JÄRJEKORDNE KURB PÄEV EESTI RAHVALE
Rahvuslane, 4. oktoober 2016
Matti Ilves
Kaljulaidi presidendikampaania
Täna, 03. oktoobril 2016. aastal oli siis järjekordne kurb päev eestlastele, sest meile hääletati Riigikogus ilma vastaskandidaadita presidendiks Kersti Kaljulaid – tüüpiline globalist ja eurobürokraat. K.Kaljulaid valiti presidendiks 81 häälega, 17 riigikogu liiget jättis valiku tegemata. Hääletamisest võttis osa 98 saadikut. Ligikaudu niipalju, 80, on meil parlamendis ka eestlastele vaenulikke globaliste.
Kaljulaid on töötanud Euroopa Liidus viimased 12 aastat, seega võib ütelda, et ta ei ole hästi kursis praeguse eluga Eestis ja eriti vaesema elanikkonna elust ei tea ta midagi. Alates maist 2011 on Kaljulaid olnud Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas, seega kõrgepalgaline ametnik, kelle palk seal ulatus koos kõigi lisatasudega (näiteks “koduigatsustasu”) 20 000 euroni kuus. See on mitu korda suurem tasu, kui ta hakkab saama Eesti presidendina, siis võib oletada, et võimalik oli suunamine siia. K.Kaljulaiast rääkis suvel enne presidendivalimisi juba Siiri Oviir, vabamüürlastele allutatud rahvusvahelise naisteklubi “Zonta” liige.
Globalistliku ja liberaalse maailmavaate omandas K.Kaljulaid juba õige varakult, olles tihedalt seotud Avatud Eesti Fondiga, mis saab tänavu juba 20 aastat vanaks. Olgu märgitud et see fond asutati 1990. aasta 19. aprillil filantroobi ja miljardäri George Sorose rahadega. Soros on aga üks tippglobalist ja seda muidugi ülirikaste ärihuvides, rahvastele võib aga rääkida mida tahes. Eestis näiteks, et fond julgustab ja toetab progressiivseid arenguid meie ühiskonnas. 2014. aastal pälvis AEFi Koosmeele preemia ka tänane president Kersti Kaljulaid.
Eesti Vabariigi presidendiks määratud Kersti Kaljulaid Avatud Eesti Fondis 2014. a. Koosmeele preemiat vastu võtmas. - Foto: Avatud Eesti Fondi koduleht.
Globalistid on ohtlikud seepärast, et nende vaated “avatud ja vabast ühiskonnast” (nii nagu seda E Liidus mõistetakse) toetavad eelkõige väikerahvaste väljasuremist ja hiljem samuti suurrahvaste hävitamist, ning kujundamist rahvusetta inimmassiks. Kaljulaid isiklikult on rääkinud, et ta toetab avatud ühiskonda, loovutuslikku piirilepingut Eesti ja Venemaa vahel, nn. kooseluseadust, kahjumlikku Rail Balticut (mille kaudu hakatakse vedama Eestist välja eelkõige fosforiiti, superfosfaadi toorainet ja fosforiidijahu – kasutatav ka madalakvaliteedilise väetisena, nii püütakse rautee muuta kasumit tootvaks) ja teisi euroopalikke “väärtusi”.
Nii, et rõõmustada ei ole meil põhjust.
Eesti pole saanud kahjuks väärikaid presidete. Konstatin Päts oli pooleldi venelane, ema Olga Tumanova ja meie riigi iseseisvuse hääletu loovutaja, muidugi ei saa eitada tema teeneid Eesti iseseisva riigi kehtestamisel. Lennart Meri oli KGB koputaja agendinimega Nikolajev – sõlmis juulilepped, millega põlistati 20 000. punaarmeelase ja 2 000 okupantide julgeolekuagendi koos perekondadega jäämine Eestisse. Arnold Rüütel oli karjäärihimuline tippkommunist, kes kasutas ära enda populaarsust rahva hulgas, et vedada Eesti hukatuslikku Euroopa Liitu. Ilvesest pole muud ütelda kui ta tegelikult on ümberlõigatud juudist globalist, kes jooksis alalõpmata USA saatkonda juhiseid saama ja koguni kaebama enda raske elu üle Eesti presidendina.
Kõik need presidendid olid ka võõrriikide poolt šantažeeritavad.
Artikkel ilmus esmalt 4. oktoobril blogis Rahvuslane.