Püha Missa on:
- esmalt ja põhiliselt Jeesuse Kristuse tegu, kes Missaohvris tema nimel ja tema väel tegutseva preestri läbi uuendab veretul sakramentaalsel viisil oma Ristiohvrit.
- ka Kiriku tegu, kes Kristuse Müstilise Ihuna toob Missaohvri elavate ja surnute, kohalolijate ja eemalviibijate, kogu Kiriku ja terve maailma eest.
- kohalviibivate ustavate ohver, palve ja jumalateenistus, kes liituvad Kristuse poolt Kirikule antud ohvriteenistusega vaimses eneseohverduses.
Püha Missa on:
- ülim ja täiuslikum ohver, sest see on Jumal-inimese Jeesuse Kristuse enese ohver, mis koondab kokku, täiustab ja asendab kõik teised ohvrid, mida inimkond on toonud ja toob Jumalale;
- Nagu ka Kristuse Ristiohver: hüvitus- ja lepitusohver meie pattude eest, Jumala kiituse- ja ülistusohver, tänuohver Jumala heategude eest, palveohver.
- ülim, täiuslikum ja intensiivseim palve, sest meiega palvetab Missal Jumal-inimene, Jeesus Kristus;
- ülim ja ülevaim pidu, milles rõõm, tänu ja ülistus väljenduvad ja teostuvad „kaines vaimulikus joovastuses”.
- Jumala omakasupüüdmatu ülistamine, mille läbi inimene saab vabaks oma egoismi ja enesekesksuse vangistusest ja kasvab ohvrimeelsest Jumala- ja kaasinimesearmastusest võrsuvas „Jumala laste vabaduses”.
Püha Missa on sajandite ja aastatuhandete jooksul olnud peamiseks allikaks ja inspiratsiooniks Euroopa rahvaste poeesiale, kirjandusele, arhitektuurile, skulptuurile, maalikunstile, muusikale, käsitööle – kogu vaimukultuurile, see on olnud Euroopa rahvaste kasvatajaks ja kujundajaks ning Euroopa kristliku tsivilisatsiooni elulätteks. Ta on selleks seal kus teda vääriliselt hinnatakse edaspidigi ning võib saada iga manduva ja väljasureva rahva ja ühiskonna taassünni põhiliseks vahendiks.
PÜHA MISSA TRADITSIOONILISES ROOMA RIITUSES KOOSNEB JÄRGMISTEST OSADEST:
1. KATEHHUMEENIDE MISSA:
1.1. Astmepalved patutunnistusega: enne altari ette astumist tunnistavad preester ja liturgilised teenrid alandlikult ja kahetsusega oma vääritust ja patusust.
1.2. Introitus (sissejuhatav laul)
1.3. Kyrie (hüüd Jumala halastusele)
1.4. Gloria (Tänu- ja ülistushümn)
1.5. Päevapalve.
1.6. Lugemine Pühakirjast – epistel
1.7. vahelaulud: Graduaal ja Alleluia või Tractus
1.8. Evangeelium: tunnistus Jeesuse Kristuse, inimeseks saanud Jumala Sõna tegudest ja sõnadest.
1.9. (Pühapäeviti) Jutlus – Usutunnistus.
2. OHVRIMISSA
2.1. Ohvritoomine (offertoorium): ohvriandide ettevalmis-tamine ja esitamine Jumalale kogu Kiriku nimel, nende õnnistamine.
Sel ajal ustavad palvetavad vaikselt ja ühendavad ennast vaimse eneseohverduse aktis Missa intentsioonidega.
2.2. Tänupalve (Prefatio) ja
2.3. Sanctus (Kolmainujumala ülistuslaul)
2.4. MISSAKAANON – püha Missa tähtsaim osa –, milles:
- palvetatakse:
a) terve Kiriku, tema juhtide – paavsti ja piiskoppide eest, kõigi vaimulike, kõigi ilmikutest ustavate, kohalolijate või eemalviibivate eest;
b) kõigi nende eest, kes palusid Missaohvrit tuua nende endi või nende lähedaste eest;
c) surnute hingede eest puhastustules, kel on veel kanda patukaristusi enne Taevasse pääsemist, kuid kes pole nii hukas, ära teenida Põrgut;
- meenutatakse:
a) ingleid ja pühakuid eesotsa pühima Neitsi Maarjaga ja palutakse nende eestkostet;
b) Jeesuse Kristuse tegusid, eeskätt Tema kannatust ja ristisurma, samuti Tema surnuist ülestõusmist ja taevasseminekut;
- Muudetakse leib ja vein Jeesuse Kristuse enese sõnade kordamisega ja Tema väel Tema Ihuks ja Vereks – seeläbi saab Jeesus Kristus veini ja leiva kujude all nähtamatul, kuid tõelisel viisil kohalolevaks.
Missakaanoni ajal viibivad ustavad vaikses palves vaimses ühenduses ennast altaril ohverdava Jeesuse Kristusega.
2.5. Meie Isa palve
2.6. Agnus Dei (Jumala Tall)
3. OHVRISÖÖMAAEG EHK PÜHA ÜHENDUS
3.1. Püha Kommunioon ehk Püha Ühendus (Armulaud) – ustavate osasaamine Jeesuse Kristuse ohvrist: Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu, ütles Jeesus (Jh 6:54).
3.2. Lõpupalved ja lõpuõnnistus
3.3. Viimane Evangeelium (Johannese evangeeliumi algus)
3.4. Lõpulaul – harilikult antifoon Neitsi Maarja auks või missajärgsed palved (retsiteeritud Missal).
Koostas Isa Ivo Õunpuu