TUNGIV PALVE PÜHALE ISALE

 Püha Isa,

Suure rahutusega vaatleme abielu ja perekonna, igasuguse ühiskonna algallika ja vundamendi jätkuvat allakäiku. See allakäik süveneb kaasajal kiire tempoga, eriti amoraalsete ja kuritegelike käitumiste legaliseerimise tagajärjel. Jumalikku seadust tallatakse tänapäeval, isegi tema loomukohases vormis, avalikult jalge alla ning raskeimad patud rohkenevad laviinina ning hüüavad Taeva poole kättemaksu järele.

Püha Isa,

me ei saa Teie Pühaduse eest varjata, et Sinodi esimene osa, mis oli pühendatud “hingehoiulistele väljakutsetele uue evangelisatsiooni kontekstis”, kutsus meis esile põhimõttelised kartused ja sügava rahutuse. Me lugesime ja kuulsime Kirikus kõrgeid ametikohti kandvatelt isikutel seisukohti, mis olid täielikus vastuolus Kiriku selge ja järjepideva õpetusega abielu pühaduse kohta. Nende seisukohtade autorid viitasid Teie Pühaduse toetusele ja mitte keegi ei lükanud seda ümber. Kõige selle tagajärjel on meie hing sügavalt rahutu. Veelgi suuremat rahutust kutsuvad esile mõned Teie Pühaduse mõtteavaldused, millest võib järeldada, et võib olla olemas mingi selline katoliku õpetuse evolutsioon, mille eesmärgiks on tulla vastu kristliku rahva uutele vajadustele. Meie rahutus tuleneb sellest, et püha Pius X ringkirjas Pascendi mõistis hukka just nimelt sellise katoliku õpetuse kohandamise kaasaja väidetavatele vajadustele. Pius X ning Teie, Püha Isa, saite õpetamise, pühitsemise ja valitsemise vaimuliku meelevalla täiuse kuulekuses Kristusele, kes on karja Pea ja Ülemkarjane kõikidel ajastutel ja kõikides kohtades ning kelle truuks asemikuks maa peal peab olema iga paavst. Dogmaatilise hukkamõistu objekt ei saa aja jooksul muutuda lubatud hingehoiuliseks praktikaks.

Jumal, inimloomuse Looja, määratles mehe ja naise püsiva ühenduse inimsoo jätkumiseks olemusliku tähtsusega vahendiks. Juba Vana Testamendi aegne Ilmutus õpetab meile täiesti ühemõtteliselt, et ühe mehe ja ühe naise lahutamatu abielu on sisse seadnud vahetult Jumal ning et selle ühenduse olemuslikud omadused ei allu inimese omavolilistele korraldustele, vaid seisavad tervikuna Jumala erilise kaitse all: Sa ei tohi himustada oma ligimese naist (2Ms 20:17).

Abielu pühadus sai rikutud inimese pattulangemise läbi. Evangeelium aga õpetab meile, et Jeesus Kristus oma kõrgeima meelevalla läbi taastas definitiivselt abielu esialgse puhtuse: Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu! (Mt 19:6).

Katoliku Kirikule kuulub au selle eest, et ta on kaitsnud inimlikku ja jumalikku tõde abielu kahe tuhande aasta jooksul igasuguste tormide vastu, vaatamata meelitustele, veenmistele, lubadustele ja ähvardustele. Alati on ta hoidnud kõrgel truuduse, kasinuse ja viljakuse standardit, mis iseloomustavad tõelist abielulist ja perekonnasisest armastust. Sageli lahkusid ja lahkuvad pahelised inimesed Kirikust ainuüksi sellepärast, et Kirik nimelt seda on teinud ja teeb.

Praegu, kui läheneb perekonnale pühendatud Sinodi teine osa, tunneme end südametunnistuses olema kohustatud väljendama Apostelliku Tooli ees oma uuesti kasvavat rahutust. Selle kutsuvad esile kartused nende “järelduste” sisu ees, mis võivad saada formuleeritud Sinodi teisel osal ning mis võivad kujutada endast järjekordset rünnakut abielu ja perekonna pühadusele. Sellised “järeldused” oleksid suure häda põhjustajaks. Need nõrgestaksid sidemeid abieludes ja perekondades. Loodame kogu südamest, et midagi sellist Sinodil ei toimu, et Sinod, vastupidi, viib ellu tõelise halastuse töö, tuues inimeste ette nende hingede hüveks täies ulatuses õndsusttoova katoliku õpetuse abielu kohta.

Praeguses olukorras oleme täielikult teadlikud sellest, et abielulaadsetes ühendustes viibivaid isikuid tuleb ümbritseda mõistmise ja kaastundega ümbritseda hingehoiulise hoolitsusega, et avaldada neile armastuse Jumala lõpmatult halastavat palet, mida Kirik püüab inimestel lähemale tuua.

