KANOONILISE ÕIGUSE KOODEKS
(VÄLJA ANTUD 1983. A. PAAVST JOHANNES PAULUS II AUTORITEEDIGA)
VÄLJAVÕTTED ERILISEL VIISIL ILMIKUTE JA KARJASTE ÕIGUSI JA KOHUSTUSI NING NENDEVAHELISI SUHTEID REGULEERIVATEST KAANONITEST
KÕIKIDE USKLIKE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Kaanon 212. § 1. Mida pühad hingekarjased kui Kristuse esindajad usuõpetajatena selgitavad või Kiriku juhtidena otsustavad, on usklikud, teadlikena oma isiklikust vastutusest, kohustatud kristliku sõnakuulelikkusega täitma.
§ 2. Usklikel on õigus esitada Kiriku karjastele oma vajadusi, eriti vaimsetes küsimustes, samuti oma soove.
§ 3. Vastavalt oma teadmistele, kompetentsile ning võimetele on neil õigus, vahel isegi kohustus, pühadele hingekarjastele Kiriku hüvet puudutavates küsimustes oma arvamust avaldada ning – säilitades usu ja kommete rikkumatuse, aupaklikkuse karjaste vastu ning võttes arvesse Kiriku ühist hüve ja isikuväärikust – anda seda arvamust teadmiseks teistele usklikele.
Kaanon 213. Usklikel on õigus saada oma karjastelt abi Kiriku vaimsete hüvede näol, eriti mis puudutab Jumala sõna ja sakramente.
Kaanon 214. Usklikele kuulub õigus pidada jumalateenistust oma riituse eeskirjade kohaselt, mis on kinnitatud Kiriku õiguspäraste karjaste poolt, samuti järgida vaimses elus oma teed, mis aga peab olema kooskõlas Kiriku õpetusega.
Kaanon 215. Usklikel on õigus asutada vabalt ühinguid, juhtida neid ligimesearmastuse, teiste vagade eesmärkide või kristliku missiooni teostamiseks maailmas; samuti on neil õigus läbi viia koosolekuid nende eesmärkide ühiseks saavutamiseks.
Kaanon 217. Usklikel, kes ristimise läbi on kutsutud elama vastavuses Evangeeliumi õpetusega, on õigus kristlikule kasvatusele, mille läbi nad saavad ettevalmistatud isiksuse küpsuse saavutamiseks ja samaaegselt pääsemise saladuse tundmaõppimiseks ning selle kohaselt elamiseks.
ILMIKUTE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
Kaanon 226. § 2. Lapsevanematel – kuna nad andsid oma lastele elu – on tõsine kohustus ning õigus neid kasvatada. Seepärast on hoolitsus Kiriku poolt edasiantava õpetusega kooskõlas seisva laste kristliku kasvatuse eest esmajärjekorras lastevanemate mureks.
PIISKOPPIDE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
Kaanon 375. § 1. Piiskopid, kes Jumalast seatud korra kohaselt on Apostlite järglased, seatakse Püha Vaimu kaudu, kes neile on antud, Kirikus karjasteks, et nad oleksid õpetajateks, püha kultuse preestriteks ning täidaksid valitsemise teenistust.
§ 2. Piiskopipühitsuse enda kaudu omandavad piiskopid koos pühitsemise ülesandega ka õpetamise ja valitsemise ülesande, mis oma loomuse poolest võib olla täidetud ainult hierarhilises ühtsuses koos piiskoppide Kolleegiumi Peaga ja selle liikmetega.
Kaanon 383. § 1. Teostades oma hingekarjase teenistust, peab diötsesiaalpiiskop hoolitsema kõigi tema hoolde usaldatud usklike eest, vahet tegemata ea, ühiskondliku positsiooni või rahvuse alusel, nii nende eest, kes diötseesi territooriumil pidevalt elavad kui ka nende eest, kes seal ainult ajutiselt viibivad. Ta peab apostelliku hoolitsust osutama ka nende suhtes, kes oma elutingimuste tõttu ei saa küllaldasel määral osa korralisest hingehooldustööst, samuti nende eest, kelle religioosne praktika on lakanud.
§ 2. Kui tema diötseesis on erinevasse riitusesse kuuluvaid usklikke, püüdku ta nende vaimsete vajaduste eest hoolt kanda kas preestrite teenistuse, riituse alusel moodustatud koguduste või piiskopi vikaari kaudu.
Kaanon 386. § 1. Diötsesiaalpiiskopil on kohustus esitada ja selgitada usklikele usutõdesid, millesse nad uskuma ja mida oma käitumises rakendama peavad, ta peab ise sageli neid jutlustama. Diötsesiaalpiiskop peab hoolitsema samuti selle eest, et hoolikalt täidetaks kaanonite eeskirju jumalasõna kuulutamise kohta, eriti mis puudutab jutlustamistegevust ja katekismuse õpetamist, et kõikidele saaks edasi antud kogu kristlik õpetus.
§ 2. Kasutades sobivaid vahendeid, peab ta otsustavalt kaitsma usutõdede, millesse tuleb uskuda, rikkumatust ja ühtsust, arvestades sealjuures õigustatud vabadust nende tõdede sügavamal uurimisel.
Kaanon 387. Pidades meeles, et tal on kohustus olla usklikele pühaduse eeskujuks oma armastuse, alandlikkuse ja lihtsate eluviiside läbi, peab diötsesiaalpiiskop kõigi vahenditega hoolt kandma usklike igaühe seisundile ja kutsumusele vastava isikliku pühaduse kasvu eest. Jumalike saladuste peamise hoidja ja jagajana peab ta pidevalt hoolitsema selle eest, et tema hoolde usaldatud usklikud osaluse kaudu sakramentides kasvaksid armus, paremini paasamüsteeriumi tundma õpiksid ja selle läbi elaksid.
Kaanon 391. § 1. Diötsesiaalpiiskopi kohuseks on valitseda temale usaldatud kohaliku Kiriku üle, teostades vastavalt õigusnormidele seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtulikku võimu.
Kaanon 392. § 1. Kuna piiskop peab muret tundma kogu Kiriku ühtsuse hoidmise eest, on ta kohustatud hoidma kogu Kirikule ühist distsipliini ja nõudma seetõttu kõigi kiriklike eeskirjade täitmist.
§ 2. Ta peab valvama selle üle, et kiriklikku distsipliini ei eksiks sisse kuritarvitused, eriti jumalasõna kuulutamise, sakramentide ja sakramentaaliate pühitsemise ja kasutamise, jumala- ja pühakutekultuse valdkondades, kuid samuti kiriku materiaalsete hüvede haldamisel ja kasutamisel.
KANOONILISE ÕIGUSE KÕRGEIM UNIVERSAALNE JUHTPÕHIMÕTE
Kaanon 1752. Üleviimise korral tuleb kohaldadakaanoni 1747 eeskirju, säilitades kanoonilist õiguspärasust ja pidades silmas hingede päästmise eesmärki, mis peab Kirikus alati olema kõrgeimaks seaduseks.
Väljavõtted tegi ja tõlkis isa Ivo Õunpuu