00e4nudki koos k\u00f5igi m\u00e4ssulistele kuuluvate karistustega. Meie kahetsus pattude p\u00e4rast, tahe ennast parandada, pahedest vabaneda ja voorustes kasvada, meie jumala- ja ligimesearmastus \u2013 need k\u00f5ik, kui nad pole mitte hetkelised, m\u00f6\u00f6duvad ja p\u00fcsivate p\u00fchaduse viljade toomiseks j\u00f5uetud soovid v\u00f5i tundmused, vaid jumalaarmastusest p\u00f5hjustatud ja juhitud p\u00fcsivad ning tegusad m\u00f5istuse ja tahte seisundid, p\u00e4rinevad \u00fcleloomuliku armu viljadena Jumalalt. Nende k\u00f5igi algp\u00f5hjuseks on h\u00fcpostaatilises unioonis[14]<\/a> Jeesuse Kristuse jumaliku loomusega \u00fchenda-tud inimlik loomus ning Tema p\u00fchas ja t\u00e4iuslikus inimlikus elus, eriti Tema kannatustes ja ristisurmas sisalduvad l\u00f5pmatud teened. Jumal-Isa ja Poeg saadavad inimeste hinge P\u00fcha Vaimu kaudu \u00fcleloomulikku armu, mis teeb neid osaliseks selle p\u00fcha elu teenetes, m\u00f5istab nad \u00f5igeks, vabastab patust ja p\u00fchitseb ja t\u00e4iustab neid k\u00f5igis voorustes Jeesuse Kristuse eeskuju l\u00e4bi.<\/p>\n <\/p>\n Iseenesest on Kristuse Lunastusohvri v\u00e4\u00e4rtus \u00fclik\u00fcllaldasel m\u00e4\u00e4ral piisav absoluutselt k\u00f5ikide inimeste<\/em> k\u00f5ikide pattude<\/em> andestamiseks ja h\u00fcvitamiseks, k\u00f5ikide pahede v\u00e4ljajuurimiseks ja k\u00f5ikide inimeste<\/em> p\u00fchitsemiseks ning p\u00e4\u00e4stmiseks. Tema intentsiooni kohaselt sai Ristiohver selle eest ka toodud.[15]<\/a> Ainult inimeste kurja tahte takistus ja vastuseis Jumala universaalsele p\u00e4\u00e4stvale tahtele[16]<\/a> \u2013 nimelt sellele, et k\u00f5igile inimestele antavast p\u00e4\u00e4semiseks k\u00fcllaldasest armust<\/em><\/strong> (ld gratia sufficiens<\/em>) saaks nende suhtes ka p\u00e4\u00e4semise tegelikuks saavutamiseks tegus arm<\/em><\/strong> (ld gratia efficax<\/em>) \u2013 tingib jumaliku \u00f5igluse otsuse, et need, kes ei taha lunastusarmu vastu v\u00f5tta ja sellega koost\u00f6\u00f6d teha, ei saa reaalselt p\u00e4\u00e4stetud, vaid hukka m\u00f5istetud. Selles on neil v\u00f5imalik s\u00fc\u00fcdistada k\u00fcll ainult iseennast.[17]<\/a><\/p>\n Nii on Jumala halastus \u00fcletanud k\u00f5ik inimese k\u00f5ige lennukamate kujutluste kohased arusaamad. Oma esmase tingimatu intentsiooni kohaselt on Jumala halastus valmis andestama k\u00f5igile inimestele eranditult k\u00f5ik nende patud ja kuriteod, vabastama nad k\u00f5igist pattudest ja pahedest ning muutma nad m\u00e4ssulistest kurjategijatest ja vaenlastest armastatud ja armastavateks lasteks ning Ta t\u00f5i selleks ka \u00fclik\u00fcllaldase lunahinna. Ainus takistus selle intentsiooni t\u00e4ielikule teostumisele peitub meis endis, nimelt meie vaba tahte vastuseis. See vastuseis tingib jumaliku \u00f5igluse otsuse mitte halastada neile, kes seda ei taha ja kes ennast selle halastusele v\u00e4\u00e4rituks muudavad. Vastasel juhul ei saaks Jumal austada enam meile antud vaba tahet, vaid peaks muutma k\u00f5ik inimesed v\u00e4gisi ja vastu nende enda tahet p\u00fchaks, mis on p\u00e4\u00e4semise ja igavese \u00f5ndsuse h\u00e4davajalik tingimus. See aga oleks vastuolus Jumala enese poolt inimestele antud loomusega, mille \u00fcheks olemuslikuks elemendiks on vaba tahe.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n III<\/strong><\/p>\n<\/h2>\n
<\/h2>\n
Keeleliselt toimetanud Aive Haljand<\/em><\/h3>\n
\n
\n
\n
\n
I<\/h3>\n
I.1. Et\u00fcmoloogiliselt<\/h1>\n
II.2. Halastus maailma hoidmisel, valitsemisel ja juhtimisel<\/h4>\n
\n