Kuid see Jumala seadus ise on Jumala igavese armastuse väljendus inimese vastu ja kujutab iseendas ülimat halastust kõikideks ajastuteks, kõikidele isikutele ja kõikides elulistes olukordades. Seepärast me palvetame pidevalt, et Evangeeliumi tõde abielu kohta, mida Sinod on kohustatud kuulutama, ei saaks praktikas tühistatud arvukate “pastoraalsete erandjuhtumite” ellukutsumisega, mis võiksid moonutada selle tõelist tähendust, või siis uute seadusaktide läbi, mis lakkamatult tühistaksid tema kehtivust.

Seetõttu ei saa me Teie Pühaduse eest varjata meie kartusi seoses hiljuti väljakuulutatud motu proprioga Mitix Iudex Dominus Jesus. Hoolimata abielu lahutamatu iseloomu korduvast mainimisest, teevad selles dokumendis sisalduvad uued ettekirjutused kergeks abielude tühiseks kuulutamise otsuste väljastamise kiirendatud korras, avades seeläbi ukse õiguslikele menetlustele, mis kujutavad endast de facto “katoliiklikku abielulahutust”, isegi kui seda nimetataks teise nimega.

Need uuendused kohanduvad meie ajastu moraalsele allakäiguga, selle asemel et sellele jumaliku seaduse nõudmiste alusel vastu tegutseda. Kuidas me ei saaks muret tunda nende laste saatuse pärast, kes on sündinud neis liitudes, mille tühisus kuulutatakse välja kiirmenetluse korras? Neist saavad ju “ühekordselt kasutatavate asjade kultuuri” ohvrid!

XVI sajandil keeldus paavst Clemens VII tunnistamast abielulahutust, mida nõudis endale Inglise kuningas Henry VIII. Hoolimata anglikaani kirikulõhe ohust, pidas paavst kõikidest surveavaldustest hoolimata kindlalt kinni Kristuse ja Tema Kiriku õpetusest abielu lahutama iseloomu kohta. Kas nüüd tuleks tema otsus hukka mõista mingisuguse “kanoonilise patukahetsuse akti” läbi?

Viimasel ajal on üle terve maailma arvukad perekonnad astunud julgelt välja tsiviilseaduste vastu, mis õõnestavad loomulikku ja kristlikku perekonda ning edendavad avalikult kõige elementaarsemate heade kommetega vastuolus seisvaid häbiväärseid käitumisviise. Kas Kirik võib jätta need perekonnad iseendi hoolde selles hädavajalikus ja raskes võitluses, mida nad on sageli pidanud üksinduses, omaenese vahendite ja kuludega, ning alati põlatute ja pilkealustena? See oleks nende perekondade jaoks katastroofiliste tagajärgedega negatiivse tunnistuse andmine, kibestumise ja heidutamise allikas. Seda ei tohi lasta juhtuda. Oma läkituse jõul peavad kirikujuhid osutama neile ühemõttelist ja soliidsete argumentidega kinnitatud toetust.

Püha Isa,

kandes hoolt meie Issanda Jeesuse Kristuse au, Kiriku ja kõikide ustavate katoliiklaste lohutamise pärast kutsume Teie Pühadust sel otsustaval tunnil üles kõnelema maailmale ühemõttelise ja kindla tõe sõnaga kristliku ning lihtsalt loomukohase abielu kaitseks. Ta vajab nende põhimõtete kinnitamist, millel ta põhineb, nimelt sugude erinevuse ja teineteist täiendava iseloomu, abielu ainulise ja lahutamatu iseloomu kinnitamist. Pöördume Teie Pühaduse poole pojaliku anumisega osutada oma sõnadega ja neile kaasnevate tegudega mõjuvat toetust katoliiklikele perekondadele.

Me usaldame oma alandliku ja tungiva palve püha Ristija Johannese eestkostmisele, kes abielu pühaduse ja lahutamatuse avaliku kaitsmise eest maksis märtrisurmaga. Ta eelistas ohverdada oma elu selle asemel et kasvõi vaikides nõustuda selle häbiga, millega kattis end skandaalses “lahutatud ja uues abielus” püsiv tsiviilautoriteet. Me palume Issanda eelkäijat, et ta annaks Teie Pühadusele julguse maailma ootustele vaatamata tuletada inimestele meelde tõelist katoliku õpetust loomukohase ja kristliku abielu kohta.

 

Pühima Neitsi Maarja, Valuema pühal, 15. septembril 2015

+ Bernard FELLAY

Püha Pius X Preestrite Vennaskonna kindralülem

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar